Obsah (10)

§ 293§ 297§ 22§ 418§ 64§ 294§ 68§ 73§ 298§ 288

1-08-7474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 10. detsember 2010 Kriminaalasja number 1-08-7474 (06913000053) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati

§ 293

lg 2 p 1 ja § 294 lg 2 p 1 järgi; Kalle Muru süüdistuses

§ 297lg 2 ja § 298 lg 2 järgi; A.P.

süüdistuses

§ 22

lg 3 - § 297 lg 2, § 22 lg 3 - 298 lg 2 ja § 418 lg 1 järgi; E.N-i süüdistuses

§ 22

lg 3 - 297 lg 1 ja § 22 lg 3 - 298 lg 2 järgi; L.F süüdistuses

§-de 297 lg 3 ja 298 lg 4 järgi. Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)

1. märtsi 2010 otsus Prokurör süüdistatav M.L-i kaitsja advokaat Kalju Kutsar, süüdistatav Kalle Muru kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, süüdistatav A.P. kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma, süüdistatav E.N-i kaitsja vandeadvokaat Anne Tammer, süüdistatav L.F kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav M.L Kaitsja isikukood: XXX; elukoht: XXXXXX X-X, varem kriminaalkorras karistamata advokaat Kalju Kutsar Süüdistatav Kalle Muru Apellatsioonide esitajad isikukood: 36710080281; elukoht: XXXXX XX-XX, varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Süüdistatav A.P. isikukood: XXX; elukoht: XXXXX XX; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral Kaitsja vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets Süüdistatav E.N Kaitsja isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXX X; varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Anne Tammer Süüdistatav L.F Kaitsja registrikood: XXX; asukoht: Ringtee 25, Tartu linn; juhatuse liige Rene Alpius; varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Tarvo Lindma Kohtuistungi aeg ja koht
2. oktoober 2010, Tartus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 3 tühistada Tartu Maakohtu
3. märtsi 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-7474 osaliselt, so - A.P. õigeksmõistmises

§ 418

lg 1 järgi; - tulirelvaekspertiisi kulu 1225 krooni riigi kanda jätmises; - Eesti Vabariigilt A.P. kasuks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamises summas 18 000 krooni. Süüdi tunnistada A.P. kuriteos

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64lg 1 järgi mõistetud liitkaristus jätta muutmata.

Välja mõista A.P. lt menetluskuluna tulirelvaekspertiisikulu 1225 (üks tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Jätta A.P. kanda A.P. kasuks välja mõistetud valitud kaitsjale makstud tasu 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni. Muus osas jätta Tartu Maakohtu

1. märtsi 2010 otsus muutmata. Süüdistatava M.L-i kaitsja Kalju Kutsari, Kalle Muru kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta, A.P. kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma, E.N-i kaitsja vandeadvokaat Anne Tammeri ja L.F kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma apellatsioonid jätta rahuldamata. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 10.detsembril 2010 kell 14.
2. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11.detsembrist
3. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 11.detsembrist
4. 2 Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 10.03.2010 otsusega mõisteti M.L süüdi

§ 293

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja

§ 294

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti M.L-ile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks M.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.-26.10.2007, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1- 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub M.L koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 3 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui M.L 4-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama maakohtu otsusega mõisteti M.L-ilt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 10 875 krooni, ekspertiisikulu 11 010 krooni ja kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 7 krooni. Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi Kalle Muru

§ 297

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, ja

§ 298

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Murule liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusest kantuks K.

Muru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.-26.10.2007, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73lg 1- 3 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub K.

Murul koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. Muru 4-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks mõisteti K. Murult välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 10 875 krooni, riigi õigusabi tasu 3171,84 krooni, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1717,20 krooni, ekspertiisikulu 11 010 krooni. Maakohtu otsusega mõisteti A.P. süüdi

§ 22

lg 3 - § 297 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 22

lg 3 - § 298 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.P.

liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusest kantuks A.P.

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.-26.10.2007, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.P. 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks otsustati A.P. süüdistuses

§ 418lg 1 järgi õigeks mõista.

Maakohtu otsusega mõisteti A.P. lt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 10 875 krooni, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 7 krooni. Samuti mõisteti maakohtu otsusega E.N süüdi

§ 22

lg 3 - § 297 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust, ja

§ 22

lg 3 - § 298 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti E.N-ile liitkaristuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks E.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.10.-26.10.2007, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 73

lg 1,3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.N 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama maakohtu otsusega mõisteti E.N-ilt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 6525 krooni, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1771 krooni. Lisaks mõisteti maakohtu otsusega L.F süüdi

§ 297

lg 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks rahaline karistus 1 000 000 krooni, ja

§ 298

lg 4 järgi, mille eest mõisteti karistuseks rahaline karistus 2 000 000 krooni.

§ 64lg 1 alusel mõisteti L.F liitkaristuseks rahaline karistus 2 000 000 krooni.

Samuti mõisteti L.F välja menetluskuludena riigituludesse sundraha 10 875 krooni, kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu 1778 krooni. Ühtlasi mõisteti maakohtu otsusega Eesti Vabariigilt välja A.P. kasuks valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks 18 000 krooni. Tulirelvaekspertiisi kulu 1225 krooni otsustati jätta riigi kanda. 3 Süüdistuse kohaselt on M.L ametiisikuks

§ 288

lg 1 kohaselt, mis tugineb sellele, et tema töötas alates vähemalt 02.03.1998 kuni ametist kõrvaldamiseni 01.11.2007 Valga Maavalitsuse maavanema abina ja maavanemana (kuni 19.05.2005 maavanema kohusetäitjana). Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) (RT I 1995,94,1628, RT I 2007,66,408) § 84 p 2 kohaselt oli M.L-i kui Valga maavanema (kohusetäitja) ülesanne juhtida maavalitsuse tööd ning sama paragrahvi p 8 kohaselt on maavanema ülesanne vallata, kasutada ja käsutada riigivara oma volituste piirides vastavalt seadusele. Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) (RT I 2000, 10, 58, RT I 2007, 15, 76) § 6 lg 1 p 6 kohaselt on M.L-i juhitud Valga Maavalitsuse ülesandeks sõlmida vastavalt ÜTS §-s 12 sätestatule vedajatega avaliku teenindamise lepinguid ning korraldada avalikke konkursse vedajate valimiseks avalikule liiniveole, p 8 kohaselt rahastada avaliku teenindamise lepingu alusel avalikku liinivedu riigieelarvest, p 11 kohaselt korraldada järelevalvet Valga Maavalitsuse sõlmitud avaliku teenindamise lepingute täitmise üle. Alates 02.03.1998 kuni 03.10.2007 on M.L Valga Maavalitsuse maavanema asetäitja, maavanema kohusetäitja ja maavanemana Valga Maavalitsuse esindajana sõlminud korduvalt lepinguid OÜ-ga Trakmain ja L.F. M.L-ile esitati süüdistus

§ 294

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • ajavahemikul 29.06.2006 – 03.07.2006 võttis Valga maavanemana Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F juhatuse liikmelt K. Murult, kes tegutses L.F huvides, vastu sularaha kokku 25 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest lubas Valga maavanem M.L, et Valga Maavalitsuse poolt läbiviidava riigihanke 026780PK „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ käigus hankel edukaks osutunud pakkumise esitanud AS-i Pärnu ATP lepingu sõlmimisest loobumise järel sõlmib Valga Maavalitsus hankelepingu ebaseaduslikult, s.o riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 52 lg 4,5 nõudeid eirates, L.F. Teo toimepanemise ajal kehtinud RHS ( RT I 2000,84,534; RT I 2005,18,105) § 52 lg 4 kohustas M.L-i juhitud Valga Maavalitsust olukorras, kus AS Pärnu ATP ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, AS Pärnu ATP pakkumise tagasi lükkama. RHS § 52 lg 5 kohustas AS Pärnu ATP pakkumise tagasilükkamise järel hindama uuesti kõiki teisi vastavaks tunnistatud, s.o L.F ja AS-i ATKO Liinid pakkumisi vastavalt RHS-is sätestatud pakkumiste võrdlemise, hindamise ja vastuvõtmise korrale. RHS-ist lähtuva tegevuse korral ei oleks kõnealusel riigihankel saanud edukaks osutuda L.F pakkumine, vaid AS-i ATKO Liinid pakkumine ning edaspidi lepingu sõlmimine Valga Maavalitsuse ja L.F vahel oleks olnud ebaseaduslik. • 29.09.2006 ajavahemikul kell 08.05-08.30 Valga maavanemana võttis Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F juhatuse liikmelt K. Murult, kes tegutses L.F huvides, vastu sularaha kokku 25 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest sõlmis M.L-i juhitud Valga Maavalitsus 25.10.2006 M.L-i ja K. Muru kokkuleppel riigihanke 026780PK „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ tulemusena ebaseaduslikult, so RHS § 38 lg 6 p 1, § 52 lg 4,5 nõudeid eirates hankelepingu L.F kui Pärnu ATP õigusjärglasega. Teo toimepanemise ajal kehtinud RHS § 52 lg 4 kohustas M.L-i juhitud Valga Maavalitsust olukorras, kus AS Pärnu ATP 19.09.2006 keeldus oma pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamisest, s.o ei soovinud hankelepingut sõlmida, lükkama AS-i Pärnu ATP pakkumise tagasi. RHS § 38 lg 6 p 1 kohustas M.L-i poolt juhitud Valga Maavalitsust pärast AS Pärnu ATP pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist 3 tööpäeva jooksul AS-ile Pärnu ATP tagatisraha tagastama, mis riigihanke pakkumise kutse dokumentide (edaspidi PKD) punkti 22 alapunktidest 1 ja 2 kohaselt oli 100 000 krooni. M.L-i poolt juhitud Valga Maavalitsus jättis AS-ile Pärnu ATP pakkumise jõusoleku lõppemise järel tagatisraha tagastamata ning M.L-i ja K. Muru kokkuleppel jättis AS Pärnu ATP pakkumise tagasi lükkamata. RHS § 52 lg 5 kohustas 4 M.L-i poolt juhitud Valga Maavalitsust AS Pärnu ATP pakkumise tagasilükkamise järel hindama uuesti kõiki teisi vastavaks tunnistatud, s.o L.F ja AS-i ATKO Liinid pakkumisi vastavalt RHS-is sätestatud pakkumiste võrdlemise, hindamise ja vastuvõtmise korrale. M.L kokkuleppel L.F juhatuse liikmete K. Muru ja A.P. ga jättis M.L-i poolt juhitud Valga Maavalitsus AS Pärnu ATP loobumise järel teised vastavaks tunnistatud pakkumised uuesti hindamata. RHS-ist lähtuva tegevuse korral ei oleks kõnealusel riigihankel saanud edukaks osutuda L.F pakkumine, vaid AS-i ATKO Liinid pakkumine. Tulenevalt eeltoodust oli lepingu sõlmimine Valga Maavalitsuse ja L.F (AS Pärnu ATP õigusjärglane alates 05.10.2006) vahel ebaseaduslik. Samuti esitati M.L-ile süüdistus

§ 293

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • märtsis 2006 võttis Valga Maavalitsuse maavanemana Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides OÜ Trakmain (100% OÜ Trakmain osadest kuulub L.F) ja L.F juhatuse liikmelt K. Murult, kes tegutses L.F huvides, vastu sularaha 25 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest oli M.L teinud oma ametiseisundit kasutades järgmised seadusega lubatud teod: o 07.02.2006 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja OÜ Trakmain (K. Muru isikus) kokkuleppe 31.12.2004 reg nr 188 (muudetud 21.06.2005 reg nr 163) sõlmitud veolepingu muutmiseks selliselt, et OÜ Trakmain osutab veoteenuseid 2006 kogumahus 1 201 259 liinikilomeetrit ja Valga Maavalitsus tasub liinikilomeetrite eest sihtotstarbelist toetust 7 561 400 krooni. Leping kehtib tagasiulatuvalt

1. jaanuarist –
2. detsembrini 2006.a. • 21.12.2006 ennelõunasel ajal võttis Valga Maavalitsuse maavanem M.L ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F (100% OÜ Trakmain osadest kuulub L.F) juhatuse liikmelt K. Murult vastu sularaha 25 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest oli M.L teinud oma ametiseisundit kasutades järgmised seadusega lubatud teod: o 15.09.2006 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja L.F (Enn Rüga isikus) veolepingu, millega sätestatakse
3. aastal sihtotstarbelise toetuse maksmine kaugbussiliini nr 65 käigus hoidmiseks läbisõiduga Valga maakonnas kogumahus 4228 km ning kaugbussiliini nr 67 käigus hoidmiseks läbisõiduga Valga maakonnas kogumahus 2814 km. Valga Maavalitsus tasub L.F nimetatud liinide teenindamise eest sihtotstarbelist toetust 30 000 krooni. Leping jõustub tagasiulatuvalt 01.01.2006 ning kehtib kuni 31.12.
4. o 05.09.2006 sõlmisid M.L-i juhitud Valga Maavalitsus (T.L. isikus) ja OÜ Trakmain (K. Muru isikus) kokkuleppe 31.12.2004 reg nr 188 (muudetud 21.06.2005 reg nr 163, 07.02.2006 reg nr 10) veolepingu muutmiseks selliselt, et Valga Maavalitsus tasub OÜ-le Trakmain liinikilomeetrite eest sihtotstarbelist toetust 8 274 400 krooni vastavalt maksegraafikule. Leping kehtib 01.01.2006 kuni 31.12.
5. o 22.12.2006 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja OÜ Trakmain (K. Muru isikus) kokkuleppe 31.12.2004 reg nr 188 (muudetud 31.02.2005 reg nr 39, 21.06.2005 reg nr 163, 15.12.2005 reg nr 311, 07.02.2006 reg nr 10, 05.09.2006 reg nr 221) veolepingu muutmiseks selliselt, et L.F osutab Valga Maavalitsusele täiendavaid veoteenuseid
6. aastal 9594 liinikilomeetrit ja Valga Maavalitsus tasub nende liinikilomeetrite eest sihtotstarbelist toetust 86 346 krooni. Seoses täiendavate kulutustega tee remondi tõttu tasub Valga Maavalitsus L.F 100 000 krooni. Leping kehtib kuni 31.12.
7. • 16.04.2007 võttis Valga Maavalitsuse maavanem M.L ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F juhatuse liikmelt K. Murult, kes tegutses L.F huvides, vastu sularaha 5 25 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest oli M.L teinud oma ametiseisundit kasutades seadusega lubatud teod ja jättis seaduslikult toime panemata teod järgmiselt: o 14.02.2007 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja L.F (K. Muru isikus) avaliku teenindamise lepingu. Lepingu objektiks on avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamine Valga maakonnas Otepää piirkonnas riigieelarvest toetatavatel bussiliinidel. L.F osutab Valga Maavalitsusele veoteenuseid
8. aastal kogumahus 142 332 liinikilomeetrit, Valga Maavalitsus tasub L.F nimetatud liinikilomeetrite eest sihtotstarbelist toetust 821 256 krooni, s.o. 5,77 krooni liinikilomeetri eest. Leping kehtib 01.04.2007 kuni 31.12.
9. o 11.05.2007 kinnitas M.L Valga Maavalitsuse „L.F järelevalve aruande“. Järelevalve käigus kontrolliti Valga Maavalitsuse ja L.F vahel 25.10.2006 reg nr 255 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu Lisa 4 (vedude kvaliteedinõuded) täitmist. Aruandest nähtuvalt tuvastati, et 03.04.2007 teenindas L.F kahte liini 20 aastaste bussidega, s.o rikkus lepingu punkti 6.1.
10. Valga Maavalitsus jättis tuvastatud rikkumise eest L.F suhtes rakendamata 25.10.2006 reg nr 255 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu lisas 4 p-s 3.1.3 ettenähtud sanktsiooni (subsiidiumi vähendamise kuni 10 000 krooni võrra). • 24.10.2007 kell 10.01–10.56 võttis Valga Maavalitsuse maavanem M.L ametiisikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise võtmise, Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F juhatuse liikmelt K. Murult, kes tegutses L.F huvides, vastu sularaha 45 000 krooni. Vastutasuna K. Murult saadud sularaha eest oli M.L teinud oma ametiseisundit kasutades seadusega lubatud teod ja oli alust arvata, et paneb edaspidi toime seadusega lubatud teod alljärgnevalt: o 29.05.2007 allkirjastas M.L Valga maavanema korralduse nr 394 „Reisijateveo tariifi kehtestamine“, millega kehtestas alates 12.06.2007 bussipileti hinna tariifiks kuni 70 senti ühe sõidukilomeetri eest ja minimaalseks sõidupileti hinnaks kuni 7 krooni. o 18.06.2007 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja L.F (K. Muru isikus) kokkuleppe 25.10.2006 reg nr 255 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu muutmiseks selliselt, L.F osutas 2007 I kvartalis täiendavaid veoteenuseid mahus 2816 kilomeetrit, mistõttu eraldab Valga Maavalitsus toetust 25 344 krooni. o 25.06.2007 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja L.F (K. Muru isikus) veolepingu, nr 4.1-37/
11. Leping sätestab
12. aastal sihtotstarbelise toetuse maksmise kaugliinide (Lisa 1) käigushoidmiseks iga päev liiniläbisõiduga Valga maakonnas kogumahus 132 550 km. Valga Maavalitsus tasub L.F Lisas 1 nimetatud liinide teenindamise eest sihtotstarbelist toetust 707 817 krooni, s.o 5,34 kr ühe kilomeetri kohta. Leping jõustub tagasiulatuvalt ning kehtib 01.04.2007 – 31.12.
13. o 03.10.2007 sõlmisid Valga Maavalitsus (M.L-i isikus) ja L.F (K. Muru isikus kokkuleppe 25.10.2006 reg nr 255 (muudetud 18.06.2007 reg nr 223) avaliku teenindamise lepingu muutmiseks selliselt, et L.F osutas 2007 II ja III kvartalis täiendavaid veoteenuseid mahus 36 984 kilomeetrit, mistõttu eraldab Valga Maavalitsus toetust 268 015 krooni. Seoses uute maakonnaliinide avamisega osutab L.F Valga Maavalitsusele septembrist kuni detsembrini 2007 täiendavaid veoteenuseid 32 961 liinikilomeetrit, mille eest Valga Maavalitsus tasub 176 012 krooni. Leping kehtib tagasiulatuvalt 01.09.2007 – 31.11.
14. o Lisaks leppisid M.L ja K. Muru kokku, et L.F taotleb novembris ja detsembris 2007 dotatsiooni tõstmist vähemalt 8-9 kroonile liinikilomeetri kohta ning M.L maavanemana toetab L.F põhjendatud taotlusi 6 ühistranspordi dotatsiooni tõstmiseks Valga maakonnas. M.L lubas K. Murule edaspidi tegutseda ühistranspordi dotatsiooni tõstmise eesmärgil. K. Murule esitati süüdistus

§ 298

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • ajavahemikul 29.06.2006 – 03.07.2006 andis L.F juhatuse liikmena Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest Valga maavanem M.L-ile sularaha kokku 25 000 krooni. M.L-ile antud sularaha summas 25 000 krooni sai K. Muru 29.09.2006 L.F Tartus Ringtee 25 asuvas kontoris L.F juhatuse esimehe A.P. juuresolekul ja korraldusel L.F juhatuse liikme E.N-i käest. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud altkäemaksu andmise, andis 29.09.2006 ajavahemikul kell 08.05-08.30 Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest Valga maavanem M.L-ile sularaha kokku 25 000 krooni. M.L-ile antud sularaha summas 25 000 krooni sai K. Muru 28.09.2006 kokkuleppel L.F juhatuse esimehe A.P. ga L.F juhatuse liikme E.N-i käest. E.N kasutas sularaha K. Muruni toimetamiseks L.F autojuht V.S.. Samuti on K. Murule esitatud süüdistus

§ 297

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • tema L.F ja OÜ Trakmain (100% OÜ Trakmain osadest kuulub L.F ) juhatuse liikmena andis märtsis 2006 Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest maavanem M.L-ile sularahas 25 000 krooni, olles sularaha andmise eelnevalt kooskõlastanud OÜ Trakmain omaniku L.F juhatuse liikmete A.P. ja E.N-iga. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 21.12.2006 ennelõunasel ajal Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest maavanem M.L-ile sularahas 25 000 krooni, olles pistise andmise eelnevalt kooskõlastanud OÜ Trakmain omaniku L.F juhatuse esimehe A.P. ga. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 16.04.2007 Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest maavanem M.L-ile sularahas 25 000 krooni. M.L-ile antava sularaha sai K. Muru kokkuleppel L.F juhatuse esimehe A.P. ga 20.03.2007 Tartus Ringtee 25 ruumides L.F juhatuse liikmelt E.N-ilt. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 24.10.2007 kell 10.01 – 10.56 Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides L.F rahalistest vahenditest maavanem M.L-ile sularahas 45 000 krooni. M.L-ile nimetatud summas sularaha andmise kooskõlastas L.F juhatuse liige K. Muru mais või juunis 2007 Tartus L.F nõukogu esimehe A.P. ga. A.P. on esitatud süüdistus

§ 22

lg 3 - § 298 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • kui L.F juhatuse esimehe poole pöördus juunis 2006 L.F juhatuse liige K. Muru, kes soovis saada sularaha 25 000 krooni Valga maavanem M.L-ile andmiseks. A.P. nõustus K. Murule sularaha andmisega selleks, et K. Muru saaks edaspidi anda altkäemaksu M.L-ile. A.P. andis juunis 2006 L.F juhatuse liikmele E.N-ile korralduse, et viimane annaks L.F rahalistest vahenditest K. Murule sularaha 25 000 krooni, mida K. Muru kasutas Valga maavanem M.L-ile altkäemaksu andmiseks. Vastavalt A.P. lt saadud korraldusele andis E.N 29.06.2006 Tartus Ringtee 25 asuvas kontoris A.P. juuresolekul K. Murule L.F rahalistest vahenditest sularaha 25 000 krooni. • isikuna, kes on varasemalt kaasa aidanud altkäemaksu andmisele, lubas 25.09.2006, 26.09.2006 ja 27.09.2006 L.F juhatuse esimehena L.F juhatuse liikmele 7 K. Murule organiseerida Valga maavanem M.L-ile andmiseks sularaha 25 000 krooni. A.P. andis 28.09.2006 L.F juhatuse liikmele E.N-ile korralduse L.F rahalistest vahenditest võtta 25 000 krooni sularahas ning see V. S kaasabil K. Murule kohale toimetada. A.P. korraldusel E.N-ilt saadud sularaha andis V. S K. Murule üle 28.09.2006 Tõrva linnas. Samuti esitati A.P. süüdistus

§ 22

lg 3 - § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema: • kui L.F juhatuse esimehe poole pöördus esimeses kvartalis 2006 L.F juhatuse liige K. Muru, kes informeeris A.P. sellest, et temal on vaja M.L igas kvartalis toetada 25 000 krooniga sularahas. 2006 esimese kvartali eest M.L-ile sularaha andmiseks oli K. Murul L.F kuuluvatest rahalistest vahenditest sularaha olemas. L.F juhatuse esimehena andis A.P. nõusoleku selleks, et K. Muru annab OÜ Trakmain (100% OÜ Trakmain osadest kuulub L.F ) ja L.F Valga regiooni töö laabumiseks L.F kuuluvast rahast M.L-ile sularahas pistist igas kvartalis 25 000 krooni. • isikuna, kes on varasemalt aidanud kaasa pistise andmisele, andis detsembris 2006 L.F (100% OÜ Trakmain osadest kuulub L.F ) juhatuse liikme K. Murule loa kasutada maavanem M.L-ile pistise andmiseks L.F rahalisi vahendeid summas 25 000 krooni. 21.12.2006 ennelõunasel ajal andis K. Muru L.F rahalistest vahenditest Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides maavanem M.L-ile sularahas 25 000 krooni. L.F rahalistest vahenditest M.L-ile pistise andmise tõttu tekkis L.F Valga regiooni rahalistes vahendites 25 000 krooni suuruse puudujääk. Nimetatud puudujäägi kompenseerimiseks andis A.P. 29.12.2006 Valgas K. Murule sularaha 25 000 krooni. • isikuna, kes on varasemalt aidanud kaasa pistise andmisele, lubas 16.03.2007 ja 20.03.2007 organiseerida L.F juhatuse liikmele K. Murule sularaha 25 000 krooni selleks, et K. Muru saaks nimetatud summa anda pistisena maavanem M.L-ile . Ajavahemikul 16.03.2007-20.03.2007 andis A.P. L.F juhatuse liikmele E.N-ile korralduse anda L.F rahalistest vahenditest K. Murule 25 000 krooni sularahas. 20.03.2007 kell 14.52 – 15.27 Tartus Ringtee 25 kontoris andis L.F juhatuse liige E.N A.P. korraldusel K. Murule L.F rahalistest vahenditest sularaha 25 000 krooni. • isikuna, kes on varasemalt aidanud kaasa pistise andmisele, andis mais või juunis 2007 Tartus L.F juhatuse liige K. Murule loa kasutada kuni 2007 lõpuni M.L-ile pistise andmiseks L.F kuulunud vanade busside müügist saadud sularaha. Lisaks esitati A.P. süüdistus

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema hoidis Tartus Ringtee 25 neljandal korrusel oma töökabinetis asuvas seifis seni tuvastamata ajast kuni 26.10.2007 läbiotsimiseni tulirelva laskemoona, s.o 6 jahipüssipadrunit kal 12 ning 51 ääretulepadrunit kal.22 WMR. A.P. on alates 07.02.1995 Kaitseliidu liige. A.P. ei ole käesoleva ajani väljastatud relvakandmisluba kaitseministri 24.04.2000 määruse nr 3 mõttes. Samuti puudub A.P. l nimetatud tulirelvade laskemoona soetamiseks ja hoidmiseks relvasoetamisluba ja relvaluba, mistõttu hoidis A.P. kuni 26.10.2007 läbiotsimisel leitud ja äravõetud laskemoona ebaseaduslikult, so relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 32 lg 1, § 34 lg 2 ning kaitseliidu seadus (edaspidi KaLS) § 26 lg 5,7, „Kaitseliidu relvade käitlemise korra“ p 9.1 ja 9.3 nõudeid eirates. E.N-ile esitati süüdistus

§ 22

lg 3 - § 298 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema L.F juhatuse liikmena: • andis 29.06.2006 Tartus Ringtee 25 asuvas kontoris L.F juhatuse esimehe A.P. korraldusel L.F rahalistest vahenditest L.F juhatuse liikmele K. Murule sularaha 25 000 krooni Valga maavanem M.L-ile altkäemaksu andmiseks. 8 • isikuna, kes on varasemalt kaasa aidanud altkäemaksu andmisele, andis 28.09.2006 L.F juhatuse liige E.N L.F juhatuse esimehe A.P. korraldusel L.F rahalistest vahenditest L.F juhatuse liikmele K. Murule sularaha 25 000 krooni selleks, et viimane annaks Valga maavanem M.L-ile altkäemaksu. E.N kasutas K. Murule sularaha saatmiseks V. S kaasabi, kes andis K. Murule E.N-ilt saadud sularaha üle 28.09.2006 Tõrva linnas. Samuti süüdistati E.N-i

§ 22

lg 3 - § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema L.F juhatuse liikmena andis 20.03.2007 kell 14.52 – 15.27 Tartus Ringtee 25 kontoris L.F juhatuse esimees A.P. korraldusel L.F rahalistest vahenditest K. Murule sularaha 25 000 krooni selleks, et K. Muru saaks nimetatud summa anda pistisena M.L-ile. L.F esitati süüdistus

§ 298

lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et L.F, kes tegutses oma juhatuse liikme K. Muru kaudu ja juhatuse esimehe A.P. ning juhatuse liikme E.N-i kaasabil: • ajavahemikul 29.06.2006 – 03.07.2006 Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides andis Valga maavanem M.L-ile altkäemaksuna sularaha kokku 25 000 krooni. M.L-ile antud sularaha summas 25 000 krooni sai K. Muru 29.09.2006 L.F Tartus Ringtee 25 asuvas kontoris L.F juhatuse esimehe A.P. korraldusel L.F rahalistest vahenditest L.F juhatuse liikme E.N-i käest. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud altkäemaksu andmise, 29.09.2006 ajavahemikus kell 08.05-08.30 Valga linnas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides andis Valga maavanem M.L-ile altkäemaksuna sularaha kokku 25 000 krooni. M.L-ile antud sularaha summas 25 000 krooni sai K. Muru 28.09.2006 kokkuleppel L.F juhatuse esimehe A.P. ga L.F rahalistest vahenditest L.F juhatuse liikme E.N-i käest. Samuti esitati L.F süüdistus

§ 297

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et L.F (kellele kuulub 100% OÜ Trakmain osadest) juriidilise isikuna: • märtsis 2006 andis oma juhatuse liikme K. Muru kaudu ja juhatuse esimehe A.P. ning juhatuse liikme E.N-i kaasabil Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides M.L-ile pistisena sularahas 25 000 krooni. Pistise andmiseks kasutas K. Muru L.F kuuluvat raha ja kooskõlastas sularaha andmise eelnevalt L.F juhatuse esimehe A.P. ga. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 21.12.2006 ennelõunasel ajal oma juhatuse liikme K. Muru kaudu ja juhatuse esimehe A.P. ning juhatuse liikme E.N-i kaasabil Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides M.L-ile pistisena sularahas 25 000 krooni, olles sularaha andmise eelnevalt kooskõlastanud L.F juhatuse esimehe A.P. ga. M.L-ile antud sularaha kuulus L.F. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 16.04.2007 oma juhatuse liikme K. Muru kaudu ja juhatuse esimehe A.P. ning juhatuse liikme E.N-i kaasabil Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides M.L-ile pistist sularahas 25 000 krooni. M.L-ile pistisena antava sularaha sai K. Muru kokkuleppel L.F juhatuse esimehe A.P. ga 20.03.2007 Tartus Ringtee 25 ruumides L.F rahalistest vahenditest L.F juhatuse liikmelt E.N-ilt. • isikuna, kes on varasemalt toime pannud pistise andmise, andis 24.10.2007 kell 10.01 – 10.56 oma juhatuse liikme K. Muru kaudu ja juhatuse esimehe A.P. ning juhatuse liikme E.N-i kaasabil Valgas Kesk 12 Valga Maavalitsuse ruumides M.L-ile pistist sularahas 45 000 krooni. Mais või juunis 2007 Tartus andis L.F nõukogu esimees A.P. L.F juhatuse liikmele K. Murule loa kasutada kuni 2007 lõpuni 9 M.L-ile pistise maksmiseks L.F kuulunud vanade busside müügist saadud sularaha. Maakohtus M.L, K. Muru, A.P. , E.N ja L.F ennast neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Lisaks taotlesid kaitsjad on eelnimetatute õigeksmõistmist. Maakohus leidis, et M.L on toime pannud kahel korral altkäemaksu võtmise (so ajavahemikul 30.06.-03.07.2006 ja 29.09.2006)

§ 294

lg 2 p 1 järgi ja korduvalt pistise võtmise

§ 293lg 2 p 1 järgi; K.

Muru on toime pannud korduvalt pistise andmise

§ 297

lg 2 järgi ja kahel korral (29.09.2006 ja ajavahemikul 30.06.-03.07.2006) altkäemaksu andmise

§ 298lg 2 järgi; A.P.

on toime pannud kahel korral altkäemaksu andmisele kaasaitamise (29.06.2006 ja ajavahemikul 25-28.09.2006)

§ 22

lg 3 - § 298 lg 2 järgi ning korduvalt pistise andmisele kaasaitamise

§ 22

lg 3 - § 297 lg 2 järgi; E.N on toime pannud ühel korral altkäemaksu andmisele kaasaitamise (28.09.2006)

§ 22

lg 3 -§ 298 lg 1 järgi ning ühel korral pistise andmisele kaasaaitamise (20.03.2007)

§ 22

lg 3 -§ 297 lg 1 järgi; L.F on toime pannud kahel korral altkäemaksu andmise (ajavahemikul 30.06.-03.07.2006 ja 29.09.2006)

§ 298

lg 4 järgi ja korduvalt pistise andmise

§ 297lg 3 järgi.

Samas leidis maakohus, et A.P. tuleb talle esitatud süüdistuses

§ 418lg 1 järgi õigeks mõista.

Riigihange „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ Maakohus leidis, et riigihanke dokumentatsioon, süüdistatavate ja tunnistajate ütlused kogumis tõendavad, et riigihankel osalesid muuhulgas nii AS Pärnu ATP kui AS GobBus kumbki iseseisva pakkumisega. Maakohus märkis, et kuigi E.N, K. Muru ning L.F seotud tunnistajad (J.S. , M.T. , A.K. , A.S. ja T.P. ) on püüdnud rõhutada, et kumbki äriühing osales täiesti iseseisvalt, nähtub juunis 2006 peetud elektroonilisest kirjavahetusest, et AS Pärnu ATP ja L.F pakkumisi valmistati ette ühiselt ja kooskõlastatult ja selles tegevuses osalesid nii K. Muru kui E.N. Maakohus asus seisukohale, et selline äriühingu taktika ei ole ebaseaduslik. Maakohus ei pidanud vajalikuks anda hinnangut asjaolule, kas AS Pärnu ATP pakkumise puhul oli tegemist nn alapakkumisega, mh põhjusel, et süüdistus ei sisalda RHS § 48 rikkumist, mistõttu ei ole see asjakohane. Maakohus, tuginedes Riigihangete Ameti teatele ja vaidlustusele ning Valga maavanema 14.07.2006 korraldusele nr 448 ja K.H. ja A.K. ütlustele, tuvastas, et seoses AS ATKO Liinid poolt 12.07.2006 Riigihangete Ametisse esitatud vaidlustusega oli alates 14.07.2006 hange peatatud. Hankemenetlust jätkati 01.09.

1. Lähtudes Valga Maavalitsuse 15.09.2006 kirjadest, T.L. , K. H, A.K. ja H.H. ütlustest, leidis maakohus, et kuigi mitte kooskõlas RHS § 41 lg-s 3 sätestatud 10-päevase tähtajaga, on Valga Maavalitsus 15.09.2006 hankes osalejatele teinud ettepaneku pakkumise jõusoleku tähtaega pikendada 90 päeva võrra. Ühtlasi märkis maakohus, et puudub vaidlus selle üle, et maavalitsuse nõutud tähtajaks (19.09.2006) teatasid oma nõusolekust AS ATKO Liinid ja L.F , mida tõendavad vastasisulised AS ATKO Liinid ja L.F kirjad ja K. H, A.K. u, T.L. , H.H. ütlused. Maakohus tuvastas, et AS Pärnu ATP saatis 19.09.2006 Valga Maavalitsusele 2 vastust (kirjad nr 1-8/157 ja 1-8/158), millest esimeses teatati, et ei olda nõus pakkumise tähtaja pikendamise 90 päeva võrra ja teises tehti ettepanekuid hankelepingu teatud punktide täpsustamiseks. Maakohus tugines sealjuures ka T.L. , K. H, H. H, A.K. ütlustele. Maakohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 75 lg-le 1 ning asus seisukohale, et AS Pärnu ATP 19.09.2006 kirjast nr 1-8/157 on võimalik aru saada üksnes, et AS Pärnu ATP ei soovi pakkumise jõusoleku tähtaega pikendada, kuna AS Pärnu ATP ei esitanud ka mingeid omapoolseid ettepanekuid, et tähtaeg võiks olla teistsugune, kui Valga Maavalitsus taotles vms. Lisaks leidis maakohus, et asjaolu, mille kohaselt ka Valga Maavalitsus teatud ajavahemiku jooksul pärast 19.09.2006 tõlgendas AS Pärnu ATP käitumist kui pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamisest keeldumist, kinnitab Valga Maavalitsuse poolt 20.09.2006 AS-ile ATKO Liinid, L.F ja AS-ile Pärnu ATP saadetud teade, et AS ATKO Liinid ja 10 L.F pakkumise jõusoleku tähtaega on pikendatud 90 päeva. AS Pärnu ATP pakkumise tähtaja pikendamise kohta pole ühtegi teadet saadetud. Sellest tulenevalt oli maakohtu arvates AS-il Pärnu ATP ka tegelikult loobumise kavatsus, mis oli teada ka Valga maavanemale M.L-ile Maakohus märkis, et suhtub A.K. ja K. P väidetesse, mille kohaselt ei olnud AS Pärnu ATP 19.09.2006 kirjade saatmise mõte loobuda riigihankes osalemisest, kriitiliselt, kuna need ei ole kooskõlas tunnistajate endi ja teiste asjaga seotud isikute tegeliku käitumisega 2006 suve lõpus-sügisel, mille kohta on asjas kogutud ka muid tõendeid, sh K. P 18.09.2006 elektronkiri E.N-ile , E.S. ja A.P. ja K. Muru 18.09.2006 elektronkiri A.P. , A.K. ile, A.S. , K. P, E.N-ile. Maakohus märkis, et kohus kontrollis ka jälitusprotokolli vastavust jälitustoiminguga saadud salvestise sisule ning ka jälitustoimingute seaduslikkust. Maakohus veendus, et jälitustoiminguteks vajalikud kohtu või prokuratuuri load on olemas olnud ning tõendina kasutatav teave on saadud lubatud toimingute käigus ja lubades märgitud ajavahemikul. Lisaks leidis maakohus, et jälitusprotokollis sulgudes toodud täpsustused on vastavuses telefonikõnedes osalenute poolt silmas peetuga. Maakohus, lähtudes 18.09.2006 elektroonilisest kirjavahetusest ja ajavahemikul 29.08.2006 kuni 20.09.2006 toimunud telefonivestlustele, järeldas, et Valga Maavalitsusega hankelepingu sõlmimisest ei olnud huvitatud AS Pärnu ATP, vaid L.F ning otsiti võimalust, kuidas tagatisraha kaotamata saaks AS Pärnu ATP lepingu sõlmimisest loobuda ning lepingu sõlmida L.F. Maakohus märkis muuhulgas ka järgnevad tõendid: 29.08.2006 K. Muru ja A.P. vestlus, 12.09.2006 A.P. ja K. P ning K. Muru ja K. P vahelised vestlused, 15.09.2006 K. Muru ja E.N-i vestlus, 18.09.2006 elektrooniline kirjavahetus, 18.09.2006 K. Muru ja K. P ning K. Muru ja A.P. vahelised vestlused, 19.09.2006 K. Muru ja A.K. i ning A. P. ja A.S. vestlused, 20.09.2006 M.L-i ja K. Muru vestlus. Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt on K. Muru AS Pärnu ATP loobumise teemalistes vestlustes korduvalt oma töökaaslastele viidanud, et tal on maavanemaga räägitud ja maavanem teab, võimaldab teha järelduse, et AS Pärnu ATP ja L.F eesmärgid olid ka M.L-ile teada. Lisaks märkis maakohus, et ka K. Muru ja M.L-i 20.09.2006 vestluses viitab K. Muru eelnevatele kokkulepetele M.L-iga , mispeale viimane vastab jaatavalt. Maakohus märkis, et vaidluse all on olnud küsimus sellest, kellega AS Pärnu ATP poolt pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamisest keeldumise järgselt saanuks Valga Maavalitsus hankelepingu sõlmida ning jõudis järeldusele, et pakkumised tulnuks ümber hinnata ja hankeleping sel juhul sõlmida AS-iga ATKO Liinid. Maakohus leidis, tuginedes septembris 2006 toimunud kirjavahetusele ja telefonivestlustele, et L.F seotud isikud soovisid küll lähtuda PKD-st, kuid möönsid võimalust, et seadusest tulenevalt peaks pakkumised ümber hindama ja asju püüti ajada nii, et seda vältida. Et M.L oli huvitatud L.F esindajate soovitud suunast viitavad maakohtu hinnangul ka 25.02.2008 jälitusprotokollist tulenev teave peetud telefonivestluste kohta ja 03.10.2006 elektrooniline kiri. Maakohus, tuginedes 02.10.2006 toimunud K. Muru ja M.L-i ning K. Muru ja K.P. vestlustele, 16.08.2008 jälitusprotokollile, leidis, et eeltoodu viitab K. Muru ja M.L-i mitteametlikele kontaktidele ja asjaolule, et K. Muru esitas M.L-ile viimase soovil lausa kirjalikus vormis omapoolsed ettepanekud, kuidas tekkinud olukorras saaks hankelepingu sõlmida just L.F . Sündmuste edasise käigu kohta märkis maakohus, et AS Pärnu ATP riigihankes osalemisest loobumise järgselt ei julgenud M.L vastutuse kartes koheselt L.F hankelepingut sõlmida. Samas tuvastas maakohus, lähtudes A.K. ütlustest ja hilisematest telefonivestlustest, et sellesisuline haldusakti projekt oli ette valmistatud. Maakohtu hinnangul tõendavad asjaolu, et M.L mh hakkas kahtlema ja pidas liiga riskantseks L.F hankelepingu sõlmimist, järgnevad tõendid: K. Muru 03.10.2006 elektronkiri A.P. , A.K. ile, A.S. , K. P, E.N-ile, 25.02.2008 ja 16.02.2008 jälitusprotokollidest nähtuv teave, A.P. 2006 märkmiku kanded. Lisaks peab maakohus vajalikuks rõhutada, et 04.10.2006 A.P. ja M.L-i kohtumise aset leidmist ja käimasoleva riigihankega seotud küsimuste arutamist, ei ole eelnimetatud ka eitanud. Maakohus leidis, et ajavahemikul 08.10.2006 kuni 11 13.10.2006 toimus endise AS Pärnu ATP pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamise kirja ettevalmistamine. Telefonivestlustes on rõhutatud mõlemapoolset huvi – L.F tahab vedada ja maavanem tahab, et L.F veaks, kuid vältides sealjuures vastutust. Maakohus, lähtudes 25.02.2008 jälitusprotokollist nähtuvale teabele ja 20.10.2006 A.K. elektronkirjast K. Murule, luges tõendatuks, et AS Pärnu ATP pakkumise tingimustel hankelepingu sõlmimise puhul tekitas muret busside probleem ja küsitud dotatsiooni väiksus. Samas on L.F juhtkonda kuuluvad isikud olnud veendunud, et küll Valga maavanem annab raha juurde. Lisaks avaldas M.L juba 05.10.2006 toimunud nõupidamisel K. H ja T.L. le, et AS Pärnu ATP ei saa lepingut sõlmida, kuna uusi busse pole. Hankelepinguga seonduvalt viitas maakohus ka 25.02.2008 jälitusprotokollis sisalduvale teabele ning märkis, et avaliku teenindamise lepingu allkirjastas 25.10.2006 K. Muru ja T.L. . Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt kirjutas lepingule faktiliselt alla Valga Maavalitsuse esindajana T.L. , ei välista M.L-i võimalikku vastutust, kuna ilmselt oli tegemist juhuslikku laadi asjaoluga, mis ei tee olematuks M.L-i tegelikku rolli selle lepingu sõlmimisel. Maakohtu hinnangul oli Valga Maavalitsus sisuliselt hanke lõpptulemuse ära otsustanud juba 16.10.2006, kui hankes osalejatele saadeti välja kirjad, mille on allkirjastanud M.L, selle kohta, et Valga Maavalitsus pikendab L.F kui AS Pärnu ATP õigusjärglase pakkumise tähtaega. Lisaks märkis maakohus, et asjaolu, mille kohaselt arvestas L.F oma asjaajamistes üksnes maavanemaga tõendavad L.F seotud isikute omavahelised vestlused. Ametiisiku teole hinnangu andmisel viitas maakohus Riigikohtu lahendile 3-1-1-118-06 ning lähtudes süüdistusest leidis, et käesoleval juhul ei ole tegemist RHS § 38 lg 6 p 1 rikkumisega, kuna asus seisukohale, et RHS §-s 38 lg 6 p 1 sätestatud tähtaeg pakkumise tagatise tagastamiseks on sätestatud pakkuja kaitseks ja eelnimetatu rikkumine ei muuda maakohtu arvates edasist hankemenetlust ja selle lõpptulemust iseenesest seadusevastaseks. Maakohus tuvastas, et PKD p 20.7 ja RHS § 52 lg 5 vahel esineb vastuolu, kuid asus seisukohale, et lähtuda tuleb seaduses sätestatust. Ühtlasi leidis maakohus, et rakendamisele kuulusid RHS § 52 lg 4,5 sätted. Täiendavalt märkis maakohus, et kuna AS Pärnu ATP keeldus 19.09.2006 pakkumise jõusoleku tähtaja pikendamisest, lõppes pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval, s.o 90 päeva möödumisel. Maakohus rõhutas, et ei ole võimalik pikendada tähtaega, mis ei ole kulgemas. Siiski möönis maakohus, et probleem on RHS § 52 lg-ga 4, milles on ette nähtud, et kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja ei soovi hankelepingut sõlmida, lükkab ostja pakkumise tagasi. Eelduslikult peaks sellisel juhul olema tegemist jõusoleva pakkumisega, kuid maakohtu hinnangul muid võimalikke õiguslikke tagajärgi, mis võiksid järgneda edukaks tunnistatud pakkumise alusel hankelepingu sõlmimata jäämisele pakkumise tähtaja jõusoleku tähtaja möödumise tõttu, seaduses ei ole üldse ette nähtud, mistõttu pidas maakohus lubatavaks kohaldada RHS § 52 lg 4,5 sätteid. Seega leidis maakohus, et Valga Maavalitsusel tulnuks AS Pärnu ATP pakkumine tagasi lükata ning kõiki pakkumisi uuesti hinnata. Sama oleks maavanema õiguspärane käitumine käesoleval ajal kehtiva RHS § 53 lg 1 p 2 kohaselt. Pistise süüdistus Maakohus leidis, et uuritud kirjalikud tõendid kogumid kinnitavad riigihanke „Avalik liinivedu Valga maakonna III liinigrupi bussiliinidel“ läbiviimist ajavahemikus 27.10.2006 kuni 14.02.2007, mille tulemusena Valga Maavalitsus sõlmis 14.02.2007 avaliku teenindamise lepingu L.F . Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et kuna süüdistuses pole eelnimetatud riigihanke menetluse ja selle tulemuse õiguspärasust kahtluse alla seatud, puudub ka kohtul alus asuda teistsugusele seisukohale. Valga Maavalitsuse tegevuse 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus ettenähtud vedude kvaliteedinõuete täitmise kontrollimise osas leidis maakohus, tuginedes Valga Maavalitsuse ja L.F vahelisele kirjavahetusele, järelevalve aruandele, M.L-i , J.S. ja K.H. ütlustele ning 25.02.2008 jälitusprotokollile, et eelnimetatud kogumis tõendavad, et L.F rikkus 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingus ettenähtud vedude kvaliteedinõudeid sellega, et teenindas 03.04.2007 kahte liini 20 aastaste bussidega. Maakohus märkis, et rikkumine on fikseeritud A.K. järelevalve aruandes ja seda kinnitas viimane ka 12 kohtuistungil. Valga Maavalitsus ei rakendanud eelnimetatud lepingu lisas 4 p-s 3.1.3 ettenähtud sanktsiooni, vaid tegi ettepaneku edaspidi tagada lepingu p-st 6.1.
2. kinnipidamine. Maakohtu hinnangul ei ole L.F suhtes esmakordse rikkumise eest sanktsiooni kohaldamata jätmises midagi seadusevastast. Maakohus asus seisukohale, hinnates uuritud tõendeid (elektronkirjad, Valga maavanema korraldus nr 394 ja 56, M.L-i, A.K. ja K.H. ütlused) tõendavad, et Valga maavanema korraldusega tõsteti alates 12.06.2007 minimaalse sõidupileti hinda 5 kroonilt 7 kroonile, sõidukilomeetri hind 70 senti jäi varasemaga samale tasemele. Ühtlasi leidis maakohus, et piletihinda muudeti L.F algatusel, kuigi tõenditest tuleneb, et muudatus ei puudutanud üksnes L.F, vaid ka kõiki teisi Valga maakonnas tegutsevaid vedajaid. Maakohus leidis, et kuna tariifides ja sõidupileti hindades ei olnud toimunud muudatusi juba paar aastat, ei olnud eelnimetatud muudatuste tegemine ka midagi ebaloomulikku. Samuti ei ole ka nimetatud korralduse õiguspärasust süüdistuses kahtluse alla seatud, mistõttu ei asunud ka maakohus teistsugusele seisukohale. Maakohtu hinnangul kinnitavad uuritud tõendid kogumis (L.F 18.12.2006 kiri Valga Maavalitsusele, 28.05.2007 ja 24.09.2007 L.F taotlused dotatsiooni saamiseks seoses täiendava läbisõiduga 2007 I, II ja III kvartalis, 25.02.2008 jälitusprotokoll, T.L. , T.T. i, A.K. ütlused), et 2006 IV kvartalis ja 2007 I, II ja III kvartali eest maksis Valga Maavalitsus L.F viimase taotlusel toetust täiendavate liinikilomeetrite eest (22.12.2006 sõlmitud Valga Maavalitsuse ja OÜ Trakmain kokkulepe 31.12.2004 veolepingu muutmiseks, 18.06.2007 Valga Maavalitsuse ja L.F kokkulepe 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu muutmiseks ja 03.10.2007 Valga Maavalitsuse ja L.F kokkulepe 25.10.2006 avaliku teenindamise lepingu muutmiseks). Maakohus märkis, et nii T.L. kui T.T. on sisuliselt kinnitanud L.F taotlustes toodud asjaolusid –toimus teede ja sildade remont, millest tekkis ümbersõiduvajadus. Seega pidas maakohus usutavaks, et L.F tekkisid täiendavad liinikilomeetrid, mille doteerimist varasemalt sõlmitud avaliku teenindamise lepingus ettenähtud veomaht enam ei võimaldanud, mistõttu asus seisukohale, et täiendava läbisõidu doteerimine ei olnud põhjendamatu. Ühtlasi leidis maakohus, et kuna Valga Maavalitsuse vastava tegevuse õiguspärasust ei ole süüdistuses kahtluse alla seatud, puudub ka kohtul alus asuda teistsugusele seisukohale. Uuritud tõendid kogumis kinnitavad maakohtu hinnangul, et L.F taotles nii 2006 kui 2007 Valga Maavalitsuselt nende poolt Valga maakonnas teenindavate kaugliinide doteerimist, millised taotlused ka sisuliselt rahuldati. Samas tõendavad ka teised analoogsed veolepingud AS-iga Mulgi Reisid ja AS-iga Midima ning ka J.S. ja M.L. ütlused, et Valga Maavalitsus oli kaugbussiliinide käigus hoidmiseks sõlminud veolepinguid ka teiste vedajatega. Seega ei olnud maakohtu hinnangul L.F lepingu sõlmimises kaugliinide käigushoidmiseks midagi erandlikku. Valga Maavalitsuse tegevuse õiguspärasust kaugbussiliinide veolepingute sõlmimisel pole süüdistuses kahtluse alla seatud ja ka maakohus leidis, et puudub alus asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus märkis, et L.F seotud isikud (T.P. , E.N, R. Alpius, J.S. ) on selgitanud L.F makstavate dotatsioonide tõstmise vajadust kütusehinna ja tööjõukulude suurenemisega, mida kinnitavad ka L.F 09.10.2007 taotlus 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu suurendamiseks, L.F Valga regiooni 2007 I kvartali majandustulemuste analüüs ja K.H. ütlused. Maakohtu hinnangul on kütusehinna ja tööjõukulu kasv asjaolud, mis võiksid olla ühistranspordialaste toetuste suurendamise aluseks. Samas märkis maakohus, et riigieelarvest eraldatakse toetused mitte igasuguste, vaid põhjendatud taotluste rahuldamiseks. Siinkohal märkis maakohus, et L.F kontori läbiotsimise käigus saadud tõenditest (L.F juhatuse 06.01.2006 ja 14.02.2006 koosolekute protokollid; L.F Valga regiooni 2007 I kvartali analüüs, K. Muru 18.04.2007, 26.03.2007 ja 09.07.2007 elektronkirjad) nähtub asjaolu, et L.F pidev eesmärk oli dotatsioonide suurendamist saavutada. Sama järeldus maakohtu arvates ka A.P. ja R. Alpiuse vahelisest telefonivestlusest 09.10.
3. Maakohus leidis, et puudub vajadus hinnata, kas kõik 31.12.2004 veolepingus tehtud muudatused, millega kaasnes ka dotatsioonide suurenemine, on olnud majanduslikult põhjendatud ning märkis, et süüdistustes on veolepingus vastavate muudatuste 13 tegemist loetud õiguspäraseks teoks. Maakohus asus seisukohale, et seoses asjaoluga, mille kohaselt on 05.09.2006 kokkuleppe veolepingu muutmiseks faktiliselt alla kirjutanud T.L. , ei oma asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, kuna maakohtu hinnangul on tegemist Valga Maavalitsuse kokkuleppega, mille seaduslikkuse eest vastutab ka M.L maavalitsuse juhina. Ühtlasi leidis maakohus, et asjas ei ole viiteid sellele, et T.L. oleks sõlminud kokkuleppe kuidagi teisiti kui oleks seda teinud M.L ise. Maakohus viitas 25.10.2006 avaliku liiniveo lepingu p-le 4.3, mille kohaselt ei olnud sihtotstarbelise toetuse muutmise taotlust täitjal lubatud esitada 1 aasta jooksul pärast avaliku teenindamise lepingu sõlmimist. Uuritud tõenditest lähtuvalt leidis maakohus, et L.F oli huvitatud esimesel võimalusel muutmaks ka 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingut. Maakohus asus ka seisukohale, et kogutud tõenditest lähtuvalt, aktsepteeris M.L , et L.F taotleb novembris ja detsembris 2007 dotatsiooni tõstmist vähemalt 8-9 kroonile liinikilomeetri kohta, lubas toetada L.F põhjendatud taotlusi ühistranspordi dotatsiooni tõstmiseks Valga maakonnas ja edaspidi tegutseda ühistranspordi dotatsiooni tõstmise eesmärgil. Kuivõrd ühistransporditoetusteks ettenähtud toetussummad võivad maakohtu hinnangul muutuda olenevalt ühistranspordiga seoses olevate asjaolude muutumisest, ei saa M.L-i käitumist selles osas pidada iseenesest õigusvastaseks ja seda pole tehtud ka süüdistuses. Raha päritolu, saamise ja liikumisega seonduv Maakohus hindas süüdistatavate kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlusi ning leidis alljärgnevat. Esmalt märkis maakohus K. Muru ütluste kohta, et kuigi viimane on kohtuistungil muuhulgas andnud ütlusi selle kohta, et temale teadaolevalt E.L. ja M.L-i kokkuleppe kohaselt pidi viimane saama 10 % igakordsest OÜ Trakmain osaluse müügihinnast, on ta samas kinnitanud ka kohtueelse menetluse käigus antud ütluste õigsust, millest nähtuvalt mingite selliste kokkulepete olemasolu ei olnud K. Murule teada ja raha andis ta traditsioonide jätkamisena kütuse kompenseerimiseks ja selleks, et koostöö maavanemaga laabuks. Maakohus märkis, et K. Muru on ka selgitanud, et seostas M.L-ile antavat raha hoopis toetusega Valgamaa Fondile. Maakohus asus seisukohale, et selliste vastuoluliste ütluste andmine äratab kahtlust K. Muru kohtus antud ütluste usaldusväärsuses selle kohta, mis asjaoludel ta M.L-ile regulaarselt raha viis, mistõttu pidas maakohus vajalikuks nendega mitte arvestada. Ühtlasi ei suutnud K. Muru ütluste erinevust veenvalt põhjendada. Siinjuures tugines maakohus ka Riigikohtu lahenditele 3-1-1-113-06, 3-1-1-1-07, 3-1-1-3-
4. A.P. ütluste osas leidis maakohus, et A.P. kohtus ja kohtueelse uurimise käigus antud ütlustes esineb vastolu, mis seisneb järgnevas. Kohtueelse uurimise käigus on A.P. kinnitanud, et K. Muru rääkis talle ja A.P. sai aru, et K. Muru küsitav raha läheb Valga maavanem M.L-ile ja sellest pidi olema kasu ka L.F tegevusele Valga maakonnas. Kohtuistungil on A.P. sellise sisuga jutuajamist ja arusaamist asunud eitama, selgitades, et eeluurimisel antud ütlused ei ole õiged. A.P. väitel andis ta eeluurimisel ütlusi, et teda vahi alla ei võetaks. Vabadusse saamiseks oli A.P. l oluline isiklik põhjus, kuna viimane pidi korraldama noorte ralli, millest võttis osa ka tema poeg. №orteralli kohta esitatud tõendeid ja T.P. ning A.S. ütlusi kogumis hinnates, luges maakohus usutavaks A.P. väite, et seoses noorteralli korraldamisega ja lapse osalemisega selles, oli A.P. peale kahtlustatavana kinnipidamist kindlasti huvitatud võimalikult kiirest vabanemisest. Samas ei nõustunud maakohus kaitse seisukohaga, et sellest tingitud ebaõigete ütluste andmise tõttu tuleks kohtueelse uurimise käigus antud ütlused jätta tähelepanuta ja usaldusväärse tõendina aluseks võtta kohtuistungil antud ütlused. Ühtlasi märkis maakohus, et kohtupraktikas ei ole aktsepteeritud ütluste erinevuse korral veenva põhjendusena, et kohtueelse uurimise käigus antud ütlused olid antud vahistamiskartuses ning leidis, et kuna A.P. ütlustes esineb vastuolu asjaolu kohta, mida K. Muru temale seoses raha saamisega rääkis ja mida A.P. aru sai, on maakohtu hinnangul A.P. kohtuistungil antud sellesisulised ütlused ebausaldusväärsed ning tuleb jätta arvestamata. Maakohus käsitles põhjalikult ka E.L. kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlusi ning leidis, et E.L. kohtueelse uurimise käigus kahtlustatavana antud ütluste ja kohtus tunnistajana antud ütluste vahel esineb vastolu, mis seisneb selles, et kohtueelse uurimise käigus ei ole E.L. 14 rääkinud midagi OÜ-ga Trakmain seotud võlakohustustest M.L-i ees ja viimasele regulaarsest võla tagasimaksmisest. Maakohus asus seisukohale, et E.L. kohtueelse uurimise käigus kahtlustatavana antud ütluste avaldamine on lubatav. Täiendavalt viitas maakohus KrMS § 66 lg-le 2, Kaitsepolitseiameti Lõuna-eesti osakonna assistendi 27.02.2008 määrusele ja Riigikohtu lahenditele 3-1-1-18-08 p 16, 3-1-1-80-08 p-d 10-12, 3-1-1-84-09, 3-1-1-80-
5. Hinnates E.L. ütluste usaldusväärsust, märkis maakohus, et ei nõustu E.L. väitega, mille kohaselt ei esitatud talle kohtueelse uurimise käigus küsimusi rahaliste kohustuste olemasolu kohta, kuna selgesõnaline küsimus oli esitatud, millele viimane vastas, et ei omanud. Maakohtu arvates ei ole E.L. ütluste erinevust usutavalt selgitanud ning sellest tulenevalt leidis, et E.L. kohtuistungil antud ütlused, mis puudutavad rahalisi kohustusi temal endal või temaga seotud äriühingul M.L-i ees, on ebausaldusväärsed. Maakohus leidis, et kui lähtuda E.L. kohtus väidetust, et rahaline kohustus põhineski tema ja M.L-i vahelisel kokkuleppel, võib asuda seisukohale, et küsimuse sisu pidi viimasele olema igati arusaadav ja soovi korral saanuks ta avaldada ka selle kokkuleppega seonduvat. Samuti leidis maakohus, et E.L. suhtumist asjasse ilmestavad vestlus 25.02.2008 jälitusprotokollist. Maakohus leidis, et E.L. ütlused selle kohta, et üleantud rahasummade näol oli tegemist võla tagastamisega, on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata. Samas ei olnud maakohtu arvates kahtlusi aga E.L. ja K. Muru ütlustes OÜ Trakmain loomise, edasise tegevuse ja osaühingu osaluse võõrandamise kohta, sest eelnimetatud asjaolusid kinnitavad ka muud tõendid. Samas leidis maakohus, et tõendid ei kinnita kuidagi E.L. ja M.L-i ning K. Muru kohtus esitatud väiteid, et M.L andis 1997 E.L. le 30 000 krooni võlgu ja selle eest pidanuks M.L 1999 ja 2005 toimunud OÜ Tarkmaini osaluse müükidest 10 % (so 140 000 + 107 000 krooni) saama endale ning seda võlga tasuti ositi kuni 24.10.
6. Maakohus märkis, et M.L-i üheski majanduslike huvide deklaratsioonides 1997-2007 ei ole andmeid osaluse kohta OÜ-s Valga Autoinvest või viimasega seonduvatele tuludele. Maakohtu arvates väitega, et K. Muru poolt M.L-ile viidud summade näol oli tegemist nn vana võla tagasimaksmisega, ei ole kuidagi kooskõlas K. Muru käitumisega raha viimisel. Nii selgub K. Muru enda ütlustest, et K. Murul oli M.L-ile viimiseks vajalikuks rahast juuni lõpus 2006 olemas 25 000 krooni, septembri lõpus 2006 25 000 krooni ja märtsi lõpus 2007 25 000 krooni, kuid samas andis ta M.L-ile üle neil kordadel 15 000 krooni. Maakohus leidis, et kui oleks tegemist nn vana võlaga, on K. Muru käitumine arusaamatu, kuna kui raha oli olemas, saanuks ju selle kohe võla katteks ära maksta ja mitte jääda ootamata järgmist kvartalit. Maakohus märkis, et väljendit „võlg“ on asjaosaliste omavahelises suhtluses kasutatud üksnes ühel korral ning see nähtub 25.02.2008 jälitusprotokollist. Maakohus leidis, et üksnes ühel korral väljendi „võlg“ kasutamine ei võimalda asuda seisukohale, et tegemist ongi just M.L-i ja E.L. vahelisest kokkuleppest tuleneva võla tagasimaksmisega. Samuti märkis maakohus, et K. Muru pole oma töökaaslastega suheldes sellist väljendit kasutanud, vaid on rääkinud hoopis „leivaisa“ toetamisest. Maakohus asus seisukohale, et kuna erinevates tõendites on kattuvad nii summad kui maksmise tähtajad so kvartalis 25 000 krooni ja aastas kokku 100 000 krooni, järeldub sellest, et K. Muru telefonivestluses A.P. ga 25.09.2006 on „leivaisana“ silmas pidanud G. Trašanovit. Maakohtu hinnangul ei ole asjas sisulist vaidlust selle üle, millal ja kui palju K. Muru M.L-ile 2006 ja 2007 sularaha viis. Maakohus leidis, et K. Muru ja M.L-i ütlused on kattuvad selles, et 2006 esimese kvartali lõpus märtsis viis K. Muru M.L-ile 25 000 krooni, 2006 teise kvartali lõpus 15 000 krooni, 2006 kolmanda kvartali lõpus 15 000 krooni ja 2006 jõulude paiku 15 000 krooni (s.o aastas kokku 70 000 krooni). 2007 esimese kvartali lõpus viis K. Muru M.L-ile 15 000 krooni ja 24.10.2007 45 000 krooni (s.o aastas kokku 60 000 krooni). Maakohus märkis, et K. Muru ja M.L-i ütlused on kattuvad ka selles, et raha üleandmised toimusid M.L-i töökohas, s.o Valga Maavalitsuse ruumides. Maakohus leidis, et raha päritolu ja raha saamise ning viimisega seonduvaid asjaolusid tõendavad lisaks ka järgnevad tõendid: A.P. , E.N-i, V. Z ja V. S ütlused ning 25.02.2008 ja 16.08.2008 jälitusprotokollidest nähtuv teave. 15 K. Muru ütluste, K. Muru ja A.P. 08.03.2006 ja 09.03.2006 elektrooniline kirjavahetuse ja jälitusprotokollis esineva teabe põhjal luges maakohus tõendatuks, et märtsis 2006 K. Muru poolt M.L-ile üleantud raha näol oli sisuliselt samuti tegemist L.F rahaliste vahenditega ning selle nn „leivaisale“ maksmine toimus A.P. teadmisel ja nõusolekul. Maakohus leidis, et K. Muru kooskõlastas raha andmise üksnes A.P. ga ning mingeid tõendeid E.N-i seotuse kohta 2006 esimese kvartali lõpus üleantud rahaga ei ole, kuigi L.F ja K. Murule esitatud süüdistustes E.N-i kaasabi sisaldub. Samas puudub eelnimetatud episood E.N-i enda süüdistuses. Maakohus tuvastas, et 2006 teise kvartali lõpus sai K. Muru raha 25 000 krooni L.F kassast, mille andis temale 29.06.2006 A.P. korraldusel E.N. Maakohus, lähtudes asjaolust, et K. Muru sai M.L-ile andmiseks vajamineva raha Tartust kätte 29.06.2006 ja peale 03.07.2006 kuni sügiseni M.L-iga telefonitsi ei suhelnud, leidis, et on usutav, et raha reaalne üleandmine võis toimuda ajavahemikul 29.06.2006 kuni 03.07.
7. Ühtlasi pidas maakohus eluliselt usutavaks, et kuna eelnimetatud ajavahemikul käis arutelu riigihanke teemal, toimus raha üleandmine ühel ja samal päeval. Maakohus tuvastas, et K. Muru süüdistuses antud episoodis on viga, mille kohaselt sai K. Muru 29.09.2006 raha L.F kontoris E.N-i käest. Sama viga kordub ka L.F süüdistuses. Maakohus leidis, et süüdistusse märgitud raha saamise kuupäeva 29.09.2006 puhul on tegemist ilmse ebatäpsusega ning A.P. ja E.N-i süüdistustes sama episoodi puudutav kuupäev on märgitud õigesti, mistõttu ei muuda maakohtu arvates eelnimetatud ebatäpsus seda ebaselgeks. Maakohus leidis, et 2006 kolmanda kvartali summa 25 000 krooni sai K. Muru samuti L.F kassast, mida tõendavad nii tabel „võlg“ kui jälitusprotokollides toodu. Maakohus märkis, et K. Muru ja M.L-i omavaheline telefonivestlus 29.09.2006 varahommikul ja K. Muru varjatud jälgimine 29.09.2006 tõendavad, et 28.09.2006 L.F saadud raha andis K. Muru M.L-ile üle 29.09.2006 hommikul ajavahemikus 08.05-08.30, kui K. Muru käis Valga Maavalitsuses. Maakohus, hinnates kogumis K. Muru, M.L-i ja K.M. ütlusi, luges tõendatuks, et K. Muru käis 2006 lõpus M.L-i juures ilmselt 21.12.2006 ennelõunasel ajal. Maakohus märkis, et kuna hilisemate kohtumiste kohta sama aasta lõpus andmeid ei ole, võib asuda seisukohale, et raha andis K. Muru üle 21.12.2006 ennelõunasel ajal nagu on märgitud süüdistuses. Nagu K. Muru on selgitanud, kasutas ta selleks varasemast ajast seifi jäänud summasid. Sellise väite teeb maakohtu hinnangul usutavaks K. Muru 28.12.2006 telefonikõnes A.P. avaldatu, et andis raha oma kassast juba ära. Maakohus leidis, et K. Muru kasutas selleks nn mustas kassas olevat raha, mis oli L.F varem saadud summadest üle jäänud. Maakohtu hinnangul oli raha andmine detsembris 2006 sisuliselt kooskõlastatud A.P. ga, kes K. Muru poolt äraantud raha kompenseerimiseks viis 29.12.2006 K. Murule L.F rahalisi vahendeid 25 000 krooni. Maakohus, hinnates kogumis K. Muru, E.N-i ja A.P. ütlusi ning jälitusprotokollides toodut, järeldas, et 2007 esimeses kvartalis M.L-ile andmiseks vajaliku raha sai K. Muru 20.03.2006 Tartus L.F kassast. Maakohus märkis, et puuduvad otsesed tõendid asjaolu kohta, millal täpselt K. Muru raha viis. Lähtudes asjaoludest, et K. Muru sai M.L-ile andmiseks vajamineva raha Tartust kätte 20.03.2007 ja et omavaheline kokkusaamise lepiti kokku telefonitsi, leidis maakohus, et K. Muru tegi seda ajavahemikul märtsi lõpp 2007 kuni 16.04.
8. K. Muru poolt M.L-ile sularaha üleandmist 24.10.2007 kinnitavad eelnimetatute ütlused, jälitusprotokollid, M.L-i kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja eksperdiarvamused. Maakohus leidis, et K. Muru väide, mille kohaselt oli ta raha 45 000 krooni saanud sama aasta kevad-suvel toimunud vanade mahakantud autobusside müügist, on kooskõlas ka muude asjas kogutud tõenditega. Maakohus, hinnates kogumis K. Muru, A.P. , E.N-i, M.K. ja D.S. ütlusi, jälitusprotokollis toodut, luges tõendatuks, et K. Muru müüs 2007 suve alguses D.S. vanu mahakantud busse ja sai selle eest 45 000 krooni. Kuigi tegemist oli mahakantud varaga, oli maakohtu hinnangul müügist laekuva summa näol vaieldamatult tegemist ikkagi L.F kuuluvate rahaliste vahenditega, millest on maakohtu arvates tingitud olnud ka A.S. pahameel, mis avaldus 20.06.2007 telefonivestlustes K. Muruga. Lisaks märkis maakohus, et M.T. , E. K, V.Z. , M.T. ja A.S. ütlustest saab teha järelduse, et juhatuse liikmetel (sh A.P. , E.N, K. Muru) oli võimalik käsutada vajaduse korral AS 16 L.F rahalisi vahendeid, andes neid muuhulgas üle ka üksteisele. Nimetatud asjaolu faktilist teostamist ei ole K. Muru, E.N ja A.P. ka eitanud. Samuti pidas maakohus vajalikuks märkida, et asjas puuduvad tõendeid selle kohta, et K. Muru oleks lisaks süüdistuses toodutele A.P. lt või E.N-ilt saanud veel mingeid muid summasid, mida ta oleks kasutanud mingitel muudel eesmärkidel (materjalide, töövahendite hankimisel vms). maakohus asus seisukohale, et kuigi M.T. , E.K. ja A.S. on kinnitanud, et aruandeperioodi lõppedes puudujääki kunagi ei olnud ja E.N-i kinnitusel on K. Muru kogu temale antud raha tagastanud, annavad probleemidest nn juhatuse liikme kassades tunnistust juhatuse liikmete omavahelistes telefonikõnedes avaldatu (25.02.2008 jälitusprotokoll). Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt nn augud kassas kunagi hiljem kõrvaldati (nagu A.S. , M.T. , M.T. ja E.N-i ütlused) ei tee olematuks fakti, et summad olid pärit L.F rahalistest vahenditest, kuna hetkeni, kui K. Muru andis sularaha M.L-ile üle, oli see L.F kuuluv ja peale üleandmist läks see äriühingu omandist välja. Maakohtu hinnangul poleks saanud sellist raha üleandmist vormistada kassa väljamineku orderiga, kuna puudus võimalus näidata väljaminekut mõne seadusliku kuluna ja puudus ka kuludokument. Maakohus tuvastas, tuginedes M.T. ja M.T. ütlustele, et vanade busside müügist saadud summa oli ettevõtte raamatupidamises üldse kajastamata ja seda tehti alles 2008 ja siis esitati K. Murule nõue poolt vanade busside müügist saadud raha hüvitamiseks. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et süüdistatavate tegevus nn kassaaukude täitmisel oligi suunatud juba kassas oleva puudujäägi varjamisele ja kõrvaldamisele. Maakohus märkis, et kohtu ülesanne käesolevas asjas ei ole anda õiguslikku hinnangut sellele, kuidas L.F oli korraldatud sularaha hoidmine ja liikumine ja kas juhatuse liikmed nn juhatuse liikme kassas olevate L.F rahaliste vahendite käsutamisel toimisid äriühingu suhtes õiguspäraselt või mitte. Ühtlasi ei sisalda esitatud süüdistused etteheited finantsdistsipliini rikkumisest või äriühingule kahju tekitamisest vms. Maakohtu õiguslik hinnang K. Muru ja M.L-i poolt toimepandule Lisaks eeltoodule on maakohus altkäemaksu ja pistise koosseisu käsitledes viidanud Riigikohtu lahenditele 3-1-1-118-06 ja 3-1-1-10-
9. Samuti on maakohus, erinevalt M.L-i ja L.F kaitsjatest asunud seisukohale, et ametiisiku vastutust võimalike ametiülesannete täitmisest tulenevate rikkumiste puhul ei välista asjaolu, kui vastavad ametiisiku otsustused või toimingud tuginevad mõne teise ametiisiku või kollegiaalse organi ettepanekule või otsustusele ning rõhutab, et riigihanke puhul oli vastavalt PKS p-le 20.4 kui ka ÜTS § 6 lg 1 p-le 6 lõplike otsuste tegemine maavanema kui maavalitsuse juhi pädevuses. Lähtudes kogutud tõenditest leidis maakohus, et riigihanke „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ käigus on M.L eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetavate õigusnormide vastu. Ühtlasi märkis maakohus, et ka Riigikohus (lahendid 3-1-1-28-05 ja 3-1-1-79-07) olnud seisukohal, et tuginemine mõne muu organi või ametiisiku otsustusele ei välista iseenesest konkreetse ametiisiku vastutust. M.L-i ja K. Muru vahelise kokkuleppe osas möönis maakohus, et puuduvad otsesed andmed selle kohta, milline oli eelnimetatute vahelise kokkuleppe konkreetne sisu, millega raha andmine seotud on. Samas märkis maakohus, et pikaajalise jälitustegevuse käigus kogutud tõendites ei ole andmeid selle kohta, millega konkreetselt süüdistatavad ise iga konkreetset rahasummat seostasid. Ühtlasi ei sisalda süüdistatavate omavahelised vestlused konkreetseid ettepanekuid altkäemaksu või pistise lubamise või andmisega seoses ning juttu on olnud üldiselt „leivaisa“ toetamisest, K. Muru Valgas toimetamisest, mingist finantsabi vajavast teemast seoses maavalitsusega või M.L-ile maksmisest. Maakohus märkis, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik konkreetne kokkulepe pistise või altkäemaksu võtja ja andja vahel ning piisab ekvivalentsussuhtest. Maakohus viitab õiguskirjandusele, mille kohaselt puudub ekvivalentsussuhe, kui tegemist on üksnes mõlemapoolsete visioonidega teatud valdkonnas või kui ametiisikult eeldatakse vaid üldist vastutulelikkust või heatahtlikkust, kuid viimasega ei ole aga tegemist siis, kui ametiisiku pädevus ja altkäemaksuandja tegevusala võimaldavad teha järeldusi altkäemaksuandja poolt ostetud teenuse laadi kohta või annavad tunnistust asjakohastest suhetest või kokkupuutepunktidest. Maakohus leidis, et Valga maavanema 17 M.L-i ja L.F ning OÜ Trakmain juhatuse liikme K. Muru kokkupuutepunkt oli ilmselge. OÜ Trakmaini näol oli tegemist äriühinguga, kes juba aastaid oli tegelenud Valga maakonnas avaliku liiniveoga. 10.08.2005 kuni 04.10.2006 oli OÜ Trakmaini ainuosanikuks L.F . Peale ühinemise lõpuleviimist ja 25.10.2006 avaliku liiniveo lepingu sõlmimist jäigi L.F peamiseks avalike liinivedude tegijaks Valga maakonnas. M.L-i pädevusse Valga maavanemana kuulus ühistranspordi korraldamine Valga maakonnas. Selle tõttu on maakohtu hinnangul välistatud, et sularaha andmine võis toimuda üksnes üldise vastutulelikkuse ja heatahtlikkuse saavutamiseks. Lähtudes kriminaalasja tehioludest ning tõendamist leidnud asjaoludest, on maakohtu arvates võimatu kahelda nn ekvivalentsussuhte olemasolus. Maakohus tuvastas, et M.L-i juhitud Valga Maavalitsus ning OÜ Trakmain ja L.F juhatuse liige on sõlminud korduvalt mitmesuguseid avaliku liiniveo lepinguid ja lepingutes muudatuste kokkuleppeid, mille tulemusena suurenes vedajale makstav dotatsioon, suurendanud oma korraldusega piletitariife, jätnud rakendamata avaliku teenindamise lepingu rikkumise eest ettenähtud sanktsiooni. Seega kasutas maavanem maakohtu hinnangul oma diskretsiooniõigust L.F huvides. Lisaks leidis maakohus, et M.L-i soosiv suhtumine väljendus eriti riigihanke käigus, kus maavanem korduvalt nii sõnaliselt kui ka tegudega andis mõista, et ta on huvitatud sellest, et hanke tulemusena saaks avalikku liinivedu Valga maakonnas tegema hakata L.F (K. Muru ja A.P. vahelised telefonivestlused, M.L-i mitteametlikud kohtumised L.F esindajatega). Eeltoodust tulenevalt järeldas maakohus, et M.L täitis oma ametiülesandeid selliselt, et tagada L.F nende jätkuv tegutsemine Valga maakonnas ja seda võimalikult soodsatel tingimustel. Maakohus leidis, et K. Muru väide, mille kohaselt ei seostanud ta M.L-ile raha andmist üldsegi maavanema tegevusega L.F puudutavate ühistranspordialaste küsimuste lahendamisel, on vastuolus K. Muru enda faktilise käitumisega ning esitatud maakohtu arvates eesmärgiga vabastada nii ennast kui kaassüüdistatavaid võimalikust vastutusest. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et pole oluline, et süüdistatavate omavahelistes vestlustes puuduvad konkreetselt formuleeritud ettepanekud altkäemaksu või pistise lubamiseks või andmiseks. Piisab, et kui anti üksteisele mõista, et maavanem arvestab L.F huve. Milles selline huvide arvestamine pidi seisnema, on situatsiooni tervikuna vaadeldes maakohtu hinnangul arusaadav. Maakohus märkis, et asjas on muuhulgas vaidlus selle üle, kas süüdistuses kirjeldatud Valga Maavalitsuse otsustused ja toimingud olid üldse L.F kasulikud. Maakohtu hinnangul on üldiselt teadaolevalt igasuguse äriühingu tegevuse eesmärk kasumi teenimine. Ühistranspordi vallas tegutseja saab arvestada asjaoluga, et avalikke liinivedusid tegevatele ettevõtjatele on seaduses ette nähtud riigi toetus, kusjuures ÜTS §-st 13 p 2 tulenevalt peavad avaliku liiniveo kulud olema kaetud avaliku teenindamise lepingu alusel osutatava ühistransporditeenuse eest saadava tuluga. Ka on avaliku liiniveo lepingud tavapäraselt pikaajalised ja ette on nähtud dotatsioonide suurendamise võimalus. Seega juba tulenevalt asjaolust, et avaliku liiniveo lepingu sõlminud ettevõtja saab arvestada püsiva tööga ja riigi poolt tagatud stabiilse sissetulekuga, on osalemine avalikus liiniveos ettevõtjale kasulik. Maakohtu arvates ei osaleks ettevõtjad vastavates riigihangetes, kui nad ei näeks sellises tegevuses kasulikkust. Maakohus märkis, et olukorras, kus riigihankel „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ tõusetus küsimus pakkumiste uuesti hindamisest, soostus L.F lepingu sõlmimisega endise AS Pärnu ATP tingimustel, millised olid tõesti võrreldes L.F enda pakkumise tingimustega ebasoodsamad. Siinkohal pidas maakohus vajalikuks rõhutada L.F seotud isikute poolt avaldatut: T.P. on kinnitanud, et pakkumistel osalemisel arvestati eesmärgiga teenida tulu; A.P. on selgitanud, et riigihankes osalemine on kümne aasta projekt ja üks aasta miinuses ei tähenda seda, et hanke lõpus ollakse miinuses; K. Muru on 30.03.2007 telefonikõnes A.K. avaldanud, et on teinud oma arvutused niimoodi, et Valgamaa liinivedu jõuaks kasumisse viie aastaga; M.T. on kinnitanud, et käesoleval ajal on L.F vedamine Valga maakonnas kasulik. Maakohus, hinnates eeltoodut, järeldas, et hankelepingu sõlmimine endise AS Pärnu ATP tingimustel on lõppkokkuvõttes L.F olnud kasulik. Ühtlasi märkis maakohus, et kuna dotatsioonid, piletitulu on osa avaliku liiniveo kohustuse täitmisega kaasnevatest tuludest, on nende tõstmine ilmselgelt vedajale kasulik, mis aitab katta 18 vedaja kulusid ning lõppkokkuvõttes tagab ka vedaja eesmärgi teenida veel rohkem tulu. Lisaks ei saa maakohtu hinnangul olla kahtlust selles, et lepingu rikkumise korral sanktsioonide rakendamata jätmine on vedajale kasulik, sest tema tulu ei vähene, kuna sanktsiooni rakendamisel saab vedaja vähem dotatsiooni, mis ka 2007 lõpus juhtus, kui Valga Maavalitsuse 06.12.2007 korraldusega vähendati L.F 2007 makstavat sihtotstarbelist toetust 10 0000 krooni võrra. Maakohus leidis, et kriminaalasja lahendamise seisukohalt ei oma tähendust asjaolu, et 25.10.2006 avaliku liiniveo lepingu sõlmimine L.F oli majanduslikus mõttes riigile kasulik, kuna inkrimineeritud teod ei olegi seotud riigile kahju tekitamisega. Seega võib maakohtu hinnangul ametiisiku tegu, mis on käsitletav nn vastuteenena, olla olemuselt ka parimaks otsuseks majanduslikus mõttes. Maakohtu arvates ei oma sisulist tähendust ka asjaolul, kas Valga Maavalitsus oleks sõlminud L.F lepingud ka juhul või teinud muid L.F huve puudutavaid toiminguid, kui K. Muru poleks M.L-ile raha andnud. Seoses asjaoluga, et K. Muru andis M.L-ile raha alati üle isiklikult ja omavahel olles, on maakohtu hinnangul täiesti arusaadav, et tunnistajad raha andmisest midagi ei tea. Seega ei saa maakohtu arvates tunnistajad ka teada, kas maavanema tegevus oli raha saamisest kuidagi mõjustatud. Maakohus viitas ka Riigikohtu lahenditele 3-1-1-138-03 ja 3-1-1-65-00 ning asus seisukohale, et oluline on asjas see, et karistatav on maksmine soodsate otsuste eest. Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt pole teada milliseid konkreetseid maavanema tegusid K. Muru ja M.L-i igakordselt raha üleandmisel silmas pidasid, ei välista iseenesest vaidlusaluste süüteokoosseisude tuvastamist, kuna kõik süüdistuses loetletud teod jäävad sellesse valdkonda, millel ekvivalentsussuhe tugineb ja on maakohtu arvates hõlmatud K. Muru ja M.L-i kokkuleppega selles, et K. Muru maksab M.L-ile kvartalis 25 000 krooni. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile 3-1-1-79-96 ja KrMS § 268 lg-le 1 ning märkis, et kuna süüdistuses on konkreetsed summad seostatud konkreetsete tegudega, tuleb ka maakohtul sellest lähtuda. Maakohus asus seisukohale, et kokkuleppe maksta kvartalis 25 000 krooni võimaldab järeldada, et igakordselt üleantud rahasumma on seotud sellega ajaliselt kõige lähemalseisvate tegudega, nagu süüdistuses põhiliselt lähtutud on. Subjektiivse külje osas leidis maakohus, et nii M.L kui ka K. Muru on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Maakohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus kaasaaitamises Kaasaaitamise osas viitas maakohus Riigikohtu lahenditele 3-1-1-97-09 ja 3-1-1-94-
10. Maakohus leidis, et altkäemaksuks või pistiseks vajamineva raha hankimine A.P. ja E.N-i poolt on vaieldamatult vaadeldav ainelise kaasabina, kuna E.N-i ja A.P. abil saadud rahasummasid kasutas K. Muru M.L-ile maksmiseks. Seega esineb maakohtu hinnangul põhitegude ja kaasaitamistegude vahel vahetu põhjuslik seos. Kooskõlastuse või nõusoleku andmine A.P. poolt on maakohtu arvates vaadeldav vaimse kaasabina. K. Murul L.F juhatuse liikmena oli õigus käsutada enda valduses olevaid äriühingu rahalisi vahendeid, kuid vaatamata sellele pidas K. Muru siiski igal korral vajalikuks kooskõlastada oma tegevus A.P. ga, et olla oma tegevuses kindel. Viimane ei olnud ilmselt K. Muru tegutsemise absoluutne eeldus, kuid kindlasti toetas ja kinnitas K. Muru teootsust anda L.F rahalisi vahendeid M.L-ile . Subjektiivse külje osas viitas maakohus Riigikohtu lahendile 3-1-1-97-09 ja 3-1-1-150-03 ning märkis, et asjas on vaidlus ka selle üle, kas A.P. ja E.N üldse teadsid, mida K. Muru neilt saadud rahaga teeb. A.P. ja E.N on nimetatud asjaolu eitanud. K. Muru on kohtuistungil kinnitanud, et temal oli jutt A.P. ga ja E.N-iga konfidentsiaalsest kokkuleppest ja M.L-i nime K. Muru ei nimetanud. Samas leidis maakohus, et K. Muru on kohtueelse menetluse käigus andnud aga teistsuguseid ütlusi. A.P. on kohtuistungil M.L-i nime kasutamist eitanud ja püüdnud väita, et jutuajamisel A.S. ga viskas ta „leivaisa“ teemal nalja. Samas A.S. ei ole maakohtu hinnangul A.P. poolt öeldut naljana võtnud, kui pahandas K. Muruga selle eest, et tema teadmata liigub ettevõttes sularaha. Samas vestluses on A.S. kinnitanud, et kuulis A.P. käest, et K. Muru kasutab sularaha M.L-ile maksmiseks. 19 Maakohus tuvastas, et sõna „leivaisa“ on kasutatud 25.09.2006 K. Muru ja A.P. vahelises telefonikõnes. A.P. ei ole selles kõnes ega järgnevates rahateemalistes jutuajamistes ühtegi täpsustavat küsimust „leivaisa“ kohta esitanud. Lisaks on täpsustavad küsimused käinud üksnes summa kohta. Sellest saab maakohtu arvates järeldada, et „leivaisa“ isik oli A.P. l teada juba varasemast ajast. Samuti ei pidanud maakohus eluliselt usutavaks, et A.P. L.F juhatuse esimehena andis teisele juhatuse liikmele K. Murule märkimisväärseid äriühingule kuuluvaid rahalisi vahendeid teadmata, milleks viimane neid vajab ja kasutab. Et A.P. teadis, milleks K. Muru raha kasutab, järeldub A.S. poolt 20.06.2007 K. Murule väidetust, et kuulis A.P. käest, et K. Muru kasutab sularaha M.L-ile maksmiseks. Maakohus asus seisukohale, et A.P. oli oma ametikohast L.F teada alljärgnevad asjaolud: L.F on oma ühistranspordialasest tegevusest tulenevalt vajalik suhelda Valga Maavalitsusega; L.F tegutseb pidevalt dotatsioonide tõstmise eesmärgil; lõplikud otsused ühistranspordi vallas langetab maavanem. Maakohus rõhutas asjaolu, et L.F ja Valga Maavalitsusel ei olnud peale ühistranspordialaste küsimuste muid kokkupuutepunkte. Maakohus leidis, et üldiselt teatadaolev on asjaolu, et kellelgi ei ole maavalitsuse ametnikega suhtlemisel vaja mingite teenuste või otsuste eest tasuda (välja arvatud seaduses ettenähtud riigilõivud, tagatised jms) ja vastupidisel juhul on tegemist õigusvastase käitumisega. Seega asus maakohus seisukohale, et A.P. käitumises on tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus aidata kaasa K. Muru ebaseaduslikele tegudele. Maakohus leidis, et eluliselt on usutav, et A.P. ei omanud alati täpset ülevaadet, millal ja milline konkreetne L.F huve puudutav ühistranspordialane otsustus tehakse, kuid märkis, et otsustused olid A.P. jaoks määratletavad vähemalt üldjoontes. Maakohus rõhutas, et kaasaaitamine kõigi asjaoludeni ulatuvat teadmist ei eelda ning piisab teadmisest, et teatud eesmärk saavutatakse kaasaaitaja teopanuse toel. Riigihanke „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ puhul saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et A.P. oli ka täpsemalt kursis otsustamist vajavate küsimustega. E.N-i osas leidis maakohus, et E.N-i poolt K. Murule raha andmised on toimunud A.P. lt saadud korralduse alusel, mistõttu ei saanud E.N olla ka sellisel määral teavet K. Muru tegemiste kohta kui A.P. l. Maakohtu arvates puuduvad nii otsesed kui kaudsed tõendid, mis kinnitaksid, et E.N 29.06.2006 A.P. korraldusel K. Murule sularaha andes teadis, mida K. Muru selle rahaga täpsemalt teeb. Maakohus märkis, et E.N-i se on seda eitanud ja selle ajaperioodi kohta puuduvad ka jälitustoimingutega kogutud tõendid. Seetõttu leidis maakohus, et 29.06.2006 episoodis pole tõendatud subjektiivsed tunnused ja nimetatud episood tuleb süüdistusest välja jätta. Maakohus leidis, et septembrikuu 2006 episood on tõendatud. Lisaks märkis maakohus, et E.N-ile oli ametikohast tulenevalt teada samad asjaolud, mis A.P. puhul. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et E.N septembri lõpus 2006 piisavalt alust järeldada, et K. Muru Valgas toimetamine, milleks oli kiiresti vaja sularaha kellelegi andmiseks, on seotud M.L-ile raha maksmisega. Maakohtu hinnangul on E.N-i käitumises tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus aidata kaasa K. Muru ebaseaduslikule teole. Maakohus leidis, et erinevalt septembrist 2006 ei võimalda tõendid märtsis 2007 teha nii täpseid järeldusi selle kohta, mis laadi või ulatuses teavet K. Muru Valgas toimetamisest oli E.N olemas 20.03.2007, kui ta andis K. Murule 25 000 krooni. Samas oli maakohus seisukohal, et kõik toimus analoogselt eelmise korraga ning E.N pidi hiljemalt septembris 2006 aru saama, et K. Muru kasutab raha M.L-ile maksmiseks. Olukorra analoogsusest tulenevalt võimaldas maakohtu arvates E.N ka märtsis 2007 aru saada, milleks K. Muru saadud raha kasutab. Seega leidis maakohus, et E.N-i käitumises on tuvastatav vähemalt kaudne tahtlus. Nagu maakohus A.P. puhul märkis, leidis ka E.N-i puhul, et kaasaaitamine ei eelda kõigi asjaoludeni ulatuvat teadmist ja piisab teadmisest, et teatud eesmärk saavutatakse kaasaaitaja teopanuse toel ning riigihanke „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ puhul asus maakohus seisukohale, et ka E.N oli täpsemalt kursis otsustamist vajavate küsimustega. Maakohus leidis, et A.P. ja E.N-i õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 20 Juriidilise isiku vastutus L.F vastutuse osas viitas maakohus TsÜS § 31 lg-le 2,5, äriseadustiku (edaspidi ÄS) §-le 316, § 306 lg-le 1, KrMS §-le 36 ning Riigikohtu lahenditele 3-1-1-13-06, 3-1-1-9-05 ja 3-1-1-7-04 ning märkis, et esmaselt on juriidilisele isikule omistatav tema juhatuse kui seadusliku esindaja (TsÜS § 34 lg 1) teadmine ja tahe. Kokkuvõtlikult asus maakohus seisukohale, et maavanema ühistranspordialaste otsustustega ei kaasnenud otseselt mitte juhatuse liikmete isiklik kasu, vaid kasu L.F, mis sai edendada oma majandustegevust Valga maakonnas ja täita seeläbi ärilisi eesmärke. Ühtlasi pidas maakohus märkimisväärseks 20.07.2007 kell 09.22 toimunud A.S. ja K. Muru vahelises telefonikõneluses avaldatut, mille kontekstis on maakohtu hinnangul A.S. aktsepteeritavaks pidanud raha kasutamist õilsal eesmärgil ja firma huvides, kuid tingimusel, et see ei toimuks tema teadmata. Eelviidatud kõnest järeldas maakohus, et L.F juhtkonna vähemalt teatud osa möönis võimalust, et äriühingus ringlevat raha kasutatakse äriühingu huvides teatud riigiametnikele maksmiseks. Samuti leidis maakohus, et puuduvad L.F õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. A.P. süüdistus

§ 418lg 1 järgi Maakohus leidis, tuginedes kogutud tõenditele, et A.P.

on maakohtu poolt tuvastamata ajast kuni 26.10.2007 hoidnud tulirelva laskemoona omamata nii RelvS kui KaLS ja selle alusel väljaantud õigusaktides sätestatud korras väljaantud luba tulirelva laskemoona hoidmiseks, millega on A.P. eiranud RelvS § 32 lg 1, § 34 lg 2, KaLS § 26 lg 5,7 ning Kaitseliidu ülema 07.03.2001 käskkirjaga nr 38 kinnitatud Kaitseliidu relvade käsitlemise korra p 9.1 ja 9.3. Maakohus leidis, et A.P. väide, mille kohaselt tahtis ta relvaloa kehtivuse lõppedes ära anda kaitseliidule hoiule ka padruneid, kuid relvur ei võtnud seda vastu, ei ole asjas millegagi ümber lükatud ja maakohus ei seadnud ka selle väite õigsust kahtluse alla. Samas ei välista maakohtu arvates nimetatud asjaolu iseenesest vastutust. Maakohus märkis, et samal ajal, kui muudeti

§ 418lg 1 sätteid ja jäeti sellest välja padrunite ebaseaduslikus koguses käitlemine, muudeti ka Relv

S-i. Seadusandja mõte 24.01.2007 muudatuste tegemisel nii

§ 418lg-s 1 ja Relv

S § 8913 on olnud dekriminaliseerida padrunite ebaolulises koguses käitlemine, kuid samas ei määratleta, milline on padrunite ebaoluline kogus. Maakohus viitas ebaolulise koguse määratlemisel Viru Ringkonnakohtu otsusele 1-07-8605, kus asuti seisukohale, et 5 jahipüssipadrunit ei ole ebaoluline kogus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusele 1-07-8224, kus asuti seisukohale, et RelvS § 46 lg-s 5 on seadusandja kaudselt andnud mõista, milline on laskemoona suur kogus. Ühtlasi osundas maakohus

kommenteeritud väljaandele, mille kohaselt tuleb padrunite arvulise koguse hindamisel arvestada RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud kogustega ning selles lubatud kogust ületavat kogust ei saa lugeda ebaoluliseks. Samas, hinnates padrunite kogust oluliseks või ebaoluliseks, ei saa siiski piirduda ainuüksi laskemoona arvulise kogusega, vaid tuleb arvestada ka laskemoona liigi (nt tavaline jahipadrun või sõjaväes kasutatav laskemoon) ja alaliigiga (nt dum-dum kuulid). Maakohus tuvastas, et A.P. poolt hoitud tulirelva padrunid on olnud kõik alla 12,7 mm läbimõõduga, mis nähtub tulirelva ekspertiisi akti kirjeldavast ja põhjendavast osast. Tegemist pole tsiviilkäibes keelatud laskemoonaga ja kogus ei ületa RelvS § 46 lg-s 5 sätestatud koguseid. Seetõttu leidis maakohus, et tegemist on padrunite ebaolulises koguses käitlemisega ja A.P. teos esinevad RelvS § 8913 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnused. Ühtlasi märkis maakohus, et RelvS § 46 sätestatud kogused kehtivad küll isikute puhul, kellel on sellise laskemoona hoidmiseks vajalikud load olemas, kuid lubade puudumine ei välista maakohtu arvates nimetatud kogustest lähtumist ning ei tingi iseenesest toimepandu kvalifitseerimist kuriteona. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel lähtus maakohus

§-st 56 ja Riigikohtu lahenditest 3-1-1-40-04 ja 3-1-1-99-06. Maakohus pidas oluliseks süü suuruse hindamisel kõigepealt oluliseks lähtuda kaitstavate õigushüvede kahjustamise ulatusest ja intensiivsusest. Pistise võtmise ja andmise 21 süüteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks isikute usaldussuhe riigi ja avalike institutsioonide esindajate vastu ning usk ametiisiku erapooletusse, objektiivsusse ja äraostmatusse. Altkäemaksu andmise või võtmise korral ei ole aga kahjustatavaks õigushüveks mitte ainult riigivõimu funktsioneerimine üldse, vaid eelkõige riigivõimu õiguspärasus, ausus, usaldusväärsus ja äraostmatus (Riigikohtu lahend 3-1-1-70-97). Maakohus asus seisukohale, et M.L on kuritegusid toime pannes näidanud äärmiselt küünilist suhtumist avaliku teenistusega kaasnevatesse õigustesse ja kohustustesse, kahjustades oma tegevusega oluliselt riigi huve ning autoriteeti, sest riigivõimu aususe ja äraostmatuse põhimõtet rikkus kõrgel ametikohal töötav isik, kusjuures korduvalt ja pika aja jooksul. Episoodide rohkus võimaldab maakohtu hinnangul M.L-i puhul järeldada juba süstemaatilisust. Seetõttu luges maakohus M.L-i süüd suureks. Lisaks pidas maakohus vajalikuks rõhutada, et olukorras, kus õiguspoliitiliselt on üheks prioriteediks võitlus korruptiivsete süütegudega, eeldavad ka õiguskorra kaitsmise huvid, et ebaausale riigiametnikule, kes on võtnud pikema ajavahemiku korduvalt altkäemaksu ja pistist, mõistetakse range karistus. Maakohus leidis, et M.L-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus tuvastas, et M.L ei ole varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud. Samas märkis maakohus, et kohtule teadaolevalt on M.L Kaitsepolitseiameti 12.08.2004 otsusega karistatud KVS § 263 järgi (jõustus Riigikohtu otsusega 3-1-1-28-05). Seega leidis maakohus, et vähem kui aasta pärast väärteokaristuse jõustumist on M.L toime pannud uue ametialase tegevusega seonduva süüteo. Karistuse tingimusliku vabastamise puhul märkis maakohus, et M.L-i isikut iseloomustavad andmed (varem kriminaalkorras karistamata, pikka aega avalikus teenistuses laitmatult töötanud) annavad alust kaaluda mõistetava karistuse reaalse ärakandmise otstarbekust, kuid samas tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid (korduvalt ja pika aja vältel, puuduvad õigustavad või süüd vähendavad asjaolud). Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kuriteo raskusest tulenevalt ei ole põhjendatud M.L-i karistuse kandmisest täielik vabastamine, kuna see jätaks maakohtu arvates täitmata karistuse eesmärgid ja tekitaks süüdlasele karistamatuse tunde. Maakohus, arvestades M.L-i isikut, leidis, et peale vanglast vabanemist ei ole vajalik tema allutamine käitumiskontrollile. Prokuröri poolt taotletud lisakaristuse kohaldamise osas märkis maakohus, et M.L-i puhul on ATS §-st 123 ja § 16 lg-st 1 tulenevalt avalikus teenistuses töötamine nagunii välistatud, mistõttu ei pidanud maakohus vajalikuks lisakaristuse mõistmist. K. Muru osas leidis maakohus, et viimase süü on suur, kuid võrreldes M.L-i süüga mõnevõrra väiksem. Maakohus märkis, et K. Muru on pikka aega ühistranspordi valdkonnas tegutsenud isik, keda töökaaslased iseloomustasid kui oma töövaldkonda hästi tundvat ja töökat inimest. Maakohtu hinnangul pole K. Muru kuritegusid ilmselt toime pannud otseselt isikliku kasu eesmärgil, kuid võib eeldada, et L.F Valga regiooni igati laabuva koostöö tagamine maavalitsusega tõstis K. Muru autoriteeti ja väärtust ka L.F ülejäänud juhtkonna silmis. Maakohus tuvastas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ühtlasi tuvastas maakohus, et K. Muru ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid ta on toime pannud kaks liiklusseaduse (edaspidi LS) rikkumist. Maakohus, kaaludes K. Muru isikut iseloomustavaid andmeid ja kuriteo asjaolusid, leidis, et kuriteo raskusest tulenevalt ei ole põhjendatud K. Muru karistuse kandmisest täielik vabastamine, kuna see jätaks täitmata karistuse eesmärgid ja tekitaks süüdlasele karistamatuse tunde. K. Muru isikut arvestades pidas maakohus vähetõenäoliseks, et peale reaalse vangistuse ärakandmist võiks K. Muru jätkata kuritegude toimepanemist ja kuna K. Murul on olemas kindel elu- ja töökoht, asus seisukohale, et tema edasisele käitumiskontrollile allutamiseks puudub vajadus. A.P. karistuse mõistmisel märkis maakohus, et A.P. aitas kuritegude toimepanemisele kaasa alguses L.F juhatuse esimehe ning hiljem nõukogu esimehena. Saades teavet K. Muru õigusvastastest kavatsustest, olnuks A.P. l võimalik järgnenud kuritegude toimepanemist ära hoida, keelates või vähemalt taunides K. Muru tegevust. Maakohus märkis, et A.P. karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning karistusregistri teatise kohaselt ei ole A.P. kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärteomenetluse korras korduvalt karistatud LS rikkumiste eest. Maakohtule teadaolevalt on A.P. Harju Maakohtu 22 19.05.2009 otsusega süüdi mõistetud

§ 297

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistatud rahalise karistusega, kuid käesolevaks ajaks ei ole kohtuotsus veel jõustunud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et A.P. on kriminaalkorras karistatud isik. Maakohus, tulenevalt eeltoodud asjaoludest, leidis, et A.P. mõistetava vangistuse reaalne ärakandmine ei ole põhjendatud. Maakohus märkis, et E.N on osalenud kuritegude toimepanemises kaasaitajana ja tema osalus võrreldes A.P. ga on tunduvalt väiksem. Lisaks ei ole maakohtu hinnangul E.N kuritegude toimepanemisse lülitunud mitte omal initsiatiivil, vaid A.P. mõjutusel. Maakohus luges E.N-i süüd küllaltki väikseks ning leidis, et puuduvad E.N-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistusregistri teatise kohaselt ei ole E.N-i kriminaalkorras karistatud, kuid teda on ühel korral karistatud LS rikkumise eest. Maakohus leidis, et E.N-i on otstarbekas karistada lühiajalise vangistusega. Süü väikest suurust ja E.N-i isikut arvestades ei pidanud maakohus otstarbekaks mõistetud vangistuse reaalset ärakandmist. Kuriteo toimepanemisest on möödas ligi 2 aastat, E.N on olemas kindel elu- ja töökoht. Ühtlasi leidis maakohus, et puudub igasugune vajadus E.N-i allutamiseks katseajaks käitumiskontrollile. Maakohus leidis, et L.F puhul on tegemist Eestis laialdaselt tegutseva äriühinguga, mistõttu on maakohtu arvates eriti etteheidetav tahe saavutada oma ärilisi eesmärke kuritegelikul teel, kasutades ära mõne riigiametniku ebaausust. Seetõttu luges maakohus L.F süüd suureks. Maakohtu hinnangul L.F karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatise kohaselt ei ole L.F kriminaalkorras karistatud, aga väärteomenetluse korras 2006 on karistatud ühe TTOS rikkumise eest. L.F majanduslikku olukorda arvestades ei pidanud maakohus põhjendatuks ülemäära suure rahalise karistuse mõistmist ning arvestades tegude arvu ja raskust pidas põhjendatuks L.F mõista korduva pistise andmise eest karistuseks rahalise karistuse 1 miljonit krooni ja korduva altkäemaksu andmise eest 2 miljonit krooni. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu M.L-i kaitsja K. Kutsari apellatsioon M.L-i kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning M.L-i suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist, kuna leiab, et maakohus on ühekülgselt hinnanud asjas kogutud tõendeid ning vääralt kohaldanud materiaal- ja menetlusõigust. Kaitsja on seisukohal, et M.L-i süüdimõistmiseks

§ 293

ja § 294 järgi peaks olema tuvastatud nii altkäemaksuna või pistisena rahasumma saamine, vastutasuna seadusega lubatud või mittelubatud teo toimepanemine, kui ekvivalentsussuhe. Kaitsja leiab, et M.L-i vastutus

§ 294

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 29.09.2006 on välistatud, kuna M.L ei ole isiklikult ega ka kellegi teise vahendusel toime pannud süüdistuses kirjeldatud tegu. Kaitsja märgib, et 25.10.2006 sõlmitud avaliku teenindamise lepingu on allkirjastanud T.L. ja K. Muru. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei saa piirduda üldise konstateeringuga, et süüdistatav osales teatud tegevuses olulisel määral, vaid tuleb fikseerida, milline tema käitumisakt vastab kuriteo tunnustele. Antud kriminaalasja materjalidest (jälitustegevusega saadud tõendid ning T.L. ja K.H. ütlused) nähtuvalt pärines idee sõlmida L.F hankeleping AS Pärnu ATP pakkumuses esitatud tingimustel T.L. lt. Lisaks eeltoodule ei ole kaitsja hinnangul Valga Maavalitsus hankelepingu sõlmimisel rikkunud RHS § 52 lg 4,5 nõudeid. Kaitsja on seisukohal, et pakkumise RHS § 52 lg 4 alusel tagasilükkamiseks, pidi hankijale olema teada pakkuja soovimatus hankelepingut sõlmida. Kuni 01.01.2007 kehtinud RHS § 9 lg 2 järgi oleks AS Pärnu ATP pakkumise tagasilükkamine olnud võimalik vaid juhul, kui pakkuja oleks avaldanud üheselt ning kirjalikult, et ta ei soovi hankelepingut sõlmida. Sellist tahet ei ole AS Pärnu ATP kunagi Valga Maavalitsusele avaldanud. Kaitsja on arvamusel, et lähtudes 19.09.2006 AS Pärnu ATP 19.09.2006 kirjast, A.K. i, K. P, T.L. , A.K. ja K.H. ütlustest, ei olnud Valga Maavalitsusel seaduslikku alust AS 23 Pärnu ATP pakkumise tagasilükkamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ei M.L ega ka teised Valga Maavalitsuse töötajad ei saanud omada L.F kavatsuste kohta jälitustegevusega kogutud teavet ning ainuüksi mitteametlike vestluste käigus tehtud vihjete alusel pakkumiste tagasilükkamine, ei ole hankemenetluses võimalik. Kaitsja arvates võiks nn „sisulisest soovimatusest lepingut sõlmida“ rääkida vaid juhul, kui pakkuja oleks hoidunud kõrvale lepingu sõlmimisest. Kaitsja juhib kaitsja tähelepanu kohtuistungil uuritud tõenditele (T.L. ja A.P. ütlused), mille kohaselt ei olnud 25.10.2006 sõlmitud leping L.F kasulik. Samas on maakohus jätnud kaitsja hinnangul ka tähelepanuta ÜTS § 13 p-s 2 sätestatu. Kriminaalasja materjalidega (dokumentaalsed tõendid, jälitustoimingutega saadud tõendid, süüdistatavate ning L.F ametiisikute ütlused jms) on tõendatud, et 2006-2007 suurenesid oluliselt veolepingu täitmisega seotud kulutused ning reisijatevedu Valga maakonnas põhjustas L.F kahjumit. Seega tekkis ettevõttel ÜTS sätete alusel õigus nõuda riigilt täiendavate rahaliste vahendite eraldamist, mida riik ka Valga Maavalitsuse kaudu tegi. Seetõttu ei ole seadusest tuleneva kohustuse täitmise tagamine käsitletav äriühingule eriliselt soodsa otsuse tegemisena ning nn ekvivalentsussuhe puudub. Kaitsja rõhutab, et maakohus ei ole pööranud mingit tähelepanu, et ajavahemikul 29.06 kuni 03.07.2006 toimunud kõnede kohta puudub igasugune informatsioon – neid ei ole pealt kuulatud ega salvestatud. Samuti ei ole kohtuliku uurimise käigus esitatud K. Murule ja M.L-ile ühtegi küsimust telefonikõnede sisu jms kohta. Lisaks ei ole K. Muru kohtuistungil ega kohtueelses menetluses selgitanud, mille põhjal ta väitis K. P ning A.K. ile, et maavanem on toimuvaga kursis. Kaitsja leiab, analüüsides riigihankemenetluse käiku, et K. Muru ütlused on tõesed ning vajadus suhelda M.L-iga riigihanke teemadel juunis-juulis 2006 puudus. Seega ei olnud süüdistuses kirjeldatud ajavahemikul võimalik riigihanke tulemusi ette näha. Ühtlasi ei ole kaitsja arvates usutav, et M.L saanuks lubada, et ta rikub tulevikus RHS § 52 lg 4,5 sätteid ning sõlmib lepingu L.F. Jälitustoimingute kogutud tõenditest nähtuvalt tekkis L.F töötajatel alles augusti lõpul 2006 idee, et AS Pärnu ATP nimel tehtud pakkumise alusel lepingu sõlmimine ei ole otstarbekas ja tuleb leida mingi võimalus, et Valga Maavalitsus sõlmiks lepingu L.F viimase pakkumises esitatud tingimustel. Kaitsja märgib, et Valga Maavalitsuse ja OÜ Trakmain vahel 05.09.2006 sõlmitud kokkuleppe 31.12.2004 sõlmitud veolepingu muutmiseks, on allkirjastanud T.L. , kes ka kohtuistungil kinnitas, et ei M.L ega ka keegi teine ei ole teda ühistranspordiga seonduvate küsimuste lahendamisel kunagi mõjutanud. Ühtlasi märgib kaitsja, et tegutsedes maavanema kohusetäitjana olid T.L. l kõik maavanema õigused ning ta vastutas enda poolt langetatud otsuste eest. Kaitsja leiab, et otsusest puuduvad tõendid, mille alusel on 11.05.2007 kinnitatud järelevalve aruande toiminguga (sanktsioonide rakendamata jätmine) seostatav M.L-i tegevus. Kaitsja rõhutab, et järelevalve L.F poolt veolepingu täitmise üle viis läbi A.K. , kes vormistas kontrollimise kohta akti, kuid ettepanekut sanktioonide rakendamiseks ei teinud. Tõendeid, mis kinnitaksid, et M.L oleks kontrollimise läbiviimisse sekkunud, keelanud sanktsioonide rakendamise või muul viisil mõjutanud oma alluvate tegevust L.F soodsas suunas, ei ole kogutud. Kaitsja viitab, et kriminaalasjas on dokumentaalsete tõenditega tuvastatud, et riigihanke „Avalik liinivedu Valga maakonna III liinigrupi bussiliinidel“ pakkumismenetluses tunnistati edukaks pakkumiseks L.F pakkumine. Seega pidi M.L oma ametikohustustest ja RHS § 52 lg-st 1 ja § 46 lg-st 2 tulenevalt sõlmima veolepingu L.F. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks pidanuks L.F tasuma ametiisikule viimase poolt juba langetatud seadusliku otsuse eest olukorras, kus ametiisikul teistsuguse seadusliku otsustuse tegemise võimalus puudus. Seega puudub kaitsja hinnangul seos M.L-i tegevuse ja talle üle antud rahasumma vahel. Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega ametiisiku vastutuse kohta. Kaitsja möönab maakohtu poolt tuginetud Riigikohtu lahendis 3-1-1-28-05 avaldatud seisukohta, kuid leiab, et maakohus on sealjuures jätnud tähelepanuta, et lahendis oli olukord vastupidine. Kaitsja rõhutab, et 24 käesolevas kriminaalasjas ei ole M.L ise süüdistuses nimetatud dokumente (25.10.2006 hankeleping ja 05.09.2006 kokkuleppe veolepingu muutmiseks) allkirjastanud, samuti ei ole ta mõjutanud T.L. nimetatud lepinguid sõlmima. Seega oli kaitsja arvates nii kontrollifunktsioon kui vastutus teisel ametiisikul. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kaitsja arvates maakohus tuvastanud M.L-i käitumises kuriteo objektiivsete tunnuste olemasolu ja tema tegevuse ning teiste ametnike poolt langetatud otsustuste vahel ei ole otsest põhjuslikku seost. Kaitsja viitab KrMS § 268 lg-le 1, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 6 lg 3 alapunktidele a ja b ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi EIK) lahendile Pélissier ja Sassi vs Prantsusmaa, ning asub seisukohale, et maakohus on otsuses süüdistust sisuliselt muutnud ning rikkunud sellega oluliselt eelnimetatud nõudeid. Kuna süüdistus on täpselt määratlenud iga rahasumma üleandmise aja ning seostanud selle konkreetsete otsustuse vastuvõtmise või lepingute allkirjastamisega, oleks kaitsja hinnangul maakohus pidanud analüüsima ka iga süüdistuse episoodi puhul seost M.L-i tegevuse ja talle üle antud rahasumma vahel. Kaitsja leiab, et maakohtu viide Riigikohtu otsuses 3-1-1-70-97 avaldatud seisukohtadele ei ole asjakohane. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on rikkunud KrMS § 312 p 1 ja KrMS nõudeid, kuna kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Sealjuures viitab kaitsja Riigikohtu praktikale (lahendid 3-1-1-85-00, 3-1-1-47-04 ja 3-1-1-63-08). Kaitsja märgib, et maakohus möönab, et puuduvad otsesed andmed selle kohta, milline oli K. Muru ja M.L-i vahelise kokkuleppe konkreetne sisu selle kohta, millega on raha andmine seotud. Kaitsja hinnangul on maakohus süüdimõistva otsuse tegemisel sisuliselt lähtunud oletustest ning teinud järeldusi jälitustoimingutega kogutud tõenditest, mille kohta ei ole kohtuistungil süüdistatavatele ja tunnistajatele küsimusi esitatud. Kaitsja leiab, et maakohus on meelevaldselt käsitlenud ka tõendeid, mis puudutavad K. Muru poolt M.L-ile raha üleandmise põhjusi. Kaitsja viitab E.L. ütlustele, mida kinnitavad ka K. Muru ja M.L-i ütlused, ning osundab KrMS § 289 lg-le 1 ja § 293 lg-le

1. E.L. ütluste osas märgib kaitsja, et olukorda, kus isik annab kohtuistungil ütlusi selliste asjaolude kohta, mille osas teda ei ole eeluurimisel küsitletud, ei saa käsitleda vastuoluna ütluste vahel. Kaitsja rõhutab, et nii K. Muru kui ka E.L. kuulati kohtueelses menetluses üle kahtlustatavatena, kellele tulenevalt KrMS § 34 lg 1 p 1 ei ole kohustust anda kahtlustuse kohta ütlusi. Tähelepanuta ei saa kaitsja arvates jätta asjaolu, et kuigi K. Muru avaldas kohtueelses menetluses, et M.L-ile üle antud rahasummade eest ei soovinud ta mingeid vastuteeneid, ei ole menetleja pidanud vajalikuks esitada küsimust raha üleandmise tegelike eesmärkide kohta. Kaitsja hinnangul on Riigikohus korduvalt märkinud (näit 3-1-1-89-06), et kohtu jaoks on määrava tähtsusega tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlused. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendi allikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta. Tulenevalt KrMS § 293 lg 1 tuleks samadel alustel käsitleda ka süüdistatava ütlusi. Kaitsja leiab, et tõendid kinnitavad süüdistatavate ning tunnistaja (E.L. ) versiooni, mistõttu on kaitsjale arusaamatu maakohtu järeldus, et kuna K. Muru on kasutanud väljendit „võlg“ süüdistatavate omavahelises suhtluses vaid ühel korral, ei saanud olla tegemist võlasuhtega ning raha üleandmise puhul oli tegemist altkäemaksu või pistise andmise ja võtmisega. Kaitsja viitab EIÕK art 6 lg-le 1, mille kohaselt on igaühel talle esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral mh õigus õiglasele asja arutamisele kohtus. Olukord, kus maakohus väljub süüdistuse piiridest, ei pea vajalikuks tuvastada kõigi kuriteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste olemasolu iga inkrimineeritud kuriteoepisoodi puhul ning jätab põhjendamatult kõrvale kõik süüdistatavaid õigustavad tõendid, ei ole kaitsja hinnangul vastavuses eelnimetatud põhimõtetega. 25 K. Muru kaitsja S. Must K. Muru kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning K. Muru suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist. Alternatiivsena taotleb kaitsja maakohtu otsuse osalist tühistamist K. Murule mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega kergendada K. Murule mõistetud karistust ja mõista karistus, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kaitsja ei nõustu kaitsja maakohtu alljärgnevate seisukohtadega K. Muru poolt M.L-ile raha andmises, kuna leiab, et need on vastuolus faktiliste asjaoludega. Kaitsja viitab maakohtu otsuse p-le 26.
2. ning märgib, et kriminaalasja materjalide hulgas ei ole tõendeid selle kohta, et detsembris 2006 oleks K. Muru tegelikult saanud raha A.P. lt. Tõendamist on leidnud, et K. Muru poolt M.L-ile üleantav raha oli saadud varem ja seda on maakohus rõhutanud ka otsuses. Kaitsja leiab, et K. Muru ütlused on kooskõlas süüdistuse pistise episoodiga raha andmises 21.12.
3. Kaitsja arvates on oluline märkida, et K. Murule ei ole esitatud süüdistust selles, et ta oleks 29.12.2006 M.L-ile üle andnud raha. Kaitsja leiab, et ilmselt on maakohtu otsuse p-s 26.
4. viga, kuivõrd tõendamist ei ole leidnud, et K. Muru oleks M.L-ile kokkuleppe täitmiseks üleantava raha hankinud 20.03.
5. Kaitsja leiab, et K. Muru poolt kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused raha andmise asjaolude suhtes ei ole sisuliselt vastuolus, vaid need erinevad täpsuse/mahu poolest. Samas on K. Muru kohtuistungil selgitanud oma ütluste erinevust. Riigikohus on oma varasemas praktikas asunud seisukohale, et tunnistajate poolt kohtuistungil oma ütluste täiendamine, võrreldes kohtueelses menetluses antud ütlustega, ei pea alati tingima ütluste tunnistamist ebausaldusväärseks tõendiks. Samuti ei ole kaitsja hinnangul käesoleval juhul võimalik jätta K. Muru ütlused kõrvale Riigikohtu otsuses 3-1-1-18-08 väljatoodud põhjustel. Kaitsja on seisukohal, et asjaolu, mille kohaselt E.L. ja M.L-i vahelise kokkuleppe täiteks saadud summad teenisid pigem heategevuslikke eesmärke, mitte M.L-i isiklikku huve, ei saa olla aluseks, mille põhjal väita, et K. Muru ütlused on kahtlust tekitavad ja ei ole osaliselt usaldusväärsed. Seega ei ole kaitsja hinnangul K. Muru ütlustega mittearvestamine põhjendatud. Ühtlasi ei saa kaitsja nõustuda, et maakohus on käsitlenud K. Muru ütlusi valikuliselt ja andnud neil erinevaid hinnanguid. Kaitsja leiab, et E.L. selgitused raha hankimise asjaolude kohta ei saa olla aluseks, mille põhjal lugeda tema poolt antud ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks. Lisaks jääb kaitsjale selgusetuks, miks pidas maakohus E.L. ütlusi mitteusaldusväärseteks, kui kokkuleppe täitmist mõlema isiku poolt on kinnitanud nii kokkuleppe täitjad ise kui ka teised isikud - K. Muru, A.P. ja E. L. E.L. ütluste usaldusvääruse hindamise seisukohalt on kaitsja arvates oluline, et kohtueelses menetluses kuulati viimane üle kahtlustatavana, mistõttu ei olnud E.L. seadusest tulenevalt kohustatud andma tõelevastavaid ütlusi. Kaitsja märgib, et E.L. puhul ei olnud tegemist kahtlustatavaga samas asjas KrMS § 66 lg 2 mõttes, kuna temale esitatud kahtlustus erineb K. Murule esitatud süüdistusest. Lisaks peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et kohtuistungil selgitas E. L, et rahaliste kohustuste olemasolust ei rääkinud ta eeluurimisel põhjusel, kuna seda temalt keegi ei küsinud. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuses puudub motiveering ja veenev põhjendus, mille põhjal saaks E.L. ütlusi lugeda ebausaldusväärseteks. Samuti on kaitsja hinnangul E.L. ütluste kõrvale jätmine vastuolus eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega. Samuti rõhutab kaitsja, et K. Muru ja E.L. ütlused ei ole vastuolus ning nendega on tõendatud varasemast kokkuleppest tulenev rahaline kohustus M.L-i ees. Kaitsja hinnangul, kuivõrd kriminaalasja uurimise käigus ei huvitanud uurimisasutusi isikute vahelised võlaõiguslikud suhted, ei ole põhjust seada kahtluse alla võlasuhte poolte jt kohtuistungil ülekuulatud isikute ütlusi vastavasisulise suhte olemasolu kohta. Kaitsja leiab, et asjaolu, mille kohaselt kasutati 24.10.2007 kell 10.01-10.56 toimunud vestluses väljendit „võlg“ asjaosaliste omavahelises suhtluses ainult ühel korral, ei tähenda, et võlasuhet M.L-i ja E.L. vahel ei olnud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et K. Muru poolt M.L-ile üle antud rahasummad ei ole käsitletavad altkäemaksuna ega pistisena. 26 AS Pärnu ATP 19.09.2006 kirjade osas rõhutab kaitsja, et AS Pärnu ATP asus samaaegselt Valga Maavalitusega läbirääkimistesse hankelepingu tingimuste muutmise osas, mistõttu ei ole võimalik teha järeldust, et AS Pärnu ATP ei soovinud hankelepingut sõlmida. Kaitsja märgib, et kui pakkumine ei ole jõus selle pikendamisest keeldumise tõttu, ei saa tõusetuda küsimust pakkumise tagasi lükkamisest ja asuda seisukohale, et AS Pärnu ATP ei soovinud lepingut sõlmida. Seega on kaitsja hinnangul täitmata RHS § 52 lg 4,5 kohaldamise eeldused. Kaitsja on lisaks ka seisukohal, et Valga Maavalitsus oleks pidanud käesoleva riigihanke läbiviimisel lähtuma PKD p-st 20.
6. Kaitsja märgib, et kohtuotsusest ei selgu, miks asus maakohus tõlgendamisel seisukohale, et kohaldamisele kuulub RHS § 52 lg 4,5 ja nõustub sellega, et lähtuda tuleb seadusest sätestatust. Kaitsja leiab, et vastuolu esinemise puhul ei piisa seisukohavõtust, mis tähendab, et kaitsja hinnangul on vastuolu otsuses kõrvaldamata, mistõttu pidanuks maakohus juhinduma KrMS §-st 7 ja tõlgendama kahtlusi süüdistatavate kasuks. Kaitsja, lähtudes T.L. , K.P. ja A.K. i ütlustest, ei nõustu maakohtu otsuse p-s 9.14 väljendatud seisukohaga. Kaitsja rõhutab, et otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes on K.P. ja A.K. i ütlused ümber lükatud ning mida peab maakohus muude kogutud tõendite osas. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole välja selgitanud, mida omavahel suhelnud isikud silmas pidasid. Samuti on kaitsja seisukohal, et eelnimetatutest ei saa teha järeldust, et nendes oleks arutletud võimaluse üle sõlmida ebaseaduslik avaliku teenindamise leping. Kaitsja märgib, et äriliste huvide silmaspidamine on igati loogiline ja vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas ettevõtte põhikirjaga ja ÄS-iga. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd AS Pärnu ATP ei keeldunud hankelepingu sõlmimisest, on Valga Maavalitsuse ja L.F vaheline riigihanke tulemusel sõlmitud leping „Avalik liinivedu Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel“ kehtiv ning Valga maavanem M.L ei ole oma tegevusega rikkunud väidetava teo toimepanemise ajal kehtinud RHS § 52 lg 4 ja 5 sätestatud nõudeid. Kaitsja märgib, et kohtuotsusest ei selgu, millel põhineb otsuse p-s 9.
7. väljendatud maakohtu seisukoht ning lähtudes T.L. haridusest ja pikaajalisest töökogemusest, on kaitsja arvamusel, et T.L. ei oleks kirjutanud juhuslikult alla dokumentidele, mille sisu ja mõte oli talle ebaselge. Kaitsja viitab HMS §-le 58 ning märgib, et kui asuda seisukohale, et haldusakti (riigihankeleping) vastuvõtmisel võis esineda väheolulisi kõrvalekaldeid nimetatud sätte nõuetest, ei mõjutanud need lõpptulemusena riigihanget. Kaitsja leiab, et kuivõrd M.L ei ole sooritanud õigusvastast tegu, siis ei ole täidetud

§ 298lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseisu vajalikud tunnused.

Ühtlasi leiab kaitsja, et K. Muru poolt ei olnud võimalik otsuse p-s 26 käsitletu, kuivõrd sündmuse toimumise ajal puudus K. Murul altkäemaksuna käsitletav rahasumma. Süüdistuse kohaselt sai ta L.F juhatuse liikme käest raha tunduvalt hiljem. Kaitsja, tuginedes KrMS § 154 lg 2 p-le 1 ja §-le 34, ei nõustu maakohtu otsuse p-s 26 väljendatud seisukohaga. Kaitsja leiab, et K. Muru süü nimetatud altkäemaksu episoodis on välistatud ja süüdistus ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mida maakohus oleks saanud uurida ja millele oma järelduse rajada. Perioodi 29.06.2006-03.07.2006 kohta ei ole kogutud teavet jälitustegevuse käigus. Ühtlasi märgib kaitsja, et kui kohus luges tõendatuks K. Muru süü altkäemaksu andmise teises episoodis, oleks tulnud K. Muru tegu kvalifitseerida

§ 298lg 1 järgi.

Samas peab kaitsja vajalikuks rõhutada, et pigem on K. Muru tegevust seoses raha andmisega M.L-ile õigem käsitleda pistisena. Vastavalt otsuse p-s 35 väljendatule on maakohus asunud seisukohale, et peale seda, kui AS Pärnu ATP lepingu sõlmimisest loobus, sõlmis Valga Maavalitsus hankelepingu L.F. Samas on kaitsja arvates jäetud tähelepanuta, et avaliku teenindamise leping sõlmiti L.F kui AS Pärnu ATP õigusjärglasega, mitte L.F tingimustel, vaid AS Pärnu ATP pakkumise tingimustel. Kaitsja leiab, et altkäemaksu andmist ei tõenda ka otsuse p-s 24.2 väljendatud maakohtu järeldus „Leivaisa“ kohta, kuna see on subjektiivne, kujundlik ja sellele ei ole eesti keeles kindlat vastet. 27 Kaitsja viitab maakohtu otsuse p-le 34 ning leiab, et kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et maavanema poolt sooritatud seadusega lubatud teod oleksid olnud soodsad või mingil moel kasulikud L.F. Kaitsja leiab, et kui nõustuda kohtuotsuse p-s 43 toodud seisukohaga, oli võimalik K. Muru tegevust M.L-ile raha andmises hinnata jätkuva pistise andmisena, mitte aga pistise korduva andmisena. Seega tulnuks kaitsja hinnangul K. Muru käitumine kvalifitseerida

§ 297lg 1 järgi. Kuna maakohus seda teinud ei ole, siis on kaitsja seisukohal, et maakohus väljunud süüdistuse raamidest (Kr

MS § 268 lg 1). Kaitsja on ka arvamusel, et maakohtu otsus, vaatamata mahukusele ja pikkusele sisaldab endas peaasjalikult tõendite refereerimist, mitte nende analüüsi. Seega on kohtuotsus motiveerimata ja ei vasta KrMS §-le

1. Samuti ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme asjaoludele, mistõttu on kaitsja hinnangul rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 338 p 3 mõttes. Kaitsja viitab maakohtu otsuse p-le 76.
2. ja on seisukohal, et vaatamata sellele, et K. Muru süü on väiksem, ei ole maakohus seda karistuse mõistmisel tegelikult arvestanud. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-99-
3. Samuti leiab kaitsja, et maakohus on K. Murule karistuse mõistmisel jätnud arvestamata tema isikust tulenevad asjaolud – K. Muru on varem kriminaalkorras karistamata, tema töökaaslased on iseloomustanud teda kui ausat, töökat ja oma tööd hästi tundvat inimest. Kaitsja nõustub maakohtu seisukohaga selles, et riigi kasusaamine avaliku liiniveo lepingu sõlmimisest L.F ei oma tähendust kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Samas leiab kaitsja, et eeltoodut tuleks arvesse võtta karistuse mõistmisel. Maakohtu arvates ei ole süüdistatavate käitumisele õigusliku hinnangu andmisel ühe või teise teo seostamine konkreetse summaga määrava tähendusega. Kaitsja on seisukohal, et juhul, kui K. Muru oleks tasunud M.L-ile 100 000 krooni korraga, oleks tegemist olnud ühe episoodiga, mistõttu ei saa kaitsja nõustuda maakohtu poolt väljendatuga, et teo sidumine konkreetse summaga ei oma süüdistatava käitumisele õigusliku hinnangu andmisel tähendust. A.P. kaitsja T. Lindma apellatsioon A.P. kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ning A.P. suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist ja A.P. poolt kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kantud õigusabikulude Eesti Vabariigilt väljamõistmist. Ühtlasi esitab kaitsja PS § 15 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (edaspidi PSJKS) § 14 lg 2 korras taotluse KrMS § 110 ja § 114 põhiseadusevastaseks või välislepinguga vastuolus olevaks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Esmalt leiab kaitsja, et maakohus on alusetult asunud süüdistust sisustama, kuna süüdistusest ei nähtu ühtegi selgitust ega põhjendust, mille poolest on pistise andmise episoodides nimetatud Valga maavanema otsused või toimingud L.F soodsad. Kaitsja leiab, et maakohus on sellega riivanud oluliselt süüdistatava kaitseõigust (KrMS § 35 lg 2 ja 34 lg 1 p 1). Kaitsja märgib, et nii süüdistuse kui ka otsuse kohaselt loetakse ühte ja sama A.P. poolt K. Murule raha andmist mitme erineva süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks, mille kaudu on leitud kuritegude korduvus. Nii on süüdistuse kohaselt K. Muru kevadel 2006 pöördunud A.P. poole raha saamise palvega, et igas kvartalis 25 000 krooniga M.L toetada ja süüdistuse kohaselt A.P. nõustus sellega ning aitaski küsitud raha andmisele kaasa. Kaitsja märgib, et samad maksed on loetud ka altkäemaksu andmisele kaasaaitamiseks ja teiste pistise andmise episoodide sisustamisel kaasaaitamiseks. Kaitsja rõhutab, et süüdistusest ega kohtuotsusest ei nähtu, millal lõppesid kõige esimese s.o kvartaalse 25 000 krooni andmise eesmärgil raha maksmise kokkulepped ja raha andmisele kaasaaitamised ning millistest tõenditest nähtub, et A.P. sai pärast esimest kokkulepet teadlikuks uutest faktilistest asjaoludest, mille alusel muutis oma tahet ja hakkas raha andmisele kaasa aitama hoopis uuel eesmärgil. 28 Kõiki eeltoodud asjaolusid ja Riigikohtu lahendites 3-1-1-97-06 ja 3-1-1-16-04 väljendatud seisukohti arvesse võttes, leiab kaitsja, et süüdistus on ebaselge ja puudulik. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud piisavalt, miks tõendid ei ole kõlbulikud ning on ebausaldusväärsed. Kaitsja märgib, et maakohus ei ole arvestanud tunnistajate ütlustes seda, et A.P. ei andnud ega palunud E.N ega ühelgi teisel isikul anda K. Murule raha selleks, et viimane annaks M.L-ile pistist või altkäemaksu. Kaitsja viitab Riigikohtu lahenditele 3-1-1-113-06 p-le 15 ja 3-1-1-1-07 p-le 7.
4. ning märgib, et maakohus on selgelt otsuse tegemisel tuginenud kohtueelses menetluses antud ütlustele, millega on maakohus rikkunud KrMS §-s 289 sätestatut, Riigikohtu lahendites ja EIK lahendis Delta vs Prantsusmaa märgitut. Teiseks juhib kaitsja tähelepanu, et A.P. süüd on tõendatud läbi K. Muru ja M.L-i süü, mis rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ausas kohtupidamises. Kaitsja märgib, et maakohus peab tõenditega selgelt ja jälgitavalt katma, milliseid konkreetseid faktilisi asjaolusid A.P. teadis ja millistele tõenditele tuginevalt saab kinnitada kellele, millal ja mil viisil A.P. lubas pistist või altkäemaksu maksta. Kolmandaks märgib kaitsja, et maakohus on oma siseveendumust A.P. süüst kujundanud viimase äripartneritega telefonivestluste salvestistest. Sealjuures ei ole kaitsja hinnangul maakohus lähtunud tõendite hindamisel võrdsusest, vaid selekteerinud tõendeid lõigates kontekstist välja üksikuid lauseid ja neid süüstavana kokku põiminud, jättes kõrvale kõik süüdistatavaid õigustavad mahukad osad samadest tõenditest. Kaitsja viitab otsuse p-le 26.
5. ning rõhutab asjaolu, et süüdistatavate ja tunnistajate kohtus antud ütlused kinnitavad selgelt vastupidist. Kaitsja viitab Riigikohtu lahenditele 3-1-1-113-06 ja 3-1-1-3-07 ning märgib, et maakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma otsust jätta K. Muru ja A.P. kohtus antud ütlused ebausaldusväärsuse tõttu tõendina arvestamata. Kaitsja möönab, et A.P. ütlustes on vastuolu, kuid märgib, et vastuolu aluseks olev asjaolu oli tingitud sellest, et A.P. poeg S.P. osales sügisel 2007 toimunud noorterallil, mille direktoriks oli A.P. ise. Nimetatud asjaolu on maakohus lugenud ka tõendatuks, kuid kaitsja hinnangul oleks maakohus pidanud A.P. ütlusi hinnates seda ka arvestama. Maakohus on võtnud A.P. süüdimõistva otsuse aluseks 20.06.2007 kell 9.22 toimunud K. Muru ja A.S. vahelise telefonikõne ja sellest lähtuvalt leidnud, et A.P. teadis, kellele K. Muru raha maksab. Kaitsja märgib, et nii A.S. kui ka A.P. teadsid vaid, et tegemist on K. Muru vana võlaga, sama on kinnitanud ka teised tunnistajad. Kaitsja rõhutab, et K.P. töötas vaadeldavate telefonikõnede tegemise ja kirjade saatmise ning tema kohtuistungil ülekuulamise ajal Advokaadibüroos Advocatus juristina ning osutas kutsealases tegevuses õigusteenuseid A.P. , L.F ja AS-ile Pärnu ATP. Kaitsja viitab KrMS § 118 lg-le 3 ja § 72 lg 1 p-le 4 ja advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 45 lg-le 1 ja § 43 lg-le 2 ning märgib, et K.P. ja kliendi (L.F , AS Pärnu ATP ja A.P. ) vahel vahetatud teavet ei saa kasutada tõendina, kui see on saadud salajase jälgimise tulemusena (KrMS §-le 118 lg 3). Kaitsja märgib, et asjaolu, mille kohaselt andis K.P. L.F nõusolekul kohtuistungil 15.04.2009 ütlusi, ei oma tähendust varem salajaselt (telefonikõned ja e-kirjad) ja jälitustegevuse väliselt (e-kirjad) kogutud andmete lubatavuse osas, kuna K.P. ei olnud enne salajast jälgimist vastavate asjaolude kohta ütlusi andnud ning samuti ei ole vahetatud teave olnud muul viisil avalik. Kaitsja viitab PS §146 lg-le 1, § 123, § 152 ning märgib, et tulenevalt PS § 3 lg-st 1, § 14 lg-st 1, § 146 lg-st 1 ja § 152 lg-st 1 on kohtul kohustus kontrollida siseõiguse normi vastavust PS-ile ja välislepingule ning vastuolu korral siseõiguse norm kohaldamata jätta. Kaitsja viitab KrMS §-le 60 lg 1, § 63 lg-le 1 ja §-le
6. Kui KrMS § 110 ja § 114 ei kehtiks või jälitustoimingute tegemine oleks vastuolus välislepinguga, puuduks jälitustoimingutel seaduslik alus ning jälitustoiminguga saadud teave tuleks tõendi kvaliteeti mitteomavana kõrvale jätta. 29 Alternatiivselt märgib kaitsja, et Riigikohus on oma praktikas jätnud EL õigusega vastuolu tõttu lihtsalt ka kohaliku õiguse kohaldamata, puudutamata põhiseaduslikkuse küsimust (3-3-1-33-06). KrMS § 111 kohaselt tingib tõendina kasutamise keelu iga seaduserikkumine, sh PS ja EIÕK rikkumine. Kaitsja toonitab, et tõendi lubatavuse regulatsioon on siseriiklik küsimus vaid siis, kui seadus vastab EIÕK poolt nõutud miinimumkvaliteedile ja ei riku EIÕK-ga tagatud õigusi ja põhivabadusi. Kaitsja leiab, et KrMS § 110 ja § 114 on vastuolus EIÕK art-ga 8, 13 ja 17 ning PS §-ga 3, §-ga 10, §-ga 11, § 13 lg-ga 2, §-ga 14, §-ga 26, §-ga 43 ja §-ga
7. Kaitsja märgib, et EIK on tuvastanud, et nt Moldaavia, Bulgaaria ja Rumeenia jälitustegevuse regulatsioon, mis oli sarnane Eesti omale, ei vasta EIÕK-le ja rikub inimõigusi. Kaitsja märgib, et KrMS § 110 ja § 114 ei reguleeri, kuidas kohaldab kohus diskretsiooni loa andmise või pikendamise formaalsete aluste olemasolu korral, milliseid asjaolusid kaalutakse milliste isikute ja asjaolude suhtes, samuti millal keeldutakse loa andmisest, kui taotlus vastab formaalsetele kriteeriumitele. Kaitsja juhib tähelepanu, et EIK on iseäranis välja toonud, et ei piisa pelgalt formaalsetest pealtkuulamise alustest, vaid seaduse tasemel tuleb välja tuua detailid, millal kohtunik annab formaalsete aluste olemasolul loa ja millal mitte, et igal isikul oleks õiguskindlus ette näha, kas ta üldse võib langeda pealtkuulatavate isikute kategooriasse (EIK lahendid Lambert v France; Iordachi and others v. Moldova; Kopp v. Switherland; Aman v. Switzerland; Klass v. Germany; Khan v. The United Kingdom (eriti p 61 ja 62); Malone v. United Kingdom). Kaitsja rõhutab, et lahendis Iordachi and Others v. Moldova1 heidetigi EIK poolt Moldaaviale ette seda, et kohtunikel on pigem formaalne roll lubade väljaandmisel, mida kinnitab ka Euroopa mõistes ebanormaalselt suur rahuldatud taotluste hulk, viimane annab aga tunnistust EIÕK rikkumisest. Nt Moldaavias võimaldas jälitustegevuse seadus pealt kuulata umbes 60 % kriminaalkoodeksi koosseisude puhul.

is on KrMS § 110 järgi jälitustegevus võimalik 335-st kuriteost 222 kuriteo suhtes (võimalik ebatäpsus ca +/-5), minimaalselt 68% kuriteokoosseisude puhul. Kaitsja märgib siinkohal, et Euroopa kriminaalõigusega tegelevatelt kolleegidelt andmeid jälitustegevuse praktika ja kestvuse kohta uurides on ilmnenud, et analoogsetes asjades ei ole nende pikaajalises praktikas jälitustegevust kunagi teostatud. Lisaks ei ole kaitsjal õnnestunud leida ühegi EL liikmesriigi seadusandluses sellist regulat