Obsah (9)

§ 29 § 73 § 74 § 87 § 132 § 31 § 313 § 47 § 123

4-16-1910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2016.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1910 [9400,15,000992]

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Tühistada Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo vaneminspektor Reet Heldja 26.02.2016.a. otsus väärteoasjas nr 9400,15,000992 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, so vähendada J.A määratud karistust ning karistada teda Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 alusel rahatrahviga 1000 (üks tuhat) eurot. Menetluskulud – kaebaja lepingulise kaitsja tasu – jätta kaebaja, so J.A kanda. Rahatrahv 1000 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 AS SEB Pank (viitenumber 4100064625). Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku nimetus ja väärteoasja number. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate 1

(33)4-16-1910 kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 27.09.2016.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 14. oktoobrist 2016.a. Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a. koostas Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Reet Heldja väärteoprotokolli, mille kohaselt xx.a ajavahemikul kella xxxx paiku korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel aadressil Kaubasadama tee 2 Pärnu kaubalaevale x freesturba, mille niiskusesisaldus oli suurem kui x%, laadimist. Nimetatud teoga rikkus xx J.A 01.01.2006.a väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.3 nõuet, mille kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema >50% ja välisõhu kaitse seaduse § 64, mille kohaselt objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt. xxx.a. ajavahemikul kell xx paiku korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmann ja Sander kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturba, mille niiskusesisaldus oli suurem kui x% laadimist ilma, et oleks paigaldanud turba laadimise ajaks tõkkeid laeva ja kai vahele. J.A vanemstividor xx ei taganud laeva laadimistööde korraldamisel meetmete tarvitusele võtmist, mis oleks tõkestanud turbatolmu levikut väljapool J.Aa territooriumi. Nimetatud teoga rikkus xx J.A 01.01.2006.a väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM46896 punkti 8.2 nõuet, mille kohaselt peab paigaldama freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Seega õiguskuuleka käitumise korral oleks xx pidanud enne freesturba laadimise alustamist paigaldama laeva ja kai vahele tõkked. J.A korraldavad igapäevast majandustegevust J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk. Juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk vastutavad solidaarselt keskkonnalubade olemasolu ja sadamale väljastatud välisõhu saasteloas toodud eritingimuste täitmise eest ja kontrollivad loas toodud nõuetest kinnipidamist. Vanemstividor xx on juhatuse silmis juhtivtöötaja. Mati Einmann ja Sander Kilk J.A juhatuse liikmetena on teadlikud sellest, et välisõhu saasteloa tingimustes on kirjas, et freesturba laadimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Samuti on Mati Einmann ja Sander Kilk teadlikud, et lahtiselt laetava freesturba niiskusesisaldus peab olema suurem kui 50%. xx pani kirjeldatud teod toime otsese tahtlusega, kuna xx J.A vanemstividorina on teadlik, et freesturba laadimisel tuleb J.A väljastatud välisõhu saasteloa kohaselt paigaldada laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Samuti on xx teadlik, et lahtiselt laetava freesturba niiskus peab J.A väljastatud välisõhu saasteloa kohaselt olema suurem, kui 50%. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime 2

(33)4-16-1910 pannud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. xx pani talle etteheidetud teo toime J.A huvides, kuivõrd stividoriteenused on J.A igapäevane tegevusala ning andes korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks ning rikkudes laadimisele kehtestatud nõudeid, tegutses xx oma ametijuhendi alusel igapäevatöö raames. Eeltoodust tulenevalt on xx süütegu inkrimineeritav J.A. J.A on registreeritud äriregistris, registrikanne on kehtiv, seega on J.A õigusvõimeline. Väärtegu on kvalifitseeritud Välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi. 10.11.2015.a esitas J.A vastuväite, milles taotles lõpetada väärteoasi nr 940015000992

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Vastuväite kohaselt J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÖV.PM-46896 punkti 8.

Esiteks, J.A ei nõustu, et xx oleks andnud korraldus lubatust kuivema turba laadimiseks. Protokollist nähtub vaid see, et xx on Pärnu Sadama juhatuse silmis juhtivtöötaja ning et xx oli teadlik saasteloa p-s 8.
kehtestatud lahtise freesturba niiskusesisalduse nõudest. Pärnu Sadama hinnangul ei saa lugeda asjaolu, et xx on Pärnu Sadama juhatuse silmis juhtivtöötaja ning et ta pidi olema teadlik saasteloa p-s 8.
sätestatud niiskuse sisalduse nõudest, korralduse andmiseks lubatust kuivema turba laadimiseks. Teiseks on J.A seisukohal, et väärteoasjas ei ole tõendatud asjaolu, et turba niiskusesisaldus oli väiksem, kui lubatud. Kolmandaks, isegi juhul, kui xx tegu oleks tuvastatav ning turba niiskusesisalduse mittenõuetekohasus tõendatud (millega J.A ei nõustu), ei ole protokolli kohaselt tuvastatud xx tahtlus süüteo toimepanemiseks. J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÖV.PM-46896 punkti 8.
J.A märgib, et protokolli väärteo toimepanemise kirjelduses ei ole välja toodud ühtegi tegu, mida tehes oleks xx rikkunud saasteloa p-st 8.
tulenevat nõuet. Teiseks juhib J.A tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu praktikast vastutab juriidiline isik oma töötaja koosseisupärase, õigusvastase, süülise ning juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest üksnes juhul, kui vastava teo toimepanemiseks oli juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja andnud vastava korralduse või kui juriidilise isiku töötaja pani teo toime juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja heakskiidul (RK 3-1-1-90.14, p 37). Kokkuvõtteks on J.A seisukohal, et tulenevalt

§ 29

lg 1 p-st 1 tuleb väärteomenetlus lõpetada, kuna protokollis kirjeldatud Pärnu Sadama tegudes puuduvad väärteo tunnused. xxx.a. koostas Keskkonnainspektsiooni Pärnu büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Reet Heldja väärteoasjas nr 9400,15,000992 uue väärteoprotokolli. Protokolli kohasel xx ajavahemikul xx korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturba laadimist, mille niiskusesisaldus oli < (väiksem) kui 50%. xx, olles sadamas vanemstividor, kes juhib ja vastutab J.A a stividoriteenistuse tööde nõuetekohase korraldamise eest, ei kontrollinud sadamasse toodud x AS-ilt pärineva freesturba niiskusesisaldust ning lubas laevale x freesturba, mille lahtiselt laetava freesturba niiskussisaldus oli x %, laadimist, rikkudes J.Aale väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.3 kehtestatud tingimusi, mille kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema > (suurem kui) 50 %. Samuti rikkus xx välisõhu kaitse seaduse § 64, mille kohaselt objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt. Freesturba laadimine toimus AS Pärnu Sadama juhatuse liikmete teadmisel, veendumata selles, et x AS-lt pärinev freesturvas ei vasta välisõhu saasteloaga määratud niiskussisalduse nõuetele. 3

(33)4-16-1910 Õiguskuuleka käitumise korral oleks xx pidanud võtma niiskuseproovid, et veenduda freesturba niiskusesisalduse nõuetele vastavuses või mittevastavuses.xx pani kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega, kuna xx J.A a vanemstividorina on teadlik, et lahtiselt laetava freesturba niiskus peab J.A väljastatud välisõhu saasteloa kohaselt olema > (suurem kui) 50%, kuid jättis teadlikult niiskusesisalduse kontrollimata. xx ajavahemikul xx laadis AS Pärnu Sadama tehnik-operaator xx vahetusstividori xx korraldusel (xx sai xx tööülesandeid, kuna xx oli xxx sadamas vahetuses vastutav stividor), vanemstividori xx ja J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturvast ilma, et oleks paigaldatud turba laadimise ajaks tõkkeid laeva ja kai vahele. J.A vahetusstividor xx ei kontrollinud ega taganud ASile J.A ale väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM46896 punkti 8.2 kehtestatud tingimustest kinni pidamist. Õiguskuuleka käitumise korral oleks vahetusstividor xx pidanud sadamas laeva laadimise ajal jälgima ning kontrollima, kas laeva ja kai vahele on paigaldatud tõkked (nõuetekohaselt), mis oleks tõkestanud turba sattumise vette. Kirjeldatud teoga rikkus vahetusstividor xx, olles laeva x laadimise ajal sadamas vastutav vahetusstividor, J.A 01.01.2006 väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.2. nõuet, mille kohaselt peab paigaldama freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. x pani kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna oli teadlik laeva ja kai vahel oleva tõkke nõudest ja olles sadamas xxx vastutav vahetusstividor, kes andis laadurijuhile töökorraldusi ja pidi kontrollima nende täitmist, ei kontrollinud, et freesturba laadimise ajal oleksid olnud paigaldatud laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Jättes tõkke olemasolu kontrollimata, ei täitnud xx oma töökohustusi korrektselt ning pidi vähemalt möönma, et jättes mõne töökohustuse täitmata, võib juhtuda, et mõni ettevõttele seatud kohustus jääb täitmata. ASis J.A korraldavad igapäevast majandustegevust J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk. Juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk vastutavad solidaarselt keskkonnalubade olemasolu ja sadamale väljastatud välisõhu saasteloas toodud eritingimuste täitmise eest ja kontrollivad loas toodud nõuetest kinnipidamist. Vanemstividor xx on juhatuse silmis juhtivtöötaja ja vastutab sadama stividorteenistuse töö toimimise eest, vahetusstividor xx kohustus oli jälgida laeva laadimist ja et see oleks kooskõlas sadamale kehtestatud normidega, mis tulenesid välisõhu saasteloast. Mati Einmann ja Sander Kilk J.A juhatuse liikmetena on teadlikud sellest, et välisõhu saasteloa tingimustes on kirjas, et freesturba laadimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Samuti on Mati Einmann, Sander Kilk ja xx teadlikud, et lahtiselt laetava freesturba niiskus peab olema > (suurem kui) 50%. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. xx ja xx panid etteheidetud teod toime J.A huvides, kuivõrd stividorteenused on J.A igapäevane tegevusala ning andes korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks ning rikkudes laadimisele kehtestatud nõudeid, tegutses xx ja xx oma ametijuhendite alusel igapäevatöö raames. Eeltoodust tulenevalt on xx ja xx süütegu inkrimineeritav J.A . J.A on registreeritud äriregistris, registrikanne on kehtiv, seega on J.A õigusvõimeline. 12.02.2016.a. esitas J.A vastuväite ja taotles lõpetada väärteoasi nr 940015000992

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÖV.PM-46896 punkti 8.3. Esiteks on asjas ebaõige seisukoht, nagu oleks xx laaditud turvas 4

(33)4-16-1910 olnud lubatust madalama niiskussisaldusega. Teiseks on J.A seisukohal, et väärteoasjas ei ole jätkuvalt tõendatud asjaolu, et turba niiskusesisaldus oli tegelikult väiksem, kui on lubatud. Kolmandaks juhime tähelepanu sellele, et asjas puuduvad andmed selle kohta, mis tingimustes hoiti proovi alates proovi võtmisest xx , kl xx kuni xxx, kl xx proovi üleandmisel KKI poolt laborile. Samuti puudub info ka selle kohta, mis tingimustes hoiti proovi laboris alates x kuni x ehk kuni päevani, mil koostati analüüsiakt ja leiti, et proovis on niiskussisaldus x%. J.A ei nõustu, et xx oleks andnud korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks. Protokollis ei ole seejuures kirjeldatud seda, kellele, millal ning millisel viisil oleks xx vastava korralduse andnud. Ka ei ole protokolli kohaselt tuvastatud xx tahtlus süüteo toimepanemiseks. J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÖV.PM-46896 punkti 8.

Esiteks on xx (Pärnu Sadama töötaja, kes töötas tõstuki peal) enda ütlustes märkinud, et ta paigaldas tõkked kohe hommikul enne laadimist. Hiljem oli tõkked vajalik eemaldada seoses kraana liigutamisega (vastasel juhul ei mahtunud kraana turba ja tõkke vahelt läbi). Pärast kraana liigutamist unustas xx, et tõkked tuleb enne laadimistöödega jätkamist tagasi paigaldada. Seega ei ole võimalik järeldada, et xx rikkus saasteloa p-s 8.
sätestatud nõuet J.A a heakskiidul. Eeltoodu pinnalt on selgelt ebaõige väita, et xx või J.A ei kontrollinud tõkete paigaldamise nõude täitmist. Ebaõige on rääkida tõkete paigaldamise nõude järgimise kontrollimata jätmisest, kui tõkked olid paigaldatud. Nende lühiajaline eemaldamine ei tähenda selle nõude rikkumist või nõude täitmise kontrollimata jätmist. Teiseks märgib J.A , et protokollis ei ole nõuetekohaselt välja toodud J.Aa tegevusetuse õigusvastasus. Protokollist pole võimalik välja lugeda, kas Pärnu Sadamal oli üldse sellises olukorras objektiivselt eeldatav tegutsemiskohustus. Tegutsemiskohustuse ära näitamata jätmise tõttu ei ole protokollis kajastatud ka konkreetse füüsilise isiku tegutsemiskohustus või nõutavat tegu. Kolmandaks juhib J.A tähelepanu asjaolule, et tulenevalt Riigikohtu praktikast vastutab juriidiline isik oma töötaja koosseisupärase, õigusvastase, süülise ning juriidilise isiku huvides toime pandud teo eest üksnes juhul, kui vastava teo toimepanemiseks oli juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja andnud vastava korralduse või kui juriidilise isiku töötaja pani teo toime juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja heakskiidul (RK 3-1-1-90.14, p 37). Kokkuvõtteks on J.A seisukohal, et tulenevalt

§ 29

lg 1 p-st 1 tuleb väärteomenetlus lõpetada, kuna protokollis kirjeldatud Pärnu Sadama tegudes puuduvad väärteo tunnused. 26.02.2016.a. koostas Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo vaneminspektor Reet Heldja üldmenetluse otsuse nr 9400,15,000992, millega määras J.A välisõhu kaitse seaduse § 139 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 1300 eurot. Otsuse kohaselt xx. a ajavahemikul kl. x kuni kl. x korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturba laadimist, mille niiskusesisaldus oli < (väiksem) kui 50%. xx , olles sadamas vanemstividor, kes juhib ja vastutab AS J.A a stividorteenistuse tööde nõuetekohase korraldamise eest, ei kontrollinud sadamasse toodud x AS-ilt pärineva freesturba niiskusesisaldust ning lubas laevale x lahtiselt laetava freesturba, mille niiskussisaldus oli x % laadimist, rikkudes AS J.A ale väljastatud välisõhu saasteloaga nr L.ÕV.PM-46896 p 8.3 kehtestatud tingimusi, mille kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema > (suurem kui) 50 %. Samuti rikkus xx välisõhu kaitse seaduse § 64, mille kohaselt objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt. Freesturba laadimine toimus 5

(33)4-16-1910 AS Pärnu Sadama juhatuse liikmete teadmisel veendumata selles, et x AS-ilt pärinev freesturvas ei vasta välisõhu saasteloaga määratud niiskussisalduse nõuetele. Õiguskuuleka käitumise korral oleks xx pidanud võtma niiskuseproovid, et veenduda freesturba niiskusesisalduse nõuetele vastavuses või mittevastavuses. xx pani kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega, kuna xx AS xx vanemstividorina on teadlik, et lahtiselt laetava freesturba niiskus peab J.A väljastatud välisõhu saasteloa kohaselt olema > (suurem kui) 50%, kuid jättis teadlikult niiskusesisalduse kontrollimata. xxx. a ajavahemikul kl.x kuni kl. x laadis AS Pärnu Sadama tehnik-operaator xx vahetusstividori xx korraldusel (xx sai xx tööülesandeid, kuna xx oli xx. a sadamas vahetuses vastutav stividor), vanemstividori xx ja J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturvast ilma, et oleks paigaldatud turba laadimise ajaks tõkkeid laeva ja kai vahele. J.A vahetusstividor xx ei kontrollinud ega taganud J.A väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.2 kehtestatud tingimustest kinni pidamist. Õiguskuuleka käitumise korral oleks vahetusstividor xx pidanud sadamas laeva laadimise ajal jälgima ning kontrollima, kas laeva ja kai vahele on paigaldatud tõkked (nõuetekohaselt), mis oleks tõkestanud turba sattumise vette. Kirjeldatud teoga rikkus vahetusstividor xx, olles laeva x laadimise ajal sadamas vastutav vahetusstividor, J.A 01.01.

a väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.
nõuet, mille kohaselt peab paigaldama freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. xx pani kirjeldatud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna oli teadlik laeva ja kai vahel oleva tõkke nõudest ja olles sadamas xxx. a vastutav vahetusstividor, kes andis laadurijuhile töökorraldusi ning pidi kontrollima nende täitmist, ei kontrollinud, et freesturba laadimise ajal oleksid olnud paigaldatud laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Jättes tõkke olemasolu kontrollimata, ei täitnud xx oma töökohustusi korrektselt ning pidi vähemalt möönma, et jättes mõne töökohustuse täitmata, võib juhtuda, et mõni ettevõttele seatud kohustus jääb täitmata. J.A korraldavad igapäevast majandustegevust J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk. Juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk vastutavad solidaarselt keskkonna lubade olemasolu ja sadamale väljastatud välisõhu saasteloas toodud eritingimuste täitmise eest ja kontrollivad loas toodud nõuetest kinnipidamist. Vanemstividor xx on juhatuse silmis juhtivtöötaja ja vastutab sadama stividorteenistuse töö toimimise eest, vahetusstividor xx kohustus oli jälgida laeva laadimist ja et see oleks kooskõlas sadamale kehtestatud normidest, mis tulenesid välisõhu saasteloast. Mati Einmann ja Sander Kilk J.A juhatuse liikmetena on teadlikud sellest, et välisõhu saasteloa tingimustes on kirjas, et freesturba laadimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Samuti on Mati Einmann, Sander Kilk ja xx teadlikud, et lahtiselt laetava freesturba niiskus peab olema > (suurem kui) 50%. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. xx ja xx panid etteheidetud teod toime J.A huvides, kuivõrd stividorteenused on 6

(33)4-16-1910 J.A igapäevane tegevusala ning andes korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks ning rikkudes laadimisele kehtestatud nõudeid, tegutses xx ja xx oma ametijuhendite alusel igapäevatöö raames. Eeltoodust tulenevalt on xx ja xx süütegu inkrimineeritav J.A. J.A on registreeritud äriregistris, registrikanne on kehtiv, seega on J.A õigusvõimeline. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi ütlustega on tõendatud, et xx . a laeva x laadimistööde eest vastutas otseselt vanemstividor. Vanemstividor, kes on J.A juhatuse silmis juhtivtöötaja, juhib ja vastutab Pärnu sadama stividorteenistuse tööde nõuetekohase korraldamise eest, pidi kontrollima turbapartiid, mida J.A xxx. a kaubalaevale x laadima hakati, sertifikaadi alusel. Turbapartii peab vastama välisõhu saasteloa L.ÕV.PM46896 punkti 8 alapunkti 8.3 tingimustele. J.A väljastatud välisõhu saasteloas nr L.ÕV.PM-46896 on punktis 8 alapunktis 8.3 toodud eritingimused, mis ei luba J.A välisõhu saasteloa kehtivusperioodil laadida lahtist turvast, mille niiskussisaldus on väiksem (<) kui 50%. Loa kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba partii olema varustatud tarnija poolse sertifikaadiga, mida tuleb säilitada vähemalt 1 (üks) aasta. Väärteomenetluse käigus on tõendatud, et J.A laetavast turbast niiskussisalduse protsenti ei määranud. xx on andnud ütlused selle kohta, et xx .a (laadimispäeval) niiskusaparaati sadamas ei kasutatud, kuna see oli remondis. Xx on menetlusaluse isikuna andnud ütlused selle kohta, et xxx. a sadam turbast niiskussisaldust ei mõõtnud. xx on andnud ütluseid selle kohta, et turba niiskuse sisaldust tõendab sertifikaat, mis saabub koos laeva agendiga (agent saab dokumenti kauba saatja käest). Samas tunnistab xx, et sertifikaadist sadamal koopiat ei ole ja sadama poolt mõõtmistulemusi kuskile ei logita ja neid ei ole võimalik tagasiulatuvalt kontrollida. Turvas, mida xxx.a J.A laeti, pärines x AS-ilt. Menetluse käigus on tuvastatud, et nimetatud freesturba kaubapartii kohta puudus tarnija poolne sertifikaat, mis on selgelt sätestatud J.A väljastatud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.

Kauba saatedokumentide järgi teostas x AS 16.06.
a x niiskusemõõtmisi 16 korral Pärnu sadamasse toimunud veo käigus, saades turbaniiskussisalduseks 51,5%. Tuginedes x AS poolt laeva x freesturba niiskuse mõõtmise protokollile, mis on koostatud x xxx a selgub, et veo käigus veeti sadamasse x korral turvast, mille turba niiskussisaldus % oli väiksem kui 50% (xxxxxxxx). Menetluse käigus on tuvastatud, et J.A ei saatnud väiksema niiskussisaldusega turvast sadama territooriumilt minema, vaid laadis laeva edasi. x AS ei ole kirjeldanud mõõtmise protokollis metoodikat, kuidas turbaniiskussisalduseks saadi x%. Samuti ei ole freesturba niiskuse mõõtmise protokollis fikseeritud kellaaegasid, millal turbast mõõtmistulemusi teostati. x AS poolt saadud mõõtetulemus ei ole jälgitav. Niiskuse mõõtmise protokoll on x AS sisemine dokument, mida ei väljastata sadamale ega kaubasaajale. Väärteomenetluse käigus on xx tunnistajana andnud ütluseid, selle kohta, et ta ei nimeta mõõtmisprotokolli sertifikaadiks ning on tunnistanud, et sadam kaubapartiisid tagasi ei ole saatnud. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et niiskuse mõõtmise protokoll ei asenda sertifikaati. Arvestades asjaolu, et xx AS on J.A koostööpartner aastaid ja niiskussisaldust mõõtis laeva laadimise käigus üksnes x AS, mitte sadama esindajana vanemstividor/stividor ning niiskust mõõdeti tarnija mõõteriista/testri P.T-53 abil, mis ei ole taadeldud, ei saa tulemust aktsepteerida. KKI pädevad ametnikud võtsid turbaproovi turba laadimise käigus kaipealselt alalt, kuhu oli laeva laadimisele ette kuhjatud freesturvas, eesmärgiga määrata laevale laetava lahtise freesturba niiskusesisaldus. Proov saadeti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (edaspidi EKUK labor) akrediteeritud laborisse. EKUK labori analüüsiakti nr 1-1/KI15000147 järgi oli xxx .a laeva laadimisel 7

(33)4-16-1910 saadud turba niiskussisalduse mass x%. J.A 01.01.2006.a väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.3. järgi peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema suurem kui 50%. Seega on leidnud tõendamist, et J.A laadis laevale x väiksema niiskussisaldusega freesturvast. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et vanemstividori vastutusalas on ka vahetus stividori ja stividorteenistuse tegemised ja tegematajätmised. Tuginedes vanemstividori ametijuhendi punkt 8.6-le peab vanemstividor tagama stividorteenistuse töö organiseerimise ja sujuva tööprotsessi. Vanemstividori ametijuhendi punkt 8.9 järgi annab vanemstividor jooksvaid ülesandeid ja edastab instruktsioone vahetusstividorile. . xxx. a oli sadamas tööülesandeid täitmas vahetusstividorina xx, mida on oma ütlustega kinnitanud nii xx kui ka xx. Vahetusstividorile annab tööjuhiseid ning nende täitmist kontrollib vanemstividor. Vahetusstividor täidab oma tööülesandeid ametijuhendi alusel. J.A vahetusstividori ametijuhendi, mis on kinnitatud juhatuse liikme 30.06.2014.a käskkirjaga nr 40, punkt 6 järgi pidi xx xxx. a laeva laadimisel silmas pidama laeva ja autotranspordi laadimis- ja lossimistööde organiseerimist ning kontrolli. Punkt 8 sätestab vahetusstividori kohustused. Vahetusstividori ametijuhendi punkt 8.1 järgi on vahetusstividor kohustatud enne vahetuse algust tutvuma Ööpäevase vahetuse plaaniga, saama ülesandeid ja instruktsioonid vanemstividorilt. Vajadusel üle vaatama tööfrondid ja tegema ettekanded vanemstividorile kehtestatud korras. Laadurijuht on oma ütlustega kinnitanud, et sai oma töökäsud ja töökohustused xx. a ainult xxt, kes oli xxx. a vastutav vahetusstividor ja vahetusstividorile jagab töökorraldusi vanemstividor xx. Stividori ametijuhendi punkt 8.11 kohaselt on stividor kohustatud läbi viima enne vahetuse algust tööohutusalase instruktaaži, tutvustama kasutatavat tehnoloogiat tööde teostamiseks ja andma ülevaate brigaadi ülesandest eelneva vahetuse jooksul. Väärib märkimist, et xx vahetus algas . a kell x mis on 1 (üks) päev enne laeva x laadimist. Sel päeval (xxx) otsustati xxxx. a tööd ja töökäsud. Seega on leidnud tõendamist, et nii xx kui ka xx vastutasid xx. a sadamas kaubalaeva x laadimise eest ja andsid laeva laadimise eel vastavasisulisi töökorraldusi. Vahetusstividori ametijuhendi punkti 8.5 järgi on stividoril kohustus laeva sadamasse saabumisel laadimis-lossimistöödeks enne valmidusteate (Notice of Readiness) aktsepteerimist tutvuda laeva lastiruumide ja kauba seisukorraga ning puuduste, kahtluste, ebakõlade jne avastamisel koheselt informeerida sellest laeva agenti. Vahetusstividori ametijuhendi punkti 8.9 järgi on laeva ja autotranspordi laadimis-lossimistööde ajal stividor kohustatud pidevalt kontrollima tööde kulgu, nii administratiivselt kui ekspluatatsioonilaselt, vajadusel sisse viima muudatusi transpordivahendite töötlemisel ning kohaselt kontakteeruma asjaga seotud osapooltega erinevate küsimuste tekkel nende kohese lahendamise eesmärgil. Vahetusstividori ametijuhendi punkti 8.2 järgi peab kontrolli teostama laadimislossimistööde üle lähtuvalt laeva (transpordivahendite) töötlemise plaanist, kaubaomanikult või tema esindajalt saadud kaubadokumentide alusel, töötehnoloogilisest kaardist ja tööohutus-ja töõtervishoiualastest nõuetest. Menetluse käigus on tuvastatud, et xxx. a hommikul enne laeva laadimist paigaldas laadurijuht xx laeva ja kai vahele tõkke. Tõkke eemaldas laadurijuht enne lõunale minekut, võimaldamaks kraanal kai peal liikuda. Tõkke unustas laadurijuht enne laadimistöödega jätkamist tagasi paigaldada. J.A väljastatud saasteloa nr L.ÕVPM-46896 punkt 8.2 määratleb tõkete paigaldamise vajaduse freesturba laadimisel laeva ja kai vahele, luba ei määratle ajalisust vaid tervet laeva laadimise aega. Väärteomenetluse käigus on sündmuskoha vaatluse protokolliga väärteoasjas nr 940015000992 fotodega nr 8, 16, 18, 22 ja 23 tõendatud, et xx. a ajavahemikul kl. x kuni kl. x, laeva x laadimistööde ja KKI 8

(33)4-16-1910 inspektorite sadamas viibimise ajal, ei olnud tõkked laeva ja kai vahele paigaldatud (tõkked seisid turbaangaari kõrval laevaremonditehase poolsel küljel) ning J.A ei pidanud kinni välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.2 nõudest. Eeltoodule tuginedes ei täitnud vahetusstividor oma töökohustusi ootuspäraselt ja jättis tähelepanuta asjaolu, et laeva laadimise ajal olid tõkked laeva ja kai vahelt eemaldatud. Seega on leidnud tõendamist, et sadama juhtivtöötaja vanemstividor xx teadmisel ja korraldusel toimus välisõhu loa nr L.ÕV.PM-46896 punkt 8.3 ja punkt 8.2 nõuetele mittevastava freesturba laadimine AS J.A a territooriumil aadressil Kaubasadama tee 2 Pärnu. Vahetusstividori xx ülesandeks oli jälgida, et laeva laadimine oleks kooskõlas J.A väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkt 8.2 nõuetega. xx, olles oma ametijuhendi allkirjastanud, pidi olema teadlik sadamale väljastatud saasteloa nõuetest. Seega jättis vahetusstividor oma töökohustused korrektselt täitmata. Tuginedes AS Pärnu Sadama vanemstividori ja vahetusstividori ametijuhenditele, mis määratlevad stividoride töökohustused, tegutsesid stividorid xx ja xx kaubalaevale x freesturba laadimisel oma igapäevatöö raames ametijuhendite alusel. Olenemata kauba partii sertifikaadi ja tõkete puudumisest ei andnud vanemstividor xx ega vahetusstividor xx korraldust kaubalaeva x laadimise peatamiseks. Tööd peatati Keskkonnainspektsiooni nõudmisel ajal, kui keskkonnakaitseinspektorid sadamas lahtiselt laetava freesturba laadimist jälgisid. Seega saab tõdeda, et J.A viis oma juhtivtöötajate abil laadimistööd läbi teadlikult, eirates välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkt 8.2 ja punkt 8.3 tingimusi. Tegemist on AS J.Aa otsese majandusliku huviga, kui J.A laeti xxx a kaubalaevale x freesturvast, mille niiskussisaldus oli <50% (loa järgsele peab freesturba niiskus olema >50%). J.A teostab oma igapäevatöös stividorteenuste osutamist, mis on J.A igapäevane tegevusala. Vanemstividor xx on juhatuse silmis juhtivtöötaja, mida on kinnitanud oma ütlustega J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk ning vanemstividor xx. Väärtegu J.A poolt on välisõhu kaitse seaduse § 64 ja välisõhu saasteloa L.ÕV.PM-46896 punkti 8.2 ja 8.3 nõuete rikkumine, mille eest on sätestatud vastutus välisõhu kaitse seadus § 139 lõige 2 järgi, mis ütleb et välisõhu kaitse ja kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahatrahviga 2 000 eurot. Karistust kergendava asjaolud vastavalt KarS § 57 puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud vastavalt KarS § 58 puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 2 ning

§ 73

lg 1 p 1 Keskkonnainspektsioon otsustas karistada välisõhu kaitse seadus § 139 lõige 2 järgi AS Pärnu Sadam26.02.2015 rahatrahviga 1300 (üks tuhat kolmsada) euroga. Kaebus 11.03.2016.a. esitas J.A kaitsja Villy Lopman Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 940015000992 kohtuvälise menetleja 26.02.

a otsusele taotledes tühistada Keskkonnainspektsiooni 26.02.
a otsus väärteoasjas nr 940015000992; lõpetada väärteomenetlus; jätta J.A menetluskulud Keskkonnainspektsiooni kanda. Kaebuse esitaja leiab, et KKI poolt tehtud väärteootsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada, kuna protokollis ja väärteootsuses kirjeldatud tegudes puuduvad väärteo tunnused. Kaitsja on seisukohal, et väärteo toimepanemise 9

(33)4-16-1910 kirjeldusest ei tulene, et J.A oleks rikkunud välisõhu kaitse nõudeid. Kaitsja märgib siinkohal, et väärteootsuses esitatud väärteo lühikirjeldus on sedavõrd ebaselge, et sellest ei ole võimalik aru saada konkreetseid etteheidetavaid tegusid, konkreetseid teo toime pannud isikuid, nende tahtlust või muid süüteo toimepanemise kohustuslikke elemente, et J.Aat oleks võimalik väärteo korras karistada. Väärteomenetlus tuleb lõpetada osas, milles väärteootsuse väärteo lühikirjeldus väljub väärteoprotokollis väärteo lühikirjelduses esitatud asjaoludest. KKI on väärteootsuse lühikirjelduses leidnud, et J.A al puudus tarnija poolne sertifikaat, millega on J.A rikkunud isikule 01.01.2006. a väljastatud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 (edaspidi „saasteluba“) p-s 8.3 sätestatud nõuet (vt Lisa 1, lk 3, 5). Saasteloa p 8.3. kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba laadimiseks olema tarnija poolt väljastatud sertifikaat, mida on kohustus säilitada vähemalt aasta. Kaitsja ei nõustu KKI seisukohtadega sertifikaadi puudumise osas ning leiab, et KKI ei saanud väärteootsust tehes käsitleda sertifikaadiga seotud asjaolusid. Tulenevalt

§-st 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt leidnud, et

§-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid on siduvad ka kohtuvälisele menetlejale otsuse tegemisel, s.o kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule

§-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist (vt RK 3-1-1-90-14, p 29). Riigikohus on samuti korduvalt leidnud, et lubamatu on olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses

§ 74

lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täienduses nimetatud ei ole (vt RK 3-1-1-90-14, p 29; RK 3-1-1-84-07, p 11). Kaitsja rõhutab, et käesoleval juhul ei ole KKI esimeses ega teises väärteoprotokollis kordagi maininud sertifikaadiga seonduvaid asjaolusid. KKI tõi sertifikaadiga seonduvad asjaolud esimest korda välja alles 26.02.2016. a väärteootsuses, millest tulenevalt on ilmne, et kaitsjal ega menetlusalusel isikul ei olnud võimalik esitada ühtegi vastuväidet sertifikaati puudutavas osas. Seega käesoleval juhul sisaldab väärteootsuse väärteo lühikirjeldus faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täienduses nimetatud ei ole, mis on selges vastuolus eespool kirjeldatud Riigikohtu praktikaga. Etteheidetava teo väärteoprotokollis kirjeldamata jätmise puhul on tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mida ei ole võimalik hilisemas kohtumenetluses kõrvaldada, kuna

§ 87

kohaselt on kohus seotud väärteoprotokollis väärteo lühikirjelduses esitatud asjaoludega. Sellest tulenevalt on kohtul käesolevat kaebust lahendades võimalik teha üksnes selline lahend, millest on välja jäetud etteheidetava teo kirjeldus asjaoludest, mida väärteoprotokollis kajastatud ei ole (s.o sertifikaati puudutavad asjaolud, vt RK 31-1-90-14, p 30). J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.3 (niiskuse nõuet). Pärnu Sadamale väljastatud saasteloa p 8.3. kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema suurem kui 50%. KKI on väärteo toimepanemise kirjelduses asunud seisukohale, et J.A a vastutav töötaja xx jättis teadlikult turba niiskusesisalduse kontrollimata ja andis korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks. Esiteks on asjas ebaõige seisukoht, nagu oleks xxxx. a laaditud turvas olnud lubatust madalama niiskussisaldusega. Asja materjalidest nähtub, et laaditud turba niiskussisaldust oli AS x mõõtnud just laadimise eelselt sadama territooriumil, st xxx. a. Kaitsja juhib siinkohal tähelepanu sellele, et AS x võttis x proovi ja tuvastas sadamas vahetult enne laadimise algust, et freesturba niiskussisaldus oli x% ehk nõuetekohane (vt xx poolt xxx. a esitatud freesturba niiskuse mõõtmise protokoll). KKI väitel oli laaditud turba niiskussisaldus x%. Siinkohal tuleb esiteks tähele panna seda, et KKI võttis ühe proovi ühest kohast, st ühest turbakuhilast ca 10 cm sügavuselt (vt KKI proovivõtuprotokoll nr 201510

(33)4-16-1910 06-16/PÄ-1). Isegi, kui jätta kõrvale proovide käitlemisega seotud probleemid, siis on ilmselge, et ühe

(1)proovi tulemusega ei saa ümber lükata x (

x)proovi tulemust. Ühe proovi tulemi pinnalt ei saa teha järeldust, et x m3 mahuga turba kogumi keskmine niiskussisaldus oli x%. Selle ühe proovi pinnalt saab teha vaid järelduse, et selles ca 10 cm sügavusel asuvas proovivõtukohas ehk ühe kuhila väga kitsas lõigus oli turba niiskussisaldus x%. Selle ühe proovi pinnalt ei saa isegi mitte väita, et selle konkreetse kuhila niiskussisaldus oli x%. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust selgelt, et laaditud turba niiskussisaldus oli kõrgem kui 50%. KKI vastupidine väide on selgelt ebaõige, sest üks samal kuupäeval tehtud proov ei saa ümber lükata x proovi keskmist tulemust x m3 suuruse ainemassi osas. Vastupidine järeldus on selgelt ebamõistlik ja ebaloogiline. Teiseks on kaitsja seisukohal, et väärteoasjas ei ole jätkuvalt tõendatud asjaolu, et turba niiskusesisaldus oli tegelikult väiksem, kui on lubatud. KKI poolt väidetud turba niiskusesisaldust x% ei saa lugeda tõendatuks, kuna mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuse alusel määratakse karistus väärteoasjas. Seejuures mõõteseadusest tulenevate nõuete rikkumine mõõtetulemuse saamisel toob kaasa tõendi lubamatuse (RK 3-1-1-67-14, p 74). MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui (
i)mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes (
ii)kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, (iii) järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Käesoleval juhul ei ole mõõtetulemus jälgitav ehk tõendatud, kuna: 1) Väärteoasja materjalidest ei nähtu tõendeid, et proovi võtnud ametnikud oleksid pädevad mõõtjad MõõteS § 5 lg 1 mõttes; 2) Väärteoasja materjalidest ei nähtu tõendeid, millest lähtuvalt oleks võimalik anda hinnangut kasutatud mõõtmis seadme(
te)nõuetele vastavuse kohta (RK 3-1-1-67-11, p 11); 3) Kontrollproovi võtmine ei ole jälgitav ja usaldusväärne, sest selle võtmise protseduur ei ole standardne. Mõõtemetoodika puudumist kinnitab muuhulgas ka väärteoasjas menetleja poolt kogutud tõendid (vt Silva Prihodko e-kiri Reet Heldjale), samuti KKI ametniku ning AS-i x poolt teostatud proovimõõtmiste erinevus (KKI ametnik võttis proovi ca 10 cm sügavuselt, AS x ca küünarnuki sügavuselt – vt selles osas xx tunnistajana antud ütlused). Teisisõnu, kontrollproovi võtmine ei saa olla nõuetekohane, kui puuduvad kindlad mõõtemetoodika nõuded; 4) Mõõtetulemust ei saa pidada jälgitavaks olukorras, kui suurest turbakogusest on proov võetud ainult ühest kohast ja seegi pinna lähedalt. Veelgi enam – arvestada tuleb ka seda, et ilm oli proovi võtmise hetkel päikesepaisteline. Kaitsja hinnangul peaks lahtise purumaterjali niiskussisalduse kohane mõõtemetoodika viima igasuguse eksimise võimaluse nulli lähedale. Lahtise materjali puhul oleks sellisel juhul ilmselgelt kohane proovimaterjali võtmine võimalikult paljudest ning erinevatest kohtadest (sh ka materjali kuhja erinevatelt sügavustelt), seejuures proovide kogus peaks olema proportsionaalne, arvestades selle materjali hulka, mille kogumi niiskussisaldust soovitakse määrata. Lõpliku tulemuse saamiseks peaks võtma saadud proovitulemuste keskmise või nt segama võetud proovid ning mõõtma kõikide proovide kokku segatud materjalihulga niiskussisaldust. On ilmne, et käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kokkuvõtteks on kaitsja seisukohal, et KKI poolt võetud ühe proovimaterjali niiskussisalduse mõõtetulemust ei saa pidada objektiivseks. KKI korraldatud mõõtetulemus ei kajasta mitte mingil juhul kogu kontrolli ajal kail olnud turbamassi niiskusesisaldust. Selleks, et määrata x m3 turbamassi niiskussisaldust ühe purgitäie proovi alusel, tuleb sellisel juhul arvestada ka ilmselge mõõteveaga. Seejuures on mõõteviga ilmselgelt suurem, kui proov on võetud päikesepaistelise ilmaga turbakuhila pinna lähedalt ning tegelik niiskussisalduse mõõtmine toimus alles 3 päeva hiljem. Nende asjaoludega ei ole kohtuväline menetleja ega ekspertiisi läbiviija ekspertiisi läbiviimisel ning tulemuse kajastamisel väärteootsuses arvestanud. Kaitsja hinnangul on tõenäoline ning loogiline, et sellise korrapäratu mõõtetulemuse mõõteviga võib olla 11

(33)4-16-1910 ca 10% (s.o turba tegelik niiskussisaldus võis olla ka ca 55%) kui isegi mitte rohkem. Kolmandaks juhib kaitsja tähelepanu sellele, et asjas puuduvad andmed selle kohta, mis tingimustes hoiti proovi alates proovi võtmisest xx, kl xx kuni xxx, kl xx proovi üleandmisel KKI poolt laborile. Samuti puudub info ka selle kohta, mis tingimustes hoiti proovi laboris alates xx kuni xx ehk kuni päevani, mil koostati analüüsiakt ja leiti, et proovis on niiskussisaldus x %. Eeltoodu tähendab seda, et kui proov võeti xxx ja analüüs koostati kolm päeva hiljem (xxx), siis peaks olema selgelt välistatud see, et vahepealse aja jooksul ei ole proovi omadused muutunud hoiutingimuste tõttu. Kohtuvälise menetleja sellekohased väited proovi hoiustamistingimuste kohta ei ole tõendatud, mistõttu puudub igasugune teave selle kohta, kuidas hoiustati proovi ajavahemikul xxx – xxx. Veelgi enam – kui kõnealuse prooviga soovitakse ümber lükata xxx hommikul ehk mõned tunnid enne KKI poolse proovi võtmist saadud tulemused, siis tuleb tähele panna, et KKI proovi analüüs viidi läbi kolm päeva hiljem. Samas kui AS xxx proovid võeti mõned tunnid enne KKI proovi. On ilmselge, et AS xxx proovid on võetud ja analüüsitud kitsamas ajalises raamistikus kui seda on teinud KKI. Neljandaks on asjakohatu OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenistuse osakonna juhataja Artur Gornischeffi väide, nagu ei peaks proovivõtu protokolli täitma siis, kui proov on rikkumata. Proovivõtu protokollis on täitmisele kuuluvad lahtrid selle kohta, kas pakend korras (jah / ei) või pitser rikkumata (jah / ei). Kui need lahtrid on täitmata, siis puudub proovivõtu protokollis info selle kohta, mis seisus oli pakend või pitser. Kõik muud järeldused on asjakohatud ning protokolli valikuline kasutamine valitud asjaolude tõendamiseks ei ole mingil juhul õiguspärane. Vastasel juhul tuleb asuda seisukohale, et proovivõtu protokollis sisalduvad lahtrid ei oma mingisugust õiguslikku tähendust. Sellisel juhul tuleb nii proov kui protokoll jätta täielikult kõrvale. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust üheselt selgelt, et: 1) KKI ei ole ümber lükanud fakti, et vaidluse aluse turba massi x m3 keskmine niiskussisaldus oli vähemalt x%; 2) KKI ei ole ära tõendanud enda väidet, et nimetatud ajal laetud turba massi x m3 keskmine niiskussisaldus oli x%; 3) KKI ei ole asjas ära tõendanud enda väidet, et J.A oleks laadinud xxx ajavahemikul xx – xx turvast, mille niiskussisaldus ei oleks olnud suurem kui 50%; 4) KKI tõendid proovi osas vastuolulised ja ebakorrektsed. Viiendaks, kaitsja ei nõustu, et xx oleks andnud korralduse lubatust kuivema turba laadimiseks. Protokollis ei ole seejuures kirjeldatud seda, kellele, millal ning millisel viisil oleks xx vastava korralduse andnud. KKI poolt kirjeldatud korralduse andmist ei nähtu ka protokolli lisades olevatest tõenditest (sh ka xx enda ütlustest). Väärteo lühikirjeldustest nähtub vaid see, et xx on J.Aa juhatuse silmis juhtivtöötaja ning et xx oli teadlik saasteloa p-s 8.3. kehtestatud lahtise freesturba niiskusesisalduse nõudest. Kaitsja hinnangul ei saa tuletada asjaolust, et xx on J.A a juhatuse silmis juhtivtöötaja ning et ta pidi olema teadlik saasteloa p-s 8.3. sätestatud niiskuse sisalduse nõudest, korralduse andmist lubatust kuivema turba laadimiseks. Teisisõnu ei ole väärteo lühikirjelduses kirjeldatud tegu (st J.A ei ole toime pannud tegu), millega J.A oleks rikkunud saasteloa p-st 8.3. tulenevat niiskuse sisalduse nõuet. Kuuendaks, isegi juhul, kui xx tegu oleks tuvastatav ning turba niiskusesisalduse mittenõuetekohasus tõendatud (millega kaitsja ei nõustu), ei ole protokolli ega väärteootsuse kohaselt tuvastatud xx tahtlus süüteo toimepanemiseks. KKI on protokollis leidnud, et xx pani teo toime otsese tahtlusega, samas ei tulene 12

(33)4-16-1910 protokollist ega ka selle lisaks olevatest tõenditest, et xx oleks teadnud laetava freesturba niiskusesisaldust selle laadimise hetkel. KKI ei ole suutnud mitte millegagi ära tõendada xx teadmist. Siinkohal viitame sellele, et tänaseks ei ole KKI suutnud ära tõendada enda väidet, et laaditud turba keskmine niiskussisaldus oli alla 50%. Seega puudub igasugune alus rääkida mingist teadmisest, kui see puudub isegi KKI-l endal. J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÖV.PM-46896 punkti 8.

KKI on protokollis leidnud, et J.A läbi oma töötaja xx ei taganud laeva laadimistööde korraldamisel meetmete tarvitusele võtmist, mis oleks tõkestanud turbatolmu levikut väljaspool J.A a territooriumi. Täpsemalt heitis KKI Pärnu Sadamale ette, et rikutud on saasteloa p-s 8.
sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb freesturba laadimisel paigaldada laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. KKI heidab Pärnu Sadamale ette, et tema töötaja xx ei kontrollinud tõkete paigaldamise nõude täitmist. KKI leidis, et jättes tõkke olemasolu kontrollimata, ei täitnud xx oma töökohustusi korrektselt. Selle pinnalt järeldas KKI, et J.A on rikkunud vastavat nõuet tegevusetusega. Esiteks ei ole protokolli ega väärteootsuse väärteo lühikirjeldustes seostatud xx või xx kui Pärnu Sadama töötajate väidetavat tegevust/tegevusetust J.A a kui juriidilise isikuga. KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja teo kaudu (RK 31-1-30-11, p 15.1). Juriidilist isikut on võimalik karistada ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul (RK 3-1-1-21-12, p 6.2). Asjaolu, millise juriidilise isiku organi liikme, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu toime on pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis (RK 3-1-1-88-12). Seejuures kehtib selline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul, mistõttu viimase korral tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (RK 3-1-1-84-07, p 8). Võttes eeltoodu kokku, oleks juriidilise isiku vastutusele võtmiseks käesoleval juhul tarvis väärteoprotokolli väärteo lühikirjelduses näidata ära järgmised asjaolud: 1) konkreetne füüsiline isik, kelle tegevuse/tegevusetuse kaudu loeb menetleja teo/tegevusetuse juriidilise isiku poolt toime panduks; 2) konkreetsed asjaolud, millest tulenevalt pidi konkreetsel isikul tekkima tegutsemiskohustus; 3) konkreetse füüsilise isiku nõutav tegu; 4) süüteo toimepanemise tahtluse vorm; 5) õigusvastasust ja süüd välitavate asjaolude puudumine. Kaitsja rõhutab, et käesoleval juhul ei saa mitte mingil juhul olla tegemist Pärnu Sadama juhatuse liikmete või juhtivtöötaja poolt korralduse andmisega freesturba laadimiseks tõkkeid kasutamata. Sellist korralduse andmist ei ole toimunud ning menetleja ei ole vastupidist ka tõendanud. Samas juhib kaitsja tähelepanu, et protokolli või väärteootsuse väärteo lühikirjelduses ei ole kirjeldatud ühtegi asjaolu, mille pinnalt oleks võimalik järeldada J.Aa organi, tema liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja heakskiitu etteheidetava teo osas. Väärteo lühikirjeldustes on küll selgitatud etteheidetavat tegu, kuid asjaolusid, millest saaks tuletada Pärnu Sadama juhtorgani tegutsemiskohustuse või tegeliku teadmise tõketeta freesturba laadimisest, väärteo lühikirjelduses toodud ei ole. Teisiti öeldes ei ole väärteo lühikirjeldustes selgitatud, kas või millisel moel olid Pärnu Sadama juhatuse liikmed või xx teadlikud väidetava väärteo toimepanemisest, millest oleks üleüldse võimalik tuletada Pärnu Sadama juhatuse liikmete või juhtivtöötaja tegutsemiskohustust või heakskiitu väidetava väärteo 13

(33)4-16-1910 toimepanemiseks. Lisaks eelnevale ei ole väärteo lühikirjelduses selgitatud ka võimalikku J.A a konkreetse organi liikme või juhtivtöötaja nõutavat tegu ega teo toimepanemise subjektiivset koosseisu. Samuti ei ole väärteoprotokollis käsitletud süüteo toimepanemise õigusvastasust ning süülisust. Kaitsja rõhutab, et viidatud elementide puudumisel väärteoprotokolli teo lühikirjeldusest tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna süüteotunnused puuduvad. Sellisele seisukohale on korduvalt jõudnud ka Riigikohus (RK 3-1-188-12, p 7; 3-1-1-21-12, p 6.1, vt samuti põhjendusi väärteo lühikirjelduse ning selle puuduste kohta ülal p-s 2.1.1). Kaitsja rõhutab, et nii menetleja kui ka kohus on tulenevalt

§-st 87 seotud väärteoprotokollis teo lühikirjelduses esitatud asjaoludega. Kuna käesoleval juhul ei ole menetleja väärteoprotokolli teo lühikirjelduses selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt on tuletatav konkreetse Pärnu Sadama organi liikmete või juhtivtöötaja heakskiit etteheidetavale teole, millisel konkreetsel organi liikmel või juhtivtöötajal oli tegutsemiskohustus või milline võis olla organi liikmete või juhtivtöötaja nõutav tegu vastavas olukorras või tema tahtlus, tuleb vastavas osas menetlus lõpetada. Teiseks, isegi juhul kui pidada ülal nimetatud elemente väärteoprotokollis teo lühikirjelduses kajastatuks (millega kaitsja ei nõustu), on xx (J.A a töötaja, kes töötas tõstuki peal) enda ütlustes märkinud, et ta paigaldas tõkked kohe hommikul enne laadimist. Hiljem oli tõkked vajalik eemaldada seoses kraana liigutamisega (vastasel juhul ei mahtunud kraana turba ja tõkke vahelt läbi). Pärast kraana liigutamist unustas xx, et tõkked tuleb enne laadimistöödega jätkamist tagasi paigaldada. Oluline on siinkohal asjaolu, et ühtegi korraldust ühegi J.A a juhtivtöötajalt või organi liikmelt tõkete tagasi panemata jätmiseks ei tulnud. Sellist korraldust ei tulnud muu hulgas ka xx. Samuti ei viibinud ilma tõketeta laadimistööde teostamise hetkel kai juures ühtegi Pärnu Sadama juhtivtöötajat ega organi liiget. Seega ei ole võimalik järeldada, et xx rikkus saasteloa p-s 8.2. sätestatud nõuet J.Aa heakskiidul, rääkimata J.A a organi liikme või juhtivtöötaja korraldusest. Teisiti öeldes ei ole kirjeldatud asjaoludest tuletatav ühegi Pärnu Sadama juhtivtöötaja või organi liikme tegutsemiskohustust, rääkimata menetlusaluse isiku juhtivtöötajalt nõutavast teost. Eeltoodu pinnalt on selgelt ebaõige väita, et xx või J.A ei kontrollinud tõkete paigaldamise nõude täitmist. Lisaks on kaitsja seisukohal, et ebaõige on rääkida tõkete paigaldamise nõude järgimise kontrollimata jätmisest, kui tõkked olid paigaldatud. Nende lühiajaline eemaldamine ei tähenda selle nõude rikkumist või nõude täitmise kontrollimata jätmist. Kokkuvõtteks on kaitsja seisukohal, et käesolevas asjas tuleb tulenevalt

§ 132

p-st 3 kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna väärteoprotokolli väärteo lühikirjelduses esitatud J.A a tegudes puuduvad väärteo tunnused. KKI ei ole ära tõendanud asjaolusid, mis kvalifitseeruks VÕKS § 139 lg 2 koosseisu rikkumiseks. Väärteootsuses asjas nr 940015000992 on tõendina kasutatud lubamatuid tõendeid. Kaitsja juhib eraldi tähelepanu, et kohtuväline menetleja on käesolevas väärteomenetluses kogunud tõendeid selgelt õigusvastasel moel, rikkudes oluliselt tõendite kogumise korda.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

-is sätestatud erisusi. Riigikohus on seejuures märkinud, et tõend on lubamatu, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud, seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RK 3-1-1-33-06, p 6.2). Samuti on Riigikohus leidnud, et tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (RK 3-1-1-31-11, p 15). 14

(33)4-16-1910 Proovivõtu protokoll nr 2015-06-16/PÄ-1 ja analüüsiakt nr 1-1/KI15000147 on lubamatud tõendid. Esiteks, KKI poolt koostatud kontrollproovi protokoll (kontrollproovi nr 2015-06-16/PÄ-1 kohta) ei ole korrektselt täidetud. Protokollist ei tulene, kes ja millal ning kellele proovi üle andis. Samuti ei ole protokolli märgitud, kas proovi üle andmise hetkel oli kontrollproovi pitser korras ning pakend rikkumata. Rõhutame – protokollis on vastavad täitmisele kuuluvad lahtrid jäetud lihtsalt täitmata! Antud põhjustel ei ole võimalik kontrollida seda, kas ja kui palju võis proovi tulem olla mõjutatud kõrvaliste asjaolude tõttu. Seoses eeltooduga rõhutab kaitsja, et mitte ühegi teise tõendiga ei ole samuti tõendatud protokollis tuvastamata jäetud asjaolusid, sest proovi üleandmise hetke ei ole teisiti protokollitud. Teiseks, tunnistajate ütlused ja protokollis kajastatu erinevad proovi pakendamise osas. Proovivõtu protokollist tuleneb, et prooviga purk suleti, teibiti ning pitseeriti tõkendiga. Tunnistajate (L G, J K ja A G) ütlustest tuleneb aga, et purk koos prooviga oli lisaks pakendatud ka kreppkilekotti ning tõkendiga oli suletud kilekott. Seega ei ole selgust ka proovi pakendamise osas, mis omakorda vähendab mõõtmistulemuse jälgitavust. Kolmandaks, tunnistajate ütlused ja protokollis kajastatu erinevad proovi võtmise aja osas. Proovivõtu protokollis on kontrollproovi võtmise ajaks märgitud xxx. a kell xx. Samas L G ütlustest tuleneb, et L G oli helistanud Mati Einmanile kell xx, mil ametnik teatas, et KKI võtab turba niiskusesisalduse proovi. Samuti tuleneb ka tunnistaja J K ütlustest, et ametnik L G kõigepealt helistas Mati Einmanile ning alles seejärel asus võtma kontrollproovi. Eeltoodu põhjal on ilmne, et L G ei saanud võtta turbaproovi kell xx, kuna tunnistajate (sh L G enda) ütluste kohaselt asuti turbaproovi võtma pärast telefonikõne Mati Einmanile, mis ei saanud toimuda enne kella xx. Neljandaks, kontrollproovi protokollis on märgitud, et proovi võtmisel oli ilm pilves. Samas protokolli lisas olevatelt kõikidelt fotodelt on näha, et proovivõtu ala kohal oli ilm selge ja päikesepaisteline! Siinkohal on eriti vastuoluline kohtuvälise menetleja väärteootsuses esitatud väide, et proovi võtmise ajal võis päike olla pilve taga (vt väärteootsuse lk 13). Väärteoasja toimikus olevalt proovi võtmise pildilt on selgelt näha, et päike paistis proovi võtu ajal eredalt, mistõttu menetleja vastupidine väide on ebaõige. Kaitsja hinnangul on ülaltoodu tõendite kogumise menetlusõigusest tulenevaid nõudeid silmas pidades täiesti lubamatu. Kaitsja rõhutab siinkohal, et kohtuväline menetleja on teadlikult kasutanud väidetava süüteo tõendamiseks ebaõigeid tõendeid, mis ei saa olla lubatav isiku vastutusele võtmisel väärteomenetluses. Nagu eelnevalt välja toodud on nii L G kui ka J K andnud proovivõtu aja kohta valeütlusi või on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas esitatud asjaolude tõendamiseks kasutanud teadlikult ebaõigelt koostatud proovivõtuprotokolli. Vaidlust ei saa olla ka selles, et andmed proovivõtu ajal olnud ilma kohta on väärteomenetluse toimikus erinevad ning kohtuvälise menetleja poolt põhjendamatult ühele niigi ebakorrektselt koostatud protokollile tuginemine ei saa olla õige. Kokkuvõtteks, arvestades lisaks ülal kirjeldatule ka käesoleva menetlusdokumendi p-des 20-22 öeldut (protokollis ei ole kajastatud proovi üleandmist/vastuvõtmist, pakendi ja tõkendi olekut; selge ei ole, kuidas hoiti proovi selle võtmise ajast kuni analüüsi teostamiseni), ei saa kaitsja hinnangul olla mõistlikku vaidlust, et nii KKI proovivõtuprotokoll kui ka OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakt nr 1-1/KI15000147 on lubamatud tõendid. Nimetatud tõendite kogumisel on jäetud järgimata mitmeid olulisi nõudeid, mis on kaitsja hinnangul isegi eraldiseisvalt piisavaks aluseks tõendi lubamatuks tunnistamiseks. KKI ametnike tunnistajatena antud ütlused on lubamatud tõendid. Kaitsja on mõlemas KKI-le edastatud vastuväites juhtinud KKI tähelepanu asjaolule, et KKI ametnike antud ütlused ei ole väidetava süüteo tõendamisel lubatavad tõendid. KKI ei ole kaitsja vastuväitega arvestanud ning on viidanud

§ 313lg-le 1 ning asunud seisukohale, et vastav säte võimaldab kasutada menetlustoiminguid 15

(33)4-16-1910 läbiviinud KKI ametnike tunnistajatena antud ütlusi väidetava süüteo tõendamiseks. Kaitsja KKI seisukohaga ei nõustu ning juhib tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul

§ 313

lg 1 ei kohaldu.

§ 313

lg 1 kohaselt võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis, osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Käesoleval juhul ei ole aga kumbki KKI ametnikest, kes on andnud vastavaid ütlusi, olnud väärteoprotokolli koostajateks, mis on

§ 313lg 1 erisuse rakendamise selgeks eelduseks.

Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus, leides et

§ 313

lg 1 erandit saab kohaldada üksnes juhul, kui vastav ametnik on ka väärteoprotokolli koostajaks (RK 3-1-1-55-15, p 7). Käesoleval juhul ei ole L G ega J K olnud ühegi väärteoprotokolli koostajaks. Mõlema väärteoprotokolli koostajaks on olnud KKI Pärnumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Reet Heldja. Sellest tulenevalt ei kohaldu L G ja J K suhtes

§ 313lg-s 1 sätestatud erand ning mõlema KKI ametniku suhtes tuleb lähtuda Kr

MS § 66 lg-s 2 sätestatud üldnormist. KrMS § 66 lg 2 kohaselt on aga nii L G kui ka J K tunnistajana antud ütlused käesolevas asjas tõendina lubamatud (vt vastava järelduse osas ka RK 31-1-55-15, p 7). A G tunnistajana antud ütlused on lubamatu tõend. Kohtuväline menetleja kuulas A G (isik, kes viis läbi KKI poolt tellitud turba niiskussisalduse mõõtmise) käesolevas menetluses üle tunnistajana. Kaitsja hinnangul ei ole aga A G tunnistajana antud ütlused käesolevas asjas lubatud, kuna AG ei saanud tulenevalt KrMS §-st 109 tunnistajana üle kuulata. Kaitsja hinnangul on A G puhul tegemist isikuga, kes käesolevas asjas viinud läbi ekspertiisi ning tulenevalt KrMS §-st 109 saaks teda üle kuulata üksnes eksperdina. Viidatud sätte kohaselt kuulatakse aga eksperti üle üksnes ekspertiisi akti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Ekspertiisi akti sisuks saab aga olla üksnes ekspertiisi läbiviimise käigus saadud järeldus.1 Ekspertiisi akti sisu ei hõlma endas ekspertiisimaterjali eksperdile üleandmist puudutavaid asjaolusid või veelgi enam eksperdi hüpoteetilisi järeldusi väidetava süüteo toimepanemise kohta või eksperdi arvamust tema poolt teostatud ekspertiisi tulemuse menetluses arvesse võtmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on kaitsja seisukohal, et A Gi tunnistajana antud ütlusi on võimalik käesolevas asjas kasutada tõendina üksnes ulatuses, milles A G selgitab ekspertiisi akti sisu (KrMS § 107), s.o nt ekspertiisi läbiviimise meetodit, käiku või tulemust. KrMS §-s 109 keelab selgelt kuulata eksperti tunnistajana üle asjaolude suhtes, mis väljuvad ekspertiisiakti sisust. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele 01.04.2016.a. esitas Keskkonnainspektsioon Pärnu Maakohtule vastuse kaebusele, milles jäi väärteootsuses esitatud seisukohtade juurde ja asus seisukohale, et väärteootsus nt 9400,15,000992 tuleb jätta muutmata. Nii väärteoprotokollis kui ka väärteootsuses on toimepandud väärtegusid kirjeldatud korrektselt. Väärteo lühikirjeldused väärteoprotokollis ja otsuses on identsed, seega ei ole otsuses süüdistuse piiridest väljutud. Süüteomenetluse käigus on tõendatud, et xx on J.A juhtivtöötaja ja oli vastutav xxx. a J.A laeva x laadimise eest. Antud fakti on kinnitanud ka J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk oma ütlustega. Väide, et J.A ei ole rikkunud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8 alapunkti 8.3 on ümber lükatud vanemstividor xx ütlustega, milles xx kinnitas, et tema teadmisel ja korraldusel toimusid xxx. a J.A a territooriumil turbalaeva x laadimine freesturbaga. Olles vastutav laeva laadimise eest, pidi vanemstividor xx veenduma/kontrollima enne kaubalaeva xx laadimisprotsessi algust turba õiges niiskussisalduses. Vanemstividor xx kinnitas, et niiskusaparaati xxx. a laeva laadimise päeval sadamas ei olnud ja sadam (stividorteenistus) omapoolselt 16

(33)4-16-1910 turbast niiskussisaldust ei mõõtnud. Veel kinnitas xx, et stividorteenistus mõõdab (st peab mõõtma, mida xx xx laeva laadimisel ei teinud) turba niiskussisaldust enne laeva laadima hakkamist ja ka vajadusel laadimise ajal. Olenemata teadmisest ja asjaolust, et sadama enda niiskussisaldusaparaat oli remondis/katki, ei andnud vanemstividor ega vahetusstividor korraldust kaubalaeva laadimise peatamiseks, veendumaks sertifitseeritud kauba laadimises, ega varustanud sadamat uue mõõteriistaga. Kuna nimetatud kaubapartiil puudus sertifikaat, ja see on ka dokument mis tõendab niiskussisaldust, mida on kinnitanud vanemstividor xx, siis oleks xx pidanud enne laeva laadimisele lubamist välja selgitama sadamasse laeva laadimiseks varutud kaubapartii (turba) niiskussisalduse. Turba tarnija, x AS, ei varustanud xx. a laevale x laetud turbakogust sertifikaadiga. J.A väljastatud saasteluba L.OV.PM46896 punkti 8 alapunkt 8.3 aktsepteerib üksnes sertifikaati, seega turba niiskusesisaldust tõendab üksnes sertifikaat, mitte niiskuse mõõtmise protokoll. J.A väljastatud välisõhu saasteluba (erisaasteluba) nr L.ÕV.PM46896 on kehtinud juba 10 aastat, seega ei saanud sadama esindajatele ja stividoridele tulla üllatusena välisõhu saasteloa (erisaasteluba) nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8 alapunkti 8.3 toodud eritingimused, mis ei luba J.A hetkel kehtiva välisõhu saasteloa kehtivusperioodil laadida lahtist turvast, mille niiskussisaldus on väiksem (<) kui 50%. KKI seisukoht on J.A väljastatud välisõhu saasteloa (erisaasteluba) nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8 alapunkti 8.3, minimaalse niiskuse sisalduse nõue on absoluutne st. et igal ajal ja igas laaditava turba kohas peab turba niiskussisaldus olema vähemalt 50%. Väärteomenetluse käigus on tuvastatud, et freesturvast mida laevale laeti ladustati nii kaipealsel alal kui ka turbaangaaris. KKI võttis turbaproovi turba laadimise käigus kaipealselt alalt, mis jäi turbaangaari ja kaubalaeva x vahele, kuhu oli laevalaadimisele ette kuhjatud freesturvas. Kui kaua freesturvas ilmastikuolude mõju vallas oli ei ole teada. Turba niiskussisalduse % muutub soodsates tingimustes õhu ja päikese käes. KKI poolne turbaproov pakendati hermeetiliselt suletud klaaspurki ja seda hoiustati valguse eest kaitstult temperatuuril +2 kuni +6°C, seega proovi hoiustati isotermilistes ja isobaarilistes tingimustes. Proov saadeti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (edaspidi EKUK labor) akrediteeritud laborisse. EKUK labori analüüsiakti nr 1-1/KI15000147 järgi oli xx.a laeva laadimisel saadud turba niiskussisalduse mass xx%. J.A 01.01.2006.a väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8.3. järgi peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema suurem kui 50%. Seega on leidnud tõendamist, et J.A laadis laevale xx väiksema niiskussisaldusega freesturvast. Juhime tähelepanu, et x AS esindaja xx on tunnistanud, et turbatootja st turba tarnija võttis turbaproovi turbaangaarist, mitte kai pealt. Keskkonnainspektsioon juhib tähelepanu, et xx AS poolt kasutatud mõõteriist P.T-53 ei olnud taadeldud, mida kinnitas x AS esindaja xx. Samuti juhime tähelepanu, et x AS niiskuse mõõtmise protokollis ei ole fikseeritud milliselt territooriumilt ning millistel kellaaegadel turba niiskussisaldust mõõdeti ning millist mõõtemetoodikat kasutati. (Väidetavalt teostati turba niiskussisalduse mõõtmist sadama territooriumil turbaangaarist). Mõõteprotokollil, mille koostas x AS, ei ole kirjeldatud metoodikat, kuidas turbaniiskus x % saadi. Mõõtmisprotseduur, mille x AS teostas, ei ole jälgitav. Niiskuse mõõtmise protokoll on x AS sisemine dokument, mida ei väljastata ei sadamale ega kaubasaajale. Niiskuse mõõtmise protokoll ei asenda sertifikaati. Väärteootsuses nr 940015000992 ei heideta sadamale ette sertifikaadi puudumist, kuid sertifikaat näitab turba niiskussisaldust, mis on ka saasteloa nr 17

(33)4-16-1910 L.ÕV.PM-46896 punkti 8.3 nõue. J.A juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk on kinnitanud, et vanemstividori ülesanne on kontrollida, kas turba niiskussisaldus vastab nõuetele. Seega, pidi vanemstividor ennem laeva laadima asumist veenduma, et turvas, mida laevale laetakse, oleks õige niiskusega. Laadides kontrollimata turvast (niiskussisaldus kontrollimata) kaubalaevale xx 1xx. a rikkus xx J.A juhtivtöötaja J.A väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8 alapunkt 8.3 niiskusnõuet. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et vanemstividori vastutusalas on ka vahetusstividori ja stividorteenistuse tegemised ja tegematajätmised. xx on oma ülekuulamisel sõnaselgelt öelnud, et tema teadmisel ja korraldusel toimus laeva laadimine xxx. a J.A ning reaalselt oli vahetusstividori xx ülesanne jälgida laeva xx laadimist xxx.a ja et täidetakse sadamale kehtestatud nõutest kinnipidamist. Mõlemad stividorid vastutasid sadamas laeva laadimise eest, seega on stividorid andnud laeva laadimise eel vastavasisulisi korraldusi. Juhime veel kord tähelepanu, et xx teadmisel ja korraldusel toimus xx . a AS J.A a territooriumil turbalaeva laadimine freesturbaga ning vahetusstividori ülesanne oli jälgida laeva laadimise ajal, et laeva laadimine oleks kooskõlas sadamale kehtestatud normidega ja piirangutega, mis tulenevad välisõhu saasteloast. Väärib märkimist, et oma töökäsud ja töökohustused sai laadurijuht xx. a ainult xx, kes oli xxx. a vastutav vahetusstividor ja kellele jagab töökorraldusi vanemstividor xx. Asjaolu, et laadurijuht ei pea stividorilt (vanemstividorilt) küsima luba, kui laeva laadimise ajal peaks olema vajadust tõke eemaldada, leidis kinnitus xx täiendava ülekuulamise käigus. Väärteomenetluse käigus on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga väärteoasjas nr 940015000992 fotodega nr 8 (tõkked asusid turbaangaari kõrval laevaremonditehase poolsel küljel) nr 16, 18, , 22, 23, 24 ja 25 et laevalaadimise ajal, kui KKI inspektorid J.A laeva x laadimistöid jälgisid, xx. a ajavahemikul kell x kuni kell xx , ei olnud tõkked laeva ja kai vahele paigaldatud ning J.A ei pidanud kinni välisõhu saasteloa punkti 8.2 nõudest. Laevale x laeti freesturvast olenemata sellest, et tõkked laeva ja kai vahele ei olnud paigaldatud. J.A väljastatud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkt 8.2 määratleb tõkke paigaldamise vajaduse freesturba laadimisel laeva ja kai vahele. Luba ei määratle ajalisust, vaid tervikult laeva laadimise aega. Eeltoodutele tuginedes ei täitnud vahetusstividor oma töökohustusi ootuspäraselt ja jättis tähelepanuta asjaolu, et laeva laadimise ajal, ajavahemikul xx. a kella xst kuni kella xni (s.o x mis ei ole lühiajaline), olid tõkked laeva ja kai vahelt eemaldatud ja seisid turbaangaari kõrval. Jättes tõkete olemasolu kontrollimata, ei täitnud xx oma töökohustusi korrektselt. Tuginedes stividori ametijuhendi p 8.9, on stividoril kohustus laeva laadimis-lossimistööde ajal pidevalt kontrollida tööde kulgu. Stividori ametijuhend on ettevõtte poolt kehtestatud eesmärgiga tagada ettevõtte igapäevase töö sujumine ning töö käigus kõigist kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Asetades stividorile kohustuse ja vastutuse laadimisprotsessi nõuetekohasuse tagamise üle, antakse stividorile ühtlasi õigus (mis on ühtlasi ka kohustus) langetada laadimisprotsessi käigus ettevõtte huvides jooksvalt otsuseid. Olles vastutav ettevõtte igapäevase tegevuse ühe lõigu eest, on stividori tegevus või tegevusetus üle kantav ettevõtte tegevuseks või tegevusetuseks. Nii sündmuskoha vaatluse protokollis kui ka L. G ja J. K tunnistaja ülekuulamise protokollides on fikseeritud, et tõkked paigaldati ajal, kui vanemstividorile anti vastavasisuline korraldus laadimistööd sadamas seisma panna. Stividori ametijuhendi punkt 8.11 kohaselt on stividor kohustatud läbi viima enne vahetuse algust tööohutusalase instruktaaži, tutvustama kasutatavat tehnoloogiat tööde teostamiseks ja andma ülevaate brigaadi ülesandest eelneva vahetuse jooksul. Laadurijuht xx kinnitas, et hommikul kai peal rivistust ei toimu ja 18

(33)4-16-1910 töökorraldusi sai ta eelneva päeva õhtul ja laeva laadimise hommikul. Oma töökäsud ja töökohustused xx. a sai laadurijuht ainult xx, kes oli xx a vastutav vahetusstividor. xx vahetus algas xx. a kell x, mis oli laevale x turba laadimisele eelnev päev. Tõkete olulisuses ei ole kahtlusi, kuivõrd freesturvas lendus laeva laadimise käigus Pärnu jõe veepinnale ja moodustas nähtava pruuni turbakogumi, mis liikus kesklinna suunas Pärnu Jahtklubi poole (vt sündmuskoha vaatluse protokoll fotod: 4, 5, 6, 10, 11, 12, 13, 14). Keskkonnainspektsioon leiab, et proovi võtmine on vormistatud korrektselt, kogu protsess on jälgitav, võimalikud kahtlused on kõrvaldatud tunnistajate ütlustega. Tõend on usaldusväärne. Proovivõtja ei pea olema pädev mõõtja mõõteseaduse tähenduses, kuivõrd proovivõtja mõõtmisi ise ei teosta. Kui proovivõtja poolt on proov võetud ja vormistatud esinduslikult ning laborile mõõtmise teostamiseks üle antud, siis on toiming korrektselt läbi viidud. Laborisse anti proov, mis oli pakitud kreppkilekotti, mis oli suletud tõkendiga nr

Proovi pakendamist tõendab ka sündmuskoha vaatluse protokoll nr 940015000992 lk
AS J.A a kaitsja väide, tunnistajate ütlused ja protokollis kajastati! erinevad proovi võtmise aegade osas, et L G helistas Mati Einmannile kl x jättis kaitsja tähelepanuta, et L G helistas J.A juhatuse liikmele xxx . a kolm korda, mida kinnitab L. G ülekuulamine. Esimene kõne võeti kl xx ajal kui KKI sisenes J.A a territooriumile, teine kõne Mati Einmannile oli kl. xx ja kolmas kõne kl. xx . Teistkordsel helistamisel sadama juhatuse liige kõnele ei vastanud. Kohtuväline menetleja ei ole kasutanud süüteo tõendamiseks ebaõigeid tõendeid. Kontrollproov võeti 1xx. a päevavalges tuulise ilma korral, nii nagu kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatluse protokollis on märge, et vaatlus toimus selge ilmaga, päevavalges ja tuulise ilmaga. Proovi võtmise ajal päike ei paistnud, mis on ka vaatluse lisana vormistatud proovivõtmise protokollis fikseeritud. Proovi võtmise ajal pilves ilma kinnitab ka väljavõte Riigi Ilmateenistuse avalikult kodulehelt http://vvww.ilmatcenistus.ee/ilm /ilmavaatlused/, mille kohaselt kell 11.00 paistis päike ja temperatuur oli 16,7X. Kell 12.00 on pilved ja temperatuur on 15,9°C. Kell 13.00 on pilved ja temperatuur 16,8 C. Sama kinnitavad ka sündmuskoha vaatluse protokolli fotod nr 10, 11, 12, 13, 14, 20, 21 ja 22, milledel on pilved nähtavad. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et xxx . a Pärnu sadamast turbakailt võetud laevale xx varutud freesturbast turbaproovi võtmine oli teostatud pädeva Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt korrakaitseseaduse alusel. Turbaproov oli pakendatud hermeetiliselt suletud klaaspurki ja seda hoiustati valguse eest kaitstult temperatuuril +2 kuni +6°C, seega proovi hoiustati isotermilistes ja isobaarilistes tingimustes. Samuti pole alust kahelda Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakonna kütuselaboris, mis on sertifitseeritud ja akrediteeritud pädevates asutustes, turbaproovi hoiustamistingimustes. KrMS § 66 lg 2 tähenduses ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Seega on tunnistajana osalemise piirang vaid ametnikul, kelle menetluses kriminaalasi on olnud. Ei L G ega J K ei ole olnud antud väärteoasjas menetlejaks. Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhtivinspektor L G ja Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo vaneminspektor J K ei ole J.A väärteoasjas nr 940015000992 läbi viinud ühtegi menetlustoimingut. Ametnikud viibisid sündmuskoha vaatluse juures ja nende roll oli menetlejat abistav. Juhtivinspektor L.G pädeva ametnikuna, võttis turbakailt turba niiskussisalduse määramiseks turbaproovi ja 19

(33)4-16-1910 vormistas proovivõtu protokolli. L G tegevus ei ole käsitletav menetlustoiminguna. Kriminaalmenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande § 146 kommentaar 1 esimese ja teise lause kohaselt „Uurimistoiminguks on ülekuulamine, vastastamine, ütluste seostamine olustikuga, äratundmiseks esitamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment. Menetlustoiminguks on tänase arusaama kohaselt kriminaalmenetluse raames menetlustaotluste ja -kaebuste esitamine, tõendamine ja tõendite kogumine, kriminaalmenetluse tagamine ja kriminaalmenetluse käiku määravate menetlusotsustuste vastuvõtmine ja vormistamine." (Kriminaalmenetluse seadustik kommenteeritud väljaanne. E. Kergandberg ja P. Pikamäe Juura 2012. lk 384).

§ 47

lg 1 p 1 kohaselt on menetlusdokumendid kohtuvälises menetluses väärteoprotokoll, menetlustoimingu protokoll ning kohtuvälise menetleja määrus ja otsus. Kuivõrd kõik toimikus kogutud tõendid on vormistatud Reet Heldja poolt, saab antud asjas kohtuväliseks menetlejaks nimetada vaid teda. L G ei ole vormistanud ühtegi tõendamisel kasutatud menetlusdokumenti, seega ei kohaldu tema suhtes KrMS § 66 lg-s 2 sätestatud piirang ega Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-55-15 punktis 7 märgitu. G ülekuulamine on lubatav tõend. Vastavalt KrMS § 109 juhindutakse eksperdi ülekuulamisel KrMS § 66 lõikest 2' ning §-dest 68 ja 69, so tunnistaja ülekuulamist reguleerivatest sätetest. Asjaolu, et eksperti ülekuulamisel on kasutatud tunnistaja ülekuulamise blanketti, ei muuda menetlustoimingu sisu. Kuna antud juhul on tõusetunud küsimus ekspertiisimaterjali eksperdi kätte jõudmise teemal, siis vastavad selgitused on asjakohased. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Väärtegu J.A poolt on välisõhu kaitse seaduse § 64 ja välisõhu saasteloa (erisaasteloa) L.ÕV.PM-46896 punkti 8.2 ja 8.3 nõuete rikkumine, mille eest on sätestatud vastutus välisõhu kaitse seadus § 139 lõige 2 järgi, välisõhu kaitse nõuete rikkumise eest. 28.01.2016. a koostatud väärteoprotokollis esitatud väärteo lühikirjeldus on selge, konkreetne, teo tehiolud ja õiguslikud alused on seotud ning vastab igati Riigikohtu poolt kujundatud praktikale. 26.02.2016. a koostatud lahend vastab

§-s 74 sätestatud nõuetele. Kaebuses esitatud vastuväited ei anna alust Keskkonnainspektsiooni 26.02.

a väärteoasjas nr 940015000992 koostatud otsuse tühistamiseks. Lähtudes ülaltoodust palub kohtuväline menetleja:
Jätta J.A kaitsja Villy Lopmani kaebus Keskkonnainspektsiooni 26.02.
a otsusele väärteoasjas nr 940015000992 täies ulatuses rahuldamata.
Võtta väärteoasja materjalide juurde väljavõte Riigi Ilmateenistuse avalikult kodulehelt (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/) ilma kohta Pärnu linnas xxx ajavahemikul kell x-x. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde ja leidis, et Keskkonnainspektsiooni otsus tuleks tühistada ja lõpetada väärteomenetlus J.A suhtes. J.A-le väljastatud saasteloa järgi ei ole kuidagi keelatud ega piiratud ega välistatud see, et turba osakesed võivad sattuda laadimise käigus välisõhku ja ka vette. Saasteloa p 8.2 ei nähtu et tõkkeid ei võiks ajutiselt eemaldada. Laaditud turba niiskusesisalduse osas märkis kaitsja, et vaidlus on selle üle, kelle tõendid paremini turba niiskusesisaldust kirjeldavad. Samuti puudub kaebuse esitaja kaitsja hinnangul igasugune tõend selle kohta, et juhatuse liikmed või juhtiv töötaja oleks olnud teadlik või siis aktsepteerinud olukorda, mis on vastuolus saasteloaga sellest tulenevalt siis ka välisõhukaitseseaduse nõuetega. 20

(33)4-16-1910 Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et seadusega ettevõttele seatud ja ametijuhendiga töötajale pandud kohustuse täitmata jätmine on käsitletav teo toimepanemisena tegevusetuse vormis juriidilise isiku pädeva esindajana. Stividoride ametijuhendi põhjal saab öelda, et stividoridel on oma tegevuse üle iseseisev otsustuspädevus, seega kui stividor jättis oma tööülesanded nõuetekohaselt täitmata, on tegemist igapäevatöö raames langetatud otsusega, mida saab lugeda ettevõtte huvides tegutsemiseks. Turbaproovi osas oli kohtuväline menetleja seisukohal, et proov on võetud jälgitavalt pädeva ametniku poolt ning vormistatud on nõuetekohane proovivõtu protokoll. ASile J.A väljastatud välisõhu saasteloa p 8.3 näol on tegemist imperatiivse nõudega, mille kohaselt loa andja on seadnud minimaalse niiskusesisalduse, tegemist ei ole keskmise niiskusesisalduse nõudega. Tõkete osas märkis kohtuväline menetleja, et kuna laadimine tohib toimuda vaid tõketega ja kontrollimise hetkel laadimine toimus, seega on tegemist loa nõuete rikkumisega. Ka ajutine tõkete eemaldamine on eemaldamine. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ -s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et J.A ` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele taotluses tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et xxx.a. sündmuskoha vaatluse protokollist ja fototabelist (väärteoasja kohtuvälise menetleja toimiku lk 140-157) kohaselt on xx.a toimetatud vaatlust J.A kell x kuni x. Vaatluse tingimuste kohta on protokolli märgitud selge, päevavalgus, tuuline ilm. Jälgitud on laadimise protsessi, korduvalt ära märkides turba osakeste lendumine õhus. Fototabeli fotodelt nr 22, 23 on näha, et laeva ja kai vahelisele alale tõkkeid ei ole paigutatud, järgnevatel fotodel nr 24-28 on näha, kuidas tõket paigaldatakse laeva ja kai vahele. Fotol nr 29 on kujutatud turbaproovi võtmist, näha on inspektor, kelle ees turbakuhilasse tehtud süvend, käes turbaga täidetud ca 0,5 l klaaspurk ja kaas. Kaas ei ole pildistamise hetkel purgile peale pandud. Protokolli kohaselt on sündmuskohalt kaasa võetud proov nr 2015-06-16/PÄ-1, mis suleti tõkendiga nr 0352675. Kohtuistungil tunnistaja L G, Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo keskkonnakaitse inspektor, andis ütlusi, kirjeldades xxx .a. Keskkonnainspektsioonile laekunud valveteate alusel Pärnu Jahtklubi läheduse ja territooriumi ning Pärnu Sadama territooriumil toimunud kontrolli. Pärnu sadama territooriumile sisenedes või enne seda teavitas tunnistaja telefoni teel J.A juhatuse liiget territooriumile sisenemise põhjustest ja eesmärgist. Tunnistaja sõnul turba laadimist vaadeldes fikseeriti, et veekardin töötas, turba laadimine toimus. Turbakail olid kuhjatud turbakuhilad ja parasjagu toimus greifer-kopaga turba tõstmine laeva, laeva ja kai vahele tõkkeid ei olnud pandud, milliste paigaldamise kohustus turba laadimise ajal on välisõhu saaste loaga 21

(33)4-16-1910 J.A-le pandud. L G kirjeldas, et otsustati võtta turbaproov niiskuse sisalduse määramiseks turbas. Tunnistaja alustas proovivõtuprotokolli täitmist sõidukis, misjärel väljuti autost, mindi turba laadimise alale. Tunnistaja võttis materjali turba kuhilate keskmisest alast, umbes 1 m kauguselt kuhila servast ja võttis siis turbaproovi ca 10 sentimeetri sügavuselt 0,5 l klaaspurki, sulges selle kaanega. Proovivõtu koha valimisel tunnistaja oma sõnul mingit vahet ei näinud, kust seda võtta, kuna saaste loa kohaselt peab turba niiskusesisaldus laadimisel olema 50% või üle selle ning ajalist piirangut selle kehtivusele ei ole. Valis koha visuaalselt ligipääsetavuse järgi. Toimingud tegi koos töökaaslaste Reet Heldja` ja J K`iga, viimane aitas proovi kaane teipida, et see oleks hermeetiline. Proov märgistati ja paigaldati kreppkilekotti, mis suleti ja paigaldati tõkend. Vahetult peale turbaproovi võtmist helistas tunnistaja uuesti J.A juhatuse liikmele (Mati Einmann), kõnele ei vastatud. Liiguti tagasi sõiduki juurde ning lõpetati protokolli täitmine. Seejärel helistas tunnistaja uuest J.A juhatuse liikmele Mati Einmann`ile ning küsis selgitust, miks ei ole paigaldatud tõkkeid, mille peale lubati stividor kohale saata. Kui saabus stividor xx, siis andis tunnistaja korralduse tõkked paigaldada, mis ka täideti. Kohapealsed toimingud lõpetati ja J.A a territooriumilt lahkuti kell xx. Tunnistaja kirjeldas, et ilm oli vaatluse alustamisel päikesepaisteline, vahepeal väga pilvine, tuul oli hästi tugev. Veel kinnitas ja kirjeldas tunnistaja turbaproovi liikumisi, et juhul kui proove ei saa vahetult peale võtmist kohe laborisse toimetada, siis hoitakse neid jahedas ja pimedas, täpsemalt külmkapis ning tavapäraselt on proovide hoiustamise temperatuur +5°C. Järgmisel päeval s.o x. sõitis tunnistaja Tallinnasse ja viis proovi isiklikult Keskkonnauuringute laborisse, täpsemalt kütuselaborisse ja andis selle isiklikult üle kütuselabori juhataja A G`ile xx.a lõuna ajal. Veel kinnitas tunnistaja et transpordi käigus oli proov paigutatud külmaelementidega kasti. Välisõhu saasteloaga seoses tunnistaja avaldas, et kuna tegemist on puistekaupade laadimisega siis välisõhu saaste luba antakse ennekõike selleks, et vältida puistekaupade laadimisel tekkinud tolmu sattumist keskkonda. Pärnu Sadamale on väljastatud välisõhu saasteluba ja seal on pandud tingimusteks, muuhulgas ka see, et laadimist ei tohi teha üle 12 m/s tuulega. Siis on pandud tingimuseks, et turbaniiskuse sisaldus peab olema kas 50 % või suurem ja laadimise ajal peavad olema tõkked laeva ja kai vahel. Kõik see on nagu mõeldud seetõttu, et vähendada turbatolmu sattumist Pärnu jõkke. Oma pädevuse osas proovide võtmisel selgitas tunnistaja, et tal on magistrikraad keemias ja on Keskkonnainspektsioonis läbinud nii veeproovi võtu koolituse kui kütuseproovide võtu koolitused, turbaproovi võtmise kohta eraldi koolitust ei ole korraldatud. Proovivõtu purgi osas selgitas tunnistaja, et see oli eelnevalt puhastatud ja mikrolaineahjus kuumutatud, tunnistaja välistas, et selles võis olla niiskus või ka niiskus siduvaid aineid. Kohus tutvustas tunnistajale sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabelitega. Tunnistaja selgitas fotole nr 17 viidates, et tuul oli puhanguti päris kõva ja suunaga linna poole, terve territoorium, kaiäärne oli täis turbatolmu. Ühel vaatlusprotokollis oleval fotol on nähtav ka turbatolm laeva ümber ehk jõe pinnal. Tunnistaja J K, Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor, andis analoogseid ütlusi tunnistaja L G`iga J.A territooriumil xxx.a toimunud kontrolli kohta. Lisaks andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et sisenesid Jahtklubi territooriumile, muuli poolsest väravast ujuvkaide ja paatide vahele, vaatama vee olukorda ja siis oli kohe näha seal, et vesi paatide vahel oli turbapurune, laigud olid ja turbatolm 22

(33)4-16-1910 lendles õhus ringi. Enne sadamasse sisenemist L G helistas Mati Einmann`ile ja andis teada, et soovitakse siseneda ja turba laadimist kontrollida. Auto jäeti linna poolse angaari juurde ja kai peal oli turbahunnikud kaks tükki, mida laaditi laeva ja kaks rekkat oli ka seal hunnikute juures, kust turvast kai peale lükati. Turbakihti oli vee peal näha, kuidas see linna poole liikus. Tõkkeid paigaldatud laeva ja kai vahele ei olnud, need olid sealsamas angaari kõrval. Tunnistaja kirjeldas L G`i poolt toimetatud turbaproovi võtmist ning lisas, et aitas purki teipida: võttis autost teibi ja käärid ja selle kaane teipis nii kinni, et seda ei saaks hõlpsalt lahti teha. L G asetas selle purgi kilekotti, mille sai sulgeda ja siis sai see kinni plommitud. Kui purk oli turbaga täidetud siis helistas ta (L G– ) uuesti Mati Einmann`ile ütles, et võeti proov ja see saadetakse laborisse kontrolli. xxx.a ilmaolusid kirjeldas tunnistaja, et tuul oli intensiivne, kohati tugevate puhangutega ning vahelduva pilvisusega. Proovi võtmise asukoha valiku otsustuse osas tunnistaja selgitas, et tema ei tegele proovide võtmisega oma töös, on looduskaitse inspektor, ning sinna ei sekkunud. Tunnistaja selgitas, et kuigi vaatlusprotokollis ei ole täiendava märkusena lisatud, et oli tolmune, kuid on seda enda poolt antud ütlustes avaldanud. Kaitsja turba niiskuse ja selle sisaldusest tuleneva lenduvusega seonduvatele küsimustele tunnistaja vastata ei osanud. Tunnistaja xx (J.A töötaja) andis ütlusi selle kohta, et xx.a. laadis ta turbalaeva ning probleem tekkinud sellest, et enne lõunale minekut võttis ta abiseadme ära ning unustas pärast tagasi panna. Eemaldas tõkke, kuna kraanal oli vaja liikuda, turvas oli kai peal ning ei mahtunud liikuma muidu. Turvast laadis kopaga, tuues seda angaarist kai peale ette, pigem lükkas ette, siis ei pea vedama nii palju. Stividoriks oli sel päeval xx . Millal ja mida teha ütleb stividor, seda, et tõke tuleb paigaldada teab ka ise. Tunnistaja tööjuhendis ei ole kirjas, et ta vastutaks loa nõuete täitmise eest ettevõttes. xx.a. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabori tellimuslehe (väärteoasja kohtuvälise menetleja toimiku lk 159) kohaselt on Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo tellijana toonud kauba turvas, proovi märgistusega 2015-0616/PÄ-1/

Märkuste lahtrisse on märgitud määrata niiskuse sisaldus %des, ning protokolli allservale on märgitud kellaaeg 13.
Väärteoasja kohtuvälise menetleja toimiku lk 160 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsiakti nr 1-1/KI15000147 kohaselt on mõõdetud näitajat koguniiskus, õhus kuivatatud (105°C), katsemeetod EVS_EN 14771-3, tulemus x ning ühik massi%. Analüüsiakti on xx.a. allkirjaga kinnitanud kütuselabori juhataja A G. Kohtuistungil A G avaldas, et tegi ekspertiisi, ehk määras niiskusesisalduse. Seejärel kohus selgitas tunnistajale, et teda saab üle kuulata tunnistajana ainult ekspertiisi läbiviimise osas. A G kinnitas, et võttis turbaproovi vastu isiklikult proov oli umbes 500 ml klaaspurgis, suletud teibiga ja pakendatud kilekotti, mis oli omakorda suletud tõkendiga. Väliseid vigastusi ei tuvastanud proovi vastu võtmisel, visuaalselt oli näha, et kaas ei logisenud ning teip oli üle terve kaane tõmmatud. Proov oli suletud klaaspurki, mis oli suletud süsteem, siis suletud süsteemis, kus niiskus ei pääse ei sisse ega välja, siis niiskuse sisaldus, ei tohiks muutuda ajas. Kuna see purk oli hermeetiliselt suletud, siis ei pääse niiskus sisse ega välja ning proovi niiskuse sisaldus ei tohiks muutuda sõltuvalt sellest, kuidas seda hoiti. A G avaldas, et on kütuselabori juhataja ning turvas on üks tahke kütuse liike, labor on akrediteeritud ka tahke kütuse korral analüüside tegemiseks. Niiskuse mõõtmise meetodi määramise mõõteviga peast ei osanud öelda, kuid oli seisukohal, et kindlasti jääb see alla 1%. Proovivõtuprotokolli täitmata lahtritega seoses tunnistaja selgitas, et kütuselabori praktika on saabunud proovi kohta täita tellimusleht, kuhu märgitakse tõkendi number ja kui 23

(33)4-16-1910 proovivastuses ei tuvastata, et tõkend on rikutud või, et ta on kuidagi rebenenud või purunenud siis sinna märget eraldi ei tehta. Juhul kui tõkend oleks rikutud olnud siis kas üldse ei kirjutata seda tõkendi numbrit või siis kirjutatakse mingi märge ja see kajastub ka analüüsiaktis hiljem. Tunnistaja tõi paralleelina vedelkütuse proovide võtmise kohta, kus samuti võetakse mahutist, mis on 50006000 m 3 1 liiter proovi ja selle järgi tehakse analüüsid. Tunnistajale teada olevalt võeti proov laadimise käigus ja seal see turvas kogu aeg liikus. See võeti mingil ajahetkel, liikuvast proovist, talle selgitati proovi võtmist, ise juures ei olnud. Tunnistaja sõnade kohaselt, eeldades et see proov on võetud laadimise käigus kajastab see x m 3 turba niiskuse sisaldust. Kaitsja küsimusele, kas proov oleks täpsem kui oleks olnud x klaaspurgi täit turvast toodud versus üks klaasi täis tunnistaja vastata ei osanud. Väärteoasja kohtuvälise menetleja toimiku lk 158 asuvas proovivõtu protokollis (kontrollproov nr 2015-06-16/PÄ-1) on kontrollproovivõtu koha ja tingimuste kirjelduses tingimuste kohta märgitud järgnev: pilves, sademeteta ilm, 16,7°C, tuule tugevus 6,1 m/s, puhanguti 9,9 m/s. Kontrollproovi võtmist on kirjeldatud: turbakuhilast, ca 10 cm sügavuselt klaaspurgi sisse. Kontrollproovi pakkimist aga on kirjeldatud järgmiselt: 0,5 l klaaspurk suleti kaanega, kaan teibiti, pitseeriti plommiga nr

01.01.2006.a välisõhu saasteluba (erisaasteluba) nr L.ÕV.PM-46896 p 8 on sätestatud saasteloa heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, tegevuskava koostamise ja muud eritingimused. Nimetatud saasteloa p 8.
kohaselt tuleb paigaldada freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Sama loa p 8.
kohaselt lahtiselt laetava freesturba niiskus peab olema >50% ja tarnija poolt varustatud sertifikaadiga, mida säilitada vähemalt aasta. 13.08.2015.a Keskkonnainspektsiooni Pärnu-Viljandi regiooni nõudekiri nr -Pä-610/139-1 ja Keskkonnaameti 19.08.2015.a vastus nõudekirjale, milles on Keskkonnainspektsiooni küsimusele: kas ja millistel tingimustel on J.A hetkel olemasoleva välisõhu saasteloa kehtivusperioodil võimlik laadid turvast, mille niiskusesisaldus on <50%, vastatud, et lähtuvalt välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punkti 8 alapunkti 8.3 toodud eritingimusest, ei ole lubatud J.A hetkel kehtiva välisõhu saasteloa kehtivusperioodil laadida lahtist turvast, mille niiskussisaldus on <50%. 01.07.2015.a. päring nr Pä-6-10/107-1 ja 07.07.2015.a. vastus päringule (kohtuvälise menetleja toimik lk 119-124) on seotud 16.06.2015.a ilmastikuolude, täpsemalt tuule suuna ja kiirusega. Nimelt on 07.07.2015.a Keskkonnaagentuur edastanud tuule suunad ja kiirused Pärnu-Sauga AJ-i andmetel ajavahemikul 1xx.a kella xst kuni x.a kella xxni. Pärnu Sadama vaatlustega tehtud võrdlus näitab, et sadamas fikseeritud läänekaare tuule kiirus oli natuke väiksem, kui lennuväljal. Lisatud tabeli kohaselt fikseeriti Keskkonnainspektsiooni kontrolli teostamise ajal keskmine tuule kiirus 6,0-7,7 m/s, maksimaalne tuule kiirus aga 11,8-13,2 m/s, välja on toodud iga tunni keskmine ning maksimaalne tuule kiirus. AS x on xx.a. koostanud laeva x freesturba niiskuse mõõtmise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 65), mille kohaselt on freesturba niiskust mõõdetud Pärnu sadamasse veo käigus x korral. Mõõtmist teostati niiskusemõõtjaga P.T.-53 (Peat tester). Valmistaja TURVERUUKKI OY. Vedu toimus x.a (xm 3). Kokku veeti x m
Mõõtmistulemus on x -el juhul olnud väiksem kui 50%, vastavalt xx x x . Järeldusena on välja toodud, et laeva xx freesturba keskmine niiskus oli x%. J.A juhatuse liige Mati Einmann andis 1xx.a kohta ütlusi, mille kohaselt toimus turba laadimine ja talle helistati, et 24

(33)tulevad 4-16-1910 (keskkonnainspektorid – kohtu täpsustus) kontrollima. Helistas xx ja ta teadis, et turba laadimine toimus. Kui neid tõkkeid seal ei olnud, siis see vastab tõele, kui nad sinna pandi siis toimus laadimine edasi juba koos tõketega. See, et turvast liigutades, et see üldse ei tolma, see on võimatu, seda nii teha ei saa. Kohus tutvustas tunnistajale vaatlusprotokolli fototabeleid ning avaldas, et ei saa välistada, et jahtide vahel on vee pinnal nende materjal ning J.A a kai juures turvas, samas ei välistanud ka, et tegemist võib olla muu veega allavoolu liikunud heljumiga. Tunnistaja sõnul selles osas vaidlust ei olnud, et tõkked puudusid ja need pärast tagasi pandi. J.A juhatuse liige Sander Kilk andis kohtule ütlusi selle kohta, et oli xx.a tööl, ise inspektoritega kokku ei puutunud. Vastutus juhatuse liikmete vahel ära jagatud ei ole, juhatuse liikmed tegelevad jooksvalt mõlemad kõikide küsimustega. Tema hinnangul juhtub seda harva, kui turvas lendleb linna poole, veekardin võtab selle maha. Turba niiskussisalduse mõõtmiseks on aparaat olemas, mis on tema teada tõenäoliselt taadeldud, aga üldiselt võtab proove see, kes turba ise toob. Tunnistaja xx kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud ilmumata jäämisest ega põhjendanud seda. Kohtuväline menetleja, kelle tunnistajaga oli tegemist, loobus tunnistajast, samuti loobus tunnistaja ülekuulamisest kaitsja ega taotlenud isiku kohtusse kutsumist. J.A vanemstividori ametijuhendi (kohtuvälise menetleja toimik lk 9698) p 2.1 kohaselt allub vanemstividor juhatusele. Vanemstividori tööülesanneteks on p 6 kohaselt sadama maa-ala ohutuse tagamine, laadimis- ja lossimistööde korraldamine, kontrollimine, planeerimine ja arvestuse pidamine, laevade liikumise graafiku koostamine, klientidega suhtlemine ja tellimuste vastuvõtmine. Sama juhendi p 8.16 kohaselt on vanemstividori kohustuseks keskkonnaaspektide jälgimissüsteemide väljatöötamine, kontrollimine ning pidev parendamine võimalikult keskkonda säästva tööprotsessi väljatöötamiseks. J.A stividori ametijuhendi (kohtuvälise menetleja toimik lk 87-89) p 1 kohaselt on ametikoha nimetuseks stividor (vahetuse stividor). Nimetatud ametijuhendi p 6 kohaselt on stividori/vahetuse stividori tööülesanneteks laeva ja autotranspordi laadimis-lossimistööde organiseerimine ning kontroll lähtuvalt kehtivatest tehnoloogilistest kaartidest, tööohutus- ja töötervishoiualastest eeskirjadest, tööprotsessidest, tehnilise ekspluatatsiooni eeskirjadest ja instruktsioonist. … Tööjuhiseid annab ning nende täitmist kontrollib vanemstividor. Ametijuhendi p 8.2 kohaselt on stividori/vahetuse stividori kohustuseks teostada kontrolli laadimis-lossimistööde üle lähtudes laeva (transpordivahendite) töötlemise plaanist, kaubaomanikult või tema esindajalt saadud kaubadokumentide alusel, töötehnoloogilisest kaardist ja tööohutus- ja töötervishoiualastest nõuetest. Ametijuhendi 8.9 kohustab stividori/vahetuse stividori laeva ja autotranspordi laadimis-lossimistööde ajal stividori pidevalt kontrollima tööde kulgu, nii administratiivselt, kui ekspluatatsiooniliselt, vajadusel sisse viima muudatusi transpordivahendite töötlemisel ning koheselt kontakteeruma asjaga seotud osapooltega erinevate küsimuste tekkel nende kohese lahendamise eesmärgil. Sama juhendi p 8.10 kohaselt on stividor/vahetuse stividor kohustatud oma vahetuse jooksul tegema sadamas perioodiliselt ringkäike ja vahetuse jooksul märkima üles kõik sadamas operatiivtasandil aset leidvad sündmused. Vajadusel informeerima avastatust sellest huvitatud osapooli. Välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) § 1 lg 2 kohaselt reguleerib seadus tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. 25

(33)4-16-1910 VÕKS § 64 sätestab, et objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt. VÕKS § 67 lg 1 sätestab, et välisõhu saasteluba (edaspidi saasteluba) ja erisaasteluba on dokumendid, mis annavad käesolevas seaduses sätestatud juhtudel õiguse viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määravad selle õiguse kasutamise tingimused. J.A on 01.01.2006.a väljastatud välisõhu saasteluba (erisaasteluba) nr L.ÕV.PM-46896 (edaspidi viidatud ), mille p 8.

kohaselt tuleb paigaldada freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Sama loa p 8.
kohaselt lahtiselt laetava freesturba niiskus peab olema >50% ja tarnija poolt varustatud sertifikaadiga, mida säilitada vähemalt aasta. Käesolevas menetluses ei ole vaidlust selles, et xx .a. teostati J.A territooriumil laeva x laadimist freesturbaga. Samuti ei ole vaidlust, et laevale x freesturba laadimist korraldasid xx.a. stividoriteenistuses tööl olnud vanemstividor xx ja vahetuse stividor xx. J.A igapäevast majandustegevust korraldavad juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk ning juhatuse liikmed ei ole tööülesandeid omavahel ära jaganud, mõlemad juhatuse liikmed tegelevad jooksvalt kõikide esile kerkivate küsimustega. Kaebuse esitaja oli kaebuses seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni ametnike tunnistajana antud ütluste näol on tegemist lubamatute tõenditega. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või uurimisasutuse või kohtuvälise menetleja ametnik olla tunnistajaks tema menetluses olevas asjas. Kohtuvälise menetleja toimiku kohaselt on kõikidel kohtuvälise menetleja menetlusdokumentidel kajastatud kohtuvälise menetleja ametnikuna ehk menetlejana Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo vaneminspektor Reet Heldja. Keskkonnainspektsiooni ametnikud LG ja J K on xxx.a sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt vaatluse juures viibinud isikuteks, mis on ka vaatluse protokollis fikseeritud (kohtuvälise menetleja toimik lk 140) ning nende näol ei ole tegemist käesoleva väärteoasja menetlejatega. Freesturba niiskusesisaldus 27.10.2015.a. väärteoprotokollis on J.A ette heidetud, et xxx.a ajavahemikul kella xx paiku korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel aadressil Kaubasadama tee 2 Pärnu kaubalaevale x freesturba, mille niiskusesisaldus oli suurem kui 50%, laadimist. Vaadeldes 27.10.2015.a. väärteoprotokolli tervikuna on kohtu hinnangul väärteo lühikirjelduse esimeses lõigus ekslikult viidatud, nagu oleks xxa laaditud turba niiskusesisaldus olnud suurem kui 50%. 28.01.2016.a väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja nimetatud vea parandanud, mis on nähtav nimetatud dokumendi väärteo lühikirjelduse esimeses lauses. 28.01.2016.a. väärteoprotokollis on J.A ette heidetud, et xx ajavahemikul xx korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturba laadimist, mille niiskusesisaldus oli < (väiksem) kui 50%. 26.02.2016.a. kohtuvälise menetleja otsuses väärteoasjas nr 940015000992 on menetlusalusele isikule ette heidetud, etxx. a ajavahemikul kl. x kuni kl. x korraldas vanemstividor xx J.A juhatuse liikmete Mati Einmanni ja Sander Kilgi teadmisel Pärnu linnas aadressil Kaubasadama tee 2 kaubalaevale x freesturba laadimist, mille niiskusesisaldus oli < (väiksem) kui 50%. xx, olles 26

(33)4-16-1910 sadamas vanemstividor, kes juhib ja vastutab AS Pärnu Sadama stividorteenistuse tööde nõuetekohase korraldamise eest, ei kontrollinud sadamasse toodud x AS-ilt pärineva freesturba niiskusesisaldust ning lubas laevale x lahtiselt laetava freesturba, mille niiskussisaldus oli x% laadimist, rikkudes AS J.Aale väljastatud välisõhu saasteloaga nr L.ÕV.PM-46896 p 8.3 kehtestatud tingimusi, mille kohaselt peab lahtiselt laetava freesturba niiskus olema > (suurem kui) 50 %. Samuti rikkus xx välisõhu kaitse seaduse § 64, mille kohaselt objekti valdaja on kohustatud rakendama abinõusid tolmu ja prahi leviku vältimiseks tema halduses olevatelt ladustamiskohtadelt, tänavatelt ja teedelt. Freesturba laadimine toimus J.A a juhatuse liikmete teadmisel veendumata selles, et xx AS-ilt pärinev freesturvas ei vasta välisõhu saasteloaga määratud niiskussisalduse nõuetele. 27.10.2015.a ja 28.01.2016.a väärteoprotokollides ning 26.02.2016.a. kohtuvälise menetleja otsuses toimepandud väärtegude kirjeldused kattuvad, ehk J.A-le heidetakse ette freesturba laadimist, mille niiskuse sisaldus oli väiksem kui välisõhu saasteloaga nr L.ÕV.PM-46896 lubatud ja, et freesturba laadimist teostati selliselt, et paigaldamata olid tõkked laeva ja kai vahele, nõue tuleneb samuti välisõhu saasteloast nr L.ÕV.PM-46896. Samas on kohtuväline menetleja oma otsuses esimest korda asunud seisukohale, et „nimetatud freesturba kaubapartii kohta puudus tarnija poolne sertifikaat, mis on selgelt sätestatud J.A väljastatud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.3.“ Siinkohal kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja on väljunud otsuses väärteo lühikirjelduses esitatud asjaoludes. Välisõhus saasteloa p 8 on sätestatud loa eritingimused, muuhulgas vaidlusalune p 8.3, mille kohaselt lahtiselt laetava freesturba niiskusesisaldus peab olema > 50% ja tarnija poolt varustatud sertifikaadiga, mida säilitada vähemalt aasta. Väärteoprotokollides on menetlusalusele isikule selgelt ette heidetud lubatust väiksema niiskuse sisaldusega freesturba laadimist, kuid kuni otsuseni ei ole kohtuväline menetleja J.A ette heitnud sertifikaadi puudumist. Kohus ei vaidlusta saasteloa eritingimustes sätestatud niiskusetingimuse järgimise kohustuse kõrval ka sertifikaadi säilitamise kohustust, kuid nimetatud kohustuse täitmata jätmise etteheite korral peab etteheide olema väärteoprotokollis selgelt välja toodud. Eeltoodust tulenevalt kohus saasteloa punktis 8.3 viidatud sertifikaadiga seonduvat ei aruta. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas Keskkonnainspektsiooni ametnike poolt on turbaproovi võtmisel jälgitud protseduurireegleid ja kasutatud korrektset metoodikat ning kas võetud 1 proov on piisav andmaks hinnangut kogu laaditud turba niiskusesisaldusele, mille alusel on kaebajat saasteloa nõuete rikkumise eest väärteokorras karistatud. Samuti on kaebaja seadnud kahtluse alla, kas menetlusaluse isiku töötajate tegevust/tegevusetust on võimalik omistada J.A , kes läbi selle oleks rikkumiste eest vastutav. Kaitsja on kaebuses asunud seisukohale, et ilm oli proovivõtu ajal päikesepaisteline, tuginedes sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodele. xx.a. AS-i J.A territooriumil võetud turbaproovi võtmise osas on tunnistajate ütluste ja kirjalike materjalide põhjal kohtu hinnangul võimalik tuvastada järgmist. Sündmuskoha vaatluse protokollis on vaatluse tingimused kirjeldatu: selge, päevavalgus, tuuline ilm. Proovivõtu protokollis ilmastikuolusid kirjeldatud: pilves, sademeteta ilm, tuul 6,1 m/s, puhanguti 9,9 m/s. Tunnistaja L G`i sõnul (13.09.2016.a. kohtuistungi protokoll, lk 3) oli ilm alguses päikesepaisteline, hiljem pilvine, viitega vaatlusprotokolli fotodele. J K`i sõnul (13.09.2016.a. kohtuistungi protokoll, lk 9) oli ilm tuuline, vahelduva pilvisusega. Sündmuskoha vaatluse protokollis olevad fotodelt 1-3 on näha, et vaadeldes J.Aa territooriumi Pärnu jõe vastaskaldalt oli fotodele jäänud taevaosa pilvitu. Fotol nr 27

(33)4-16-1910 7 on selgelt välja joonistunud angaari vari, mis viitab otseselt, et foto tegemise hetkel päike paistis, fotodel nr 10, 12-14 on aga näha taevast vähemal või rohkemal määral katvad pilved. Võrreldes fotosid nr 16 ja 27 on selgelt näha esimesel fotol kaile joonistuv laaditava laeva vari, mis aga fotol nr 27 puudub. Kohtu hinnangul eelviidatu kinnitab, et xxx.a, Keskkonnainspektsiooni poolt J.A territooriumil läbi viidud toimingute ajal oli ilm vahelduva pilvisusega. Vaatlusprotokollile lisatud foto nr 29 osas märgib kohus, et fotol on fikseeritud hetk pärast proovi turbakuhilast võtmist ning enne proovivõtu purgi kaanega sulgemist. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud fotost teha järeldusi kogu turbaproovi võtmise ajal valitsenud ilmastikuolude (päikesepaiste) osas. Ka on kaebuse esitaja seadnud kahtluse alla, kas mõõtmised on teinud pädev mõõtja kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtuistungil tunnistaja L G, kes xxx a turbaproovi võttis, selgitas oma pädevuse kohta, et lisaks magistrikraadile keemias on ta läbinud Keskkonnainspektsioonis nii vee- kui ka kütuseproovide võtu koolitused, turba osas eraldi koolitust ei ole ja tunnistaja hinnangul sellised koolitusi ka ei tehta. Tunnistajad L G ja J K kirjeldasid kohtule, kuidas võetud proovipurgi kaas suleti, teibiti hermeetilisuse tagamiseks, proov pakendati kilekotti ja suleti tõkendiga. Turbaproovi hoiutingimuste osas enne proovi üle andmist xx .a. kell xx kirjeldas oma ütlustes tunnistaja L G. Nimelt hoiti proovi Keskkonnainspektsioonis proovide hoiustamiseks mõeldud külmkapis jahedas ja pimedas, temperatuuril +5°C. Transportimisel paigutati proov külmaelementidega kasti. Eelnevalt, ehk enne proovi võtmist, oli proovivõtu purk puhastatud, kuumutatud mikrolaineahjus ning see ei sisaldanud ei niiskust ega ka niiskust siduvaid aineid. Proovi viis tunnistaja isiklikult Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselaborisse ning andis üle A G`ile. A G selgitas kohtus, et on Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabori juhataja ja määras turba niiskusesisalduse ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabor on akrediteeritud tahkete kütuste korral analüüside tegemiseks. A i sõnul on turba näol tegemist ühe tahke kütuse liigiga ja niiskuse mõõtmiseks kasutatud meetodi puhul jääb tema kinnitusel mõõteviga alla 1%. Ta kinnitas, et võttis turbaproovi vastu isiklikult ning selgitas, et OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabori praktika kohaselt, kui klient toob kütuseproovi laborisse, täidetakse kohapeal tellimusleht ja sinna peale märgitakse tõkendi number. Juhul, kui tõkend oleks rikutud olnud, siis ei oleks tõkendi numbrit tellimuslehele kirjutatud või oleks tehtud mingi märge ning see kajastunuks hiljem analüüsiaktis. Turbaproovi pakendamise osas märkis A G, et temale üle antud proov oli hermeetiliselt suletud – kaas või kork oli teibitud/kinnitatud, teip oli tõmmatud üle terve kaane ning kaas ei logisenud. Proovi tulemi põhjal tehtavate järelduste osas tõi ta paralleele vedelkütuse proovide võtmise kohta, kus antakse 1 liitri proovi järgi hinnangu 5000-6000 liitrile kütusele ja oli seisukohal, et kui proov võeti laadimise käigus ja see kogu aeg liikus, siis on ühe proovi põhjal võimalik anda hinnang kogu puudutatud turbakoguse niiskuse sisaldusele. Seda, kas tulemus oleks tulnud täpsem, kui analüüsi aluseks oleks olnud 1 proovi asemel x, öelda ei osanud. Arvestades, et turba, ehk tahke kütuse proov on võetud kütuseproovide võtmise koolituse läbinud isiku poolt ning seda analüüsinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kütuselabor on akrediteeritud tahkete kütuste analüüside tegemiseks, katsemeetodiga EVS-EN 14774-3 (kohtuvälise menetleja toimik, lk 160) ehk järgitud asjakohast mõõtemetoodikat, on kohtu hinnangul mõõtetulemused 28

(33)4-16-1910 jälgitavad. Kaebuses kohtuvälisele menetlejale ette heidetud puudused turbaproovi üleandmises, protokolli täitmises ja pakendamises on kohtumenetluse raames käsitletud ning kohtu hinnangul on tegemist asjaoludega, mis iseenesest ei too kaasa otsuse automaatset tühistamist ning kohtumenetluse käigus on nimetatud asjaolud välja selgitatud. Samuti saab kohtumenetluse käigus antud ütlustele (L G, J K poolt kirjeldatud proovi pakendamine, L G ütlused proovi säilitamise osas, A G`i poolne analüüsimiseks antud proovi seisukorra kirjeldus) tuginedes asuda seisukohale, et arvestades, mil viisil oli xxx.a võetud turbaproov pakendatud ei avaldanud ajaline faktor ja proovi hoiutingimused turba niiskussisaldusele mõju. Kaebuse esitaja kaitsja oli seisukohal, et ühe proovimaterjali niiskussisalduse mõõtetulemust ei saa pidada objektiivseks. Keskkonnainspektsiooni korraldatud mõõtetulemus ei kajasta mitte mingil juhul kogu kontrolli ajal kail olnud turbamassi niiskusesisaldust. Üks samal kuupäeval tehtud proov ei saa ümber lükata proovi keskmist tulemust x m3 suuruse ainemassi osas. Kaitsja on viidanud, et toetub AS-i x poolt võetud proovide keskmisele. AS x on x.x.x.a. koostanud laeva x freesturba niiskuse mõõtmise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 65), mille kohaselt on freesturba niiskust mõõdetud Pärnu sadamasse veo käigus x korral. Mõõtmist teostati niiskusemõõtjaga P.T.-53 (Peat tester). Valmistaja TURVERUUKKI OY. Vedu toimus x.x.x.a x m 3). Kokku veeti x m3. Mõõtmistulemus on x-el juhul olnud väiksem kui 50%, vastavalt xxxxx Järeldusena on välja toodud, et laeva x freesturba keskmine niiskus oli x%. Nimetatud protokollis ei ole kirjeldatud proovi võtmise meetodit, samuti puudub informatsioon nii mõõtmisvahendi taatlemise kui ka mõõtevea suuruse kohta. Dokumendis ei ole märgitud täpset proovivõtmise aega ja kohta (aadressi mõistes ja ka konkreetse turbakuhila lõikes), samuti ei ole võimalik kontrollida, kas proovimõõtmisi teostanud isik oli pädev proovi võtmiseks. Kohus on seisukohal, et eelviidatud puudused muudavad dokumendi järelduse käesoleva menetluse mõistes ebausaldusväärseks ning sellele ei saa saasteloa p 8.3 nõude täitmise osas tugineda. Saasteloa p 8.3 kohaselt lahtiselt laetava freesturba niiskus peab olema >50%. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et saasteloa nõue on sõnastatud imperatiivselt. Teisisõnu, kui freesturba niiskusesisaldus on väiksem kui 50%, siis J.A väljastatud ja kehtiva saasteloa eritingimuste p 8.3 kohaselt on keelatud sellise freesturba laadimine. Saasteloa sõnastus on selline, et ei saa asuda seisukohale, nagu võiks saasteloa tingimuse freesturba niiskusesisalduse osas lugeda nõuetekohaselt täidetuks freesturba keskmise niiskusesisalduse alusel. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et Keskkonnainspektsiooni poolt võetud üks turbaproov oli piisav andmaks hinnangut J.A poolt saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.3 nõuetekohase täitmise kontrollimisel. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Seega eeldab juriidilise isiku vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo omakäeliselt toime pannud füüsilise isikukäitumises, kes peab samas olema juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Arvestades, et J.A on väljastatud VÕKS § 67 lg 1 sätestatud saasteluba, millega on ettevõttele antud õigus viia saasteaineid paiksest saasteallikast välisõhku ning määratud selle õiguse kasutamise tingimused ja xxi, kui vanemstividori, tööülesandeks on muuhulgas nii laadimis- ja lossimistööde, kui ka keskkonnaaspektide jälgimissüsteemide kontrollimine, pidi vanemstividor 29

(33)4-16-1910 olema teadlik saasteloa eritingimustest, täpsemalt kohustusest laadida ainult sellist freesturvast, mille niiskuse sisaldus on suurem kui 50%. Keskkonnainspektsiooni poolt x.x.x.a. J.A territooriumil teostatud freesturba laadimise ajal võetud kontrollproovi nr 2015-06-16/PÄ-1 x.x..a. analüüsiakti kohaselt oli turba niiskuse sisaldus x%, ehk vähem, kui 50%. Vanemstividori töökohustuseks on muuhulgas laadimistööde korraldamine ja kontrollimine, seega oli xx`l õigus ja kohustus kas peatada või katkestada nõuetele mittevastava turba laadimine. J.A juhatuse liikme Sander Kilk` sõnade kohaselt (13.09.2016.a. kohtuistungi protokoll lk 10 on J.A olemas aparaat turba niiskuse sisalduse määramiseks, kuid üldiselt võtab proove turba tooja ning tõenäoliselt on seade ka taadeldud. Kohtul puuduvad igasugused tõendi selle kohta, et J.A töötajad oleksid xx.a kasutanud vahendeid laevale x laetava freesturba niiskusesisalduse kindlaks tegemiseks. Kaitsja on kaebuses asunud seisukohale, et xx ei andnud korraldust lubatust kuivema turba laadimiseks. Kohtu hinnangul, arvestades, et xx vanemstividorina oli teadlik saasteloa p 8.3 sätestatud niiskusesisalduse miinimumnõudest, kuid siiski sellest hoolimata lubas laadida laevalex turvast, mille niiskusesisalduses ta ei olnud veendunud, pidi ta olema teadlik võimalusest ja vähemalt möönma, et laaditava turba niiskuse sisaldus võib olla allpool saasteloas sätestatud miinimummäära. Õigusvastasust ja süüd välistavaid tegureid kohus ei ole tuvastanud. Saasteluba nr L.ÕV.PM-46896 kohaselt on saasteallika valdajaks J.A , mille seaduslikeks esindajateks on juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk. J.A vanemstividori ametijuhendi p 2.1 kohaselt allub vanemstividor juhatusele, on juhatuse silmis juhtivtöötaja. Arvestades, et xx pani etteheidetava rikkumise toime J.A igapäevase tegevuse raames oma töökohustusi täites, on tema tegu toime pandud J.A huvides. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud KarS § 14 lg 1 sätestatud tingimused, mille alusel vastutab J.A xx teo eest. KarS § 37 sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. J.A on Äriregistris registreeritud 08.05.2007.a. ning kanne on kehtiv, seega on täidetud TsÜS § 26 sätestatud nõuded ning J.A on õigusvõimeline ning KarS § 37 tähenduses ka süüvõimeline. Freesturba laadimise ajal kai ja laeva vahel tõkete kasutamine Käesolevas asjas puudub menetluse poolte vahel vaidlus selles, et xxx.a. kell x alustati laeva x laadimist freesturbaga ning laeva ja kai vahele olid paigaldatu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.2 kohaselt tõkked. Kaebuse esitaja kaitsja on asunud seisukohale, et tõkete ajutine eemaldamine ei tähenda tõkete paigaldamise nõude rikkumist või nõude täitmise kontrollimata jätmist. Kohtuväline menetlemine on seisukohal, et ka ajutine tõkete eemaldamine on eemaldamine, laadimine tohib toimuda vaid tõketega. Saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.2 kohaselt tuleb paigaldada freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Kohus saab nimetatud tingimusest aru nii, et kui freesturba laadimise ajal ei ole laeva ja kai vahele tõkkeid paigaldatud, ei tohi ka freesturba laadimist toimuda. Tõkete eemaldamine ja liigutamine laeva ja kai vahelt ajal, kui reaalselt materjali kai pealt laevale ei tõsteta ei ole kohtu hinnangul seega tegevus, mida saaks lugeda tõkete paigaldamise nõude rikkumiseks. 30

(33)4-16-1910 Küll aga saab ja peab saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.2 sätestatud nõude rikkumiseks lugeda seda, kui ajal, mil tõkkeid ei ole paigaldatud laeva ja kai vahele, on reaalselt toimunud materjali laadimine laevale. Tunnistaja xx on xxa sündmuste kohta andnud ütlusi ja selgitanud, et laadis turbalaeva ja probleem tekkis sellest, et läksime lõunale, enne mida võeti abiseade või trampliin ära ning pärast unustati see tagasi panna, kui lõunalt naasti. Tõkke paigaldamise kohustusest on teadlik ja seda täidetakse, tõkke eemaldas tunnistaja, kuna kraanal oli vaja liikuda, turvast oli veel kai peal ja kraana ei mahtunud liikuma. Tõkked pandi tagasi, kui Keskkonnainspektsioon tuli. Tunnistajad L ja J K kirjeldasid, et ajal, mil nemad J.A territooriumil laeva juurde jõudsid, ei olnud laeva ja kai vahele tõkkeid paigaldatud, kuid turba laadimine laeva toimus. xx.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli fotol nr 8 on näha angaari kõrvale paigutatud tõkked ning turbahunnikute kohal paistab osaliselt geifer-kopp. Sama protokolli fotol nr 16 on näha turbaga täidetud greiferi kopp ning, et kai ja laeva vahele ei ole tõkkeid paigaldatud. Fotodel nr 22-28 on fikseeritud tõkete puudumine laeva ja kai vahel ning järgnevalt nimetatud tõketest ühe paigaldamine laeva ja kai vahele. Eeltoodust tulenevalt on viidatud tõenditega leidnud kinnitust, et xxx.a. laeti laevale x freesturvast Keskkonnainspektsiooni poolt J.A territooriumil, aadressil Kaubasadama tee 2, teostatud kontrolli ajal, vähemalt alates kellaajast x, ilma, et oleks paigaldatud kai ja laeva vahele tõkkeid ning kellaajaliselt täpselt fikseerimata ajal, kuid Keskkonnainspektsiooni kontrolli toimumise ajal ja enne kella x, paigaldati vähemalt üks tõke laeva ja kai vahele. Väärteo lühikirjelduses on tõkete paigaldamise kohustuse rikkumise ajavahemik hõlmatud tõepoolest kogu laadimisprotsessi kestusega, siiski on kohtuväline menetleja oma otsuses (kohtuvälise menetleja otsuse lk 4) täpsustanud, et tõkked eemaldati enne lõunale minekut xx`i poolt, kes unustas tõkke enne laadimistööde jätkamist tagasi paigaldada ning seejärel on ka välja toodud konkreetne ajavahemik 1xxx.a kl x kuni x, mil laeva xx laadimistööde ja KKI inspektorite sadamas viibimise ajal ei olnud tõkked laeva ja kai vahele paigaldatud ning J.A ei pidanud kinni välisõhu saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 p 8.2 nõudest. Kohtu hinnangul ei ole kohtuväline menetleja eksinud väärteo lühikirjelduses kogu laeva laadimise ajavahemikule viidates. Laeva laadimine materjaliga on protsess ning kohtuväline menetleja on väärteo lühikirjelduses viidanud, et nimetatud protsessi toimumise ajal on menetlusalune isik rikkumise toime pannud, toime pandud rikkumise iseloom on väärteo lühikirjelduses välja toodud ning menetlusalune isik on eelnevast tingituna aru saanud, millist ja millal toime pandud tegu on talle ette heidetud. Juriidilise isiku vastutus tuleneb KarS § 14 lg 1 sätestatud regulatsioonist ning tuvastada tuleb, kas tegu on toime pandud organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Tunnistaja xx sõnul oli xx .a stividoriks, kes talle korraldusi andis, xx. xx töötab J.A stividorina ning tema töökohustused on reguleeritud J.A stividori ametijuhendiga (kohtuvälise menetleja toimik lk 87-89). Vanemstividori ametijuhendi kohaselt allub vanemstividor juhatusele ning stividori ametijuhendi kohaselt allub vahetuse stividor vanemstividorile, kes saab tööjuhised vanemstividorilt. Laevale x freesturba laadimist korraldasid xxx.a. stividoriteenistuses tööl olnud vanemstividor xx ja vahetuse stividor xx. xxx.a oli J.A vahetuse stividorina tööl xx, kelle ametijuhendist tulenevaks tööülesandeks oli muuhulgas laeva laadimis-lossimistööde organiseerimine ning kontroll ja täpsemalt oli ta kohustatud laeva laadimislossimistööde ajal pidevalt kontrollima tööde kulgu, nii administratiivselt, kui 31

(33)4-16-1910 ekspluatatsiooniliselt. Vanemstividor xx on juhatuse silmis juhtivtöötaja ja vastutab stividoriteenistuse töö toimimise eest, vahetuse stividori xx ülesandeks oli jälgida laeva laadimist ning et laadimine oleks kooskõlas sadamale kehtestatud normidega. xx, olles teadlik endale ametijuhendiga pandud töökohustustest ja et toimub freesturba laadimine ei kontrollinud, olles vastutav vahetuse stividor kes andis laeva laadimisel korraldusi, laadimistööde ajal tööde kulgu, kuid pidi olema teadlik võimalusest ja vähemalt möönma, et kui ta jätab oma eeltoodud töökohustuse täitmata, võivad jääda täitmata ka ettevõttele seotud kohustused, täpsemalt kohustus paigaldada freesturba laadimisel laeva ja kai vahele tõkked takistamaks turba sattumist vette. Saasteluba nr L.ÕV.PM-46896 kohaselt on saasteallika valdajaks J.A , mille seaduslikeks esindajateks on juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk, kellel on kohustus jälgida, et J.A igapäevase tegevuse käigus täidetaks ettevõttele väljastatud saasteloa nr L.ÕV.PM-46896 punktis nr 8 sätestatud eritingimusi. Seadusega ettevõttele seatud ja ametijuhendiga töötajale pandud kohustuse täitmata jätmine on käsitletav teo toimepanemisena tegevusetuse vormis, mis on üle kantav ettevõtte tegevusetuseks. Arvestades, et xx pani etteheidetava rikkumise toime J.A igapäevase tegevuse raames oma töökohustusi täites, on tema tegu toime pandud J.A huvides. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud KarS § 14 lg 1 sätestatud tingimused, mille alusel vastutab J.A xx`i teo eest. KarS § 37 sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. J.A on Äriregistris registreeritud 08.05.2007.a. ning kanne on kehtiv, seega on täidetud TsÜS § 26 sätestatud nõuded ning J.A on õigusvõimeline ning KarS § 37 tähenduses ka süüvõimeline. Lubatust väiksema niiskusesisaldusega freesturba laadimise ning laadimisel kai ja laeva vahel tõkete mittekasutamise tagajärjel paiskus turbatolm Pärnu jõkke ning kandus tuulega Pärnu jõe vastaskaldale. L G`i ja J K`i ütluste kohaselt reageeriti xxx.a. valveteatele, mille kohaselt toimub J.A territooriumil turba laadimine, ning x tänaval ( on kodanikel aknalauad tolmu täis. Ametnikud alustasid kontrolli Pärnu Jahtklubi juures, kus nende sõnul oli näha visuaalselt laadimisel lendunud turbaosiste pilv ning Pärnu Jahtklubi territooriumil ujuvkaide ja aluste vahel oli näha veepinnal turbakiht. Sündmuskoha vaatlusprotokollis

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

4-16-1910/31

4-16-1910 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2016.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-16-1910 [9400,15,000992]

§ 29lg 1 p 1 alusel.

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 29

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 29

§ 73

§ 74

§ 87

§ 132

§ 29

§ 31

§ 313lg-le 1 ning asunud seisukohale, et vastav säte võimaldab kasutada menetlustoiminguid 15

§ 313

§ 313

§ 313lg 1 erisuse rakendamise selgeks eelduseks.

§ 313

§ 313lg-s 1 sätestatud erand ning mõlema KKI ametniku suhtes tuleb lähtuda Kr

§ 47

§ 123

§ 29lg 1 p 1 alusel.