Obsah (5)

§ 475§ 477§ 442§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuaril 2019.a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-18200 Tsiviilasi T G ja J R

) § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

1. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). VÕS § 1055 lg 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).
2. Vastavalt VÕS § 1055 lg 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. 7.

§ 475

lg 1 p 7 kohaselt vaatab kohus lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamise isikuõiguste kaitseks läbi hagita menetluses.

§ 477

lg-test 1 ja 2 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 4 kohaselt tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

1. Riigikohus on 05.11.2014.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 p-s 17 selgitanud, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 06.08.
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2-7.3).
3. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isik A T ja H T olid abikaasad, abielu lahutati. H T omandas 23.10.1996.a. XXX. Samuti omandas nimetatud isik XXX (t/l 46, 47). Puudutatud isikud elasid eelpool nimetatud kinnistul asuval eluruumis H T nõusolekul. Osundatud kinnistud omandas 21.01.2004.a. puudutatud isik D T kinkelepingu alusel (t/l 46, 47).
4. Vaidlust ei ole ka selles, et väidetavalt kasutasid avaldajad XXX elamu juurdeehituse I korrusel asuvat kabinetti ja II korrusel asuvat ühte magamistuba H T nõusolekul. H T suri 15.07.2017.a. Avaldajad ega puudutatud isikud pärijad ei ole (t/l 42). 3
5. Avaldaja T G on elanud puudutatud isikule D T kuuluval kinnistul 29.03.2012.a kuni 14.01.2018.a. (t/l 53) ning avaldaja J R O-G 26.09.2016.a kuni 14.01.2018.a (t/l 54). Avaldajad on oma avalduses kohtule selgitanud, et nad elasid eelpool viidatud eluruumis avaldaja T G äripartneri H Tsuulise kokkuleppe alusel (t/l 1).
6. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - 15.10.2017.a kirja kohaselt on puudutatud isik D T palunud avaldajatel XXX kasutuses olevad ruumid vabastada seoses töösuhte lõppemisega lahkunud H T (t/l 12).
7. Kohtule on esitatud lisaks D T 15.10.2017.a avaldusele (t/l 12) ka 15.10.2017.a e-kiri, millise kohaselt on nimetatud puudutatud isik avaldajatele teatanud, et ta ei jaksa kahte täisealist töövõimelist inimest hakata oma väikese palga eest üleval pidama. Ka isa poolt pole olnud selliseid suuniseid ei suuliselt ega kirjalikult (t/l 51).
8. Puudutatud isikute selgituste kohaselt ei ole nendest avaldajatele mingit ohtu. Puudutatud isikute ärakuulamisel väitsid nad, et avaldajate avaldus on tingitud soovist saada raha (t/l 7375). Avaldaja T G on kohtule selgitanud, et isik, kes ära suri jäi talle raha võlgu (t/l 77). Sellest tulenevalt võib nimetatud avaldajal olla rahaline nõue H T vastu. Sellise võimaliku nõude olemasolu aga ei ole kohtu arvates antud juhtumil aluseks rakendada puudutatud isikute suhtes lähenemiskeeldu, kuivõrd kohtu ette toodud asjaolude kohaselt on kõik menetlusosaliste erimeelsused toimunud nende elukohas (t/l 73-75, 77-78).
9. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite ning asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et puudutatud isikute käitumine võiks kujutada reaalset ohtu avaldajate elu ning tervisele. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et isikute vastastikune reageerimine ning käitumine erimeelsuste tekkimisel võis antud juhtumil olla häiriv ja ebameeldiv, kuid see ei viita reaalsele ohule avaldajate elu ning tervisele. Eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks avaldajate avaldust puudutatud isikutele lähenemiskeelu seadmiseks.
10. Lisaks ei ole kohtu arvates avaldajad käesoleval juhul kohtusse pöördudes kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Sellest tulenevalt on kohus palunud avaldajatel oma nõuet selgitada (t/l 19, 28-29). Avaldajad jäid oma avalduse juurde.
11. Kohus selgitab ka, et kui avaldajatel on varaline nõue või mõni muu nõue, siis tuleb seda ka selgelt väljendada, põhjendada ning esitada vastav nõue kohustatud isikule täitmiseks. Kui kohustatud isik nõuet vabatahtlikult ei täida, on isikul õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtusse. 18.

§ 442

lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Nii avaldajad, kui ka puudutatud isikud on esitanud kohtule taotlused tunnistajate ülekuulamiseks (t/l 60-61, 66-67). Kuivõrd kohus ei pea antud asjas tunnistajate ütlusi oluliseks, siis kohus jätab vastavad taotlused rahuldamata.

1. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
2. Kõik kohtulahendis käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 21.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna kohus avaldust ei rahulda, siis peab kohus õiglaseks, et avaldajad kannavad puudutatud isikute menetluskulud.

1. Puudutatud isikud paluvad avaldajatelt välja mõista esindajakulu summas 1 638 eurot (t/l 6064). Avaldajad puudutatud isikute menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. 4
2. Puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu määr on olnud 130 eurot. Avaldajad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 130 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 32-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
3. Puudutatud isikute esindaja poolt kohtule esitatud esindajakulude nimekirjast nähtub, et esindaja on 13.04.2018.a pidanud nõu kliendituga, analüüsinud asjaolusid 1,5 tundi, 16.04.2018.a koostanud seisukoha, komplekteerinud lisad ja esitanud need kohtule 7 tundi, 12.06.2016.a koostanud vastuse ja edastanud selle kohtule 2 tundi. Kokku on puudutatud isikute esindaja ajakulu 10,5 tundi.
4. Kohus leiab, et puudutatud isikute esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ning asja materjalidele. Seega on põhjendatud puudutatud isikute esindajakulu kogusummas 1 638 eurot ja see kuulub avaldajate poolt puudutatud isikutele hüvitamisele.
5. Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada puudutatud isikute taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5