KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-11380 Tsiv

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, s.t

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Luminor Bank EE

1. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD K V esitas L A vastu 401 euro hüvitise väljamõistmise ning kasutuskorra lepingu sõlmimise nõude. Hagiavalduse kohaselt on hageja üks kaasomanikest kinnisvaral XXX. Alates
2. aastast kaasomanikud kinnisvara elukohana ei kasuta.
3. aastal tekkis maja keldris veeleke, mille kõrvaldas N AS. Seoses veeavariiga esitas AS N arve kaasomanikele solidaarselt. Esitatud arve kohaselt lähtuti kaasomandi suurusest. Kostja makse suuruseks kujunes 713 eurot (8/16 kaasomandist). Kuna kostja L A oma osa võlgnevusest ei tasunud tasus hageja tema eest võlgnevuse 401 euro ulatuses ning 312 euro ulatuses G I. Kostja ei soovi vastutada oma kaasomandi eest ning ei jälgi kinnisvara korrashoidu, st. ei hoia oma osa territooriumis korras (lumi koristamata, lehed riisumata). Seetõttu on N poolt tehtud ettekirjutusi ja hoiatusi trahvi saamise kohta. Teised kaasomanikud on kohustatud organiseerima heakorratöid. Seoses sellega soovivad kaasomanikud sõlmida kasutuskorra lepingu. Hageja nõuab kostjalt 401 eurot hüvitist ning riigilõivu. Hageja palub kohustada kinnistu omanikke sõlmima kasutuskorra lepingut ning kui keegi keeldub notarisse tulemast lugema tahteavalduse asendamise kohtuotsusega nõudes. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult (tl.41). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 2

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 69, § 76, § 82, § 100, § 101, § 108. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega hüvitise summas 401 eurot nõude täies ulatuses. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kasutuskorra kindlaksmääramine Hageja palub kohustada kinnistu omanikke sõlmima notariaalset kasutuskorda. Kohus leiab, et nimetatud nõue tuleb jätta läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 613

lg 2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Antud juhul on tegemist nõudega, mida kohus menetleb hagita menetluses. Samuti pöörab kohus tähelepanu asjaolule, et sellisel kujul esitatud nõudega ei võimalik hagejal oma taotletavat eesmärki saavutada. Nimelt näeb kasutuskord ette, kuidas asja tarbida ning asja kaudu teatud vajadusi rahuldada. Samas näeb kaasaomandis oleva asja valitsemine ette toiminguid asja säilitamiseks ja korrashoiuks ning valitsemise kaudu peab olema tagatud võimalus asja otstarbekohaselt kasutada ja majandada. Toimingud, milles seisneb valitsemine, on näiteks remontööde korraldamine, ehitustööde tegemine jmt. Kohus selgitab, et hagejal on võimalus pöörduda kohtusse avaldusega kõigi kaasomanike vastu, milles saabki teha ettepaneku kaasomandis oleva kasutuskorra /valitsemise kindlaksmääramiseks ning vajadusel kaasomaniku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega. 3

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 100 eurot. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4