Tsiviilasi nr 2-16-16697 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-16697 Määruse tegemise aeg ja 22.05.2019.a, Tallinn koht Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav Koht

tja 1 (apellatsioonimenetluses apellant 1 ja vastuvastustaja 1): JT (isikukood XXXXXXXXXXX)

tja 2 (apellatsioonimenetluses apellant 2 ja vastuvastustaja 2): ST (isikukood XXXXXXXXXXX)

tja 3 (apellatsioonimenetluses apellant 3 ja vastuvastustaja 3): NT (isikukood XXXXXXXXXXX)

tjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel 1

tjate tehinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Resolutsioon:

1. Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
2. Hagejad loobuvad

tjate vastu esitatud hagidest ja

tjad loobuvad hagejate vastu esitatud hagidest. 2. Tühistada Harju Maakohtu 16.01.2019.a otsus osaliselt. Maakohtu otsus kehtib osas, milles maakohus jättis rahuldamata

tja 3 vastuhagi hagejate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2300 eurot või õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel.

1. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Tagastada

tjatele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 337,50 eurot JT pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX.

1. Tagastada hagejatele pool vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 300 eurot Advokaadibüroo INDELA OÜ pangakontole nr EE
3. Määruse peale (v.a käesoleva määruse resolutsiooni punktide 5 ja 6 peale) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4. Hagejad esitasid Harju Maakohtusse hagi, milles nõudsid

tjatelt hoiduda tulevikus Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (edaspidi korter 2) veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemise mistahes viisil takistamisest, kohustada

tjat 1 kuni Tallinnas, XXX asuva korteriomandi (edaspidi korter 1) omamiseni tagama, et korteri 1 igakordsed valdajad ei takistaks mistahes viisil korteri 2 veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemist. Samuti palusid hagejad

tjalt 1 välja mõista hagejate kasuks korteris 2 tehtud veevarustuse taastamise kulutused 6493,20 eurot ning

tjatelt solidaarselt kahju hüvitise 3939,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostsid hagejad korteri 2. Korteris 1 elasid

tjad (

tja 1 oli omanik). Korterid 1 ja 2 moodustasid paarismaja. Korteri 2 eelmine omanik hoiatas hagejaid, et

tjad võivad korteris 2 vee kasutamist takistada. Hagejad ei saanud kuni 20.11.2016.a korterit 2 kasutada, sest korteris 2 puudus vesi. Tallinna Vesi kinnitas hagejatele, et nemad seda ei põhjustanud ning põhjus seisnes kinnistul olevas torustikus. Hagejad kahtlustasid, et

tjad sulgevad regulaarselt nende ainuvalduses olevas tehnoruumis asuvat veekraani. Korteri 2 veega varustamine oli kuni 20.11.2016.a lahendatud selliselt, et liitumispunktist alguse saav veetrass kulges esmalt läbi

tjate korteriomandi reaalosa ning suundus seejärel hagejate korteriomandi reaalossa, kusjuures veesüsteemi peakraan asus

tjale kuuluva 2

tjad väitsid, et nemad ei sulge veekraani. Samas ei teinud

tjad hagejaga koostööd, et selgeks teha vee puudumise põhjused. Kuna

tjad väitsid, et nemad ei tee mingeid takistusi vee kasutamiseks hagejatele, oli tegemist avariilise olukorraga ja hagejatel oli õigus teha vajalikke töid, et luua korterisse 2 töötav veeühendus. Hagejad püüdsid enne ehitusteatise ja ehitusprojekti kohalikule omavalitsusele esitamist ühendust saada ka korteri 1 omanikuga, s.o

tjaga 1. Hagejate eesmärk oli kooskõlastada veeühenduse taastamise ehitustööd

tjaga 1. Kooskõlastamine ei õnnestunud, kuna

tja 1 elas välismaal ning ei vastanud hagejate palvetele. Seetõttu esitati ehitusprojekt koos ehitusteatisega kohalikule omavalitsusele ilma

tja 1 kui omaniku kooskõlastuseta.

tjad takistasid tööde tegemist, seadsid auto kinnistu ühiskasutuses olevale alale selliselt, et töömeestel ei oleks võimalik ühiskasutuses olevale alale töid tegema tulla, samuti viskasid

tjad töömeestele liiva pähe, sulgesid ühiskasutuses oleva värava nii, et ka hagejad ei saanud tulla kinnistule, kutsusid 19.10.2016.a kohale võõrad isikud, keda pidasid turvameesteks, kellel puudusid aga vastavad turvmeeskonna tunnused, sulgesid värava.

tjal 1 korteri nr 1 omanikuna oli

§ 11

lg 1 p-de 1-3 ja AÕS § 72 lg-te 4 ja 5 kohaselt kohustus lubada hagejatel kasutada kaasomandis olevat kinnistut ja korteri nr 1 reaalosa korteri nr 2 veevarustuse taastamiseks vajalike tööde tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt leidsid hagejad, et tulenevalt AÕS § 72 lg-st 4 ja

§ 15

lg-st 2 on neil

tja vastu nõue 6 493,20 eurot. Veeühenduse loomisega seotud ehitustööd moodustasid kokku 12 986,40 eurot, millest

tjal 1 kui kaasomanikul tuleb hüvitada pool. Samuti leidsid hagejad, et neil on

tja 1 vastu kohustamisnõue, s.o edasisest rikkumisest hoidumise nõue.

tja 1 takistas õigusvastaselt korteri 2 veevarustuse taastamisega seotud tööde tegemist. Seeläbi rikkus

tja 1 AÕS § 72 lg-t 5 ning

§ 11

lg 1 p-de 1-3 ja § 11 lg-t 2.

tjal 1 ei olnud aga õigust takistada veevarustuse taastamisega seonduvaid töid (AÕS § 72 lg-ed 4 ja 5 ning

15 lg 2). Hagejad palusid kohtul VÕS § 1055 lg 1, AÕS § 72 lg-te 4 ja 5 ning

§ 11

lg 1 p-de 1-3 ja lg 2 ning § 15 lg 2 alusel kohustada

tjat 1 hoiduma tulevikus korteri 2 veevarustuse taastamiseks vajalike ehitustööde tegemise mistahes viisil takistamisest. Lisaks palusid hagejad kohtul kohustada

tjat 1 kuni korteri 1 omamiseni tagama, et korteri 1 igakordsed valdajad ei takistaks mistahes viisil korteri 2 veevarustuse taastamiseks vajalike ehitustööde tegemist. Hagejad leidsid, et neil on

tja 1 vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel. Hagejate kahju seisnes esmalt üürikulus perioodi 23.10.2016.a-20.11.2016.a eest 765,59 eurot. Nimelt ei saanud hagejad enda korteris elada ajal, mil

tja tegevusest tulenevalt ei olnud hagejate korteris vett.

tja 1 rikkus enda

§ 11

lg 1 p-dest 1-3, lg-st 2 ja § 15 lg-st 2 ning AÕS § 72 lg-test 4 ja 5 tulenevaid kohustusi.

tja 1 õigusvastasest tegevusest tulenevalt pidid hagejad elama asenduspinnal, millel elamisega tekkis hagejatele üürikulu. Kui

tja 1 ei oleks enda seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, poleks hagejale kahju tekkinud. Samuti seisnes hageja kahju õigusabikuludes 3 174,01 eurot. Hagejad leidsid, et neil on sama kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 alusel ka

tja 2 ja 3 vastu.

tjad 2 ja 3 olid

tja 1 vanemad ja elasid korteris 1. Kuna

tjad 2 ja 3 takistasid 3

tjad 2 ja 3 VÕS § 1043 alusel samuti nimetatud kahju eest, s.o üürikulu ja õigusabikulude eest.

tjate vastuväited 2.

tjad vaidlesid haginõuetele vastu ja palusid jätta nõuded rahuldamata.

tjad väitsid, et hagejatel ei ole alust nõuda veeühenduse loomisega seotud kulutusi. Hagejad ei tõendanud enda väidet, et korteris 2 puudus veeühendus. Toimikus olevatest tõenditest nähtus hoopis vastupidiselt, et hagejate korteris oli veeühendus olemas. Samuti ei olnud hagejatel

tja 1 vastu nõuet AÕS § 72 lg 4 alusel. Kuna veeavarii esines ka enne korteri 2 ostu, oli see pikemaajalisem probleem ning mitte avariiolukord, mis vajas kiiret lahendamist ja mida oleks võinud teha ilma

tja 1 nõusolekuta AÕS § 72 lg-st 4 tulenevalt.

tja 1 nõusolekut hagejad aga ei küsinud. Lisaks väitsid

tjad, et nemad ei ole kunagi takistanud vee jõudmist hagejate korterisse, mistõttu puudus alus selliste kulutuste tegemiseks.

tja 1 lisas, et kui korteril 2 oli veeühendusega seotud puudus, oleksid hagejad pidanud esitama nõude hoopis korteri müüja vastu ning mitte

tja 1 vastu.

tjad leidsid, et hagejate kohustamisnõuded ei ole põhjendatud. Hagejad ei tõendanud ega põhjendanud, et nad kavatsevad kohustamisnõuetes väljatoodud töid tulevikus teostada ning

tjad nende tööde tegemist takistavad. Hagejad tõid ise juba välja, et neil on stabiilne veeühendus olemas. Seega puudub hagejatel nimetatud nõuete osas õiguskaitsevajadus.

tjad väitsid, et hagejate kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hagejad ei tõendanud, et

tjad takistavad ehitustöid. Lisaks ei tegutsenud

tjad õigusvastaselt. Arvestades, et hagejad ei olnud töid eelnevalt kooskõlastanud ja

tjad ei teadnud, mis nende kinnistul toimuma hakkab, oli üksnes loomulik, et

tjad palkasid turvafirma enda omandi ja valduse kaitseks ning püüdsid teada saada, mis nende kinnistul toimub. AÕS § 40 ja § 41 kohaselt olid

tjad 2 ja 3 korteri 1 valdajatena õigustatud tegutsema omavoliliselt tegutsenud hagejate tellitud kaevatööde teostajate kui valduse rikkujate suhtes. Nõue, mis seisnes üürikulus, ei olnud põhjendatud. Hagi lisana 5 esitatud üürileping sõlmiti 26.09.2016.a, s.o 2 nädalat enne korteri 2 ostmist. Kuna ilmselt sel ajal juba toimusid läbirääkimised RP-ga korteri 2 ostmiseks, ei olnud

tjatele eluliselt usutav, et hagejad sõlmisid üürilepingu tingituna tegelikust vajadusest ja seega mitte eesmärgiga luua tõend käesolevas tsiviilasjas. Samuti oli nimetatud üürilepingu päisest näha, et hagejatel oli elukoht aadressil YYY, mistõttu puudus vajadus üürilepingu sõlmimiseks. Ka juhul, kui

tjad oleks takistanud hagejatel uue veetrassi rajamise tööde teostamist, ei oleks nad saanud kuidagi ette näha, et hagejatel võib tekkida vajadus üürida lisaks äsja ostetud korterile veel üks korter. Samuti ei olnud põhjendatud nõue, mis seisnes õigusabikuludes. Nimelt ei olnud õigusabikulude kandmine tingitud

tjatest. Lisaks ei püüdnudki hagejad

tjatega suhelda esindajaid kasutamata.

tjate hinnangul olid hagejate õigusabikulud liiga suured ja sisaldasid ebavajalikke toiminguid.

tja 1 ja

tja 3 vastuhagi 3.

tja 1 ja

tja 3 esitasid Harju Maakohtusse vastuhagi hagejate vastu.

tja 1 palub vastuhagis hagejatelt mõista

tja 1 kasuks välja varalise kahju hüvitise 2 198,80 eurot, kohustada hagejaid taastama XXX kinnistul veetorustiku ja heakorra osas olukord, mis valitses 4

tja 1 kohustada hagejaid andma

tjale 1 üle kogu projektidokumentatsiooni, mis puudutab veetorustiku ümberehitamist ja uue veetorustiku rajamist ja paiknemist XXX kinnistul. Samuti palus

tja 1 kohustada hagejaid seadistama korteri 2 välisseina külge paigaldatud valvekaamerad selliselt, et need ei oleks suunatud korteri 1 suunas ega selle esisele alale, samuti alale, mis Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega kinnitatud kasutuskorra kohaselt on

tja 1 ainukasutuses olev kinnistu osa.

tja 1 leidis, et temal on hagejate vastu varalise kahju hüvitamise nõue 2 198,80 eurot. Hagejate tegevus omavolilise veetorustiku rajamisel oli vastuolus Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega ja kasutuskorra punktidega 2.5 ja 2.10, samuti EhS § 36 lg 4 ning hagejad rikkusid ka

§ 11

lg 1 p-i 1 ja

§ 16lg-t 1.

Hagejad teostasid ehitustööd

tja 1 nõusolekuta ja tööde teostamise ajal ei olnud hagejatel ühtegi luba ega kooskõlastust. Viidatud sätete rikkumine põhjustas

tjale 1 kahju. Tulenevalt hagejate õigusvastasest tegevusest XXX kinnistul, oli

tja 1 sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kokku moodustasid õigusabikulud 574,20 eurot. Oma vara kaitseks sõlmis

tja 1 valveteenuse osutamise lepingu ja maksis selle alusel 140,40 eurot. Kuna hagejad ise viibisid kinnistul ehitustööde teostamise perioodil harva ja ühtegi

tja 1 kirjalikku nõuet vastu ei võtnud, oli

tja 1 sunnitud hagejatele nõudeid ja teateid edastama posti teel tähitud kirjadega. Kokku oli tähitud kirjade saatmise kulu 12,20 eurot. Hagejate tegevusest tulenevalt sai kahjustada ka

tja 1 sõiduauto ning elupuud. Sellest tuleneva kahju peavad hagejad hüvitama (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5).

tjale 1 kuulus sõiduauto Mercedes-Benz E200 Kompressor. Kuivõrd

tja 1 auto oli 07.11.2016.a, kui hagejad alustasid kaevamist

tja 1 korteri ees, pargitud

tja 1 korteri ees olevale parkimiskohale ning

tjatel 2 ja 3 ei olnud võimalust sõidukit liigutada, sai

tja 1 auto kahjustada. Sõidukil olid esistangel, tagauksel ja tagatiival kriimud ja mõlgid, mida enne hagejate poolt tööde alustamist autol ei olnud. Nimetatud kahjustuste likvideerimiseks kulub

tjal 1 310 eurot. 15.11.2016.a tehti kaevetöid ka

tjate ainukasutuses oleval alal, kahjustades seal kasvavaid taimi. Kohas, kus hagejad ilma

tja 1 nõusolekuta ja vastavate lubadeta kaevasid, kasvasid 8 aastased elupuud, mille juured ja oksad said ulatuslikke kahjustusi. Kokku moodustab elupuude taastamise hind 1 162 eurot. Eeltoodust tulenevalt põhjustasid hagejad

tjale 1 kahju 2 198,80 euro ulatuses.

tja 1 leidis, et hagejatel on kohustus taastada XXX kinnistul endine olukord või alternatiivselt anda

tjatele üle ümberehitatud veetorustiku projektdokumentatsioon. Hagejad rajasid uue veetorustiku

tja 1 nõusolekuta, kohaliku omavalitsuse loata ning vastuolus kasutuskorra p-dega 2.5 ja 2.10 ning

§ 11

lg 1 p-ga 1,

§ 16lg-ga 1 ja AÕS kaasomanike kohustusi reguleerivate sätetega.

Kuivõrd

tjale 1 teadaolevalt ei olnud hagejatel luba uueks liitumiseks ühisveevärgiga, oli uus ühendus omavoliline.

tja 1 ei soovinud vastutada hagejate omavolilise ja õigusvastase tegevuse tulemusena ümberehitatud veetorustiku tõttu tekkida võiva kahju eest ega saada karistada hagejate omavolilise tegevuse tõttu. Seega oli

tja 1 hinnangul vajalik, et hagejad taastavad kinnistul endise olukorra, mis vastab 06.07.2012.a AS-iga Tallinna Vesi sõlmitud lepingule. Alternatiivselt oli hagejatel kohustus esitada

tjale 1 vajalikud load, andmed ja projektdokumentatsioon XXX kinnistu veetorustiku ümberehitamise tulemusena paikneva veetorustiku kohta. Kuivõrd veetorustik oli kinnisasja oluline osa, on

tjal 1 õigus teada, kuidas uus veetorustik talle kaasomandina kuuluval kinnistul kulgeb. Samuti on dokumentatsioon vajalik juhuks, kui

tja 1 otsustab 5

tja 1 leidis, et hagejatel on kohustus seadistada korteri 2 välisseina külge paigaldatud valvekaamerad selliselt, et need ei oleks suunatud korteri 1 suunas ega korteri 1 esisele alale, samuti alale, mis Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega kinnitatud kasutuskorra kohaselt on

tja 1 ainukasutuses olev kinnistu osa. Hagejad paigaldasid pärast korterisse 2 kolimist maja külge valvekaamerad, mis olid seadistatud selliselt, et need jälgisid

tja 1 ainukasutusse jäävat ala ning korteri 1 esist ala. Seega oli hagejatel võimalik jälgida

tja 1 ja tema korteris elavate

tjate 2 ja 3 eraelu.

tja 1 nõue tulenes põhiseaduse §-st 26 ja VÕS § 1046 lg-st 1. Eelnevat arvestades oli hagejatel kohustus paigaldada valvekaamerad selliselt, et see ei oleks suunatud

tja 1 korteri esisele alale ega

tja 1 ainukasutuses olevale kinnistu alale. 4.

tja 3 esitas hagejate vastu vastuhagi.

tja 3 palus mõista hagejatelt

tja 3 kasuks välja varalise kahju hüvitise 217,35 eurot ning mittevaralise kahju hüvitise 2 300 eurot või õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.

tja 3 leidis, et temal on hagejate vastu varalise kahju hüvitise nõue 217,35 eurot VÕS §-st 1043 tulenevalt. Kuivõrd

tja 1 autot ei olnud võimalik kasutada garaažiesise üleskaevamise tõttu, aga

tjal 3 oli tarvis käia linnas arsti juures, kasutas

tja 3 23.11 ja 24.11.2016.a taksoteenust kokku summas 50,20 eurot. Tulenevalt pidevast emotsionaalsest stressist, mida põhjustas hagejate tegevus kinnistul, oli

tja 3 sunnitud korduvalt pöörduma perearsti poole. Perearsti vastuvõtu visiiditasu oli 20 eurot ja teostatud uuringute kulud 57,20 eurot. Kuivõrd

tja 3 tervis ei paranenud oluliselt ka pärast hagejate õigusvastase tegevuse lõppemist veetorustiku paigaldamisel kinnistule, kuna tulenevalt hagejate tegevusest jätkus stressirohke olukord (ilmnesid suured ja seletamatud kõrvalekalded veekulus, hagejad ei korrastanud kinnistut ja XXX omanike korrastada olevat tänava osa,

tjate ainukasutuses olevat osa ei korrastatud jne), siis oli

tja 3 sunnitud 06.02.2017.a ja 24.03.2017.a uuesti samade haigusnähtudega pöörduma perearsti poole.

tjale 3 teostati lülisamba röntgen. Arsti visiitidega ja röntgeniga seotud kulud olid kokku 81 eurot. Perearsti poolt 30.03.2017.a väljastatud tõendist nähtuvalt oli

tjal 3 stressist tingitud une- ja meeleoluhäired, õlavöötmepinge ning

tja 3 vajas psüühilise pinge tõttu taastusravi. Perearst määras ka ravimid Tarumeel ja Zopiin, millega seotud kulud moodustasid 8,95 eurot. Kõik eelnimetatud kulud moodustasid kokku 217,35 eurot.

tja 3 leidis, et temal on hagejate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõue 2 300 eurot VÕS § 1043 lg 1 p 2 ja § 134 lg 2 alusel. Tulenevalt hagejate õigusvastasest ja ootamatust tegevusest XXX kinnistut üles kaevates, tekkisid

tjal 3, kellel oli süda haige, emotsionaalsest pingest tingitud terviserikked.

tja 3 pöördus 16.11.2016.a väga halva enesetunde tõttu oma perearsti poole, kes tuvastas stressi tõttu tekkinud peavalud, unehäired ja soovitas pöörduda psühhiaatri poole.

tja 3 hinnangul oli õiglane hagejatelt mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista 2 300 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et eelnimetatud summa ei ole õigustatud, palus

tja 3 määrata mittevaralise kahju hüvitise õiglase summana kohtu äranägemisel. Hagejate vastus

tja 1 ja

tja 3 vastuhagile 5. Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagejate hinnangul ei olnud alust rahuldada

tja 1 varalise kahju hüvitamise nõuet 2 198,80 eurot. Hagejate tegevus ei olnud vastuolus Harju Maakohtu 05.06.2013.a määrusega ja kasutuskorra punktidega 2.5 ja 2.10, niisamuti puudus vastuolu hagejate tegevuses EhS § 36 lg-ga 4. AÕS § 68 lg-te 1 ja 2, § 72 lg-te 4 ja 5 ning

§ 11

lg 1 p-de 1-3 ja lg 2 järgi olid

tjad kohustatud 6

tja 1 sõiduauto kahjustamisega ning taimede (elupuude) kahjustamisega. Hagejad leidsid, et neil ei ole kohustust taastada XXX kinnistul endist olukorda. Ehitustööde käigus rajatud veetrass vastas seaduses sätestatud nõuetele. Samuti leidsid hagejad, et põhjendatud ei ole

tja 1 nõue projektidokumentatsiooni üleandmiseks, kuna hagejad on

tjatele veetorustiku projektidokumentatsiooni üle andnud. Hagejad väitsid, et nad ei riku ega ole mitte mingil moel rikkunud

tja 1 eraelu oma valvekaameratega.

tja 1 ei tõendanud, et hagejate valvekaamerad rikuvad

tjate eraelu.

tja 1 ei ela oma kinnisasjal, mistõttu ei ole tema eraelu rikkumine üleüldse võimalik. Hagejad kinnitasid, et

tjatel on õigus oma eraelu puutumatusele ning et hagejad ei jälgi

tjate tegevust kinnistul, vaid paigaldatud valvekaamerad olid suunatud täielikult ainult hagejatele ainukasutuses olevale alale ja sellel leiduvale varale. Hagejate hinnangul ei olnud alust rahuldada

tja 3 vastuhagi kahju hüvitiste nõuetes. Väide, et

tja 3 ei saanud kinnistult välja sõita ning pidi seetõttu kasutama taksost, oli ebaõige.

tjal 3 puudus vajadus kasutada taksoteenust. Ka leidsid hagejad, et taksoteenuse osutamist kinnitavad dokumendid olid fabritseeritud.

tja 3 väide, et tulenevalt pidevast emotsionaalsest stressist, mida põhjustas hagejate tegevus kinnistul, oli

tja 3 sunnitud korduvalt pöörduma arsti poole, oli hagejate hinnangul paljasõnaline ning eluliselt mitteusutav.

tjal 3 tekkinud emotsionaalsest pingest tingitud terviserikked ning saadud kahjul puudus seos kinnistul toimunud ehitus- ja taastamistöödega. Hagejate poolt läbiviidud ehitustööd ei olnud erilised mingilgi moel ning nende ulatus, maht, kestus ja nende käigus tekitatud müra jäi sellistele töödele tavapäraselt omastele mahule. Esimese astme kohtu otsus 6. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis

tjalt 1 hagejate kasuks välja kulude hüvitise 2000 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagejate kahjuhüvitise nõude 3 939,60 eurot ning kohustamisnõuded. Maakohus leidis, et hagejate hagi kulutuste hüvitamiseks

tja 1 vastu tuleb osaliselt rahuldada ja

tjalt 1 tuleb hagejate kasuks välja mõista 2000 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 4,

§ 15lg 2 järgi.

Kohus leidis, et asjas on tõendatud hageja väide, et korteri 2 veega varustus oli häiritud ja see ei olnud tingitud AS-st Tallinna Vesi. Seega oli tõendatud hagejate väide, et tehnosüsteem ehk veetorustik ei olnud korras. Selle tõttu leidis kohus, et hagejad olid õigustatud pidama märgitud olukorda nende enda arvates avariiliseks, mis tuli likvideerida. Kohtu hinnangul olid hagejad õigustatud AÕS § 72 lg 4 ja

15 lg 2 järgi veetorustikku parandama

tja 1 nõusolekuta, et tagada tehnosüsteemi kui kaasomandis oleva süsteemi eesmärgipärane toimimine ja kasutamine. Tehnosüsteemi parandamine oli kohtu hinnangul asja säilitamiseks vajalik toiming. Samas ehitati uus torustik eelkõige hagejate huvides. Seega ei olnud kogu uue torustiku rajamise kulud kohtu hinnangul AÕS § 72 lg 4,

§ 15lg 2 mõtte kohaselt vajalikud ja mõistlikud kulud.

Kohtu hinnangul tuli

tjal 1 hüvitada mõistlikud kulud 2000 eurot. 7

tja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudis

tjatelt üüri (765,59 eurot) - ja õigusabikulude (3 174,01 eurot) väljamõistmist.

§-st 11 ja AÕS § 72 lg-st 4 tulenevalt oli

tjatel kohustus taluda neid negatiivseid mõjusid, mis kaasnevad torustike töödega, st isegi juhul, kui neid tuli teha

tja 1 ainukasutuses oleval kaasomandi osal.

tjad leidsid, et nad ei ole mingeid takistusi teinud, sest nad ei teadnud kavatsetavatest töödest midagi. Kohtu hinnangul ei nähtunud mitte ühestki tõendist, et

tjad oleksid olnud teadlikud sellest, millal ja milliseid konkreetseid töid kavatsetakse tegema hakata. Seega ei olnud tõendatud hagejate väide sellest, et tehtavatest ja kavatsevatest töödest olid

tjad teadlikud enne, kui hagi kohaselt olid

tjad palganud vastavalt 19.10.2016.a turvafirma ja seadnud värvale luku. Mõistlikud kaasomanikud, kes peavad vajalikuks teha AÕS § 72 lg 4,

§ 15

lg 2 järgseid töid, siiski teatavad teisele kaasomanikule ajast, mil tööd aset leiavad. Olukorras, kus hagejad asusid kinnistu õuealal töid tegema, ilma et

tjad oleksid sellest teadnud, oli

tjatel põhjendatud kahtlus omandi valduse rikkumise ja kahjustamise kohta ja vajadus kasutada kinnistu turvamiseks vastavaid meetmeid, s.o

tjal 1 AÕS § 68 lg 1 järgi ja

tjatel 2, 3 AÕS § 40 lg 3 järgi. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas ei ole tõendatud, et

tjad rikkusid talumiskohustust ehk takistasid hagejatel AÕS § 68 lg 1 ja 2, § 72 lg 4,

§ 11

lg 1 p 1-3 ja lg 2 järgi vajaminevate tööde tegemist olukorras, kus

tjad ei olnud teadlikud tehtavatest töödest ja nende ajast. Seetõttu jättis kohus hagejate hagi kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata hagejate kohustamisnõuded. Nimelt nõudsid hagejad

tjatelt hoiduda tulevikus korter 2 veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemise mistahes viisil takistamisest, ning kohustada

tjat 1 kuni korteri 1 asuva korteriomandi omamiseni tagama, et korteri 1 igakordsed valdajad ei takistaks mistahes viisil korteri 2 veevarustuse taastamiseks ja parandamiseks vajalike ehitustööde ja avariitööde tegemist. Hagejad rajasid torustiku, tööd võeti vastu, need kontrolliti, mistõttu puudus kohtul alus eeldada ja kahelda, et

tjad takistavad edaspidiselt hagejaid, kui tekib vajadus torustiku töid teha, parandada, remontida vms. Kohus jättis rahuldamata

tja 1 vastuhagi varalise kahju hüvitise nõudes 2 198,80 eurot. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus tuvastas, et vaidlusaluse veetorustiku rajamine oli lubatav

tja 1 nõusolekuta, selle rajamise seaduslikkus oli tõendatud. Seega ei olnud hagejate tegevus õigusvastane ning

tjal 1 ei olnud alust VÕS § 115 lg 1 alusel nõuda kahju hüvitamist. Kohus jättis rahuldamata

tja 1 nõude hagejate vastu kohtueelsete õigusabikulude 574,20 eurot, valveteenuse kulud 140,40 eurot ja kirjade saatmise kulude 12,20 eurot hüvitamiseks. Kohus leidis, et tõendamata on

tja 1 sõiduautole põhjustatud kahju 310 eurot. Samuti ei olnud tõendatud

tja 1 elupuude kahjustamisest tulenenud kahju hüvitamise nõue. Kohus jättis rahuldamata

tja 1 vastuhagi kohustuse täitmise (endise olukorra taastamise) ja alternatiivse nõude (dokumentide üleandmise) nõudes. Kohus tuvastas, et veetorustik oli Tallinna Linna poolt lubatud, kooskõlastatud, seaduslik ja et lisaks oli ehitisregistris registreeritud selle torustiku ehitusteatis ja kasutusteatis, mis nähtus

tjate poolt esitatud ehitisteregistri väljavõttest. Kohus tuvastas, et märgitud torustiku töid võisid hagejad teha AÕS § 72 lg 4, §

§ 15

lg 2 mõtte kohaselt ilma

tja 1 nõusolekuta ja kohtu hinnangul ei saanud

tja 1 tugineda seetõttu

§ 16

lg 1, mille kohaselt eeldanuks see

tja 1 ja hagejate vahelist kokkulepet. Kohus leidis, et ei esine alust taastada endist olukorda. Samuti 8

tja 1 vastuhagi, milles ta nõudis hagejate valvekaamerate ümberseadistamist. Kohtu hinnangul ei riivatud

tja 1 eraelu sellises ulatuses, et oleks alust

tja 1 nõue VÕS § 1046 lg 2 alusel rahuldada. Kohus jättis rahuldamata

tja 3 vastuhagi varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taksoteenuse kasutamisest tingitud kulu ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtule ei nähtunud, et taksoteenuse kasutamine oli tingitud hagejate tegevusest. Ühtlasi ei olnud kohtu hinnangul põhjendatud

tja 3 nõue, mis seondus tema tervisega ja selle raviga, kuna

tjal 3 oli kohustus taluda ehitustöid.

tja 3 ei tõendanud ka, et väidetav kahju oli põhjuslikus seoses vaidlusaluste tööde tegemisega VÕS § 128 lg 4 järgi.

tjate apellatsioonkaebus ja hagejate vastuapellatsioonkaebus 7. Maakohtu otsuse peale esitasid

tjad apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja vastuhagi rahuldamata jättis.

tja 3 ei vaidlustanud vastuhagi rahuldamata jätmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Hagejad palusid jätta

tjate apellatsioonkaebuse rahuldamata. 8. Hagejad esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagejate hagi.

tjad palusid jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse käik 9. 15.05.2019.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Hagejad ja

tjad palusid tagastada pool kaebuste esitamisel tasutud riigilõivudest. Ringkonnakohtu määruse põhjendused 10. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Maakohtu otsus tuleb jätta tühistamata osas, milles maakohus jättis rahuldamata

tja 3 vastuhagi hagejate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 2300 eurot. Nimetatud osas ei esitanud

tja 3 apellatsioonkaebust ja kuna kaebust ei esitatud, ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada selles osas maakohtu otsuse kehtivust. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). 11.

tjad taotlesid kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele.

tjad tasusid apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 675 eurot. Sellest pool, s.o 337,5 eurot, tuleb

tjatele tagastada taotluses märgitud kontole. 12. Hagejad taotlesid kompromissi sõlmimise tõttu poole vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see 9