lg 2 p 1,3, § 294 lg 2 p 1,3§ 22 lg 2 ; 296 lg 2 p 1,2 järgi; R.V, K.I., A.A, Margus Nei, Jüri Pihak’u, M.A, I.F-i , J.N-i, B.P süüdistuses
lg 2 p 3 järgi, P.K , L.M-i , U.N-i, T.K, YY’i süüdistuses
lg 2 p 1,3, Mati Loorpuu süüdistuses
lg 1- § 22 lg 2 järgi, Jan Veimeri süüdistuses
lg 2, § 296 lg 2 p 1 järgi, G.G, A.G süüdistuses
lg 1, D.M-iga süüdistuses
lg 1 -§ 22 lg 2 järgi, S.I süüdistuses
lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 aprilli 2008 otsus Apellatsiooni esitajad Põhja Ringkonnaprokurör, süüdistatavad R.V, S.I, YY, B.P, kaitsjad M.Greinoman, M.Henriksen, J.Kuusk, A.Aavik, R.Bergson, S.Sillar, T.Alp, I.Solovjova Prokurör Ringkonnaprokurör Jüri Kasesalu Süüdistatavad R.V , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, vahistatud 27.09-28.09.2005, ametist kõrvaldatud, T.F , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud 20.09-12.10.05, ametist kõrvaldatud, 1 K.I, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, A.A , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud 11.10-12.10.2005, P.K , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud 19.10-20.10.2005, ametist kõrvaldatud, L.M, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud 27.09-28.09.2005, Margus Nei, ik: 37208010277, varem karistamata, vahistatud ei olnud, ametist kõrvaldatud, U.N , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud 26.09-24.10.2005, T.K, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, Jüri Pihlak, ik: 37203270382, varem karistamata, vahistatud ei olnud, M.A , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, ametist kõrvaldatud, I.F, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, YY, ik: XXXXXXXXXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, Mati Loorpuu, ik: 36906070229, varem karistamata, vahistatud ei olnud, ametist kõrvaldatud, J.N , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, ametist kõrvaldatud, B.P , ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, Jan Veimer, ik: 38005070310, karistatud 30.04.2004 Tallinna linnakohtu poolt karistatud
järgi rahalise karistusega 16 000 krooni, ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.vahistatud 04.10.2005- 26.10.2005, asendatud kautsjoniga, mis tagastatud, G.G, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, D.M , ik: XXX, varem karistatud 10.12.2002 Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg3p1, § 195 lg 2,§ 203 lg 1, § 197 lg 1 järgi 2 aastase vangistusega, A.G, ik: XXX, varem karistamata, vahistatud ei olnud, S.I, ik: XXX, varem kriminaalkorras karistama, vahistatud ei olnud, ametist kõrvaldatud. Advokaadid Raivo Bergson, Janno Kuusk, Sven Sillar, Natalia 2 Kaitsjad Lausmaa, Tarmo Pilv, Marina Leis, Andrus Repnau, Toomas Alp, Maksim Greinoman, Marget Henriksen, Triin Ploompuu, Siret Siilbek, Mare Lust, Andres Aavik, Andres Gorkin, Helen Tomberg, Monika Mägi, jurist Aleksandr Nauts RESOLUTSIOON I /Tühistada Harju Maakohtu 22 aprilli 2008 otsus osaliselt: 1. T.F süüdimõistmises
lg 2 p 1,3- § 22 lg 2 järgi 14.01.2005 kella 15.45 ja 18.05.2005 kella 20.30 kuriteoepisoodides, 2. T.F süüdimõistmises
T.F õigeksmõistmises
lg 2 p 3- § 22 lg 2 järgi 07.05.2005, 17.05.2005 kella 12.30, 17.05.2005 kella 14.00 kuriteoepisoodides, 4. P.K/ õigeksmõistmises
D.M/ D.M/ õigeksmõistmises
Margus Nei õigeksmõistmises
T.K õigeksmõistmises
L.M-i õigeksmõistmises
U.N-i õigeksmõistmises
Jan Veimeri õigeksmõistmises
YY õigeksmõistmises
Mati Loorpuu õigeksmõistmises
lg 1- § 22 lg 2 järgi, 13 A.G õigeksmõistmises
J.N-i süüditunnistamises ja karistamises
B.P süüditunnistamises
H.L-i süüditunnistamises
T.F
J.N-ilt väljamõistetud sundraha summa osas,
2005 kella 20.30 kuriteoepisoodides). 2.Süüdi tunnistada T.F
lg 2 p 1,3 järgi (19.05.2005 kella 9.30 kuriteoepisoodis) ja karistada 2 aastase vangistusega. Süüdi tunnistada T.F
lg 2 p 1,3 - § 22 lg 2 järgi (07.05.2005 kella 21.30, 17.05.2005 kella 12.30, 17.05.2005 kella 14.00 kuriteoepisoodides), jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata.
alusel mõistetud liitkaristus 5/ viis/ aastat vangistust jätta muutmata.
alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, 20.09.2005 kuni 12.10.2005, so 23 päeva. T.F kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 / neli / aastat, 11 / üksteist/ kuud ja 7 / seitse / päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele asumise päev. 3. Süüdi tunnistada A.G
lg 1 järgi ja karistada 1/ ühe/ aastase vangistusega.
lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui A.G ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 4. Süüdi tunnistada P.K
lg 2 p 1,3 järgi(07.05.2005 kuriteoepisoodis), jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 5. Süüdi tunnistada D.M
lg 1- § 22 lg 3 järgi ja karistada 2/ kahe/ aastase vangistusega.
lg 1, 3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele kui D.M ei pane 3/ kolme/ aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all
Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 6. Süüdi tunnistada Margus Nei
lg 2 p 3 järgi ja karistada 2/ kahe/ aastase vangistusega.
lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui Margus Nei ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. 4 Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 7. Süüdi tunnistada T.K
lg 2 p 1,3 järgi (12.05.2005, 17.05.2005 kella 12.30 kuriteoepisoodides), jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 8. Süüdi tunnistada L.M
lg 2 p 1,3 järgi (14.05.2005 kella 13.50 kuriteoepisoodis), jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 9. Süüdi tunnistada U.N
lg 2 p 1,3 järgi (17.05.2005 kella 12.30 kuriteoepisoodis), jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 10. Süüdi tunnistada Jan Veimer
lg 2 järgi (17.05.2005 kella 12.30 kuriteoepisoodis), jättes maakohtu otsuse mõistetud karistuste osas muutmata. 11. Süüdi tunnistada YY
lg 2 p 1,3 järgi ( 17.05.2005 kella 14.00 kuriteoepisoodis), jätte maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 12. Süüdi tunnistada Mati Loorpuu
lg 1,2 - § 294 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi ja karistada 1 / ühe/ aasta 6 kuulise vangistusega.
lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui Mati Loorpuu ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 13. Süüdi tunnistada J.N
lg 2 p 3 järgi ja karistada 1 aastase vangistusega.
lg 1,3 alusel mitte pöörata karistust täitmisele, kui J.N ei pane 3 aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja kulgemise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. 14. Süüdi tunnistada B.P
lg 2 p 3 - § 25 lg 1,2 järgi, jättes maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmata. 15. Süüdi tunnistada H.L
MS § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Margus Nei’lt välja sundraha 10 875.00 krooni riigituludesse. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõista A.G-lt, D.M/ D.M/, Mati Loorpuu’lt ja J.N-ilt , igalt ühelt, välja sundraha summas 6525.00 krooni riigituludesse. Summad tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele: SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank( Hansapank) nr 221023778606, viitenumber 2800049748( selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik). Sundraha tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Rahaliste nõuete tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5 III/ KrMS § 341 lg 1 alusel saata kriminaalasi T.F-ilt äravõetud sularaha summas 23 000 krooni, 150 Eurot, 155 USD riigieelarve tuludesse kandmise osas uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. IV/ Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. V/ Prokuröri, J.N-i ja T.F“ kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt, teised apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. APELLATSIOONIDES VAIDLUSTATUD SÜÜDISTUSED: 1. A.A-le oli esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi selles, et td töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
288 mõttes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablite T.F ja Harry Jüriväli`ga võtsid altkäemaksu ja nimelt: 14.01.2005.a kella 17.10 paiku Kari tn Põhja-Tallinna linnaosas politseiametnikud A.A ja Harry Jüriväli, täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – kohustusliku liikluskindlustuse ja auto tehnilise ülevaatuse puudumise, mootorsõiduki joobes juhtimise, so Liikluskindlustusseaduse § 66-1 lg 1 ja Liiklusseaduse §-de 74-7, 74-19 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest L.D poolt juhitud sõiduauto MB registrimärgiga XXX XXX. Olles teadlik, et Jan Veimer`il on liikluspolitseinikust tuttav T.F, kelle poole võib pöörduda nimetatud probleemi lahendamiseks, helistas L.D abi saamiseks Jan Veimer`ile, kes võttis telefoni teel ühendust T.F-iga. T.F lubas aidata ning helistas A.A ja Harry Jüriväli`le. Viimased leppisid T.F-iga kokku, et nad ei vormista L.D-le väärteomaterjale ja võtavad altkäemaksu. A.A ja Harry Jüriväli jätsid väärteomaterjalid vormistamata ja said L.D-lt väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest altkäemaksu summas 1000 krooni ja T.F sai 1000 krooni. 2.L.M-ile oli esitatud süüdistus
lg 2 p 1,3 järgi selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
288 mõttes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablite T.F ja M.K-ga võtsid altkäemaksu ja nimelt: 14.05.2005.a kella 13.50 paiku Peterburi teel Tallinna linnas, politseiametnikud L.M ja M.K , täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ja 74-19 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest Andrei Kozlinets`i poolt juhitud sõiduauto Lada registrimärgiga XXX 6 XXX. Andrei Kozlinets`i isa O. K. võttis telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga. Viimane leppis eelpoolnimetatud politseiametnikega kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale antud rikkumise kohta ja võtavad selle eest O. K.`ilt altkäemaksu summas 3000 krooni, millest 2000 krooni pidid saama L.M ja M.K ja 1000 krooni T.F. 20.05.2005.a andis O. K. T.F-ile 2000 krooni. 3. T.F-ile oli esitatud süüdistus
lg 2 p 1,3 ja J.N-ile
lg 2 p 3 järgi selles, et nad töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablitena, kelledele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuteks
288 mõttes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis võtsid altkäemaksu ja nimelt: 19.05.2005.a kella 09.20 paiku Linnahalli juures Tallinna Kesklinnas, politseiametnik J.N , täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatas liikluseeskirja rikkumise – nõuetele mittevastava esimeste küljeklaaside läbipaistvuse, so Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest P.Z poolt juhitud sõiduauto. P.Z võttis telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga . T.F leppis J.N-iga kokku, et viimane jätab vormistamata P.Z poolt toime pandud väärteorikkumise ning T.F võtab selle eest temalt altkäemaksu summas 500 krooni. J.N jättis väärteomaterjalid vormistamata, mille eest P.Z maksis T.F-ile 500.- krooni. 4 I.F-ile oli esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuteks
288 mõttes, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos T.F-iga võtsid altkäemaksu ja nimelt: 17.05.2005 kella 09.54 paiku Tallinnas Sõpruse pst, politseiametnik I.F, täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatas liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest R.S-i poolt juhitud sõiduauto Mazda 626 reg.nr XXXXXX. R.S võttis telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga paludes viimaselt abi rikkumise vormistamata jätmiseks 500 krooni altkäemaksu eest peale seda andis telefoni I.F-ile , kellega T.F leppis kokku, et ta ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta altkäemaksu eest summas 500 krooni. I.F jättis väärteo materjalid vormistamata mille eest sai 400 krooni ja 100 krooni sai T.F. 5. T.F-ile oli
lg 2 p 1,3 -§ 22 lg 2 järgi esitatud süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
mõttes kihutas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaableid T.R ja K.I. altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 14.01.2005.a kella 15.45 paiku Laagna teel Tallinna linnas politseiametnikud T.R ja K.I , täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – lubatud sõidukiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest Vladimir Beljakov’i poolt juhitud sõiduauto MB registrimärgiga XXXXXX. Olles teadlik, et Jan Veimer`il on liikluspolitseinikust tuttav T.F , kelle poole võib pöörduda nimetatud probleemi lahendamiseks, helistas Vladimir Beljakov abi saamiseks läbi oma sõbra L.D Jan Veimer’ile, kes võttis telefoni teel ühendust T.F-iga. T.F lubas aidata ning helistas T.R-ile ja K.I-le. 7 Viimased leppisid T.F-iga kokku, et nad ei vormista Vladimir Beljakov’ile väärteomaterjale ning võtavad selle eest altkäemaksu summas 500 krooni. K.I-le oli esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi selles, et ta ametiisikuna
05.05.2005.a kella 14.45 paiku kihutas T.F“/span> Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaableid L.M ja O.B altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 05.05.2005.a kella 14.45 paiku Peterburi tee 58 juures Tallinna linnas politsei-ametnikud L.M ja O.B , täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest G.G poolt juhitud sõiduki BMW registrimärgiga XXXXXX. Pärast seda võttis G.G telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga, selleks, et tema lepiks politseitöötajatega kokku selles, et nad altkäemaksu eest ei vormistaks antud õigusrikkumise kohta materjale ja jätaks G.G karistamata. T.F koheselt helistas L.M-ile ja O.B-le ning leppis nendega kokku, et nad ei vormista G.G-le väärteomaterjale ning võtavad selle eest altkäemaksu summas 2000 krooni. G.G, kellele oli esitatud süüdistus
lg 1 järgi andiski vastavalt kokkuleppele L.M-ile ja O.B-le altkäemaksu summas 2000.00 krooni. 08.05.2005.a kella 21.15 paiku kihutas T.F“span class="ff1"> Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaableid, ametiisikuid
mõttes R.V ja Margus Nei`d, altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 08.05.2005.a kella 21.15 paiku Tabasalus Harju maakonnas politseiametnikud R.V ja Margus Nei, täites oma teenistusülesandeid, sh teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest I.N-i poolt juhitud sõiduki. Pärast seda võttis I.N telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga, paludes viimaselt abi rikkumise vormistamata jätmiseks 500 krooni altkäemaksu eest ning peale seda andis telefoni R.V-le, kellega leppis T.F kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale antud rikkumise kohta ning saavad altkäemaksu summas 500 krooni. Saades I.N-ilt altkäemaksuna 500. - krooni, jätsid M. Nei ja R.V väärteomaterjalid vormistamata. R.V-le ja Margus Neile oli esitatud
lg 2 p 3 järgi süüdistus selles, et nad töötades Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablitena, kellele on riigi poolt pandud võimu-esindaja ülesanded, seega olles ametiisikuteks
mõttes, panid ülalkirjeldatud tegevusega toime isikute grupis altkäemaksu võtmise. -12.05.2005.a kella 23.30 paiku kihutas T.F“/span> Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaableid U.N ja T.K altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 12.05.2005 kella 23.30 paiku Tabasalus Harju maakonnas, politseiametnikud U.N ja T.K , täites oma teenistusülesandeid, sh teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest German Kaimov`i poolt juhitud sõiduauto. German Kaimov`iga koos olnud I.N võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse 8 konstaabel T.F-iga. Eelpoolnimetatud politseiametnikud leppisid T.F-iga telefoni teel kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ja võtavad selle eest German Kaimov’ilt altkäemaksu summas 500 krooni. T.K-le oli esitatud süüdistus
Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, kellel on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuteks
mõttes, tegutsedes ühiselt, grupis koos U.N-iga pani ülaltoodud tegevusega toime altkäemaksu võtmise. -14.05.2005.a kella 03.50 paiku kihutas T.F“/span> Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaableid Jüri Pihlak`ut ja M.A altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 14.05.2005.a kella 03.50 paiku Viimsis Harju maakonnas politseiametnikud Jüri Pihlak ja M.A, täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise ja mootorsõiduki joobes juhtimise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 ja 74-19 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest I.N-i poolt juhitud sõiduauto. I.N võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga . T.F leppis eelpoolnimetatud politseiametnikuga telefoni teel kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ja võtavad selle eest I.N-ilt altkäemaksu summas 2000 krooni.J.Pihalk ja M.A jätsid seepeale väärteomaterjalid vormistamata ja võtsid I.N-ilt altkäemaksu 2000.- krooni. Jüri Pihlak’ule ja M.A-le oli esitatud süüdistusKarS § 294 lg 2 p 3 järgi selles, et nad töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablitena, kelledele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuteks
mõttes, tegutsedes ühiselt, grupis panid ülaltoodud tegevusega toime altkäemaksu võtmise. -18.05.2005.a kella 20.30 paiku kihutas T.F“/span> Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablit H.U altkäemaksu võtmisele ja nimelt 18.05.2005.a kella 20.30 paiku Peterburi ja Smuuli tee ristmikul Tallinna linnas politseiametnik H.U, täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelevalvet, peatas liikluseeskirja rikkumise – tumedate esiklaaside, so Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest Vladimir Beljakov`i poolt juhitud sõiduauto Mercedes Benz registrimärgiga XXXXXX. Vladimir Beljakov võttis telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga ning T.F leppis H.U-ga kokku, et ta ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ja võtab selle eest Beljakov’ilt altkäemaksu summas 500 krooni. -19.05.2005 kella 13.00 paiku kihutas T.F“span class="ff1"> Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politsei osakonna korrakaitsetalituse konstaablit S.I altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 19.05.2005 kella 13.00 paiku Tabasalus Harju maakonnas, politseiametnik S.I, täites oma teenistusülesandeid, sh teostades liiklusjärelevalvet, peatas liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest I.N-i sõbra – German Kaimov`i poolt juhitud sõiduauto. I.N võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga paludes viimaselt abi rikkumise vormistamata jätmiseks altkäemaksu eest, peale seda andis telefoni S.I-le , kellega T.F leppis kokku, et ta ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud 9 rikkumise kohta ning saab selle eest I.N-ilt ja German Kaimov’ilt altkäemaksu summas 500 krooni. S.I-le oli esitatud
lg 1 järgi süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
Kaimov’ilt ja I.N-ilt altkäemaksu võtmise. -11.06.2005.a kella 13.30 paiku kihutas T.F“/span> Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablit B.I altkäemaksu võtmisele ja nimelt: 11.06.2005 kella 13.30 paiku Tulika teel Tallinna linnas, politseiametnik B.I , täites oma teenistusülesandeid ja teostades liiklusjärelvalvet, peatas liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toime-panemise eest Vladimir Beljakov`i poolt juhitud sõiduauto. Vladimir Beljakov võttis telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga paludes viimaselt abi rikkumise vormistamata jätmiseks altkäemaksu eest, peale seda andis telefoni B.I-le , kes leppis kokku T.F-iga , et ta ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ning saab altkäemaksu summas 1000 krooni. 6. T.F“esitati
lg 2 p 1,2 järgi süüdistus selles, et ta 13.02.2005.a kella 01.50 paiku, olles varem toime pannud altkäemaksu võtmise, vahendas Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablite P.K ja V.T poolt altkäemaksu võtmist ja nimelt: 13.02.2005.a kella 01.50 paiku Tabasalus Harju maakonnas politseiametnikud P.K ja V.T , täites oma teenistusülesandeid, sh teostades liiklusjärelevalvet, peatasid liikluseeskirja rikkumise mootorsõiduki joobes juhtimise, so Liiklusseaduse § 74-19 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest Jan Veimer`i poolt juhitud sõiduauto. Väärteomaterjalide vormistamata jätmise eest nõudsid nimetatud politseiametnikud altkäemaksu summas 3000 krooni. Kuna Veimeril oli kaasas 2000 krooni, siis jätsid politseiametnikud oma kätte Veimeri juhiloa ning lubasid selle tagastada pärast 1000 krooni maksmist. Jan Veimer võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga ning palus rääkida eelpoolnimetatud politseiametnikega, et vähendada altkäemaksu summat. T.F soovitas Veimerile altkäemaksu ära maksta ja andis P.K-le Veimeri mobiiltelefoni numbri, millele helistades leppis P.K Veimeriga kokku altkäemaksu, so 1000 krooni üleandmise ja juhiloa tagastamise aja ja koha. Altkäemaksu üleandmine toimus kella 18.15 paiku Harkus Paldiski mnt ja Laagri teeotsas. 7. P.K-le oli esitatud
lg 2 p 1,3 järgi süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
mõttes, 07.05.2005.a kella 21.30 paiku Uus Saku tn 3 juures Saku alevikus Harju maakonnas, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F kihutamisel tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis V.T-ga pani teist korda toime altkäemaksu võtmise ja nimelt, täites oma teenistusülesandeid koos sama politseiüksuse konstaabel V.T-ga, võtsid üle Falck turvatöötajate poolt kinnipeetud A.G, kes juhtis joobes sõiduautot Audi registrimärgiga XXXXXX ja seega pani toime Liiklusseaduse § 74-19 ettenähtud väärteo, et vormistada rikkujale seadusega 10 ettenähtud väärteomaterjalid ning pärast seda, kui A.G võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga , lepiti temaga kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta, mille kohta andsid A.G-le ka nõusoleku, ja võtavad A.G-lt altkäemaksu summas 4000 krooni, millest 1000 krooni pidid andma Falck turvatöötajatele. Kuna Falck edastas kinnipidamisteate ametlikult läbi Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse, siis otsustasid eelpoolnimetatud politseiametnikud siiski loobuda raha võtmisest. A.G-le oli esitatud süüdistus
lg 1 järgi selles, et ta ülaltoodud käitumisega pani toime altkäemaksu andmise selle lubamisega. 8. U.N-ile ja T.K-le oli esitatud süüdistus
lg 2 p 1,3 järgi selles, et nad, Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F kihutamisel tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis võtsid teist korda altkäemaksu ja nimelt: 17.05.2005 kella 12.30 paiku Tabasalus Harju maakonnas, täites koos oma teenistusülesandeid peatasid Jan Veimer`i poolt juhitud sõiduauto, kuna ta pani toime Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteo, so lubatud sõidukiiruse ületamise. Jan Veimer võttis telefoni teel ühendust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F-iga . U.N ja T.K leppisid T.F-iga telefoni teel kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ja võtsid selle eest Jan Veimer’ilt altkäemaksu summas 500 krooni, jättes väärteomaterjalid vormistamata. Jan Veimerile oli esitatud
lg 2 järgi süüdistus selles, et ta ülalnimetatud käitumisega pani toime korduva altkäemaksu andmise. 9. YY’ile oli esitatud
lg 2 p 1,3 järgi süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
mõttes, 17.05.2005.a kella 14.00 paiku Tallinna linnas Pärnu mnt 104 juures Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabel T.F kihutamisel, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis T.R-iga pani toime altkäemaksu võtmise ja nimelt: 17.05.2005 kella 14.00 paiku Tallinna linnas Pärnu mnt 104 juures peatas ta N.E poolt juhitud sõiduauto BMW registrimärgiga XXXXXX, kuna ta pani toime Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteo, so lubatud sõidukiiruse ületamise ning pärast seda, kui N.E oli võtnud telefoni teel ühendust sama politseiüksuse konstaabel T.F-iga, leppisid politseiametnikud kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ning võtavad selle eest N.E-lt altkäemaksu summas 500 krooni. YY ja T.R jätsid väärteomaterjalid vormistamata ja said N.E-lt altkäemaksu 500.- krooni. 10. Mati Loorpuu’le oli esitatud
lg 1-§ 22 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse juhtivkonstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimu-esindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
mõttes, 18.05.2005.a kella 21.30-22.30 paiku kihutas kuriteo matkijat Jaan Pärenson`i altkäemaksu võtmisele ja nimelt 18.05.2005.a kella 21.30-22.30 paiku Järvevana teel 11 Tallinna linnas, kuriteo matkimise käigus peatas kuritegu – altkäemaksu võtmist matkinud Politseiameti teenistusosakonna politseikontrollitalituse politseijuhtivinspektor Jaan Pärenson liikluseeskirja rikkumise – antud teelõigul lubatud sõidu-kiiruse ületamise, so Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest Vladimir Beljakov`i poolt juhitud sõiduauto Mercedes Benz registrimärgiga XXXXXX. Pärast peatamist helistas Vladimir Beljakov Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtimiskeskuse juhtivkonstaabel Mati Loorpuu`le ning andis mobiiltelefoni Jaan Pärenson`ile. Loor-puu pakkus välja, et Jaan Pärenson lepiks Beljakov’iga kokku summas, mille eest oleks Pärenson nõus väärteoprotokolli kirjutamata jätma. Samuti oli Mati Loorpuu nõus olema kokkulepitud summa üleandmise vahendajaks. Pärast seda nõustus kuriteo matkija Jaan Pärenson võtma Vladimir Beljakov`ilt altkäemaksu summas 500 krooni. 11. B.P-le oi esitatud
lg 2 p 3 järgi süüdistus selles, et ta töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikuks
mõttes, 20.07.2005.a kella 04.00 paiku Tallinn-Pärnu maanteel Jõgisoo lähistel Harju maakonnas tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna liiklustalituse konstaabli O.B-ga , kuriteo matkimise käigus võttis altkäemaksu ja nimelt, täites oma teenistusülesandeid koos sama politseiüksuse konstaabel O.B-ga, peatas kuriteo matkija poolt juhitud sõiduauto Škoda registrimärgiga XXXXXX, kuna ta pani toime Liiklusseaduse § 74-22 lg 3 ettenähtud väärteo, so lubatud sõidukiiruse ületamine ning ei vormistanud rikkumise kohta väärteomaterjale ja võtsid selle eest kuriteo matkijalt altkäemaksu summas 1000 krooni. 12. D.M-ile oli esitatud
lg 1- § 22 lg 2 järgi süüdistus selles, et ta 07.05.2005.a kella 21.30 paiku Uus Saku tn 3 juures Saku alevikus Harju maakonnas kihutas A.G altkäemaksu andmisele ja nimelt: 07.05.2005.a kella 21.30 paiku Uus Saku tn 3 juures Saku alevikus Harju maakonnas, Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablid V.T ja P.K , täites oma teenistusülesandeid, võtsid üle Falck turvatöötajate poolt kinnipeetud A.G , kes juhtis joobes sõiduautot Audi registrimärgiga XXXXXX ja seega pani toime Liiklusseaduse § 74-19 ettenähtud väärteo, et vormistada rikkujale seadusega ettenähtud väärteomaterjalid. Et vabastada A.G karistusest väärteo toimepanemise eest, andis A.G sõber D.M A.G-le Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osa-konna liiklustalituse konstaabel T.F telefoninumbri selleks, et ta koheselt helistaks T.F-ile ja et T.F lepiks politseiametnike V.T ja P.K-ga kokku, et nad ei vormista rikkujale väärteomaterjale nimetatud rikkumise kohta ja võtavad A.G-lt altkäemaksu summas 4000 krooni, millest 1000 krooni pidid andma Falck turvatöötajatele. Kuna Falck edastas kinnipidamisteate ametlikult läbi Põhja Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse, siis otsustasid eelpoolnimetatud politseiametnikud, olles varasemalt nõustunud väärteomaterjalide mittevormistamise ja altkäemaksu võtmisega, siiski loobuda raha võtmisest. HARJU MAAKOHTU M.K: 12 13. Harju Maakohus mõistis õigeks L.M-i
lg 2 p 3 järgi 14.05.2005 episoodis, T.F
lg 2 p 3- § 22 lg 2 järgi 07.05.2005, 17.05.2005, kell 12.30 ja 14.00 episoodides, P.K
lg 2 p 3 järgi 07.05.2005 episoodis, A.G
lg 1 järgi, D.M-iga
lg 1- § 22 lg 2 järgi 07.05.2005 episoodis, Margus Nei
lg 2 p 3 järgi 08.05.2005 episoodis, T.K
lg 2 p 3 järgi 12.05.2005, 17.05.2005 kell 12.30 episoodides, U.N-i
lg 2 p 3 järgi 17.05.2005 kella 12.30 episoodis, Jan Veimeri
lg 1 järgi 17.05.2005 kella 12.30 episoodis, YY
lg 2 p 3 järgi 17.05.2005 kella 14.00 episoodis, Mati Loorpuu
14. Tunnistas süüdi T.F
lg 2 p 1,3 järgi ja karistas 4 aastase vangistusega,
lg 2 p 1, 3- § 22 lg 2 järgi ja karistas 5 aastase vangistusega,
lg 2 p 1,2 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega,
Kohaldas
ja määras katseajaks 4 aastat.
Tunnistas süüdi A.A
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, Kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat,
Tunnistas süüdi Jan Veimeri
lg 2 p 1 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega,
lg 2 järgi ja karistas 3 aastase vangistusega,
lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 3 aastat vangistust, kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat,
Tunnistas süüdi J.N-i
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi I.F-i
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi K.I/ K.I/
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi L.M-i
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat,
Tunnistas süüdi G.G
lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat, Tunnistas süüdi R.V ja karistas
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat,
Tunnistas süüdi U.N-i
lg 2 p 1,3 järgi ja karistas 2 aasta 6 kuulise vangistusega,
alusel määras katseajaks 3 aastat,
Tunnistas süüdi Jüri Pihlak’u
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi M.A
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi S.I
lg 1 ja karistas 1 aastase vangistusega, kohaldas
Tunnistas süüdi YY’i
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
13 Tunnistas süüdi P.K/
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
sätteid ja määras katseajaks 3 aastat.
Tunnistas süüdi B.P
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega,
Tunnistas süüdi T.K
lg 2 p 3 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega, kohaldas
Katseaja kulgemise alguseks luges kohtuotsuse kuulutamise päeva. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi veel Harry Jüriväli, L.D, Anti Peensaar, M.K, O. K., R.S, T.R, Vladimir Beljakov, O.B, I.N , N.E , H.U , B.I , H.L , kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. APELLATSIOONID: 15. Ringkonnaprokuröri apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu 22.04.2008.a. otsuse osalist tühistamist ja nimelt T.F ( episoodid 07.05.2005 a., 17.05.2005 a. kell 12.30, 17.05.2005 a. kell 14.00 )
2 p. 3 - § 22 lg. 2 järgi, P.K ( episood 07.05.2005 a. )
2 p. 3 järgi, A.G ( episood 07.05.2005 a. )
1 järgi, D.M-iga ( episood 07.05.2005 a. )
1 - § 22 lg. 2 järgi, L.M-i ( episood 14.05.2005 )
2 p. 3 järgi, Margus Nei ( episood 08.05.2005 a. )
2 p. 3 järgi, T.K ( episoodid 12.05.2005 a., 17.05.2005 a. kell 12.30 )
2 p. 3 järgi, U.N-i ( episood 17.05.2005 a. kell 12.30 )
2 p. 3 järgi, Jan Veimeri ( episood 17.05.2005 a. kell 12.30 )
1 järgi, YY ( episood 17.05.2005 a. kell 14.00 )
2 p. 3 järgi, Mati Loorpuu ( episood 18.05.2005 a. )
1 - § 22 lg. 2 järgi õigeksmõistmise osas ja T.F-ile määratud karistuse aja pikkuse ja selle täitmisele pööramata jätmise osas. Taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista süüdistuses esitatud asjaoludel süüdi L.M , P.K , A.G , D.M , Margus Nei, T.K , U.N, Jan Veimer, YY ja Mati Loorpuu. Jätta muutmata L.M-ile , P.K-le , T.K-le , U.N-ile , Jan Veimer’ile, YY’ile Harju Maakohtu otsusega määratud karistused. Mõista A.G-le karistuseks 1 a vangistust.
alusel jätta määratud karistus tema suhtes kohaldamata kui süüdistatav 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. D.M-ile mõista karistuseks 2 a vangistust.
lg 1 rakendamisega määratud karistust mitte pöörata täitmisele kui süüdistatav 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja poolt talle täitmiseks pandud kohustused. Margus Nei’le mõista karistuseks 2 a. vangistust
alusel jätta määratud karistus tema suhtes kohaldamata kui süüdistatav 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 14 Mati Loorpuu’le mõista karistuseks 1 a 6 kuud vangistust.
alusel jätta määratud karistus tema suhtes kohaldamata kui süüdistatav 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Uus otsusega mõista süüdistuses esitatud asjaoludel süüdi T.F , karistades teda kuue aastase vangistusega. Kohtuotsusest nähtuvalt on kohus otsuse aluseks võtnud vaid osa tõendeid, teiste süüdistuse aluseks olevate tõendite kõrvalejätmist ei ole kohus pidanud vajalikuks põhjendada. Seega on kohus kõikidest olemasolevatest tõenditest valinud välja teatud osa tõendeid ning rajanud oma otsuse neile, jättes põhjendamata, millel põhineb kohtu valik ning miks on kohus oma otsuse tegemisel ülejäänud tõendid jätnud kasutamata. Kohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja pealiskaudselt ning ka rida kohtu õiguslikke järeldusi on vastuolus kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga. T.F , P.K , D.M-iga ja A.G õigeksmõistmisel 07.05.2005.a. kuriteoepisoodis on maakohus selle episoodi tõendite analüüsi puhul jätnud andmata hinnangu A.G poolt kohtueelsel menetlusel antud ja kohtuistungil kinnitatud ütlustele, et temaga istusid politseiautos mõlemad politseinikud ja kui ta oli pärast D.M-ilt telefoni saamist, T.F-iga rääkimist, andnud telefoni juhi kõrval istuvale politseiametnikule, sai ta vestlusest aru, et tema peab politseinikele mingi raha maksma kui nemad jätavad väärteoprotokolli vormistamata. Sellega on täidetud juba politseiametnike poolt altkäemaksu võtmise kuriteokoosseis, kui nad on rikkujale arusaadavalt väljendanud oma nõustumist teenistusülesannete täitmata jätmisega saadava tasu eest. Samuti ei ole põhjendatud Harju Maakohtu väide et P.K tegi A.G teadmata T.F-ile ettepaneku võtta A.G-lt altkäemaksu, kuna A.G on selle oma ütlustega toimunust arusaamise kohta ümber lükanud. Samuti on alusetu kohtu järeldus, et D.M/ei ole A.G kihutanud altkäemaksu andma. Maakohtus uuritud kõnesalvestiste alusel saab väita, et pärast seda kui D.M/oli T.F-iga kokku leppinud altkäemaksu edasiandmise mooduses, tegi ta A.G-le ettepaneku karistuse vältimise teemal rääkida T.F-iga, kelle käsul andis A.G telefoni politseiametnikule, kelle jutuajamisest sai ta aru altkäemaksu andmise vajadusest, seda soovi eitamata. L.M-i õigeksmõistmist 14.05.2005.a. kuriteoepisoodis pole maakohus üksikasjalikult analüüsinud Jälitusprotokollis 05.09.2005.a. talletatut. L.M selgitas välja rikkuja andmed, lubas korduvalt, kõneluste kogukestvus 5 min. 20 sek., kasutada oma telefoni T.F läbirääkimisteks, patrulliliikmena soostus joobnu kiiruseületaja rikkumist mitte vormistama paarimehele lubatud tasu eest, jättis rikkujaga tegelemise kajastamata patrulllehel. Andes hinnangut L.M-i koostegutsemisele M.K-ga ei ole maakohus tähelepanu pööranud asjaolule, et L.M-ile süüks pandud 9 päeva varasema kuriteoepisoodi puhul oli just L.M see kes keeldus rikkumise vormistamata jätmisega T.F pakutud summa eest nõudes suuremat summat. Seega olles patrullikaaslasega võrdselt vastutav rikkumise vormistamise eest, omades varasemast T.F-iga suhtlemisest kogemusi rikkumise vormistamata jätmiseks altkäemaksu eest, olles teadlik T.F-i korduvatest läbirääkimistest saab ainult üheselt järeldada L.M-i osalust tema patrullikaaslase tegutsemises A. Kozlinetsi poolt materjalide vormistamata jätmisega altkäemaksu eest selles aktiivse osalemise vormis. Seega on põhjendatud L.M-i osas tehtud õigeksmõistva otsuse tühistamine ja tema süüdimõistmine
2 p. 3 järgi. Margus Nei õigeksmõistmisel ( episood 08.05.2005 a. )
2 p. 3 järgi tõendeid analüüsides on kohus jätnud andmata hinnangu tõenditele, millised näitavad et kohtueelsel menetlusel mõlemad süüdistatavad kinnitasid altkäemaksu võtmist. 15 Tõendeid kogumis hinnates võib teha järelduse, et M.Nei olles teadlik milles seisnes rikkumine, mõlemad olid autos kui pärast rikkumist anti sõitvast politseiautost peatamismärguanne, kutsus rikkuja politseiautosse, soostus sellega, et n.ö. teise kategooria raskusega kiiruse ületamise eest lubati rikkuja ilma väärteomenetlust alustamata minema on vähemalt oma nõusolekuga pannud toime altkäemaksu võtmise. I.N on kinnitanud politseiautos raha andmist, algselt on mõlemad politseiametnikud kinnitanud ka raha jagamist, tuleb hinnata, et nende esialgsed ütlused riimuvad teiste tõenditega ja faktiliselt pandi toime mõlema poolt nii ametkohustuste täitmata jätmine kui altkäemaksu vastuvõtmine. Kohtuistungil antud ütlusi tuleb hinnata kui kaitsetaktikat vastutusest pääsemiseks. Seega on põhjendatud Margus Nei süüdimõistmine
2 p. 3 järgi. T.F, T.K, U.N-i ja Jan Veimeri õigeksmõistmisel 17.05.2005 episoodis ei ole Harju Maakohus andnud hinnangut kohtus uuritud tõenditele, jälitusprotokollile, J.Veimer kohtus antud ütlustele, T.K kohtus avaldatud ülekuulamisprotokollis 23.09.2005.a antud ja kohtus antud ütlustele, hääleekspertiisaktis antud arvamusele, U.N-i ja T.F poolt kohtus antud ütlustele tervikuna. Samuti oleks kohus pidanud hindama telefonikõnelustes kasutatud fraase koos teistes kuriteoepisoodides neile omistatud tähendustega. Termin T.F suust on mitmes teises kuriteoepisoodis tähendanud altkäemaksu võtmist. Ei ole mingit alust arvata, et isik, kellel on süüdistus korduvas altkäemaksu vahendamises ja altkäemaksu andmises ja seda T.F poole pöördumistega, helistas T.F-ile lootuses, et ta jäetakse T.F-ile suhteliselt võõraste politseiametnike poolt ilma tasuta karistamata. Seda on Veimer väljendanud ka ütlustes, et altkäemaksu andmine kõikidel juhtudel toimus T.F kaudu. T.K kohtueelsel menetlusel antud ütlustes nimetatud altkäemaksu summa on samane sellega, millist T.F eestkostmisel rikkujad maksid kiiruse ületamise korral. T.K selgitus kohtueelsel menetlusel ütluste andmise põhjuse kohta on väheveenev. Ka selgitus rikkuja karistamata jätmise kohta mis oli vastuolus hinnanguga rikkumisele, ei vasta sellele mida T.F ja U.N oma tüüpiliste terminitega mõistukõnes kokku leppisid. Tõendatud nii altkäemaksu võtmisele kihutamine, võtmine mõlema politseiametniku poolt kui ka andmine. Seega on piisav alus süüdi mõista vaadeldavas kuriteoepisoodis T.F
2 p. 3 - § 22 lg. 2 järgi, U.N
2 p. 3 järgi, T.K
2 p. 3 järgi, Jan Veimer
T.K õigeksmõistmisel 12.05.2005.a. episoodis põhineb tõendite hinnang kohtu poolt väljaöeldud oletusel, millega on seostatud ka vajadust tõlgendada kahtlused T.K kasuks. Kui analüüsida üksikasjalikult tõendeid, nimelt jälitusprotokolli 05.09/ III kd. t.lk 2328/, kohtus uuritud asjaosaliste ütlusi, patrulllehte, hääleekspertiisi/ III kd. t.lk. 103-105/, T.K ülekuulamisprotokolli 23.09.2005, U.N-i ülekuulamisprotokolli III kd. t.lk. 86/ ja kohtus antud ütlusi, on kohtu järeldus selle kohta, et pärast kaheliikmelise patrulli poolt kinnipidamist, pärast T.F ja patrullis oleva politseiniku läbirääkimisi neile raha andmist võis I.N nahaalseks pidada hoopis mingeid varem kohatud politseinikke, mitte millelgi põhinev oletus. Tõendatud on T.F tegevus U.N-i mõjutamiseks, et teda usaldataks ja ei rakendataks karistust. I.N-i ütluste kohaselt toimus raha andmine, tema teatas ka hiljem T.F-ile et kõik on korras. Kõrvutades politseiametnike tegevuse, nende omavahelised läbirääkimised, rikkuja kinnituse, et väärteomenetluse mittealgatamiseks toimus raha andmine, on täielikult tõendatud altkäemaksu andmisele kihutamine, selle vastuvõtmine ja andmine. Kõikide tõendite analüüsil ei jää kahtlusi, milliseid kohtu arvates oli vajalik tõlgendada süüdistatava kasuks. Sündmuste loogika kohaselt viitab toimunud altkäemaksuandmisele ka asjaolu, et T.K selgitab ütluste 16 erinevust uurija survega, I.N ei räägi aga survest, vaid enda püüdest päästa kaaslane. Ebatõenäoline, ühtesid kuriteoosalisi mõjutati teisi mitte. Seega on täielik alus koos teiste kuriteoosalistega T.K tegevus selles kuriteoepisoodis hinnata kui
1 järgi käsitletava kuriteo kaastäideviimine. T.F ja YY õigeksmõistmisel 17.05.2005.a. kell 14.00 toimunud kuriteoepisoodis tõendeid analüüsides ei ole Harju Maakohus kõrvutanud kõiki kontrollitud tõendeid omavahel. Nimelt JP 05.09. lisasid 34, 35 tl 19-20;21-23 k IV, N.E kohtus antud ütlusi, patrulllehte 17.05.2005.a. (tl 30 k IV ei ole rikkumist fikseeritud),YY ülekuulamisprotokolli 22.09.2005.a.T.R-i ülekuulamisprotokolli 23.09.2005.a. Kohus on jätnud hinnangu andmata asjaolule, et algul tegelesid mõlemad politseinikud rikkujaga kahekesi. Samuti ei ole andnud kohus hinnangut T.F jutuajamiste sisule kahe isikuga nende järjekorras. N.E pöördus T.F poole et saada temalt abi rikkumise mittevormistamisel. T.F alles pärast seda, kui oli T.R-iga rääkinud soovist toimida nagu alati, mis mitme kuriteoepisoodi kontekstis tähendas ettepanekut altkäemaksu võtmiseks, pöördus uuesti N.E poole nimetades juba konkreetse summa 500.- krooni, olles saanud enne seda T.R-ilt kinnitust, et tema ettepanek toimida nagu alati on vastu võetud. Seega kohtu hinnang, et T.F kihutas N.E, kes tema poole pöördus rikkumise mittevormistamise abis, mitte aga politseiametnikku, kellele ta tegi mõistukõnes ettepaneku toimida nagu alati ja saavutas ka altkäemaksu võtmise ja väärteo mittevormistamise, ei vasta kõigi kogutud tõendite hinnangule nende koosmõjus. T.F pärast T.R-iga rääkimist, et nagu alati noh ütleb N.E-le, et peab maksma 500, siit järeldub, et kihutas politseiametnikku ja selgitas rikkujale kuidas käituda, et karistusest pääseda. Siit ka järeldus, et ka teistes kõnelustes kasutatud termin nagu alati sai tähendada ainult karistusest vabastamist altkäemaksu eest. Tõendatud nii altkäemaksu võtmisele kihutamine, selle võtmine kui ka andmine. Patrulliliikmete ütluste muutmine kohtus kaitsetaktika, et pääseks Y, kes telefoniga ei rääkinud. Tegelikkuses lisaks varasematele ütlustele veel kooskõlastatud tegevus rikkumise kohta väärteomenetluse mittealustamises näitab kuriteo toimepanemist grupis. Seega on põhjendatud T.F käitumise hindamine
2 p. 3 järgi ja § 22 lg. 2 kaudu ja YY käitumise hindamine
2 p. 3 järgi. Mati Loorpuu õigeksmõistmisel ei ole Harju Maakohus analüüsinud kõiki seda kuriteoepisoodi puudutavad tõendeid nende kogumis. Selle episoodi analüüsimisel kõneristuste jälitusprotokolli käsitlemisel / tl.87-104 k IV/ kahe protokolli kellaaegade võrdluses võib täheldada, et kellaajad neis erinevad täpselt ühe tunni võrra mõne sajandiksekundi kõikumisega. Sellisel puhul saab ainsaks järelduseks olla et tegemist on tehnilise veaga aja fikseerimisel, kuna tegevus toimus suvise kellaaja kohaselt. Prokurör esitab jälitusprotokolli /tl. 110-113 k IV/ sisu, J. Pärensoni ja M. Loorpuu ja Beljakovi kohtus antud ütlused. Matkija Jaan Pärenson kirjeldab üksikasjalikult asjaosaliste tegevusi, tema ütlused kinnituvad nii T.F, Beljakovi Pärensoni telefonivestlustes kui diktofonilt salvestatuga. Beljakov pärast rikkujana kinnipidamist pöördus T.F poole, pärast kui selgus, et T.F tundmatu isikuga ei soovi vestelda, pöördus Loorpuu poole, kellega peetud vestluse sisu andis täpselt edasi Pärenson, kuna diktofonilt kuuldud tema laused riimuvad tema poolt väljendatud kõneluse sisuga. Tõendatud nii Beljakovi poolt maksmine kui Loorpuu poolt Pärensoni veenmine, kihutamine, Beljakovi palvele, et talle ei koostataks väärteoprotokolli, pakkus variandid, et protokolli mittekoostamise eest võtaks altkäemaksu ja julgustas, kui ise ei julge, siis võib tema 17 edasi anda. Seega täitis oma tegevusega altkäemaksu võtmise kuriteokoosseisu, selle osavõtjana, kihutajana. Kohus ei põhjenda miks ta ei usu tunnistaja Pärensoni juttu, ei tee järeldust kellaegade erinevuse kohta olukorras, kus kellaajad kahes jälitusprotokollis, kõneeristuste ja matkimise ja kõneluste salvestamise protokollis ja tunnistaja kirjeldatud kellaajad langevad omavahel kokku ja ei riimu ainult telefonikõnede salvestiste kellaaegadega. Ekslik on kohtu järeldus, et kui Beljakov helistas Loorpuule, oli tema altkäemaksu Pärensonile juba andnud. On täielikult põhjendatud olemasolevate tõendite põhjal Mati Loorpuu süüdimõistmine
1 -§ 22 lg. 2 järgi. Kohus on karistuse määramise motiive käsitlenud üldsõnaliselt ja mitte vastavuses kohtu enda poolt tuvastatud asjaoludega. Käsitledes karistust kergendava asjaoluna kõikide, sealhulgas ka seega T.F puhul puhtsüdamlikku kahetsust, on kohus jätnud tähelepanuta tema enda poolt mitme kuriteoepisoodi käsitlemisel märgitud asjaolud T.F poolt kuriteosündmuse ebaõigest, ennast õigustavast kajastamisest. Sellised faktid aga välistavad puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu. Apellant viidates Riigikohtu otsusele 3-1-1-43-06 leiab, et karistuse kohaldamisel T.F-ile oleks tulnud arvesse võtta tema poolt toimepandud tegude iseloomu, eelkõige korduvust. T.F on kuritegusid võtmise vormis 5, võtmisele kihutamise vormis 11 ja üks altkäemaksu vahendamine. See mis on seadusandja väljenduses korduvus, on T.F puhul võtnud süstemaatilisuse vormi. 20 päevase ajavahemiku jooksul teostatud kõnede salvestuste ajal fikseeriti T.F osalusega kuritegusid 14 korral. Sellise süstemaatilisuse juures on mõistlikum tarvitada ilmselt väljendit elustiil. Karistamise eesmärkide puhul tuleb esikohale seada teiste politseiametnike tõsise hoiatamise analoogilise elustiili kahjulikkusest. Selline nõue tuleneb ka
Tuleb arvestada ka sellega, et valdaval arvul juhtudel pääsesid karistusest ohtlike väärtegude, suurel määral kiiruse ületamiste või joobnult sõiduki juhtimiste toimepanejad. Samuti on T.F tegude hindamisel oluline, et tema poolt kaasametnike ees n.ö. protežeeritavad isikud olid valdavalt süstemaatilised liikluseeskirjade rikkujad. 13-st altkäemaksu andjast oli selliseid isikuid 10. Seadusandja ja Riigikohtu nõuetest tulevaid asjaolusid arvesse võttes on alust märkida, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud, mistõttu T.F-ile karistuse määramisel tuleb arvesse võtta keskmine karistusmäär, s.o. 6 aastat vangistust
Sellise karistusega palub prokurör teda karistada.
lg 2 p 1 ja 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest palub teda karistada 1 aastase vangistusega,
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks määrata 6 aastat vangistust. Lõpetuseks apellant leiab, et ülaltoodud kriminaalmenetluse olulised rikkumised on põhjustanud osade süüdistatavate ebaseadusliku õigeksmõistmise, T.F ebaõiglase karistamise ja tingivad vajaduse Harju Maakohtu 22.04.2008.a. kohtuotsuse osaliseks tühistamiseks ja uue, süüdimõistva otsuse tegemiseks.
lg 1 ettenähtud ametiisiku käitumise kaks alternatiivi ja leiab, et süüdistus oli talle esitatud 500 krooni vastuvõtmises tema poolt, kuid kohus vara vastuvõtmist ei tuvastanud ja kohaldas varianti mille kohaselt tegu on lõpule viidud vara või muu soodustuse lubamisega ja on ekslikult leidnud, et pole oluline kas ametiisik on valmis pakkumise vastu võtma või mitte kuna see on teo objektiivne tunnus ja süüdimõistva otsuse korral kuulub tuvastamisele. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Samas süüdistatav ka leiab, et tõendite pinnal pole tuvastatav, et ta oleks nõustunud mingi vara või soodustuse lubamisega ning ei nähtu ka kes pidi summa tasuma. Kohus pole tuvastanud süüteokoosseisu tunnuseid kuid on ebaõigesti ta siiski süüdi tunnistanud.
lg 1 ettenähtud altkäemaksu andmise koosseis on täidetud isiku poolt ametiisikule vara või muu soodustuse pakkumise tegemisega ning pole oluline kas ametiisik on valmis seda vastu võtma, kuid ametiisikule altkäemaksu võtmisel inkrimineerimisel peab olema tuvastatud altkäemaksu võtmise pakkumise vastuvõtmine. Tõendite alusel pole tuvastatav, et I.F oleks andnud nõusoleku R.S-ile altkäemaksu vastuvõtmiseks. Kohus pole arvestanud I.F-i ega R.S-i ütlusi. Väärteomaterjalide vormistamata jätmist rikkujale võimaldab seadus ning suulise märkuse tegemisel või õigusrikkumisele tähelepanu juhtimisel ei ole protokolli või dokumendi koostamist ette nähtud. Milline liiklusalane rikkumine on väheohtlik pole seadusega reguleeritud, see on diskretsiooni otsus. I.F tegi R.S-ile seaduslikult hoiatuse, seega puudus tal põhjus nõustuda temalt altkäemaksu vastuvõtmisega. R.S-ile radari näitu ei näidatud, seda ei suudetud seoses autovooluga fikseerida, ning seetõttu ei saadud talle ka protokolli koostada R.S andis ütlusi, et pole altkäemaksu andnud. T.F“külastamine ei tõenda I.F-i süüd. Tuvastatav on et T.F“ helistas I.F-ile 2 tundi peale R.S-i kinnipidamist, sega ei saanud altkäemaksu osas kokkulepet olla. I.F ei ole R.S-i ja T.F telefonivestluse sisust teadlik. Apellant avab
sätestatud altkäemaksu võtmise koosseisulised tunnused ja leiab, et otsusest jääb selgusetuks millise õigusvastase teo on I.F toime pannud või jätnud õigusvastaselt toime panemata, millega on kohus rikkunud menetlusõigusnorme. 20. Süüdistatava G.G ja tema kaitsja A.Aaviku ühises apellatsioonis taotletakse otsuse tühistamist G.G-le mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tema suhtes on karistust kergendava asjaoluna jäänud kohaldamata süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Ta on andnud muutumatuid ütlusi, mis on aidanud kaasa süüteo avastamisele, tunnistanud oma süüd, puhtsüdamlikult kahetsenud. Apellandid leiavad, et antud juhul kuulub G.G karistamisel kohaldamisele
, kohaldades tema suhtes kas rahalist karistust või mõistes vangistuse alla miinimummäära ning lühendades
Maakohus on vääralt järeldanud, et YY tegutses ühiselt ja kooskõlastatult H.Jüriväliga. Provotseerija ütlustes tuleb kahelda, kuna ta on karistatud ja tema ütlused ei ole kinnitust leidnud. Maakohus pole andnud matkija tegevusele õiguslikku hinnangut. Tema tegevus kihutajana soodustas kuritegu ja kutsus esile õigushüvede tegeliku kahjustamise. Kohus ei ole tegelikult arvestanud YY ütlustega. Politseiametnikul on õigus otsustada kas väärteoprotokolli vormistada või mitte. Väheohtlik rikkumine on seadusega reguleerimata. YY piirdus rikkuja suulise hoiatamisega. 23. T.F“ kaitsja R.Bergsoni apellatsioonis taotletakse maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist
Samuti T.F“ õigeksmõistmist
T.F“tegevus 19.05.05 episoodis M.Tiitolt altkäemaksu võtmiselt kvalifitseerida ümber pistise võtmiseks
Tagastada T.F“Politseiameti rahandusbüroos hoiul olev raha.
lg 2 sõnastus annab mõista, et kuriteost osavõtt kihutamise vormis on võimalik vaid kuni põhiteo faktilise lõpuleviimist, juba toimepandud teole pole võimalik kallutada. Kaitsja teeb viited nii Tallinna Ringkonnakohtu kui Riigikohtu lahenditele ning leiab, et vaidlustatud episoodides T.F“esitatud süüdistused altkäemaksu võtmisele kihutamisest on alusetud kuna temaga peetud kõned toimusid peale liikluspolitseiniku ja rikkuja vahel vestluse alustamist karistusest pääsemiseks. Apellant analüüsib T.F“ käitumist episooditi altkäemaksu võtmisele kihutamise süüdistustes, leides, et nendes episoodides tema süü pole ühegi tõendiga tuvastatav. Altkäemaksu vahendamise süüdistuse osas jääb kaitsjale otsusest arusaamatuks milliste tõenditega loeb kohus süüteo tuvastatuks. Telefonikõnede stenogrammid ei tõenda altkäemaksu vahendamist. T.F“ vahendab Veimerile lubade tagasisaamist, mitte altkäemaksu LE rikkumise fikseerimata jätmise eest, sest selle fikseerimata jätmisega ning selle eest raha lubamisega on altkäemaksu andmine-võtmine juba toime pandud. Altkäemaksu vahendamisega samaks teoks ei saa lugeda varasemat altkäemaksu võtmist, seega on asjakohatu
Samuti on alusetu süüdimõistmine ametisesundi kasutamisega, sest telefoninumbri andmine ei nõua ametiseisundit. Seega oleks T.F“ süü tõendatuse puhul õige kvalifikatsioon
19.05.2005 episoodi puhul poleks tohtinud mööda minna pistise ja altkäemaksu piiritlemise küsimusest. Viidates Riigikohtu lahendile kaitsja leiab, et kohus pole koosseisulist tunnust avanud ja seda pole tehtud ka süüdistuses. T.F“on osaliselt oma süüd tunnistanud ja tegusid kahetsenud aga kohus on märkinud, et ta ei tunnista oma süüd. Kohtuotsuses pole põhjendatud hoiul oleva raha riigi tuludesse kandmist. 21
MS § 312 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema põhjendatud ja tuginema uuritud tõenditele. J.Pihlaku süüdistus rajaneb kriminaalkorras karistatud I.N-i vastuolulistel ütlustel. I.N-i ütluste kohaselt ta, jättes raha autosse polnud kindel kas politseitöötajad seda üldse nägid kuna viimane nende tähelepanu sellele ei pööranud. Ta ei väida, et lubas protokolli vormistamata jätmise eest raha. Arusaamatu on I.N-i ütluste eelistamine kahe politseitöötaja poolt antud ütlustele. Seadus ei kohusta kohtuvälisel menetlejal igal juhul õigusrikkujat karistada. Võib piirduda suulise hoiatusega. J.Pihlak ei vormistanud I.N-i suhtes väärteoprotokolli kuna ei tuvastanud joovet ega kiiruse ületamist. J.Pihlak ei pannud toime mingit seadusega mittelubatavat tegu ja ei jätnud toime panemata tegu milleks seaduse järgi olnuks kohustatud. Telefonikõne salvestusest ei tulene kokkulepe I.N-i erikohtlemise kohta. Süüdistus põhineb oletustel. T.F-ile helistas I.N, kuid mitte Pihlak, kes arvas, et I.N helistab advokaadile. Pihlaku käitumises puudub kuriteokoosseisu olemasoluks vajalik objektiivsesse külge kuuluv tegu. M.K-st jääb arusaamatuks ka Pihlak lubas altkäemaksu või nõustus altkäemaksu lubamisega. Esialgsest süüdistusest erinevas süüdistuses süüdi mõistmine kohtu poolt takistas kaitseõiguse realiseerimist. Rikutud on J.Pihlaku õigust õiglasele kohtupidamisele.
lg 2 p 3 ettenähtud tunnused, ta on kuriteo toimepanemises süüdi ja kohtuotsuse resolutiivosas ongi B.P põhiosas tuvastatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud ja karistatud. Seega vastavad kohtu järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning apellatsioonis nimetatud menetlusnormi oluline rikkumine pole tuvastatav. 29.2 M.A kaitsja on alternatiivselt taotlenud kohtuotsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja on viidates KrMS § 339 lg 1 p 8, leidnud, et menetlusõigusnormi oluliseks rikkumiseks on asjaolu, et kaitsja ei saa süüdistusest aru ega saa seega sellele vastu vaielda. Põhistab seisukohta sellega, et maakohus ei tuvastanud M.A nõustumuse konkreetse, st arvuliselt määratletava rahasumma, või muu hüve vastuvõtmiseks. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on ebaõige kaitsja väide, et altkäemaksu lubamisega nõustumise objektiivseks ja kohtuotsuses kohustuslikult tuvastamist vajavaks on altkäemaksuks antud või lubatud sularaha täpne summa. Vastupidiselt kaitsja seisukohale kohtukolleegium leiab, et süüteo esemeks oleva altkäemaksu täpne suurus ei ole antud juhul oluline ning antava sularaha summa ei kuulu süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka. Altkäemaksu andmine on lõpule viidud ka siis kui ametiisik on andja suhtes näidanud üles valmisolekut panna toime seaduses lubamatu teo ka tulevikus antava vara, seejuures raha eest, mille väärtus, täpne summa lepitakse kokku tulevikus ning võib muutuda ning süüteokoosseis on täidetud ka juhul kui altkäemaksu lubatakse anda või antakse andja poolt ametiisikuga seotud isikule. KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud olulise rikkumise mõiste on kohtukolleegium juba otsuse punktis 29.1, avanud ning peab M.A osas vajalikuks vaid märkida, et kohtuotsuse põhiosas on maakohus jõudnud järeldusele, et süüdistatav on toime pannud
Kohtuotsuse resolutiivosas on nimetatud süüdistuses M.A ka süüdi tunnistanud. Seega puudub maakohtu otsuse põhiosa ja resolutiivosa vastuolu ning nimetatud menetlusnormi oluline rikkumine pole tuvastatav. Kaitsja on leidnud, et KrMS § 339 lg 2 alusel tuleb tunnistada menetlusnormi oluliseks rikkumiseks fakt, et maakohus ei rahuldanud kaitsja taotlust kohtueelse menetluse käigus hääleekspertiisi teostanud eksperdi ristküsitlemiseks. Kaitsja ei saanud piisavalt veenvalt seada kahtluse alla ekspertiisi metoodikat ja tulemusi. Maakohtu kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kohtuliku uurimise käigus, enne kohtuvaidlusi kaitsja poolt vastavasisulist taotlust esitatud, vaid kaitsja ja süüdistatav olid nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega ega taotlenud nimetatud eksperdi kohtuistungil küsitlemist/ 3 kohtu köide t.lk.8-10/. Samuti ei ole antud juhul väheoluline fakt, et ekspertiisiaktis eksperdi poolt tehtud järelduse osas puudus vaidlus, kuna kõik süüdistatavad kinnitasid T.F ja J.Pihlaku, kelle hääl 24 ekspertiisiga kindlaks tehti, omavahelist vestlust telefoni teel. M.A ja T.F vahelist vestlust süüdistus ei kajasta. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt eksperdi kohtuistungile kutsumise ja temalt tõenäolises vormis antud ekspertiisiarvamuse metoodika kohta küsimuste esitamise võimaluse mitteandmine kaitsjale, pole antud juhul käsitatav kaitseõiguse rikkumisena, mida annaks tunnistada KrMS § 339 lg 2 alusel oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. 29.3 I.F-i kaitsja on, viitamata menetlusseadustiku ühelegi sättele, apellatsioonis leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Selliseks rikkumiseks on kaitsja arvates asjaolu, et maakohus on asunud seisukohale, et I.F on altkäemaksu lubamisega nõustunud, kuid kohtuotsusest jääb selgusetuks, millise õigusvastase teo on I.F toime pannud või on jätnud toime panemata. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud episoodi kohta on kohus otsuse 33 lehel esitanud kohtu poolt vahetult uuritud tõendite sisu ja on nendele toetuvalt oma järeldused ka teinud. Kohtukolleegium leiab, et kui ka möönda mõningast põhistuse puudulikkust, ei ole antud juhul siiski alust tuvastada kohtuotsuses põhjenduse puudumist KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes kuna otsusest on võimalik aru saada, et kohus on nõustunud riikliku süüdistaja seisukohaga, et R.S-i poolt toimepandud rikkumiste suhtes väärteoprotokolli vormistamata jätmine oli seadusega mittelubatud tegu. 29.4 J.Pihlaku kaitsja apellatsioonis on leitud, et kohus on tunnistades J.Pihlaku süüdi süüdistusest erinevas kuriteos, rikkunud süüdistatava kaitseõigust, on rikutud süüdistatava õigust õiglasele kohtupidamisele, mis on kohtuotsuse tühistamise vältimatuks aluseks. Kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks taotletud ei ole. Kohtukolleegium osutab, et süüdistuse piiridest väljumist on võimalik tunnistada kaitseõiguse rikkumiseks ning ka kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuid kohtukolleegiumi seisukohalt pole antud juhul süüdistatava kaitseõigust kahjustatud, et oleks alust rääkida kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja on selliseks rikkumiseks pidanud asjaolu, et kohus on J.Pihlaku süüdi tunnistanud KrMS § 294 dispositsioonis ettenähtud vara lubamisega nõustumise eest kuigi süüdistus oli esitatud vara vastuvõtmises. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole kohus isiku süüdimõistmisel lähtunud süüdistatava ja kaitsjale uudsest normist võrreldes süüdistusega, ning on sisuliselt, võrreldes esitatud süüdistusega, süüdistatava süüdi tunnistanud kergema kuriteo toimepanemises. Sellise õiguse annab kohtule KrMS § 268 lg 8. Pealegi oli isikule tagatud tõhus võimalus esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele järgnevas kohtukaebemenetluses, mida on kaitsja poolt ka realiseeritud. 29.5 Ka teistes eelpool analüüsimata apellatsioonides on leitud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Põhistatud on seisukohta maakohtu poolt ebapiisava motiveeringuga, kuid peamiselt siiski leitakse, et kohus on kas ühele kindlale tõendile andnud ebaõige hinnangu või teinud tõendite kogumist ebaõiged järeldused. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et mittenõustumine esimese astme kohtu motiividega ei anna apellatsioonikohtule alust kohtuotsuse tühistamiseks põhistuste puudumise tõttu kuna otsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. 25 Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu otsuses pole süüdistatavate käitumise vastavuse kohta
-s sätestatud deliktistruktuuri elementidele piisavat tähelepanu osutatud, on tõendid siiski kajastatud ja kohus on oma järeldused esitanud. Seega ei ole antud juhul alust tuvastada põhjenduste täielikku puudumist ega KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumist. Ringkonnakohtul on õigus, arvestades apellatsiooni piire, apellantide nõuete sisu, tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Kohtukolleegium, hinnates apellantide taotluste sisu ja motiive ning arvestades kriminaalasja mõistliku aja jooksul arutamise põhimõtet, leiab, et apellatsioonikohtul tuleb anda sisuline hinnang apellatsioonides esitatud põhistustele ja taotlustele süüdistatavate õigeksmõistmise või süüdi tunnistamise ning karistamise osas. 30. Süüdistatavate õigeksmõistmise taotlust on apellatsioonides põhistatud muuhulgas asjaoluga, et ametiisikute, antud juhul politseiametnike, poolt väärteoprotokolli koostamata jätmine pole ebaseaduslik, ehk pole tuvastatav
ettenähtud objektiivne tunnus ametiisiku poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega altkäemaksu huvides õigusvastse teo toimepanemine või toimepanemata jätmine. Apellandid on seejuures viidanud VTM § 53 lg 2, mis näeb ette kohtuvälisele menetlejale võimaluse jätta vähetähtsa väärteo korral hoiatustrahv määramata ja piirduda isiku suulise hoiatamisega, seda juhul, kui ta leiab, et menetlusaluse isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav. T.F“kaitsja on samadele põhistustele tuginevalt leidnud ühes vaidlustatud kuriteoepisoodis/ mida täpsemalt analüüsib ringkonnakohus otsuses edaspidi/, et süüdistatava poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida mitte altkäemaksu vaid pistise võtmisena. Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-118-06 märgitule, et
ja § 294 ehk pistise ja altkäemaksu võtmise süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise võtmise moodustab ametiisiku poolt pistiseandja huvides õiguspärase teo toimepanemine või toimepanemata jätmine, altkäemaksu võtmise puhul paneb aga ametiisik altkäemaksuandja huvides toime või jätab toime panemata õigusvastase teo.
§-des 293 ja 294 ette nähtud süüteokoosseisudes sisalduvad tunnused "seadusega lubatud tegu" ja "seadusega mittelubatud tegu" kujutavad endast kogu teole hinnangut andvaid koosseisutunnuseid. Seejuures on oluline rõhutada, et ametiisiku teole antav õiguslik hinnang õiguspärane või õigusvastane - ei sõltu sellest, millised on talle vara või muu soodustuse andmise või pakkumise muud tingimused. Nii näiteks ei anna pelgalt asjaolu, et ametiisik pani mingi teo toime või jättis toime panemata vastutasuna saadud raha eest, automaatselt alust sellist käitumist vaadelda altkäemaksu võtmisena
Ametiisiku teo lugemine seaduslikuks või ebaseaduslikuks ei sõltu teistest objektiivsetest koosseisutunnustest, vaid üksnes isoleeritult ametiisiku teole antavast hinnangust. Sellise hinnangu andmine kuulub kohtu pädevusse, kes peab oma otsustust põhjendama. Juhul kui ametiisikule on teo toimepanemise või toimepanemata jätmise otsustamisel õigusaktidega jäetud diskretsiooniruum (näiteks väärteomenetluse kohtuvälise menetleja pädevus rakendada väärteo menetlemisel hoiatamis-, kiir- või üldmenetlust), ei ole kohus ametiisiku teo objektiivse õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamisel seotud ametiisiku otsustustega. 26 Vaidlustatud otsuse süüdi tunnistavast osast nähtub, kuigi pikema analüüsita, et maakohus on nõustunud süüdistuse seisukohaga, et politseiametnike poolt väärteoprotokolli koostamata jätmine oli alati ebaseaduslik ehk tuvastati
Ülaltoodud lahendist tulenevalt kohtukolleegium leiab, et hinnates ametiisikute poolt väärteoprotokolli tegemata jätmise õiguspäraseks, seaduses lubatud teoks, ei too see asjaolu iseenesest ainuvõimalikuna kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise vaid võib kaasa tuua KrMS § 268 lg 8 tuginevalt ka teise õigusliku hinnangu andmise tema käitumisele. Kohtutel lasub KrMS § 306 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus mitte piirduda üksnes süüdistuses märgitud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid anda teole, milles süüdistatavat süüdistatakse, omapoolne õiguslik hinnang seda arvestades seaduses ettenähtud piiranguid, eelkõige süüdistuse ja süüdistatava olukorra raskendamise osas. 31. M.K-ks maakohtu järelduste seaduslikkust, süüdistatavate tegude karistatavust
lg 2 alusel, samuti apellatsioonides esitatud taotlustele hinnangu andmiseks peab kohtukolleegium otstarbekaks esitada oma põhjendused ja järeldused apelleeritud kuriteoepisoodidest ja isikutest lähtuvalt ja seda toimepanemise ajalises järjestuses: 31.1. 14.01.2005 kella 15.45 paiku toimepandud kuriteoepisood. Süüdimõistva kohtuotsuse on vaidlustanud T.F“kaitsja ja K.I-na kaitsja. Tõendite kogumile, eelkõige jälitusprotokollidele/ I kd. t.lk. 77-93/ hinnangu andmisega on tuvastatav, et 14.01.2005 aastal peeti politseipatrulli, kuhu kuulusid politseiametnikud T.R ja K.I, poolt kinni V.Beljakov ja seda nimelt seetõttu, et V.Beljakov juhtides mootorsõidukit, ületas lubatud sõidukiirust. Süüdistatava K.I-na poolt erinevate ütluste andmise tõttu on prokurör taotlenud tema ütluste usaldusväärsuse kontrolli, mida kohus ka on KrMS § 289 alusel teinud. Maakohtu otsuses on fikseeritud tema poolt kohtuistungil antud ütlused, kus ta täielikult eitab oma süüd ning selgitab, et V.Beljakovi poolseks rikkumiseks oli lahtise turvavööga auto juhtimine, V.Beljakoviga tegeles tema paarimees, tema läks sellel ajal autost välja. Põhjendas erinevate ütluste andmist asjaolu, et kartis vahistamist. /II kohtu köide t.lk. 96/ Kohtukolleegium leiab, et kuigi maakohtu otsuses ei ole esitatud süüdistatava ütluste, kui tõendi usaldusväärsuse analüüsi, siis süüdimõistvast otsusest on arusaadav, et kohus pole tema ütlusi usutavateks pidanud. Kohtukolleegium leiab, et isegi juhul kui lugeda süüdistatava selgitust vahistatuse kartusest erinevate ütluste andmise põhistusena arusaadavaks, siis tema poolt esitatud versiooni kõrvutamisel teiste tõenditega ning tuvastatud faktoloogiaga, on tema poolt kohtuistungil antud ütlused V.Beljakovi poolse rikkumise sisust vastuolus jälitustoimingu protokollist saadud andmetega. T.R-i poolt ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks pole taotlust esitatud, seega on hinnatavad tema kohtulikul uurimisel antud ütlused kogumis koos teiste tõenditega. Nii on T.R andnud ütlusi, et V.Beljakovi rikkumiseks oli kinnitamata turvavööga auto juhtimine, tegi otsuse . Hiljem helistas T.F ja ta vaid ütles, et tegi otsuse ja sellega jutt lõppes. Kohtukolleegium leiab, et ka T.R-i poolt antud ütlused V.Beljakovi poolse rikkumise sisu kohta on vastuolus jälitustoimingu protokollide alusel tuvastatuga. 27 Tõendamist on leidnud fakt, et T.F-iga võeti V.Beljakovi kinnipidamise järgselt ühendust vaid seetõttu, et viimane aitaks olukorda lahendada nii, et rikkujale ei tehtaks kiiruse ületamise eest väärteoprotokolli ega määrataks kuni 12 000 kroonist trahvi. Omavahelistest vestlustest on arusaadavalt juttu maksmisest, ehk politseiametnikele raha andmisest. Tuvastatud on et T.F“ helistas süüdistatavale T.R-ile ja viimase poolt oli tehtud V.Beljakovile hoopis kiirmenetluse otsus, milles oli väärteo kirjelduseks, et juhtis sõidukit kinnitamata turvavööga/ I kd. t.lk. 127/. Seega on tuvastamist leidnud, et kiiruse ületamata jätmise eest V.Beljakovile väärteoprotokolli ei koostatud ei K.I-na ega ka T.R-i poolt. K.I-na kaitsja väited sellest, et rikkumine oli nõuetekohaselt fikseeritud on vastuolus ülalnimetatud tõenditega ega anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks. Samuti ei saa olla õigeksmõistva kohtuotsuse aluseks asjaolu, et T.F rääkis telefonis vaid ühe süüdistatavaga. Kaitsjate apellatsioonides väidetu sellest, et T.F“ helistas T.R-ile alles peale kiirmenetluse otsuse tegemist pole tuvastatav. Kiirmenetluse otsuses on fikseeritud rikkumise toimepanemise kellaaeg 16.03, mis aga ei kehtesta aega mil politseiametnik otsustas teha kiirmenetluse otsuse. Kaastäideviimise puhul pole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Objektiivselt kaastäideviimisega on tegemist juhul, kui iga kaastäideviija osalussüüteos täiendab teise kaastäideviija tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Kohtukolleegium ei pea veenvaks apellandi väiteid, et koos patrullis olles tegutseti täiesti eraldiseisvalt ja omaette ning tuvastatav on , et kinnipidamisel olid süüdistatavad koos, seega teadsid mõlemad rikkumise sisu ning sellel seadusega kooskõlas reageerimine oli mõlema politseiametniku kohustus. Altkäemaksu andmine ja selle võtmisega nõustumine, kokkuleppe saavutamine ebaseadusliku teo tegemiseks ja tasu eest ebaseadusliku otsuse tegemine, kusjuures toimuvad erinevad telefonivestlused, pole eluliselt usutav vaid ühe patrullis oleva politseiametniku poolt, teise ametniku, antud juhul K.I-na poolt toimuva kaasvalitsemiseta. T.F“on peale T.R-ile helistamist teavitanud J.Veimerit, et kõik on korras, et asi klatiti koha peal ära, et „ tal oli olemas kohapeal“. Jälitustoimingu protokollide sisudest nähtub, et T.F“poolt V.Beljakovi kinnipidanud politseinikele helistamise eesmärgiks oli küll nende kallutamine altkäemaksu võtmisele, et ei tehtaks rikkujale väärteoprotokoll, kuid antud juhul pole tuvastatav kas politseiametnike poolt raha lubamisega nõustumine, selle vastuvõtmine ning rikkuja huvides ebaseadusliku teo tegemine oli kihutamisteoga põhjuslikus seoses või mitte. Kohtukolleegium leiab, et sellekohaste andmetega tõendeid pole kohtule esitatud ja maakohus ei ole sellistele tõenditele ka viidanud. T.F“ ja T.R-i vestluse sisu on teadmata, ning T.F“ja J.Veimeri vestlusest pole seda võimalik tuvastada. Kohtukolleegium leiab, et kuigi T.F“kuritegeliku käitumise kriminoloogiline eripära näitab, et ta tõepoolest võis kallutada politseiametnikke, siis kindlad tõendid sellest puuduvad. Kohtu järeldused ei saa põhineda oletustel, seega pole antud episoodis tuvastatav T.F käitumises talle inkrimineeritud kuriteokoosseisulised tunnused ning ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. 31.2 14.01.2005 kella 17.10 toimepandud kuriteoepisood. Süüdimõistva otsuse on vaidlustanud A.A kaitsja 28 A.A kaitsja poolt esitatud apellatsioonis on viidatud Riigikohtu lahendites märgitule, et kui süüdistatav kasutab kohtulikul uurimisel KrMS § 35 lg-st 2 ja § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust ütlusi mitte anda ja küsimustele mitte vastata, lubab KrMS § 294 p 1 avaldada tema eeluurimisel antud ütlused. Mitme süüdistatavaga kriminaalasjas tähendab see aga, et kui avaldatavad ütlused puudutavad ka kaassüüdistatavaid, ei saa nad ütluste andjat nende vastu antud ütluste osas küsitleda ning seega ka ütluste õigsust proovile panna. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-07 on märgitud, et kuigi KrMS § 294 p 1 lubab juhul, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, kohtul kohtumenetluse poole taotlusel avaldada süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, peab kohus arvestama EIÕK-st tulevate piirangutega. Eelnev ei tähenda kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise keeldu, küll aga seda, et isiku suhtes tehtud süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. Kohtukolleegium leiab, et nimetatud episoodis pole kohtule etteheidetav asjaolu, et kohtulikul uurimisel ütluste andmisest keeldunud süüdistatavate osas ei realiseeritud KrMS § 294 p 1 ettenähtud õigust avaldada nende kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Vastavalt kohtuistungi protokollile / II kohtu köide t.lk. 232-236/ pole kohtumenetluse pooled vastavasisulist taotlust esitanud ning kohtuotsuse kohaselt polegi kohus nende kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tuginenud. Kaitsja on leidnud, et kohtu poolt tõendina hinnatud jälitustoimingu protokolli, mis kajastab endast süüdistatavate omavahelisi vestlusi, näol on tegemist tunnistaja- süüdistatava ütlustega, mida aga samuti polnud võimalik kontrollida seoses ütluste andmisest keeldumisega. Kohtukolleegium leiab, et jälitustoimingu protokolli tõendina hindamine on kooskõlas KrMS § 63 lg 1 sätestatuga. Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta et jälitusprotokollis kajastatud andmed on võrdsustatavad KrMS § 63 lg 1 ettenähtud tunnistaja või süüdistatava ütlustega. Tegemist on seaduses ettenähtud iseseisva tõendiga ja kohtul oli õigus süüdistuse tõendatuse ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel jälitustoimingu protokollile kui seaduslikule tõendile toetuda. Kohtukolleegium leiab, et antud episoodis on tuvastatav ja seda eelkõige jälitustoimingu protokollide alusel, et politseiametnike H.Jüriväli ja A.A poolt oli kinni peetud L.D poolt juhitud sõiduauto. Tuvastatud oli, et sõidukil pole tehtud kohustuslikku liikluskindlustust ega ka ülevaatust ning L.D oli alkoholijoobes. J.Veimer pöördus T.F“ poole, et viimane helistaks A.A-le ja lahendaks probleemi, selgitades, et L.D ootab. Tuvastatav on, et T.F“ helistas A.A-le ja teatas seejärel J.Veimerile, et „tal ei olnud vist niipalju kui vaja seal, midagi leppisid kokku, et veel minu kätte peab kilo tooma“ . Seejärel helistab J.Veimer L.D-le ja viimane teatab, et ta lasti minema, et maksis tonni. J.Veimer ütleb, et ta peab T.F-ile veel tuhat krooni andma ja kokku tuleb siis kaks tuhat, mis on normaalne/ I kd. t.lk. 155-195, 201/. Kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tõendite analüüsi pinnal on tuvastatav I,.A.A poolt altkäemaksu võtmine vastutasuks selle eest, et ta jätab ametiisikuna L.D poolt toimepandud rikkumiste suhtes väärteomaterjali koostamata, mis asja tehiolusid arvestades oli objektiivselt ebaseaduslik kuna alkoholjoobes mootorsõiduki juhtimine pole vähetähtis rikkumine. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu süüdimõistev kohtuotsus A.A osas on seaduslik, tema tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ning süüdimõistev kohtuotsus ei rajane süüdistatavate kohtueelsel uurimisel antud ütlustele vaid seaduslike ja usaldusväärsete tõendite kogumile ja eelkõige jälitustoimingu protokollis kajastatule. 29 31.3 13.02.2005 kella 01.50 toimepandud kuriteoepisood. Kohtuotsuse on vaidlustanud süüdimõistetud T.F“span class="ff1"> kaitsja. Kaitsja leiab, et puuduvad tõendid selle kohta, et T.F“ oleks talle inkrimineeritud altkäemaksu vahendamist toime pannud.
ettenähtud süüteokooseis eeldab objektiivsete tunnuste poolest altkäemaksu võtja või- andja palvel või ülesandel altkäemaksu andmise või võtmise kohta kokkuleppe saavutamisele või täitmisele kaasaaitamist. Vahendaja poolt kasu saamine pole oluline. Nimetatud episoodis on maakohus tõendid esitanud ja nende uuesti kajastamist ei pea kohtukolleegium vajalikuks. Tõendite seaduslikkust või usaldusväärsust pole kaitsja poolt kahtluse alla seatud. Võttes aluseks esitatud süüdistuse ja hinnates kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid, leiab kohtukolleegium, et tuvastatav on, et T.F teeb tema poole pöördunud J.Veimerile selgeks, et altkäemaksu summa osas tingimine või vähem maksmine, maksmata jätmine, võib tuua kaasa järgmine kord rikkumise vormistamise. On tuvastatav, et T.F“ peab läbirääkimisi P.K-ga J.Veimerilt 1000 krooni altkäemaksu üleandmise võimaluste leidmise osas, andes P.K-le J.Veimeri telefoninumbri. Selline T.F“tegevus on õigesti hinnatud kui altkäemaksu vahendus. Maakohus on T.F süüdi tunnistanud esitatud süüdistuses
Kaitsja on apellatsioonis leidnud, et juhul kui T.F“poolt altkäemaksu vahendus on tõendatud tuleb tema tegevus kvalifitseerida
lg 1 järgi kuna ta pole lõikes 2 p 1,2 ettenähtud sama tegu teist korda toime pannud ega vahendanud altkäemaksu andmist ametiisikuna. Kohtukolleegium osutab, et altkäemaksu vahendus kujutab endast võtmisele kaasaaitamise erijuhtu, mis on eraldi süüteona kriminaliseeritud ning seega annab varasem altkäemaksu võtmine altkäemaksu vahenduse kvalifitseeriva tunnuse -teistkordsuse. Kui vahendaja kasutab süüteo toimepanemiseks oma ametiseisundit ehk vahendajaks on ametiisik, on see vastutust raskendav asjaolu. Antud juhul T.F“poole pöörduti just seetõttu et ta on politseiametnik, ametiisik, kes oma ametiga seonduvalt tunneb teisi politseinikke ja saab kaasa aidata altkäemaksu võtmiseleandmisele, kelle poolt kokkuleppe saavutamisele kaasaaitamine on võimalik, annab tulemusi just seoses ametiseisundiga. Kohtukolleegium leiab, et T.F“ tegevusele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon ja apellatsiooni alusel selle tühistamiseks alused puuduvad. 31.4. 05.05.2005 kella 14.30 paiku toimepandud kuriteoepisood. Vaidlustanud on süüdimõistva kohtuotsuse T.F“kaitsja. Kaitsja leiab, et 2000 krooni altkäemaksu võtmise initsiatiiv ei tulnud T.F-ilt vaid L.M-ilt, kes oli lubatud sõidukiiruse ületamise eest G.G kinni pidanud. Kohtukolleegium sellise kaitsja väitega ei nõustu. Jälitustoimingu protokollide alusel / II kd. t.lk. 66-89/ on tuvastatav, et peale kinnipidamist helistab G.G T.F“ja räägib juhtunust, teatab teda kinnipidanud isiku nime ja ütleb“ aga võib-olla teeme nii, et ta võib-olla lihtsalt annab ära ja mina pärast sinuga kohtun ja annan üle…“.. „ või sa võibolla räägid temaga üle, et ma siin aega ei raiskaks, mul on seal kohtumine ja ma pärast sinuga täna hiljem kohtun“. T.F“vastab “ Okei , ma proovin“. Sellele järgnevalt T.F“helistab patrulli koosseisus olevale O.B-le ja korduvalt räägib“ kuule, mul üks friend, kibekiire ärikohtumisele, saad sa teda ära lasta, ma pärast sebin ise kõik asjad ära“ 30 O.B lubab Atsiga /L.M/ rääkida ja tagasi helistada. Veidi aja pärast O.B helistab T.F“ tagasi ja teatab, et „ Ats ütleb et kaks“, mille peale T.F ebatsensuurselt väljendades avaldab arvamust L.M-i poolt tema sõbra nöörimisest. Kohtukolleegium leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et O.B ja L.M nimetasid rikkujale ja T.F-ile rahasumma 2000.00 krooni, mida nad on altkäemaksuna nõus võtma, on tuvastatav, et altkäemaksu võtmisele kallutas neid T.F“just oma jutuga G.G-st kui sõbrast, keda tuleks ära lasta ja lubas ise kõik pärast korda ajada. Kohtukolleegium leiab, et asjaolu, et politseiametnike poolt altkäemaksu võtmiseks oli vaja vaid neile teatada, et tegemist on T.F“sõbraga ja esitada tema poolt palve rikkujale väärteoprotokolli tegemata jätmise kohta, andes selge viite ka sellise käitumise eest raha saamisest, ehk asjaolu et kuriteo toimepanemisele kallutamiseks mingeid muid meetmeid ei pidanud kasutama, ei anna alust T.F“õigeksmõistmiseks vaid iseloomustab altkäemaksu võtjate äraostetavust. Seega kohtukolleegium leiab, et selles süüdistuses on T.F seaduslikult
lg 2p 3§ 22 lg 2 järgi süüdi tunnistatud ja apellatsioonis esitatud taotlus tema õigeksmõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. 31.5. 07.05.2005 kella 21.30 paiku toimepandud kuriteoepisood. P.K, T.F“ A.G ja D.M-iga õigeksmõistmise on vaidlustanud riiklik süüdistaja. Maakohus on selles episoodis leidnud, et T.F ja P.K vabatahtlikult loobusid altkäemaksu võtmisest. A.G pole kellelegi altkäemaksu lubanud ega D.M pole A.G altkäemaksu andmisele kihutanud sest altkäemaksu võtmise juttu rääkisid omavahel T.F“ ja P.K. T.F“ informeeris altkäemaksu võtmisest ka D.M-i ja viimane vabandas tülitamise eest/ otsuse 40 lk/. Kohtukolleegium leiab, et antud episoodis vahetult uuritud tõendite pinnalt on tuvastatav, et A.G, kes juhtis sõiduautot alkoholijoobes, peeti Falck patrulli poolt kinni ja anti üle politseipatrullile kuhu kuulusid P.K ja V.T. Jälitusprotokolli lisadest nähtuvalt helistas A.G tuttav D.M T.F-ile ja seda eesmärgil, et viimane helistaks A.G kinnipidanud meestele. D.M-iga vestlusest T.F-iga on aru saadav, et sõber jäi politseile joobes juhtimisega vahele ja edasi ütleb D.M“ .. nad ei taha, ütlevad, et neil pole midagi rääkida, äkki saad neile helistada“. Edasistest vestlustest P.K ja T.F“ vahel on hetkest kui P.K saab A.G-lt telefoni enda kätte ja saades aru, et helistajaks on T.F“ arusaadav, et jutt on võimalikust ebaseadusliku teo teoimepanemisest A.G huvides politseiametnike poolt/ II kd. t.lk. 132/. Hinnatakse riski probleeme seoses sellega, et turvafirma pidas A.G kinni ning vaagitakse võimalust teha väärteoprotokoll väiksema joobeastme äranäitamisega. Samas tõdetakse, et see on siiski risk kuna Falcki mehed tulevad tunnistusi andma. T.F“ütleb, et „ päris sebida ära ei saa midagi, eksju „, P.K vastusele, et päris ilma ei saa, uurib T.F“uuesti“ ma saan aru jah, no aga jäägid saad vä“. Saab P.K-lt vastuse“ no ma üritan teha, aa mis“, mille peale küsib T.F“ palju ma peaksin, selles mõttes, et ma teda ennast ei tunne, ma tunnen tema sõpra, kes klatib minuga asju“ „ Et palju ma peaksin sinule tooma“. P.K räägib, et võib-olla peaks ta Falcki meestele ka andma , mingi kilokese, ise võtaks ka mingi kolmeka“. Seejärel avaldab T.F“ arvamust, et „see läheb kirveks“, edasi tuleb vestlus sellest, et „hakkavad tõrkuma, et miks nii palju aga sina jäädki sebima“. 31 Kohtuliku uurimise käigus on P.K kinnitanud stenogrammis fikseeritud kõne sisu T.F-iga, kuid rääkis seda juuresolnud seltskonna maha rahustamiseks. Kohtukolleegium hindab P.K selliseid selgitusi ennastõigustavateks ja eluliselt ebausutavateks. P.K vestlusest T.F-iga järeldub , et A.G-le kergema joobeastme äranäitamisega väärteomaterjalide vormistamise realiseerimist takistavaks asjaoluks oli vaid fakt, et teave joobes isiku kinnipidamise kohta oli saanud ametkondlikult avalikuks ja samuti seetõttu, et kogu maksmisele kuuluv summa, trahvisumma koos altkäemaksuga, oleks läinud liiga suureks, mis oleks võinud kaasa tuua probleeme maksjate poolt. Kohtukolleegium leiab, et tõenditele alusel on tuvastatav, et P.K andis oma nõusoleku ebaseadusliku teo tegemiseks liiklusseaduse rikkuja A.G huvides ja ära olid nimetatud ka võimalikud summad, mida siis peaks P.K-le tasuma seaduses mittelubatud teo eest. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodu alusel on tõendatud P.K poolt altkäemaksu võtmisega nõustumine ja seda T.F“ mõjutusel. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt olukorras, kui väärteo toimepanija juuresolekul ja huvides peetakse vestlusi rikkumise võimalikust fikseerimata jätmisest, ebaseaduslikult leebema õigusrikkumise fikseerimisest ehk rikkujale võimalikult soodsa olukorra loomisest ning räägitakse erinevatest variantidest ja summadest, on realiseerunud politseiametniku äraostetavuse selge näitamine rikkujale ja
Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega P.K ja T.F“ vabatahtlikust loobumisest. Antud juhul pole võimalik rääkida isiku tahtest süüteo loobumisel. Tuvastatav on, et seadusevastase teo toimepanemisest loobuti vaid seetõttu, et joobes juhist, A.G-st oli teave juba ametkondlikult fikseeritud, kinnipidamine toimus hoopis Falci töötajate poolt, kes olid kohustatud oma tunnistused andma, seega oleks kaasnenud liigne risk ning seega ei saa antud juhul rääkida süüdlaste tahtest sõltumatute asjaolude sunnita loobumisest. Maakohus on sellise asjaolu samuti tuvastanud kuid leidnud, et vaatamata hirmule oli süüdlastel võimalik ikkagi A.G-lt altkäemaksu saada. Samas aga jätab kohus tähelepanuta, et altkäemaksu võtmine eeldab ametiisiku poolt andja huvides õigusvastase teo toimepanemise või toimepanemata jätmise, mille kohus aga on välistanud vaid seoses sellega, et info A.G kinnipidamisest oli juhtimiskeskuses fikseeritud. Kohtukolleegium leiab, et P.K oli nõustunud altkäemaksu lubamisega ja seda T.F“ kihutamisel. Seega tuleb P.K süüdi tunnistada altkäemaksu võtmises kuna tegutses grupis koos V.T-ga ja T.F“tegevus on õigesti kvalifitseeritud ametisiku altkäemaksu võtmisele kihutamises. Maakohus on leidnud, et A.G ei lubanud P.K-le altkäemaksu, kuid P.K tegi A.G teadmata T.F-ile ettepaneku võtta A.G-lt altkäemaksu /otsuse lk. 40/. Kohtukolleegium leiab, et selline järeldus on vastuolus nii süüdistuse kui ka tõendite kogumis tuvastatuga. K.Kaunipaiga ja T.F“vahelisest vestlusest / II kd. t.lk. 130/ on tuvastatav, et D.M-iga sõber jäi alkoholijoobes sõiduauto juhtimisega vahele. D.M palub T.F politseinikele helistada ja rääkida, lubab kõik ise pärast ära klaarida. Seega on tuvastatav A.G, kes teatas juhtunust D.M-ile, soov vabaneda karistusest, kuigi oli selgelt õigusrikkumise toime pannud. D.M-iga ja T.F“ vestlusest on üheselt tuvastatav altkäemaksu lubamine ametiisikule, selleks, et A.G, kes oli õiguserikkuja, pääseks karistusest. Seega initsiatiiv ja huvi altkäemaksu andmiseks tuli A.G-lt. Kohtukolleegium leiab, et A.G poolt toimepandu kuulub süüdistusele vastavalt kvalifitseerimisele
32 D.M-ile oli esitatud süüdistus
Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodud tõenditele kogumis hinnangu andmisel pole tuvastav, et D.M oli isikuks, kes tekitas A.G tahtluse kuritegu toime panna. Tuvastatud on , et A.G, kes oli toime pannud tõsise liiklusseaduse rikkumise, kuna juhtis mootorsõidukit alkoholjoobes, sooviks oli karistusest vabanemine. Antud juhul on tõendatud, et D.M võtab ühendust T.F-iga ja pärast seda kui oli kokku leppinud T.F-iga altkäemaksu edastamisest, asja klaarimisest, tegi A.G-le ettepaneku karistuse vältimiseks rääkida T.F-iga, mida viimane ka teeb. Kohtukolleegium leiab, et tõendite kogumile hinnangu andmisega on tuvastatav D.M-iga poolt altkäemaksu lubamisele tahtlik kaasaaitamine. Kuriteole kaasaaitamine on teise isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine. Erinevalt kihutamisest on kaasaaitamine kergem osavõtuvorm, sest teo täideviijal on teotahtlus juba olemas. Seega kohtukolleegium leiab, et võrreldes süüdistusega ja prokuröri apellatsioonis esitatud taotlusega on kohtukolleegiumi poolt tuvastatud D.M-iga käitumises kergema kuriteo tunnused ning ringkonnakohtul on seaduslik pädevus D.M süüdi tunnistada
Kohtukolleegium leiab, et võttes ühendust T.F-iga, lubades ise kõik ära klaarida, selgitades A.G-le võimalust karistusest pääsemiseks, andes talle nõu T.F“helistada, rääkides T.F“ka ainelisest kaasabist A.G-le, osutas D.M vaimset kaasabi ning lubas ka ainelist abi, seega on tuvastatav tema poolt kaasaitamistegu, mis on A.G poolt kuriteo toimepanemisega ehk põhiteoga põhjuslikus seoses. 31.6 08.05.2005 kella 21.18 paiku toimepandud kuriteoepisood. Süüdimõistva kohtuotsuse on vaidlustanud R.V ja T.F“kaitsja. Õigeksmõistva otsuse M.Nei osas on vaidlustanud prokurör. Tõendite kogumis hindamisel on tuvastatav, et R.V ja M.Nei pidasid Tabasalus kinni sõiduki, mis 50 km/h piirangu vööndis sõitis 79 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust üle 21 km/ h. Vastavalt materjalidele on tõendatud, et I.N, kes räägib meie vormis sõitmisest helistab T.F“ räägib juhtunust. Annab vastavalt palvele telefoni teda kinnipidanud politseiametnikule, kelleks on R.V, ning kes ütleb T.F“ no, viiekümne alas seitsekümmend üheksa noh“. T.F seepeale“ noh nagu ikka või?“. R.V“ No jah , probleeme ei ole“. T.F“ mis ta… aa, ta ise ,. Ta ise jagab matsu..“ Lõpetades R.V-ga vestluse teatab T.F“I.N-ile, et „ seal on kõik okei“ I.N: “ kõik on korras jah“ T.F“„ no nagu alati“/ II kd. t.lk. 166-169/. Antud juhul on tuvastatav, et kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja kohtulikul uurimisel antud ütlused raha saamisest ja rikkuja äralaskmise põhjendustest on süüdistatavatel erinevad. Maakohtu istungil on prokurör sellele ka tähelepanu pööranud ja süüdistatavad on kinnitanud, et kohtueelsel uurimisel nad selliseid ütlusi andsid ja põhjendasid seda kaitsetaktikaga ja sooviga jääda vabadusse. Kohtukolleegium leiab, et kuigi ristküsitluse käigus maakohtus pole süüdistatavate kohtueelsel uurimisel antud erinevate ütluste avaldamise taotlust rahuldatud, on nad ise seda kinnitanud. Kohtukolleegium leiab, et erinevate ütluste andmine seab kahtluse alla süüdistatavate ütluste usaldusväärsuse ja süüdistuse tõendatuse ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel tuleb eelkõige tugineda teistele kogutud ja vahetult kontrollitud tõenditele. 33 I.N-i poolt kohtuistungil antud ütlustest selgub, et tal oli veel rikkumisi ja ka need olid koos Kaimoviga ning seetõttu ta mäletagi täpselt kes oli 08.05. 2005 roolis kuna seda autot juhivad mõlemad. Tuvastamist on leidnud, et mõlemad politseiametnikud olid teadlikud mootorsõiduki juhi poolsest liiklusseaduse rikkumise sisust ja raskusest. R.V on apellatsioonis väitnud, et rikkumine oli vähetähtis ja ta piirdus suulise hoiatusega. Materjalidest nähtub, et politseiametnike poolt oli fikseeritud oluline lubatud sõidukiiruse ületamine, üle 21 km/ h. Seda õhtusel ajal, asula sisesel maanteel. Kohtukolleegium leiab, et selline rikkumine pole hinnatav kui vähetähtis, mille alusel VTM§ 53 lg 2 kohaselt võib piirduda suulise hoiatamisega. Seega on rikkujale väärteomaterjalide vormistamata jätmine politseiametnike poolt ebaseaduslik. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on tuvastatav, et politseiametnikud tegutsesid koos ja ühiselt. Nii M.Nei kui R.V olid teadlikud rikkumise raskusest, seega lasus neil seadusest tulenev kohustus rikkumisele reageerida seadusele vastavalt. T.F“ ja R.V vahelisest vestlusest on arusaadav, et politseiametnikud toimivad „ nagu ikka, et probleeme ei ole ja rikkuja ise tabab matsu“ nagu ütleb T.F“ ning faktist, et politseiametnikud tagastavad rikkujale väärteomaterjale vormistamata dokumendid ja lubavad lahkuda, on tuvastatav ka seos raha pakkumise, selle maksmise ja väärteokaristuse mittejärgnemise vahel. M.Nei juuresolekul ja nõusolekul jäeti väärteoprotokoll koostamata ja rikkuja ebaseaduslikult karistamata seega sai vaid süüdistatavate poolt ühise ja kooskõlastatud tegevusega kaastäideviimise vormis võimalikuks rikkuja huvides väärteomaterjalide vormistamata jätmine. Kohtukolleegium leiab, et R.V on seaduslikult süüdi tunnistatud, kuid M.Nei õigeksmõistmine ei ole kooskõlas asja materjalidega ning kohtu järeldused ei vasta tõendite kogumile, mis annab aluse kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega M.Nei kuulub
Kohtukolleegium ei nõustu T.F kaitsja poolt apellatsioonis väidetuga, et altkäemaksu võtmine pole toimunud T.F“ kihutamise tagajärjel. Pole tõendatud, et politseiametnikud oleksid enne T.F-iga kõnelemist altkäemaksu lubamisega mingil objektiivsel viisil nõustunud, küll aga on tuvastatav vastava pakkumise tegemine rikkuja poolt. Fakt, et T.F“ poolne helistamine ja viitamine nagu alati käitumisele tema tuttava poolt rikkumise reageerimise peale, piisas selleks, et kallutada politseiametnikke kuritegu toime panema, ei anna alust teda õigeks mõista vaid näitab politseiametnike kooskõlastatud ebaseaduslikku käitumist ja altkäemaksu lubamisega nõustumist vaid telefonikõne peale. 31.7 12.05.2005 kella 23.30 paiku toimepandud kuriteoepisood. Süüdimõistva kohtuotsuse on vaidlustanud T.F“kaitsja ja T.K suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse on vaidlustanud prokurör. T.F kaitsja leiab, et kohtu poolt hinnatud telefonikõnest on võimatu välja lugeda raha või mõne muu hüve lubamist õigusrikkuja karistamata jätmise eest. Prokurör leiab, et kohtu järeldused T.K teadmatusest U.N-i poolt altkäemaksu võtmise toimepanemisest, on oletuslikud ja vastuolus tõendite kogumiga. Antud episoodis on tuvastatav, et politseiametnikud U.N ja T.K peatasid kiirust ületanud sõiduki. Juht kutsuti politseiautosse ja mõlemad politseiametnikud selgitasid juhile 34 rikkumise sisu. Tõendamist on leidnud, et I.N helistab T.F“ja selgitab, et teda jälle peeti kinni ja palub politseinikega rääkida. T.F“nõustub ja telefon ulatatakse U.N-ile. Tuvastatav on , et T.F“teda ega tema paarimeest T.K ei tunne, kuid nimetab teisi samas osakonnas töötavaid politseinikke, keda pidavat hästi teadma. T.F küsib, „. No, saab hakkama“?.“ Noo mõtle. Alati, alati on kõik okei“. „ ta ei ole väga paha“. Mõlemad süüdistatavad on andnud ütlusi, et leppisid T.F-iga kokku, et lasevad rikkujal, kes on viimase hea tuttav, lihtsalt ära minna. T.K andis ütlusi, et ta andis dokumendid väärteoprotokolli vormistamata, tagasi ja rikkuja sõitis edasi. I.N-i poolt antud ütluste kohaselt oli kinnipidamise ajal autoroolis G.Kaimov. Kinnitab, et helistas T.F“ja andis seejärel telefoni edasi, et T.F“saaks politseinikega rääkida. Hiljem lasti neil edasi sõita. Arvab, et politseinikud leppisid kokku 500.00 krooni võtmises ja G.Kaimov selle raha andis, kuid kindel selles ei ole. Kohtuistungil oli tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud ja kohtueelse menetluse käigus on I.N kinnitanud, et tegelikult andis 500.00 krooni altkäemaksu politseiametnikele tema. Juhtis sõidukit G.Kaimov. Seega on erinevus antud juhul vaid selles, kes andis politseiametnikele raha selleks, et nad jätaksid kiiruse ületamise fikseerimata ja väärteomaterjalid vormistamata. Süüdistus on esitanud nii G.Kaimovile kui ka I.N-ile, kes tegutsesid altkäemaksu andmisel koos, ühise tahtlusega ja kooskõlastatult grupis. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate endi ütlustega on tuvastamist leidnud, et nad olid politseiautos koos. Koos rääkisid rikkujaga. Juhi sõiduõigust kinnitavad dokumendid olid T.K käes, seega on loogiline, et viimane ka täidab vajalikud dokumendid, kuid peale U.N-i ja T.F“ telefoniteel vestlust jättis ta rikkumise fikseerimata ja tagastas dokumendid. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavate ütlused sellest, et raha võtmisest ei olnud juttugi, et rikkuja lasti lihtsalt ära kui T.F sõber, ei ole antud juhul veenvad, kuna kumbki süüdistatav T.F, veel vähem tema sõpru, kes olid korduvalt varem väärtegusid toime pannud, ei tundnud. Selline versioon peaks eeldama igasuguse põhjusliku seose puudumise raha pakkumise ja karistuse mittemääramise vahel. Kohtukolleegium leiab, et asja materjalide alusel pole see tõenäoline ega usutav. I.N on altkäemaksu andmises süüdi tunnistatud ja selles vaidlus puudub, G.Kaimovi osas on seoses tema surmaga menetlus lõpetatud. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on maakohus tulnud ekslikule järeldusele, et T.K grupis tegutsemine koos U.N-iga pole tõendatud ning I.N, helistades uuesti T.F“ja rääkides nahaalsetest Saue politseinikest, mõtles selle all teisi politseinikke. Selline kohtu järeldus on oletuslik ega ole kooskõlas sündmuste loogikaga ega ka vestluse sisuga. Üheselt on arusaadav, et jutt on just U.N-ist ja T.K-st, keda T.F“tegelikult ei tunne/ II kd. t.lk. 28/. Antud juhul on tuvastatav, et politseiametnikud tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Mõlemad valdasid tegu, olid kaasvalitsejad ja nende ühise käitumise tulemusena sai võimalikuks altkäemaksu andmine- võtmine. Väärteomaterjalide koostamata jätmine oli ebaseaduslik, seda enam, et ka suulisest hoiatusest politseiametnike poolt igasugused andmed puuduvad. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tuvastatav, et T.K pani toime altkäemaksu võtmise
Tegemist oli tahtliku teoga, tegutses grupis, realiseeris altkäemaksu võtmise sellise võimaluse saabumisel. 35 Puudutavalt T.F“ poolt U.N-i ja T.K kuriteole kihutamist leiab kohtukolleegium, et ülalnimetatud tõendite alusel on tõendatud tema poolt politseiametnike kallutamine altkäemaksu võtmisele. Kogu tema vestluse sisust on aru saada politseiametnike mõjutamine, et tema, kes ta tunneb paljusid politseiametnikke, helistamise puhul on alati kõik okei, et tegemist on tema sõpradega, andes mõista et nad on usaldusväärsed ja politseiametnike poolt toimepandu jääb saladuseks. Kohtukolleegium leiab, et just T.F“ mõjutamise ja kallutamise järgselt otsustasid politseiametnikud altkäemaksu vastuvõtmise poolt. Seega on maakohus teda seaduslikult süüdi tunnistanud ja apellatsioon sellist järeldust ei kummuta. 31.8 14.05.2005 kella 03.50 toimepandud kuriteoepisood. Süüdimõistva kohtuotsuse on vaidlustanud J.Pihlak’u,, M.A ning T.F“kaitsja. Kohtuistungi protokolli kohaselt / II kohtu köide t.lk. 190-191/ on I.N-i kohtuliku uurimise käigus küsitletud ja kaitsjate poolt ei ole taotletud tema kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, seega pole tema kohtulikul uurimisel antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla seatud. Apellatsioonides on tema kohtuistungil antud ütluste õigsus kahtluse alla seatud motiivil, et ta ei ole seaduskuulekas isik, ta on varem õigusrikkumisi toime pannud. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt antud ütluste, mis toovad endaga kaasa ka tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemise ja millede usaldusväärsust pole ristküsitluse käigus kahtluse alla seatud, kohtukõlbmatuks tõendiks lugemine vaid seetõttu, et ta pole õiguskuulekas isik, ei ole kooskõlas seadusega ning vastavasisulised kaitsjate väited on asjakohatud. Tuvastamist on leidnud, et I.N juhtis Viimsis mootorsõidukit. Politseiametnike endi poolt antud ütluste ja ka J.Pihlaku ja T.F vestlusest on aru saadav, et juhi poolt valitud sõidukiiruseks oli 110 km/h, mis 40km/h kiirusepiiranguga teelõigul ületas lubatud sõidukiiruse üle 40 kilomeetri tunnis. Nagu J.Pihlak telefonivestluses T.F-ile ütleb „ on lg 3 rikkumine“. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et LS § 74 22 lg 3 rikkumine näeb karistuseks ette kuni 200 trahviühikut. Juht kutsuti politseiautosse ja temalt oli tunda alkoholilõhna. Seda kinnitab ka I.N-i vestlus T.F-iga, kus rikkuja tunnistab, et tal tuvastati alkoholijoove. Süüdistatavate selgitused sellest, et nad lasid I.N-i ära kuna rikkumist polnud võimalik tuvastada ja see ei olnudki suur, on vastuolus ülalnimetatud tõendite alusel tuvastatuga ning I.N ise ei eita alkoholijoobes juhtimist. Kohtuistungil ei mäletanud täpselt üksikasju, kuid kinnitab, et tuvastati joove ja hakati protokolli koostama. Tema helistas T.F“ II kohtu köide t.lk. 190/. Teda lubati minema ja ta pani 2000.00 krooni tagumise istme peale. Tuvastamist on leidnud, et M.A ja J.Pihlak viibisid koos I.N-iga politseiautos kui viimane helistas T.F-ile. Tegemist oli öise ajaga ja I.N-i vestlusest on aru saadav, et tema arvates oli juba politseiametnikega kokku lepitud, et ta rääkis nendele, et kas ikka hakkame inimest äratama. J.Pihlak ütleb T.F“ et „ ei ole nagu eriti midagi leppinud“, lisab samas, „no selge siis me katsume hakkama saada“. Tulemuseks on fakt, et I.N lubati lahkuda ning mingisugust karistust talle ei määratud. Kaitsjate viited VTM § 53 lg 2 mis lubab piirduda vähetähtsa rikkumise puhul suulise hoiatamisega pole asjakohased kuna ka alkoholjoobe jääknähud on alkoholijoobe kõige kergem aste ning joobes juhtimine ega ka räige lubatud sõidukiiruse ületamine pole hinnatavad kui vähetähtsad rikkumised. 36 Kaitsjate väitetele rikkumise tuvastamatuse kohta peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et I.N on ise joovet tunnistanud ning liiklusseaduse rikkumine, väärteo toimepanemine on võimalik selle vaidlustamise korral tõendada mitte ainult tehnilise vahendi näidu vaid ka muude kogutud tõenditega, sealhulgas politseiametnike ütlustega. Kohtukolleegium leiab, et J.Pihlak’u ja M.A käitumises on tuvastatavad altkäemaksu võtmise objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Tegutseti kooskõlastatult, üheskoos, seega grupis, olulise teo panuse andsid mõlemad, tegutseti tahtlikult ja seega on nad seaduslikult ka süüdi tunnistatud. T.F“on esitatud süüdistus selles, et tema kihutas politseiametnikke altkäemaksu võtma. Kohtukolleegium leiab, et telefonivestlusest on aru saada, et I.N-i arvates on teatav kokkulepe juba saavutatud ja J.Pihlaku poolt vestlusest öeldu:,“ ei ole nagu eriti midagi leppinud“ annab aluse tõdeda, et I.N-i poolt on vastavad ettepanekud tehtud. Samas aga J.Pihlaku poolt peale mõttepausi öeldu..“ No selge, siis me katsume hakkama saada „ annab aluse tuvastada, et altkäemaksu vastuvõtmise tahtlus ei olnud välja kujunenud ja selleks tõukeks oli T.F“kõne ja seega on tegude vahel põhjuslik seos tuvastatav ja ta seaduslikult selle kuriteo toimepanemises ka süüdi tunnistatud. 31.9 14.05.2005 aasta kella 13.50 ajal toimepandud kuriteoepisood. M.K on vaidlustanud prokurör L.M-i õigeksmõistmise osas. Prokurör leiab, et maakohus ei ole L.M-i õigeksmõistmisel analüüsinud üksikasjalikult jälitusprotokollis talletatut. Kohus on L.M-i õigeksmõistmist põhistanud asjaoluga, et L.M T.F-iga altkäemaksu võtmisest ei rääkinud ning L.M-i ja M.K kokkulepe altkäemaksu võtmisest pole tuvastatav. Antud episoodis on nii jälitustoimingu protokolli kui ka kohtulikul uurimisel süüdistatavate poolt antud ütlustega tuvastatav, et politseipatrull, kuhu kuulusid M.K ja L.M, peatas liiklusseaduse rikkuja A.Kozlinetsi. Rikkumise sisuks oli tuvastatud nii lubatud sõidukiiruse ületamine kui ka alkoholijoove. Kohtukolleegiumi veendumuse kohasel lasub politseiametnikel kohustus reageerida seadusele vastavalt õigusrikkumistele. Nii M.K kui ka L.M olid teadlikud A.Kozlinetsi poolt toimepandud rikkumistest, milliste puhul ei saa rääkida kui vähetähtsatest rikkumistest, kuna nii kiiruse ületamine aga eelkõige joobes mootorsõiduki juhtimine, pole hinnatavad kui vähetähtsad rikkumised. Seega lasus neil mõlemal kohustus koostada väärteomaterjal. Tõendatud on, et T.F“helistas L.M-i telefonile ja uuris kas rikkuja nimi on Andrei ning andis seejärel telefoni edasi autos istuvale M.K-le. Tuvastatud on, et T.F“ helistab korduvalt L.M-i telefonil ja räägib M.K-ga ning jõutakse kokkuleppele, et A.Kozlinetsi suhtes väärteomaterjale ei koostata, seega pannakse toime õigusvastane tegu ja seda vähemalt 2000.00 krooni eest, mida rikkuja isa lubas maksta. Riigikohtu 3-1-1-16-04 lahendis on selgitatud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada ka kuriteosündmusele eelnenud sündmuste üldisesse kulgu. Eeltoodu alusel kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis väljendatuga, et L.M-i süüd eitavate ütluste usaldusvääruse hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et mõni päev enne 37 vaidlustatud kuriteosündmust oli L.M pannud T.F“ kihutamisel toime altkäemaksu võtm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.