Obsah (8)

§ 436§ 405§ 230§ 367§ 442§ 122§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 11. jaanuaril 2019.a, Tallinnas Hagihind 2

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, 2 lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 4. Käesoleva asja hind on 886,72 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel (t/l 49).

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. 5.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 11.08.2017.a kohtumääruses (t/l 77).

1. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping ning et hageja on teostanud kostja kinnisasjal vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldust ja selleks vajalikke töid. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on hagejale tasunud teostatud tööde eest 1 560 eurot (t/l 64). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale arve nr. 24 alusel täiendavalt 799 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
3. Hageja on esitanud kostjale arve nr. 24 kogusummas 2 359 eurot, millisest kostja on tasunud 1 560 eurot (t/l 37, 64). Kostja on arve nr. 24 saanud kätte (t/l 37).
4. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
5. Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10;
10. mai
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
12. Tulenevalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. 3
13. Hageja poolt kostjale esitatud arvel nr. 24 on märgitud kaevetööd 17jm, kaks kaevu ja nende paigaldus, 5jm. käsitsi kaevamist garaažis, pvc-110 toru 8 tk. 3m, põlved, muhvid, liugaine 2 tk + abivahendid, läbiviik majja, põranda eemaldamine, torude 50mm. ümber paigutamine ja ühendamine, 50mm.toru 2jm ja põlved kolmik, muhv, kolmik 110x50x110, põlved, liug, muhv, toru 110mm.sise.3jm, pem 32mm.10 jm, keevituse rent, keevisliitmikud 2 tk, keevitamine, surveproov, VM-konsool 110mm. koos fitingutega, traktori sõit garaažist objektile ja tagasi. Teostusjoonise tellimine 60 eurot + materjal ja tööd kokku 2 359 eurot (t/l 37).
14. Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et algselt on hageja teinud kostjale 2.06.2017.a hinnapakkumise kogusummas 2 000 eurot (t/l 68) ning väljastanud vastava arve nr. 23 summas 2 000 eurot, millest ettemaks moodustab 50% (t/l 67). Lisaks leiab kostja, et hageja ei ole ajanud kinni lahtikaevatud kraave, garaažis teostatud kaevetööd on jäänud pooleli ja kanalisatsioonikaev on paigaldatud viltuselt.
15. Kohus leiab, et antud juhul ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hageja poolt on kinni ajamata lahtikaevatud kraavid. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et peale hagejapoolsete tööde lõpetamist lahtiseid kraave kostjale kuuluval kinnistul ei ole (t/l 73, 84-87).
16. Ka nähtub hageja poolt kostjale 02.11.2016.a edastatud e- kirjast, et väidetavalt on hageja kaevendi koha tasandanud ja ette valmistanud haljastamiseks (t/l 38). Seega tuleneb eelpool viidatud e- kirjast, et poolte vahel ei ole olnud kokkulepet selle kohta, et hageja pidi kostja kinnisasjal teostama haljastustöid. Hageja on teinud ettevalmistustööd selleks, et kostjal oleks võimalik teostada murukülv ja teha muud haljastusega seotud tööd. Vastupidist kostja tõendanud ei ole.
17. Ka ei ole kohtule esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et hageja poolt garaažis teostatud kaevetööd on jäänud pooleli ning et kanalisatsioonikaev on paigaldatud viltuselt. Nimetatud kostjapoolsed väited kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud ei ole.
18. Kostja on teinud hagejale etteheiteid, et viimase poolt on edastamata teostusjoonis (t/l 38 pöördel). Hageja poolt on kostjale esitatud teostatud tööde kohta teostusjoonis (t/l 46).
19. Samas nähtub kohtule eelpool viidatud e-kirjast, et kokkulepitud töödele lisaks on hageja teostanud väidetavalt lisatöid (t/l 38 pöördel). Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta kas ja kuidas on pooled kokku leppinud lisatöödes ja nende maksumuses.
20. Lisaks on kostja kohtu ette toonud selle, et hageja poolt tehtud tööd on puudustega (t/l 63 pöördel). Kostja ei ole kohtulikul asja arutamisel omapoolseid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Kohus selgitab, et juhul kui kostjal on hageja vastu tekkinud hinna alandamise, kahju hüvitamise või tasaarvestuse nõue, siis tuleb vastav nõue hageja vastu ka kohtule esitada. Ainuüksi väidetava nõude olemasolu ei vabasta kostjat kohustusest tasuda hagejale teostatud ja kokkulepitud tööde eest.
21. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejapoolne hinnapakkumine on tehtud summas 2 000 eurot ning kostja on sellest summast tasunud 1 560 eurot, siis on hagi põhjendatud osaliselt summas 440 eurot (2 000 – 1 560) ning see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele.
22. Hageja palub kohtule esitatud viivisenõude arvutuskäigust tulenevalt mõista kostjalt välja viivise kogusummas 23,80 eurot. Hageja on arvestatud viivist seadusjärgses määras (t/l 23 pöördel).
23. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud 4 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
24. Kostja sisulisi vastuväiteid hageja viivisenõudele esitanud ei ole.
25. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada, kuid seda tuleb teha kohtu poolt väljamõistetud summalt s.o. 440 eurolt. Kohtule esitatud arvelt nr. 24 ei nähtu, mis kuupäevaks tuli arve tasuda, samuti ei nähtu arve tasumise kuupäev poolte e-kirjavahetusest (t/l 37, 38). Sellest tulenevalt tuleb viivist arvestada nõude kohtule esitamisest, s.o. maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule esitamisest 25.01.2017.a (t/l 1-3). 25.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 26. Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 17.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni. Kooskõlas

§ 367tuleb hageja vastav taotlus rahuldada.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 440 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 440 eurot alates 25.01.2017.a kuni nõude täitmiseni, kuid mitte üle nõude summa.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 29.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 886,72 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 30.

§ 163

lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kohus on teinud pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss summas 500 eurot ning selgitanud, et võib seda arvestada menetluskulude väljamõistmisel (t/l 95). Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepaneku lahendada vaidlus kohtu poolt tehtud tingimustel. Kostja sellega nõustunud ei ole (t/l 100, 125). Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kohus arvestab siinjuures asjaoluga, et kohus rahuldab hagi osaliselt, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud tervikuna kostja kanda.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja esindajakulu summas 875 eurot, kokku 1 050 eurot (t/l 123-124). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. Kostja lepingulise esindaja kulud on samas suurusjärgus summas 1 056 eurot (t/l 127-128).
3. Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 500 eurot s.o. umbes pool hageja poolt tervikuna menetluskuludele kulutatud summalt. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Ann Meriluht Kohtunik 6