Obsah (4)

§ 114§ 118§ 70§ 19

4-17-2635 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-2635 (389016000097) Kohtunik

§ 114

lg-s 4 toodud tähtaega, mille kohaselt esitatakse kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. L.N suhtes 20.02.2017 koostatud väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on Viimsi Vallavalitsuses kättesaadav alates 23.03.2017. Nimetatud kuupäevast tuleb vastavalt

§le 114 lg 4 arvestada ka 15-päevast edasikaebamise tähtaega. Kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli seega 07.04.2017. Kohtule laekus kaebus aga 11.05.2017, s.o tähtaega ületades. Tähtaja ennistamist kaebuse esitaja taotlenud ei ole 5.2.

§ 118

lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast seadustiku § 114 lõikes 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Kaebuses välja toodud asjaolud ei anna kohtu arvates alust tähtaja ennistamiseks.

§ 70

lg 2 kohaselt annab menetlusosaline väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. 5.

1. Väärteomaterjalidest nähtub, et väärteoprotokolli viimase lehe allosas, kus peab olema menetlusaluse isiku kinnitus protokolli ärakirja kättesaamise kohta, on kohtuvälise menetleja ametnik Igor Skorohodov
2. veebruaril 2017 märkinud „Isik keeldus väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast“. Järelevalveinspektori märkust on oma allkirjaga kinnitanud ka Viimsi Vallavalitsuse ametnik Maarja Kudrjavtseva. Seega on kohtuväline menetleja tunnistaja juuresolekul fikseerinud L.N juhatuse liikme Aiki Sepa poolt väärteoprotokolli koopia vastuvõtmisest keeldumise ning

§ 70lg 2 kohaselt tuleb lugeda väärteoprotokoll Aiki Sepa poolt kättesaaduks 20.

veebruaril

1. Kuna protokolli on isikule tutvustatud, siis sellest tulenevalt on isikule teatavaks tehtud ka kuupäev, mil otsus pidi olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 5.
2. Väärteoasja materjalidest selgub, et L.N esindajale A.Sepale selgitati menetluse käigus

§ 19tulenevaid õigusi ja kohustusi, kuid ka selle kohta on A.

Sepp keeldunud allkirja andmast. Kuna kaebuse esitajale selgitati tema õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend

sätestatud korras, ei saanud kaebuse esitajale jääda selgusetuks ka kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kord. Väärteoprotokollis on sõnaselgelt kirjas, millal on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav ning sellest johtuvalt ei ole kohtuvälisel menetlejal seadusest tulenevat kohustust menetlusalusele isikule otsust kätte toimetada. Sõnad „kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav Viimsi Vallavalitsuse kabinetis nr 113“ on arusaadav vaid üheselt. Menetlusalune isik ei ole aga otsusele järele läinud ega taotlenud ka selle koopia saatmist. 5.5. Eeltoodust tulenevalt on L.N esindaja ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebetähtaeg on möödunud. Kaebetähtaja möödalaskmine on tingitud kaebuse 2 esitaja ükskõiksest suhtumisest läbiviidud menetlusse ning selliselt käitudes on menetlusalune isik võtnud ise endalt võimaluse esitada kaebus tähtaegselt.

regulatsioon ei sätesta tähtaegades erandeid menetlusalusele isikule, kes keeldub väärteoprotokolli allkirjastamast või keeldub selle vastuvõtmisest. Isik, kes soovib lahendit vaidlustada, peab tagama seaduses ettenähtud toimingute õigeaegsuse. L.N esindaja A. Sepp teadis alustatud menetlusest, protokolli koostamisest ja selles märgitud otsuse kättesaamise tähtajast ning oleks pidanud ise astuma samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. 5.

1. Kohtupraktikas on mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel mõistetud sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud nagu loodusõnnetus, tarnspordi- või sidehäire jms, samuti ka isikuga vahetult seotud asjaolud: raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Väärteoprotokolli koopia kättesaamisest keeldumine, aga ka selle äraviskamine või hävitamine ei ole aga mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. 5.
2. Kaebaja väitel ei ole L.N juhatuse liige Aiki Sepp kohtuvälise menetleja juures käinudki. Kohtu hinnangul on selline väide paljasõnaline ning ümber lükatud väärteotoimikus oleva e-kirjavahetusega 14.11.2016 – 15.02.2017 Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori ja L.N juhatuse liikme A. Sepa vahel. Toodud kirjadest selgub, et I. Skorohodov on A.Sepale selgitanud probleemi olemust ning kutsunud teda korduvalt seoses väärteoasja menetlemisega Viimsi Vallavalitsusse. Aiki Sepp on korduvalt leidnud põhjusi ilmumata jätmiseks, kuid
3. veebruari 2017 kirjas lubanud lõpuks tulla kohale esmaspäeval kell 13.
4. Kuivõrd
5. veebruarile 2017 järgnev esmaspäev oli
6. veebruar 2017, ei teki kohtul kahtlusi, et ülekuulamine ja protokolli tutvustamine toimusid menetlusdokumentides näidatud kuupäeval. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida ka asjaolu, et 20.02.2017 ülekuulamisel on A. Sepp andnud protokollis omakäelised ütlused, selgitanud et „ Igor Skorohodov väidab minu poe nimesildi olevat reklaamina. See pole nii, kuna see on üks ja ainuke kauplusesilt minu kinnistul“ ning kinnitanud seda oma allkirjaga. Eeltoodust tulenevalt ei saa olla kahtlusi, et menetlusalune isiku näol oli tegemist L.N esindaja A. Sepaga, keda on üle kuulatud 20.02.2017 ning ülekuulamine on toimunud Viimsi Vallavalitsuse ruumides, kus on samal päeval koostatud ka väärteoprotokoll. MÄÄRUSKAEBUS
7. Maakohtu määruse vaidlustas menetlusaluse isiku L.N esindaja vandeadvokaat Yulia Klyukach, kes taotleb selle tühistamist ja kaebuse menetlusse võtmist. 6.
8. Kohus leidis, et kaebuse esitaja väide (et ta ei ole kohtuvälise menetleja juures käinudki) on paljasõnaline ning ümber lükatud väärteotoimikus oleva e-kirjavahetusega 14.11-2016-15.02.2017 Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektori ja L.N juhatuse liikme A. Sepa vahel. L.N peab vajalikuks selgitada, et kui järelevalveinspektor L.N juhatust näha tahtis, oli L.N juhatuse liige haige (Lisa 1 - haigusleht). 13.12.2016-15.12.2016.a oli L.N seaduslik esindaja lähetuses (Lisa 2 – hotelli kinnitus). Kaebuse esitaja leiab, et määrusega kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ei tohtinud kohus lahendada asja sisuliselt, sh anda hinnanguid vaidluse lahendamiseks tähtsust omavate asjaolude kohta /st kas L.N sai protokolli kätte või loobus allkirja andmast jne. 3 6.
9. Oma seisukoha põhjendas kohus ja kohtuväline menetleja asjaoluga, et „inspektori märkust on oma allkirjaga kinnitanud ka Viimsi Vallavalitsuse ametnik Maarja Kudrjavtseva“. Kaebuse esitaja on seisukohal, et antud juhul eespool mainitud Maarja Kudrjavtseva kinnitus ei ole tõendina aktsepteeritav. Analoogia korras võib siin tuua TsMS § 229 lg 2, mille kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 251 lg 1 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Antud juhul on protokollis tehtud pr Kudrjavtseva märkus, ilma et teistel menetlusosalistel (ja ka kohtul) oleks võimalus pr Kudrjavtsevale küsimusi esitada. 6.
10. TsMS puhul ei ole tegemist väärteomenetlust reguleeritava seadustikuga, kuid jällegi analoogia korras soovib kaebuse esitaja välja tuua, et ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senine praktika olnud ühene, st tunnistaja poolt antud kirjalikud seletused ei ole olnud käsitletavad tõenditena kohtumenetluses. Tõendi lubatavusega seonduvalt on Riigikohus oma
11. detsembri
12. a otsuses nr 3 2 1 145-01 leidnud, et “/…/ protsessiosalisteks mitteolevate isikute kirjalikud seletused ei ole tõendiks TsMS § 90 lg 2 mõttes. Selle sätte kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus (vt. lisaks RKTsK otsused nr 32-1-88-01, 3-2-1-67-98, 3 2 1-103-97), dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. Tõendil peab TsMS §-st 90 lg 1 tulenevalt olema seaduses sätestatud protsessivorm. Protsessiosaliseks mitteoleva isiku, kes võib teada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, võib üle kuulata tunnistajana (TsMS § 101 lg 1). Kuna sellise isiku ütlused võivad olla tõendiks üksnes tunnistaja ütlustena, ei või kohus neid asendada muus vormis andmekandjaga.” Seda põhimõtet on RKTsK täiendanud oma
13. aprilli
14. a otsuses nr 32-1-17-06 märkides, et tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. 24.05.2017.a seisukohas kirjutas kaebuse esitaja, et „L.N on seisukohal, et kohtuväline menetleja peaks kohtule avaldama, mis tunnistajaga on tegemist, sh mis kuupäeval on L.N kohtuvälise menetleja juures väidetavalt käinud ja kus kohas ta väidetavalt käis“. Asjaolu et kaebuse esitaja isegi ei teadnud protokollile alla kirjutanud tunnistaja nime, samuti viitab asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole keeldunud protokollile alla kirjutamast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15. Kaebuse etteheide, et maakohus on asja sisuliselt lahendanud, jääb ainetuks. Maakohus on kontrollinud kaebuse menetlusse võtmise eelduseid, lähtudes

§-dest 114 ja 118, mitte ei ole asunud andma hinnangut, kas praegusel juhul on menetlusaluse isiku tegevuses sedastatav väärteokoosseisule vastav tegevus. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohus jättis õigustatult menetlusaluse isiku L.N esindaja kaebuse läbi vaatamata. 8.

§ 114

lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 114

lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-84-13, p 8.1).
2. Väärteoprotokoll L.N suhtes koostati
3. veebruaril
4. Protokolli on selgesõnaliselt märgitud, et otsus on kättesaadav kohtuvälise menetleja juures alates
5. 4 märtsist
6. Väärteomenetleja on otsuses toonud ära edasikaebetähtaja. Seega on OÜ-le Aikokor olnud tagatud seaduses ettenähtud viisil edasikaebeõigus, millise sisust on ta olnud või pidanuks olema teadlik. Kuna L.N ei esitanud kaebust hiljemalt
7. aprillil 2017, jõustus kohtuvälise menetleja otsus
8. aprillil
10. Kaebuses on korratud maakohtule esitatud väiteid, et tegelikkuses menetlusalune isik, s.o L.Ni juhatuse liige A. Sepp, väärteoprotokolli koostamise juures 20.02.2017 ei viibinud. Kaebuses leitakse, et menetleja poolt
11. veebruaril 2017 väärteoprotokolli tehtud märge, mille kohaselt A. Sepp keeldus protokolli allkirjastamast, on seega ebaõige. Ka protokollile tehtud tunnistaja M. Kudrjavtseva kinnitus ei ole kaebaja hinnangul tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid arvestades lubatav. Ringkonnakohus hindab need väiteid ainetuteks. Maakohus selle määruskaebuses esitatud versiooni paikapidavust juba piisavalt hinnanud ning näidanud ära asjaolud, mille tõttu ei ole põhjust menetleja poolt väärteoprotokolli tehtud keeldumise märkuse õigsuses kahelda.
12. Kaebusele lisatud dokumendid ei kinnita, et L.N juhatuse liige tegelikkuses väärteoprotokolli koostamise juures ei viibinud
13. veebruaril
14. Esitatud dokumentatsioonist nähtuvalt oli A. Sepp töövõimetuslehel perioodidel 19.12.201616.01.2017 ning 2016 detsembris oli tal Narvas asuvas majutusasutuses broneering. Kuidas need asjaolud välistavad selle, et A. Sepp
15. veebruaril 2017 väärteoprotokolli koostamise juures ei viibinud, kaebusest ei selgu. Maakohus on samas, tuginevalt menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja e-kirja vahetusele, näidanud ära, et A. Sepal oli ka kokkulepe ilmuda menetleja juurde
16. veebruaril 2017 ning vastav kohtumine toimus. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse argumentatsioon praegusel juhul väärteoprotokollis kajastatud andmete õigsuse ning nende tõendamisvõimaluste kohta lähtuvalt tsiviilkohtumenetluses kehtivatest normidest ja praktikast, jääb asjakohatuks. Praegusel juhul on menetleja teinud väärteoprotokolli märkuse selle kohta, et menetlusalune isik keeldus protokolli allkirjastamast – nii nagu nõuab seda

§ 70lg 2 teine lause.

Seejuures on ära toodud kuupäev, allkiri ja ametinimetus. Seega on menetlusaluse isiku keeldumine protokollitud väärteomenetluses kehtiva menetlusseaduse nõuetele vastavalt. Kaebuse väiteid, milles on püütud näidata, et tegelikkuses menetlusalune isik protokolli koostamise juures ei viibinudki, on maakohtu poolt hinnatud ning see ei ole leidnud kinnitust. Ringkonnakohtule esitatud tõendid samuti niisugust versiooni ei kinnita. Seega tuleb lähtuda sellest, et menetlusalune isik A. Sepp keeldus protokolli allkirjastamast, kuivõrd see on dokumenteeritud

§ 70

lg 2 nõudeid järgides.

§ 70

lg 2 viimase lause kohaselt tuleb lugeda, et väärteoprotokolli koopia oli menetlusaluse isiku poolt kätte saadud seega

1. veebruaril
2. Eelnevast tulenevalt ei oma protokolliga tutvumise keeldumise vormistamisel tegelikkuses tähtsust asjaolu, kas seal oli või ei olnud tunnistajast referendi täiendav kinnitus.
3. Ühelegi asjaolule, mille tõttu L.N ei saanud esitada kaebust tähtaegselt, ei ole viidatud. Väärteoprotokolli kohta allkirja andmisest keeldumine ei too kaasa seda, et isik võiks eirata protokollis märgitud kuupäeva, mil otsus on menetleja juures kättesaadav ja vaidlustatav. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga selleski, et L.N puhul ei esine niisuguseid asjaolusid, mida võiks tõlgendada mõjuva põhjusena, ning mis annaks KrMS § 172 lg 1 kohaselt võimaluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seega jättis maakohus L.N esindaja kaebuse

§ 118lg 2 p 1 alusel seaduslikult ja põhjendatult läbi vaatamata.

5 13. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ 6