Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
lg 3) ning tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (
Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud tähitud kirjaga, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (
Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ (endise ärinimega Raha24 OÜ) ja kostja vahel 15.11.2016 sõlmitud laenuleping nr 2101678805. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 499,41 eurot, intressi 217,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 048 eurot ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlasummalt (1 499,41 eurot) kuni põhivõla täitmiseni. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, v.a osaliselt viivise osas. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult 2
a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 16 jj). VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 46,3 % aastas, s.o 0,1268 % päevas. Viivisemäär ületab olulisel määral seadusjärgset viivisemäära. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 03.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras summas 181,08 eurot. Ülejäänud osas tuleb hagi rahuldada, sh edasiulatuva viivise nõudes. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (
Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 69% ulatuses, peab kohus juhindudes
lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 31% ulatuses hageja ja 69% ulatuses kostja kanda. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 970 eurot), leiab, et need kuuluvad rahuldamisele osaliselt (sh riigilõiv 275 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 100 eurot). Tegemist on nn masshagiga, kus hageja kasutab hagiavaldusena väljatöötatud standardset vormi. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kuna kostja kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, puuduvad kostjal menetluskulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 258,75 eurot (s.o 69% 375-st eurost)
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Dina Sõritsa kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.