4-16-5960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2016.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-16-5960 [2670,16,003318] Kohtunik Igor
§ 224
lg 1 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitajana Kaitsja kohtuvälise menetleja ametnikuna RESOLUTSIOON P.O (ik xxx, elukoht xxxxxx) Teet Veer Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask Juhindudes LS §
§ 224
lg 1 ; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1 (kui muutmata) p 2 (osaliselt), § 133-135 kohus otsustas Rahuldada P.O kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask 22.07.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2670,16,003318 osaliselt ning teha uus otsus lisakaristuse osas, so vähendada P.O-le määratud lisakaristust ning Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada P.O-le lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. P.O on rahatrahvi summas xxx eurot tasunud 11.08.2016.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.12.2016.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. 1
(9)4-16-5960 Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.12.2016.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK x.x.x.a koostas PPA Lääne prefektuuri patrullpolitseinik Toivi Virula väärteoprotokolli, mille kohaselt P.O juhtis mootorsõidukit ning juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholi x mg/l (lugem x mg/x ± x mg/l) millega ületas lubatud x mg/l piirmäära. Mootorsõidukil läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. 22.07.2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,16,003318 kohtuväline menetleja, juhindudes KarS § 56 lõikest 1, § 63 lõikest 1, määras P.O-le Liiklusseaduse § 224 lg. 1 alusel rahatrahvi x trahviühiku ulatuses, s.o. x EUR ja liiklusseaduse § 224 lg. 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt kuna LS §
§ 224lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar
S § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 1 järgi. Menetlusalune isik pani nimetatud teod toime tahtlikult. Kergendavad asjaolud puuduvad. Raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Kohtuväline menetleja ei pea otstarbekaks ega ka mõistlikuks määrata isikule järjekordse õigusrikkumise eest üksnes rahatrahvi, rahatrahvid ei mõjuta isikut mitte mingisuguselgi moel, isik paneb jätkuvalt toime raskeid õigusrikkumisi. Mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades on tegemist raske õigusrikkumisega, millega seatakse ohtu kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Sellise ohu loomine ühiskonnas on taunitav. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et P.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Karistuse määramisel arvestati teo tõsidust, menetlusaluse isiku eelnevat liiklusalast käitumist ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldati P.O suhtes lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebus 12.08.2016.a esitas P.O kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt vaidlustatakse kohtuvälise menetleja otsust lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks – osas. Väärteo asjaolusid ja rahatrahvi kaebuse esitaja ei vaidlusta, kuna on otsuses viidatud teo toime pannud. Menetlusaluse isikuna kaebuse esitaja nõustub põhimõtteliselt kohtuvälise menetleja poolt väärteoasja otsuses õigustatult esitatud seisukohaga, et mootorsõiduki juhtimisega lubatud alkoholi piirmäära ületades on tegemist õigusrikkumisega, millega võidakse seada ohtu kaasliiklejate elu, tervis ja vara ning sellise ohu loomine ühiskonnas on taunitav. Samuti on üheselt mõistetav, et karistuse määramisel tuleb silmas pidada ka õiguskorra kaitsmise huvisid, kuna üks olulistest liiklusõnnetuste põhjustest on joobes juhtimine. Samas leiab kaebaja, et karistuse mõistmisel ei ole õige lähtuda ainuüksi karistuse üldpreventiivsest eesmärgist, vaid iga konkreetset süütegu (sh subjektiivset külge), ennekõike selle raskusastet tuleb karistuse mõistmisel/määramisel siiski vaadelda 2
(9)4-16-5960 eraldi, kaaludes ühtlasi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning vastavalt KarS § 56 Ig-le 1 muuhulgas „võimalust mõjutada süüdalast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest", ehk karistuse eripreventiivset mõju. Teo asjaolude kohta soovib kaebuse esitaja kohtule selgitada järgmist. X.x.x.a. õhtul algusega xx toimus jalgpalli Euroopa meistrivõistluste raames jalgpallimatš, mida jälgisin kodus televiisorist. Kuna oli laupäeva õhtu, olin tarvitanud õlut ka enne jalgpallimängu algust. Õlut tarvitasin mõõdukalt ka jalgpallimängu vaatamise ajal, kuid tean, et õlu sai otsa enne mängu teise poolaja lõppu, seega ligikaudu x. Magama läksin mitte rohkem kui tund aega hiljem. Õhtu jooksul olin tarvitanud õlut u x pudelit x ml pudelit (nn niplit) kokku seega alla x liitri (ehk vähem kui x x 1 pudelit). Järgmisel hommikul, so x.x..a., ärkasin kell x.x ja hommikul ma mitte mingisugust alkoholi ei tarvitanud. Kuna abikaasa avaldas soovi, et ma käiksin ära x turul, siis kontrollisin umbes kella x.x paiku, kas mul on eilsest veel mingi joove. Mul on olemas alkomeeter Alcoscan 2700, milline näitab joovet promillides. Kell x hommikul oli mul alkomeetri näit x promilli (grammi alkoholi liitri vere kohta), millele vastab x milligrammi ühe liitri kohta väljahingatavas õhus. Seetõttu viivitasin teadlikult võimalikult kaua kodust väljasõiduga, et olla täielikult kindel oma kainuses. Kuna enesetunne oli hea ja tundsin ennast kainena (olin söönud, joonud kohvi), siis teostasin uue mõõtmise alkomeetriga tund aega hiljem - veidi peale üheksat. Siis oli alkomeetri näit x promilli (x mg/1). Kuigi minule teadaolevalt võib sellise alkoholisisaldusega veres autot juhtida, otsustasin abikaasa palvel siiski veel väljasõiduga oodata. Tema soovitusel tegin veel ühe kontrolli alkomeetriga enne väljasõitu, siis alkomeeter enam joobenäitu ei andnud. Kodust sõitsin lõpuks välja u x, võtsin tanklas kütust ja joogiks kalja ning asusin sõitma x poole. Nagu varasemalt esitatud asjaoludest teada, peeti mind politsei poolt kinni x.x.x.a. kell x. Vaatamata minu veendumusele oma kainuses tuvastati mul ülalnimetatud ajal liiklusjärelvalve käigus alkoholijoove x mg/1. Minu veendumus oma kainuses põhines heal enesetundel, aga ennekõike minule kuuluva alkomeetri näidul. Usaldasin oma alkomeetrit, kuna olin selle ostnud reklaami põhjal kui usaldusväärse ja alkoholile väga tundliku mõõtevahendi, mille täpsus kasutusjuhendi kohaselt pidavat olema suurim just väikestel joovetel. Kinnitan veel kord kohtule, et vahetult enne ärasõitu hindasin kriitiliselt oma enesetunnet ning enesetundes ei väljendunud kuidagi, et eelmisel õhtul tekkinud joove võiks olla mingilgi määral veel organismis. Kuigi tegemist ei olnud kindlasti suure joobega (pigem vaid minimaalselt lubatud taset ületavaga), olen veendunud, et olenemata joobeastmest on alkoholijoobes sõiduki juhtimine lubamatu ja kahetsen siiralt, et oma liigse enesekindluse ning isikliku alkomeetri usaldamise tõttu sattusin ka ise õiguserikkujate hulka. Minu poolt on tõesti välistatud, et oleksin soovinud autorooli asumisega kuidagi ohtu seada kaasreisijate, aga ka iseenda elu ja tervist. Eeltoodu põhjal kinnitan, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et kindlasti ei olnud käesoleval juhul tegemist minu poolt tahtlikult toimepandud teoga, pigem ettevaatamatusega, kuid olen teadlik, et selline asjaolu ei välista süüd. Väärteoasjas tehtud karistusotsusest nähtub, et karistuse määramisel ei ole arvestatud karistust kergendavate asjaoludega, kuid suusõnaliselt väljendasin kahetsust juba protokolli koostamisel. Seda enam kinnitan ma käesolevas kaebuses kohtule, et kahetsen siiralt juhtunut. KarS § 56 1g 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ma ei kavatse varjata, et mind on varem ühel korral karistatud mootorsõiduki 3
(9)4-16-5960 joobeseisundis juhtimise eest (karistatus peaks olema minule teadaolevalt kustunud), samuti mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades. Sellele vaatamata luban kohtule (aga ennekõike iseendale), et joobes sõiduki juhtimine on edaspidi minu puhul igavesti ja täielikult välistatud. Leian, et minu karistust peaks kergendama süü tunnistamine, sügav kahetsus ja arusaamine selle ühiskonnaohtlikkusest. Leian, et karistuse eesmärk on minu puhul saavutatud põhikaristusena määratud rahatrahviga ja rahatrahvi kohaldamine mõjutab mind edaspidi hoiduma rikkumiste toimepanemisest. Vastutus mootorsõiduki juhtimise eest alkoholi piirmäära ületades on ette nähtud Liiklusseaduse §-s 224, mille 3. lõike järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Seega kõnealuse seadusesätte kohaselt võib menetleja lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist, kuid võib selle ka kohaldamata Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt väljendanud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt RKKKo nr 3-1-1-20-06, p 9). Riigikohtu lahenditest nähtub, et isegi juhul, kui tegemist on korduvalt mootorsõidukit joobes juhtinud isikuga ning kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus, võib erandlikel asjaoludel jätta lisakaristuse kohaldamata. Seega võib Riigikohtu lahenditest järeldada, et seda enam võiks juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmine tulla kõne alla väärtegude, kui oluliselt kergemate süütegude korral. Riigikohtu lahenditest ilmneb oluline põhimõte, mille kohaselt tuleb karistuse kohaldamisel arvestada igakordselt individuaalselt nii teo raskust, süüd aga ka süüteo toimepannud isikut. Soovimata ennast mingilgi viisil õigustada leian, et ma ei ole mootorsõiduki juhtimisel x mg/1-se alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus toime pandud äärmuslikult ühiskonnaohtlikku tegu ja rasket õigusrikkumist. Leian, et mootorsõidukijuhina ma ei olnud käesoleval juhul kaasliiklejatele ohtlik, nagu on leidnud kohtuväline menetleja. Leian, et kohtuväline menetleja ei ole arvestanud väärteomenetluses kogutud kõikide tõenditega. Korrakitseseaduse § 36 1g 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt taiutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Väärteoasjas koostatud joobeseisundi kontrollimise protokollist nähtuvalt puudusid mul mistahes joobele viitavad tunnused, välja arvatud väidetav alkoholi lõhn suust. Viimane tunnus on aga äärmiselt kaheldav, kuna keegi kodustest mul enne ärasõitu alkoholi lõhna ei tundnud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud mul kinnipidamise hetkel mingeid joobele viitavaid tunnuseid, mis võiksid viidata minu kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häiritusele või muutumisele. Sellest tuleneb omakorda aga, et reaalselt ei olnud ma kaasliiklejatele ega iseendale ohtlik. Kohtuvälise menetleja poolt otsuses kasutatud retoorika oleks olnud ilmselgelt kohane raskes joobes mootorsõidukit juhtinud isiku puhul. Kohtuvälise menetleja seisukohad võimaldavad paraku teha järelduse, et karistuse määramisel ei ole käsitletud konkreetse teo asjaolusid ega süüd. Selle vaatamata mõistan üheselt, et kuna kontrollimisel selgus, et ma tegelikkuses rooli istudes ei olnud täielikult kaine, siis selline tegu oli minu poolt seadusevastane ja väga kahetsusväärne. Samas olen jätkuvalt kindel, et minu suhtes on karistuslik eesmärk — välistamaks samase süüteo toimepanemist edaspidi, saavutatud määratud rahatrahvi kohaldamisega. 4
(9)4-16-5960 Käesoleva kaebuse lahendamisel palun muuhulgas arvestada ka järgmisi, minu isikut puudutavaid asjaolusid. Ma olen käesoleval ajal tegev juhatuse liikmena OÜ-s x (registrikood x). Samaaegselt juhatuse liikmena olen ka OÜ töötaja, mistõttu pean viibima igapäevaselt töökohas ega saa tegeleda vaid OÜ juhtimisega arvuti ja telefoni abil. OÜ on küll registreeritud minu elukoha aadressil, kuid faktiline tegevus (mööbli tootmine) toimub aadressil xxxx. Seetõttu vajan autot igapäevaselt sõitmiseks tööle ja tagasi. Sõiduvahendina kasutan xx (x), mis on samuti vajalik igapäevatöös töötajate ja materjali/kauba vedamiseks. Eeltoodust tulenevalt on nii OÜ juhtimisel ja igapäevategevuses paratamatult hädavajalik igapäevaselt auto kasutamine, mistõttu juhtimisõiguse olemasolu on mul eluliselt ja otseselt vajalik töö tegemiseks, sisuliselt äriühingu elushoidmiseks. Kuna tegemist on väikese juriidilise isikuga, ei ole paraku võimalik palgata endale ka autojuhti. Taotlen käesolevas väärteoasjas kutsuda kohtusse tunnistajana minu abikaasa, X.X, kes oskab anda ütlusi seonduvalt minu poolt x.x.x.a. tarbitud alkoholi koguse kohta, minu väliselt tajutava tervisliku seisundi kohta x.x.x.a. hommikul, minu poolt alkoholi taseme mõõtmise kohta alkomeetriga jms väärteoasjas minu süü suurust, aga ka isikut iseloomustavate asjaolude kohta. Eeltoodu alusel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2 ja 1g 4 ning § 132 lg 2 palub kaebaja kutsuda kohtusse ja kuulata tunnistajana üle X.X (ik xxxx). Tühistada osaliselt PPA Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask' 22.07.2016.a. otsus väärteoasjas nr 2670,16,003318 minule lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse 6 kuuks äravõtmise osas ning teha uus otsus, millega mitte kohaldada minu suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei toetab kaebust ning palub jätta kaebus rahuldamata ja lisakaristus jõusse. P.O on karistatud Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi üldmenetluse korras. Karistuse on määratud üle keskmise karistusmäära. Kohtuväline menetleja ei pidanud otstarbekaks ega mõistlikuks järjekordse õigusrikkumise eest karistada menetlusalust isikut üksnes rahatrahviga. Menetlusalune isik tasub trahvid, sama jätkab uute raskete liiklusrikkumiste toimepanemist. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, karistuseks mõistetud rahaline karistus ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus x kuuks. Menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust mootorsõiduki juhtimise eest juhile keelatud seisundis, karistuseks on määratud rahatrahvid ja võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus x kuuks. P.O on vähem kui aasta jooksul pannud toime kolm rasket Liiklusseaduse rikkumist. Ainult rahatrahvi määramine ei ole mõjus ega põhjendatud juhile, kes süstemaatilise juhib mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. Karistusregistri päring näitab selgelt, et isik ei ole eelnevalt mõistetud karistusetest järeldusi teinud ning järgnev karistus peab olema range, et panna isikut mõtlema. See, et isikul on igapäeva töös vajalik juhtimisõigus, peaks P.O iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peab P.Oegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kaebuses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda P.O-le inkrimineeritud rikkumise ulatust Karistus sellise liiklusalase väärteo eest isikule, keda eelnevalt korduvalt karistatud samalaadse teo eest peab olema mitte ainult 5
(9)4-16-5960 menetlusaluse isiku poolt ratsionaalselt tajutav, vaid ka emotsionaalselt läbielatav, tema tundeid ja püüdlusi tabav ning neid positiivses suunas mõjutav. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et karistus on määratud õiglaselt. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustik § 132 lg 1, palun P.O kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema esindaja jäid esitatud kaebuse juurde, paludes kohtul tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse mõistmise osas ja lisakaristust mitte kohaldada. Kohtuväline menetleja jäi seisukoha juurde, et menetlusalusele isikule on karistus määratud õiglaselt. Isik ei olnud eelnevatest karistustest järeldusi teinud ning kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb isikult juhtimisõigus ära võtta kuues kuuks. PÄRNU MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et P.O kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kaebuses ja kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et on väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toime pannud ja on süüdi, ei vaidlusta määratud rahatrahvi, rahatrahv on tasutud, kuid vaidlustab talle määratud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohus uurinud kirjalikke tõendeid leiab, et toimikumaterjalide hulgas olevad tõendid kinnitavad P.O poolt x.x.x.a väärteo toimepanemist. X.x.x.a indikaatorvahendi kasutamise protokolli (kohtuvälise menetleja toimik lk 3) kohaselt on x.x.x.a kell xx indikaatorvahendiga Alcovison Mercury Novic nr xx fikseeritud P.O kontrollimisel näi x mg/l, kontrolli tulemus positiivne. Kontrollile allutatud isik on kirjalikult protokollis selgitanud, et ei ole tarvitanud alkoholi tänasel päeval. Kontrollile allutatud isikul joobele viitavate tunnuste osas on ristid kastides Silmade punetus: ei; reaktsioonikiirus: normaalne; kõne: selge; aja-isiku- ja kohataju: selge; teadvusel: jah; koordinatsioon: häireteta; käitumine: normaalne. Küll on aga reale alkoholijoobe korral alkoholi lõhn suust: jah. Menetlusalune isik on protokolli märkinud, et märkusi ei ole. P.O on x.x.x.a kell x.x sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (kohtuvälise menetleja toimik lk 6). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrüki (kohtuvälise menetleja toimik lk 4-5) kohaselt on x.x..a ajavahemikul x-x kasutades tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005406 saadud lõplikuks mõõtetulemuseks x mg/l. Menetlusalune isik on märkinud protokollile, et ei ole selgitusi. Kohtuistungil P.O andis ütlusi, et kasutas kodus enne välja sõitu alkomeetrit ning see näitas puhudes tulemuseks 0-i, ootas veel veidi aega ja alustas sõitu Pärnu suunas. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja X.X (menetlusaluse isiku 6
(9)4-16-5960 abikaasa), olles teadlik õigusest mitte anda ütlusi, andis ütlusi, mis riimuvad P.O ütlustega alkomeetri kasutamise ning kodust väljasõidu alustamise osas. Kinni peeti P.O x ristis ja ta oli puhumise tulemusest olnud siiralt üllatunud. Menetlusalune isik tunnistas, et see, et sõidukil oli tehnoülevaatus tegemata, oli tema viga, ta ei olnud arvestanud, et sõiduk on kirjas veoautona, millega peab ülevaatusel käima iga aasta. Karistus P.O-le on ette heidetud LS §
§ 224lg 1 koosseise täitva teo toimepanemist ning Kar
S § 63 lg 1 kohaselt on talle määratud karistuseks rahatrahv summas 400 € ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. P.O on koos kaebusega esitatud maksekorralduse kohaselt talle määratud rahatrahvi tasunud 11.08.2016.a (tl. 8) ja põhikaristuse osas otsust ei vaidlusta. Kohus seega keskendub isikule määrtaud karistust hinnates lisakaristusele. LS § 224 sätestab sanktsioonid mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades vastavalt menetlusaluse isiku joobeastmele ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Ehk siis arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega ning KarS § 56 lg 1 välja toodud asjaoludega on menetlejal lisakaristuse määramisel diskretsiooniõigus, nagu ka kaebuses on välja toodud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja eelnevaid tegureid kaaludes järeldanud, et on vajalik LS § 244 lg 3 sätestatud lisakohustuse kohaldamine ning et määratud lisakaristuse kestus peab olema 6 kuud. P.O on kaebuses asunud seisukohale, et tema puhul oleks olnud piisav ainult rahatrahvi kohaldamine. Kaebaja on seisukohal, et kuigi tal tuvastati joove x mg/l, ei ole ta toime pannud äärmuslikult ühiskonnaohtlikku tegu ja rasket õigusrikkumist, ning ta ei olnud reaalselt ei endale ega ka kaasliiklejatele ohtlik. Samuti palub P.O kaebuse lahendamisel arvestada, et ta on käesoleval hetkel tegev OÜ x (esitatud kandeid kinnitav Äriregistri väljatrükk, tl 9) juhatuse liikme ja töötajana, vajab autot igapäevaseks sõitmiseks nii tööle ja koju kui ka töötajate ja materjali transpordiks. Juhtimisõiguse olemasolu on eluliselt ja otseselt vajalik töö tegemiseks. Kohtuväline menetleja asus seisukohale (tl 14) et see, et isikul on igapäevatöös vajalik juhtimisõigus peaks iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Kohtuvälise menetleja arvates kaebuses esitatud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Ei kohus ega ka kohtuväline menetleja ei saa karistuse määramisel lähtuda sellisest karistuse määrast, nagu menetlusalune isik seda ise soovib, vaid peab määrama karistuse vastavalt KarS § 56 sätestatule. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil on P.O oma süüd talle inkrimineeritud väärteos tunnistanud. Kohtumenetluses ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteos 7
(9)4-16-5960 karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt (kohtuvälise menetleja toimik lk 8-9) oli P.O talle käesolevas asjas etteheidetava väärteo toimepanemise ja otsuse nr 2670,16,003318 koostamise ajal kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad LS § 224 järgi. Väärteoasjas nr 2670,15,003581 on isiku suhtes kohaldatud põhikaristuse kõrval lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine x kuuks, x.x.x.a on Heino Kriisat karistatud LS § 224 lg 1 järgi rahatrahviga x €, mille isik on järgmisel päeval tasunud. Eeltoodule tuginedes kohus toetab kohtuvälise menetleja seisukohta, et x.x.x.a toime pandud rikkumise puhul oli ja on asjakohane lisakaristuse kohaldamine, kuna ilmselgelt ei ole P.O varasematest rikkumistest ja karistustest teinud vajalikke järeldusi ja on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. P.O on oma sõnul teinud järeldused (kohtuistungi protokoll, tl 31-33) ning enam ei istu alkoholi tarvitamisele järgneval päeval autorooli, kuid kohtu hinnangul ei saa nimetatu olla aluseks sellele, et isik ei peaks täitma või ta tuleks vabastada talle määratud lisakaristuse kandmisest tema poolt VTMS ptk. 12 sätestatud kaebeõiguse kasutamise läbi. P.O poolt kohtuistungil avaldatu on kohtule selge märguanne sellest, et talle 22.07.2016.a määratud karistus on avaldanud soovitud eripreventiivset toimet ning viinud isiku oma käitumise korrigeerimiseni ja sellest tulenevalt on isikule põhikaristusena määratud rahatrahvi kõrval lisakaristuse määramine olnud samuti asjakohane. Küll aga tuleb kohtu hinnangul lühendada P.O-le määratud lisakaristuse ajalist kestust ning korrigeerida väärteootsuses nr 2670,16,003318 toodud lisakaristuse kohaldamise alust. Esmalt toob kohus välja, et tuvastatud on, et isiku suhtes on Karistusregistri andmestik olnud ebatäpne, näidates kehtiva karistusena kustunud kriminaalkaristust. Nimelt on P.O-le x.x.x.a kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus summas x €. Kohus on kontrollinud Riigi Tugiteenuste Keskusest, et nimetatud rahaline karistus tasuti xxx.a, seega oli kuupäevaks xxx.a möödunud Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 5 sätestatud kolm aastat ning isiku karistusandmed pidid olema registrist kustutatud ja arhiivi kantud. Kuna Karistusregistri väljavõttel ei nähtu rahalise karistuse täitmist puudutav informatsioon, on kohtuväline menetleja isikule karistuse ja ka lisakaristuse määramisel ekslikult arvestanud iseloomustava tegurina ka Karistusregistri väljatrüki kohaselt kehiva kriminaalkaristusega. Teiseks arvestab kohus, et P.O on nii kaebuses kui ka kohtuistungil väljendanud kahetsust toime pandud väärteo osas. Samuti saab isiku üldist käitumist iseloomustava asjaoluna välja tuua, et pärast xxx.a toime pandud väärtegu ei ole P.O kohtule teadaolevalt kuni käesolevani uusi õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et proportsionaalne isiku poolt toime pandud teole ning eelviidatud asjaoludest tingituna on kohane P.O-lt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Vastuseks P.O poolt välja toodud vajadusele omada juhtimisõigust töö tegemiseks märgib kohus järgnevat. KarS § 50 sätestab üldised piirid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele. KarS § 50 lg 1 p 2 kohaselt võib väärteo korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni üheks aastaks seaduses sätestatud juhtudel ning KarS § 50 lg 2 keelab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul ei ole lisakaristuse kohaldamisel ületatud KarS § 50 lg 1 p 2 sätestatud piiri, samuti ei esine kohtule teadaolevalt KarS 50 lg 2 sätestatud asjaolu. 8
(9)4-16-5960 Samuti tekitaks käesoleval juhul lisakaristuse mittekohaldamine P.O poolt välja toodud põhjendusele tuginedes ebavõrdse olukorra võrreldes isikutega, kellele on antud juhtimisõigus ja esineb vajadus kaaluda lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuid kellel puudub vajadus kasutada seda igapäevatöö tegemisel P.O poolt viidatud mahus. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et sõiduki juhtimine tööülesannete täitmisega seoses ei anna privileege ega õigusi liikluseeskirjade rikkumiseks. Kohtu hinnangul satuks nimetatud motiivil lisakaristuse kohaldamata jätmisel tööülesannetega seoses sõiduki kasutajad eelisolukorda võrreldes nendega, kes sõidukit igapäevaste tööülesannetega ei kasuta. Seega nimetatud asjaolu on vastuolus seaduste ja karistuste ühetaolise ja õiglase kohaldamise põhimõtetega. P.O-le määratud rahatrahvi osas märgib kohus, et kuigi ka selle määramisel on kohtuväline menetleja ilmselt isiku rikkumise tõsidust arvestades tuginenud mittekehtivale Karistusregistri kandele, on isikule määratud rahatrahv proportsionaalne ja vastab isiku poolt toime pandud rikkumisele. xxx.a otsuses on lisakaristuse kohaldamise alusena välja toodud LS § 224 lg 3 p 1. Kohus on seisukohal, et viide nimetatud sättele on ekslik ning kohane on käesoleval juhul viidata LS § 244 lg 3 p 2-le, kui lisakaristuse kohaldamise alusele. Nimelt on esimene viide korrektne juhul, kui menetlusalust isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. P.O oli aga nii väärteo toimepanemise ajal, kui ka otsuse nr 2670,16,003318 koostamise ajal kaks kehtivat karistust LS § 224 järgi. Ehk P.O näol oli ja on tegemist LS § 224 lg 3 p 2 märgitud isikuga ning kohtu hinnangul tuleb 22.07.2016.a otsust nr 2670,16,003318 nimetatud viite osas parandada. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 9
(9)