Obsah (8)

§ 163§ 177§ 367§ 651§ 657§ 232§ 654§ 652

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-119497 Ts

) § 367 järgi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 19. Hagi osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja põhjendatud kulud on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud suurusega 225 eurot.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Hageja esitas kostjale arved 832047338, 832077261 ja 832106815 teenuste eest perioodil jaanuar 2014.a kuni märts 2014.a, kuigi tegelikult ei osutatud kostjale teenuseid alates 12.10.
3. Asjaolu, et kostja on vahepealsel perioodil ekslikult tasunud teenuste eest, mida ta ei tarbinud, ei tee olematuks seda, et teenust hageja poolt tegelikult ei osutatud ja kostja poolt ei tarbitud. Maakohus leidis vastuoluliselt, et kostja on teenust tarbinud, kuigi on tõendatud, et valveseadmed demonteeriti juba 12.10.
4. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja nõue eelnimetatud arvete järgi nii põhinõude kui ka kõrvalnõude osas.
5. Kostja on endiselt seisukohal, et lepingu p 7.
6. näol on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ning palus kohtul kontrollida tüüptingimuse kehtivust. Kohus jättis selle tegemata. Kostja jääb oma seisukoha juurde ning palub lepingu p 7.
7. tüüptingimusena vastavalt VÕS § 41 lg 3 p-le 5 tühistada.
8. Maakohus leidis esmalt, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud osaliselt, s.o põhinõude 445,23 euro ulatuses. Samas leidis kohus, et põhjendatud on hageja taotlus välja mõista kostjalt edasiulatuv viivis arvestusega 0,15% päevas kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei saa kohus välja mõista viivist suuremas ulatuses kui on põhinõue ning seetõttu ei saa asjas kohaldada

§ 367regulatsiooni edasiulatuva viivise osas.

24. Kohus viitas menetluskulude väljamõistmisel

§ 163

lg-le 1 ja leidis, et hagi osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda. Millel põhineb kohtu selline diskretsioon, jääb arusaamatuks, kuna kohus on otsuses vähendanud hageja nõuet ligi poole võrra. Sellises olukorras ei ole õiglane ega põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata põhivõla 411,55 euro ja põhivõlga ületava viivise väljamõistmiseks seisuga 15.09.2015, samuti 5 viivise väljamõistmiseks perioodi eest alates 16.09.2015 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
3. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega hagi osaliselt rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 445,23 eurot ja 15.09.2015 seisuga põhivõla suurune viivis, samuti viivis määraga 0,15% päevas põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ja täiendav otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 29. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kohtuotsuste tühistamiseks osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohus hindas

§ 232

lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 30. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

31.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Maakohus märkis otsuses õigesti, et kostja ei tõendanud teenuste mittetarbimist perioodil jaanuar-märts
2. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus lugenud tõendatuks asjaolu, et valveseadmed demonteeriti 12.10.
3. Kostja sellist asjaolu ei tõendanud ja maakohus ei tuvastanud. Hagejale 12.10.2012 saadetud e-kirjas teatas kostja üksnes soovist leping peatada ja jätkata taas kevadel (tlk 48). Seadmete demonteerimisest teavitas ta hagejat esmakordselt alles 08.07.2014 e-kirjas (tlk 49). Kohtuotsus ei ole vastuoluline, nagu kostja leiab.
4. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et vaidlusalune leping on tüüptingimustel sõlmitud leping. Maakohus ei pidanud antud juhul aga lepingu p 7.4 kui tüüptingimuse kehtivust kontrollima, sest kohus ei mõistnud selle alusel välja häireseadmestiku täishinda. Maakohus arvestas kostja võla suuruse kindlakstegemisel tema poolt seadmete eest tasutud summadega ja rahuldas hagi osaliselt. Hageja ei ole seda vaidlustanud. Maakohus viitas ebaõigesti lepingu p-le 7.4, mida ta tegelikult ei kohaldanud, kuid see ei muuda kohtuotsuse lõppjäreldust valeks.
5. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja nii sissenõutavaks muutunud viivise 15.09.2015 seisuga põhivõla suuruses kui ka lepingujärgses suuruses viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Alates kohtuotsuse jõustumisest väljamõistetud täiendava viivisevõla tekkimine sõltub sellest, kas kostja täidab põhivõla tasumise kohustuse kohe või viivitab võla tasumisega. Seega on viivise tasumise kohustuse 6 tekkimine kostja mõjualas ja tal on võimalik seda vältida. Viivise edasiulatuv väljamõistmine kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni ei ole vastuolus

§-s 367 sätestatu ega kohtupraktikaga, nagu kostja leiab. 35. Põhjendatud on apellatsioonkaebus osas, milles kostja vaidlustab maakohtu menetluskulude jaotust ja väljamõistmist. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus

§ 163

lg-t 1 ebaõigesti, kui jättis hagi osalise rahuldamise tõttu kõik menetluskulud kostja kanda. Nimetatud sätte kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Maakohus oleks saanud valida üksnes eelnimetatud kolme alternatiivi vahel.

§ 163

lg 1 ei võimalda jaotada menetluskulusid selliselt, et hagi osalise rahuldamise korral jäävad kõik menetluskulud ühe poole, s.o antud juhul kostja kanda. Maakohtu otsus tuleb eeltoodu tõttu menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas tühistada ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. 36. Hageja nõudis kostjalt põhivõla 856,78 euro tasumist. Maakohus mõistis sellest välja 445,23 eurot, s.o põhivõla nõue rahuldati 52% ulatuses. Samuti ei mõistnud maakohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivist hagetud, vaid põhivõla suuruses. Arvestades asjaolu, et hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osad on sisuliselt võrdsed, jätab ringkonnakohus maakohtus kantud menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

37. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse kulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 7