1-11-8818/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. september 2012 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-8818 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi B.R süüdistuses KarS § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2012 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav B.R-ina (B.R) kaitsja Aivar Kello kaebus Prokurör ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav B.R isikukood: XXX; elukoht XXX. Kriminaalkorras karistatud 2 korda. Kaitsja Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2012 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt IN IURE Advokaadibüroo kaudu 115,20 eurot (ükssada viisteist eurot kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 19,20 (üheksateist eurot ja kakskümmend senti), advokaat Aivar Kellole tema poolt apellatsioonimenetluses B.R-ile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Alar Kaljurannalt menetluskulud, s.o kaitsjatasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 115,20 eurot riigituludesse. B.R-iltasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „ees-ja perekonnanimi 1-11-8818 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
5. septembril
6. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
9. septembrist
10. Asjaolud ja menetluse käik
11. B.R-i süüdistati selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas, 23.11.2010 kella 16.05 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla eelvangistushoones
12. osakonnas kasutas ametiülesandeid täitvate vanemvalvurite T.R. ja T.N. suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, millega solvas vanglaametnike au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset. Samuti süüdistati teda selles, et olles kinnipeetav Tartu Vanglas, 03.01.2011 kella 10.43 paiku Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vangla juuksuri ruumis nõudis endalt käeraudade eemaldamist ja kui valvur R.U. keeldus B.R-ina poolt esitatud nõuet täitmast, kasutas B.R ametiülesandeid täitva valvur R.U. suhtes ebatsensuurseid ning solvavaid väljendeid, millega solvas vanglaametnikku au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset.
13. Tartu Maakohtu 25.04.2012 otsusega mõisteti B.R süüdi KarS § 275 järgi, s.o T.R. ja T.N. solvamises 23.11.2010 ning R.U. solvamises 03.01.2011 ja mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. B.R mõisteti õigeks T.N. solvamises 24.11.2010 tema teos kuriteo koosseisu puudumise tõttu. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja ei pööratud täitmisele kui B.R ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 lg 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu
14. Maakohus leidis 23.11.2010 T.R. ja T.N. solvamise episoodi analüüsides kogumis kannatanute vangivalvur T.R. ja T.N. ütlusi, T.R. ettekannet nr 3357 vangivalvuri solvamise kohta ja süüdistatava B.R-ina ütlusi, et asjas kogutud tõendid ei kinnita B.R-ina väiteid süüdistuse fabritseerituse kohta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav asjaolu, et vanglas, kus on ligi tuhat kinnipeetavat, tegelevad vanglaametnikud iga kinnipeetavaga individuaalselt selliselt, et kinnipeetavat mõjutatakse süstemaatiliselt vangla korda rikkuma, et oleks võimalik tema suhtes alusetuid süüdistusi fabritseerida. Kohus leidis, et mõlema kannatanu ühesuguste ütlustega on leidnud tõendamist solvavate väljendite kasutamine B.R-ina poolt esmalt T.R. aadressil ja seejärel T.N. suhtes ametiülesannete täitmise ajal. Solvamine oli ajendatud vangivalvurite tegevusest, kuna viimased 2 ei võimaldanud B.R võtta kartserisse kaasa esemeid, mille omamine kartserrežiimil on keelatud. Kohus leidis, et solvamine võib seisneda teise isiku halvustamises ebasündsas vormis, tema elukutse alavääristamises. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et B.R reageeris T.R. seaduslikule korraldusele võtta seljast ära kartseris keelatud riideesemed, keeldumisega, saates teda kohta, mis sisaldas vulgaarset sõna. Ta halvustas T.R. väljendiga, mis iseloomustas korralduse andjat negatiivselt ning sisaldas ebatsensuurset sõna. Samuti saatis B.R T.N. teatud kohta, milleks kasutas vulgaarset sõna. Mitte keegi ei ole kohustatud taluma tema suhtes kasutatavaid ebatsensuurseid väljendeid, seda enam, kui need on lausutud valjul häälel selleks, et ka teised samas piirkonnas asuvad kinnipeetavad sellist üleolevat vangivalvureid alandavat teksti kuuleksid. Selline B.R-ina tegevus riivas kannatanute väärikust.
15. Maakohus leidis R.U. solvamise episoodis 03.01.2011 juuksuris, analüüsides kogumis kannatanu R.U. ütlusi, tunnistaja L.K. ütlusi ja nende poolt Tartu Vangla direktorile esitatud ettekandeid B.R-ina poolt juuksuris toimunud korrarikkumiste kohta, samuti tunnistajate L.K. ja R.K. ning B.R-ina ütlusi, et loeb tõendatuks ametikohustusi täitva võimuesindaja solvamise ja KarS § 275 objektiivse koosseisu täidetuks. Kohus oli seisukohal, et L. K. tunnistajana antud ütlused ei tõenda ega lükka ümber B.R-ile esitatud süüdistust R.U. e solvamises 03.01.
16. Kohus märkis, et kinnipeetav R. K. ütlused, mille kohaselt tema 03.01.2011 juuksuris töötades ei kuulnud, et B.R oleks kasutanud teda saatvate valvurite suhtes ebatsensuurseid väljendeid, on vastuolus kannatanu R.U. e ja tunnistaja L. K. ütlustega, kes andsid ühesuguseid ütlusi selle kohta, milliseid ebatsensuurseid sõnu kasutas B.R R.U. e aadressil. Kohtu hinnangul puudub R.U. ning L. K. motiiv anda kohtus valeütlusi ning fabritseerida tõendid. Kaudselt tõendab B.R-ina süüd antud episoodis ka asjaolu, et B.R on samamoodi üleolevalt suhtunud vangivalvuritesse ja neid solvanud, kui viimased on nõudnud temalt seaduslike korralduste täitmist, mis on piiranud B.R-ina soove. Kuritegude sarnase toimepanemise viisi kasutamisel kaudse tõendina, peavad erinevate kuritegude tehiolud olema nii spetsiifilised, mis kahtlusi tekitamata viitavad samale toimepanijale. Nii 23.11.2010 toimunud solvamise kui ka 03.01.2011 juuksuri juures toimunud vangivalvuri solvamise puhul oli solvamise ajendiks asjaolu, et B.R ei saanud oma tahtmist ning vangivalvurid piirasid seaduslikult tema soove. Seega asus B.R mõlemal juhul oma vastumeelsust vangla korra vastu välja elama vangivalvurite peal, sõimates neid ebatsensuursete sõnadega ning valju häälega, et demonstreerida oma üleolekut vangla reeglite ning vangivalvurite suhtes. Kohtu hinnangul pani B.R 23.11.2010 ja 03.01.2011 T.R. , T.N. ja R.U. e solvamised toime kavatsetult. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu
17. B.R-ina kaitsja apellatsioonis palutakse tühistada Tartu Maakohtu 25.04.2012 kohtuotsus ja teha uus otsus, millega mõista B.R õigeks KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kaitsja märgib puutuvalt 23.11.2010 episoodi, et B.R oli teadlik tema paigutamisest kartserisse. Tal tekkis sõnelus seoses riiete vahetusega, mille käigus kasutas vangivalvur B.R-ina suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning üleolevat suhtumist. B.R ei solvanud T.R. Samuti puudus tal põhjus solvata T.N. t, kellega jõuti kokkuleppele kaasa võetavate asjade osas. Kaitsja märgib, et B.R olnuks turvakaamera lindistusega kerge tõestada, et ta suhtles vaid T.R. ga, mitte aga T.N. ga. B.R esitas taotluse turvakaamera lindistuse lisamiseks kriminaalasja materjalide juurde juba eeluurimise ajal kirjalikult, ent seda ei rahuldatud õigeaegselt. Prokurör esitas kohtuistungil Tartu Vangla õiendi, mille kohaselt kohtuistungi toimumise ajaks turvalindistus säilinud ei olnud. Turvakaamera lindistuste õigeaegne lisamata 3 jätmine kriminaalasja juurde on B.R-ina õiguste jäme rikkumine. Seoses sellega jäid kõrvaldamata vastuolud B.R-ina ja T.R. ning T.N. ütlustes. Kahtlused tuleb tõlgendada kohtus B.R-ina kasuks. Kaitsja leiab, et T.N. t tulnuks antud kriminaalasjas pidada tunnistajaks. Teda oleks pidanud hoiatama kui tunnistajat valeütluste andmise eest ning ta ei oleks tohtinud viibida kohtusaalis T.R. ristküsitluse ajal. Kaitsja märgib, et B.R eitab vanglaametniku solvamist ka 3.01.2011 episoodis. Antud süüdistuse episoodis ei ole leidnud üheselt kinnitust B.R-ina süü süüdistatava ja kannatanu vastakate ütluste tõttu. Samuti on vastakad tunnistajate L. K. ja R. K. ütlused. Kaitsja leiab, et kuna kohtus ei õnnestunud neid vastuolusid kõrvaldada, pidanuks kohus B.R-ina selles süüdistuse episoodis õigeks mõistma. Kirjalikud seisukohad
18. B.R palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse, seoses temapoolsete taotluste välja jätmisega, mis tõendaksid R.U. e, T.N. ja T.R. poolt tõendite fabritseerimist. B.R palub end õigeks mõista. B.R-ina jaoks on arusaamatu, miks ei ole Tartu Vangla poolt läbi viidud sisejuurdlust. Kohtus antud ütlustest jäi arusaamatuks, keda B.R siis lõpuks solvas kas T.N. t või T.R. B.R-ile jääb arusaamatuks, miks ei nõudnud Lõuna Ringkonnaprokuratuur välja vanglalt videosalvestisi, mis oleks taganud õiglase menetluse. Samuti küsib B.R, miks ei võtnud Tartu Maakohus menetlusse kaebusi, mis ta esitas antud intsidendi kohta Tartu Vangla direktorile, mis seondusid vanglaametnike käitumise ja alandamisega. B.R ei ole rahul sellegagi, et menetluse käigus ei võetud tunnistajatelt, juuksurilt ja tema kambrikaaslastelt ütlusi. Kohtuistungil olid tunnistajad T. N. ja T.R. mõlemad ütluste andmise ajal saalis ja kuulasid teineteise tunnistajaid ütluse andmise ajal. B.R leiab, et antud asjas hävitati tahtlikult tõendusmaterjalid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus korrata maakohtu otsuse põhjendusi ning alljärgnevalt käsitleb vaid apellatsiooni peamisi väiteid. B.R-ina kaitsja on vaidlustanud süüdimõistva kohtuotsuse tervikuna taotledes süüdistatava õigeksmõistmist nii 23.11.2010 kui ka 03.01.2011 episoodides. Sisuliselt taotletakse kogutud tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmist.
19. 23.11.2010 episoodi osas on kaitsja seisukohal, et mitte B.R ei solvanud vangivalvurit, vaid hoopis valvur kasutas sõneluse käigus ebatsensuurseid väljendeid ning suhtus süüdistatavasse üleolevalt. Samuti ei solvanud ta teist valvurit T.N. Solvamiseks puudus B.R igasugune põhjus. Samuti tehakse etteheiteid kohtueelse menetluse puudujääkidele seonduvalt turvakaamera lindistuse kriminaalasja juurde lisamata jätmisega. Samuti osundatakse sellele, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Veel on apellant seisukohal, et R. N. oleks pidanud olema käesolevas menetluses tunnistaja. 8.1 Seonduvalt apellandi etteheitega turvakaamera lindistuse kriminaalasja materjalide juurde lisamata jätmise kohta, märgib ringkonnakohus järgnevat. Toimiku materjalidest nähtuvalt tegi B.R-ina kaitsja vastavasisulise taotluse alles 13.04.2012 (süüdistatav anti kohtu alla ning lahendati ka eelistungil esitatud taotlused maakohtu 4 22.03.2012 määrusega). Sellest tulenevalt jättis maakohus 24.04.2012 kohtuistungil kaitsja ja süüdistatava taotluse salvestisega seonduvalt rahuldamata, kuna taotlus esitati hilinenult ning salvestis ei ole enam säilinud (kohtuistungi protokoll, tl 48 p). Ringkonnakohus osundab, et maakohtu lahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud (KrMS § 15 lg 1). Seega oli maakohtul võimalik B.R-ile esitatud süüdistuse tõendatuks lugemisel tugineda kohtuistungi käigus uuritud tõenditele. 8.2 Puutuvalt B.R-ina kirjalikus seisukohas esitatud küsimusse sellest, miks ei võtnud maakohus vastu vangla direktorile esitatud kaebusi, osundab ringkonnakohus maakohtu 22.03.2012 määrusele B.R-ina kohtu alla andmise kohta, kus muuhulgas võeti seisukoht ka B.R-ina taotluse suhtes vangla direktorile esitatud kaebuste kriminaalasja materjalide juurde lisamise kohta (tl 14-15). 8.3 Seoses apellandi ja süüdistatava B.R-ina seisukohaga R. N. menetlusseisundi osas, osundab ringkonnakohus KrMS §-le 37, mille kohaselt on kannatanu füüsiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. B.R-ile esitati süüdistus selles, et ta 23.11.2010 kasutas vangivalvurite T.R. ja N. suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, millega solvas vanglaametnike au ja väärikust ning alavääristas vanglaametniku elukutset. Asjaolud, millest tingituna on eeltoodud süüdistuses kannatanuks ka R. N., tulenevad otseselt R. N. ütlustest (kohtuistungi protokoll, tl 52p-54). Seega on R. N. põhjendatult käsitletud kannatanuna, mistõttu oli tal ka õigus viibida kohtusaalis T.R. ristküsitluse ajal. 8.4 Apellant väidab, et süüdistatav ei ole kedagi solvanud, vastupidi, temaga käituti üleolevalt ja kasutati tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Maakohus on B.R-ina süüdimõistmisel 23.11.2010 toimunud episoodis analüüsinud kannatanute T.R. ja T.N. ütlusi, hinnanud ka süüdistatava ütlusi, mille kohaselt hoopis tema suhtes kasutas T.R. ebatsensuurseid väljendeid, ning jõudis järeldusele, et B.R-ina süü leidis tõendamist kannatanute ühesuguste ütlustega. B.R-ina väited sellest, et teda soovitakse alusetult süüstada, ei leidnud kinnitust. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole kuidagi võimalik B.R-ina poolt toodud versiooni aluseks võtta, kuna seda toetavad tõendid puuduvad. Seega on jäänud süüdistatava ütlused väheveenvateks ning paljasõnalisteks. Sellest tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud põhjendustega B.R-ina süü tuvastatusest 23.11.2010 toimunud solvamise episoodis ning kaitsja taotlus B.R-ina õigeksmõistmises selles episoodis jääb rahuldamata.
20. 03.01.2011 toimunud episoodi osas kaitsja leiab, et B.R-ina süü ei ole leidnud ümberlükkamatult tõendamist, kuna süüdistatava ja kannatanu ütlused on omavahel vastuolus, samuti on vastuolus tunnistajate L. K. ja R. K. ütlused. Kuna vastuolusid ei õnnestunud kõrvaldada, oleks tulnud süüdistatav ka selles episoodis õigeks mõista. 9.1 Kannatanu R.U. ja tunnistaja L. K. ütlustega luges maakohus tõendatuks, et 03.01.2011 viibides juuksuris, B.R ägestus ja kasutas R.U. e suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Süüdistatava nimetatud reaktsiooni kutsus esile valvuri keeldumine eemaldada käerauad, mida oli B.R-ina suhtes vangla julgeolekuosakonna juhataja käskkirjaga ohjeldusmeetmena kohaldatud. Maakohtus andis tunnistajana ütlusi ka tunnistaja L. K., kelle ütlused olulist informatsiooni süüdistuse seisukohalt ei sisaldanud. Nimetatud hinnanguga tunnistaja ütlustele nõustub ka apellant. Tunnistaja R. K. (juuksur) ütluste kohaselt mingeid ebatsensuurseid sõnu valvuri suhtes ta ei kuulnud, vastupidi, kuna B.R käeraudu ei eemaldatud, B.R tänas ning lahkus. Ringkonnakohus suhtub tunnistaja R. K. ütlustesse kriitiliselt ning hindab ebausutavaks väite nagu oleks B.R käeraudade eemaldamisest keeldumise peale pelgalt tänanud ning 5 lahkunud. Tunnistaja ütlusest nähtuvalt käeraudade eemaldamisest keeldumisele järgnevalt läks valvuri ja B.R-ina vahel vaidluseks, mistõttu ei pea ringkonnakohus usutavaks, et B.R lahkus juuksuri juurest vaid viisakalt tänades. Maakohus on põhjendatult märkinud, et kaudselt tõendab B.R-ina süüd antud episoodis ka asjaolu, et analoogselt üleolevalt on B.R suhtunud vangivalvuritesse ning neid solvanud ka varasemalt, kui ei ole tema soove täidetud. Siinkohal osundas maakohus asjassepuutuvalt ka kohtupraktikale (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 3-1-1-8-10), mille kohaselt võib kaudse tõendina isiku süüd kinnitada ka erinevate kuritegude sarnane toimepanemise viis. Sellest tulenevalt ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mis tooks kaasa B.R-ina õigeksmõistmise 03.01.2011 episoodis, mistõttu ka selles osas jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata.
21. Eeltoodust tulenevalt on maakohus tõendite kogumile tuginevalt tuvastanud kõik käesolevas kriminaalasjas tähtsust omavad asjaolud ning seostanud need KarS §-s 275 sätestatud süüteokoosseisu tunnustega, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse B.R-ina süüdistusasjas muutmata.
22. B.R-ina kaitsja A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kohtuotsusega ja kohtuistungi protokollidega tutvumiseks ning apellatsiooni koostamiseks kulunud 12 pooltundi. Kokku taotleb kaitsja 230.40 (192 eurot, millele lisandub käibemaks 38.40 eurot) euro hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus eeltoodud suuruses ei ole põhjendatud. Võttes arvesse kaitsja A. Kello pikaajalisi kogemusi advokaadina ning tema poolt käesolevas apellatsioonimenetluses teostatud tööde mahtu, on mõistlik kaitsjale hüvitada 6 pooltundi. Seega on kaitsja tasu suuruseks 6 x16,00, s.o 96 eurot, millele lisandub käibemaks 19.20 eurot. Kokku kuulub kaitsjale hüvitamisele 115.20 eurot. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, tuleb õigusabi kulud KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatavalt. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6 Mati Kartau