) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse ja pankrotihoiatuse aluseks olnud nõude. Avaldaja on loobunud oma avaldusest. Kuna loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulud
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses.
kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud avaldaja.
lg 2 p 1 kohaselt kui avaldaja nõudest loobub, tagastatakse talle pool tasutud riigilõivust, kuid seda tehakse üksnes vastava avalduse alusel. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt, palub ta mõista võlgnikult välja menetluskulud summas 1020 eurot ja mõista menetluskuludelt välja viivis. Avaldaja kulud koosnevad riigilõivust summas 300 eurot ning õigusabikuludest summas 720 eurot. Õigusabikulud koosnevad 5 tunni ajakulust, tunnitasuga 120 eurot, ehk kokku 600 eurot+ käibemaks. Ajakulu on kliendiga kohtumine ja suhtlemine, kliendi materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, pankrotiavalduse koostamine, kliendiga suhtlemine, lisade selekteerimine, võlgniku avaldusega tutvumine, kliendiga suhtlemine ja avalduse koostamine. Kohus leiab, et avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus ei arvesta võlgniku vastuväiteid. Võlgniku sisuline vastuväide selles osas, et ta pole maksejõuetu, tulnuks esitada pankrotimenetluses määratud eelistungiks. Pankrotihoiatusele eelnenud soov saada maksegraafikut talle sobival viisil ei ole võlausaldajale siduv ehk et võlausaldaja ei pea nõustuma võlgniku pakkumisega. Võlausaldaja on pakkumisega mittenõustumist ka selgelt väljendanud koos kinnitusega, et esitab pankrotiavalduse. Võlausaldajale ei saa ette heita oma seadusliku õigusena pankrotiavalduse esitamist, kui võlgnik ei olnud täitnud hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi. Menetluskulude rahalise suuruse osas võlgnik seisukohta esitanud ei ole. Võimaliku mainekahjuga seotud asjaolusid käesolevas asjas kohus ei käsitle. Tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kolmandast lausest lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus lõpetab menetluse seetõttu, et võlausaldaja loobub oma pankrotiavaldusest, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Pankrotimenetluses kohalduvad
sätted, niivõrd kuni pankrotiseadus ei sätesta teisiti.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hagita menetluse asjas, milleks on ka käesolev asi, on aga pankrotiseaduses kulude jaotuse osas erinormid võrreldes
ga. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kuni ajutise halduri nimetamiseni tekkinud avalduse läbivaatamisega seotud kulud kannab võlausaldaja. Õiguskirjanduses (
komm. I osa, § 172 komm 3.3.3.2, lk 810) kohaselt kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma avaldusest loobub, siis hüvitab pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 3 kohaselt võlausaldaja. Sellisel juhul
lg 5 ei kohaldu, ehk pankrotimenetluses pole kulude jaotuse aspektist oluline, miks avaldusest loobutakse. Ehkki eeltoodust tulenevalt- võlausaldaja kulud jäävad tema enda kanda- ei oleks vaja kulude rahalist suurust analüüsida, leiab kohus siiski, et kulud on ka mõnevõrra ülepaisutatud. Õigusabikulude osas loeb kohus põhjendatud ajakuluks maksimaalselt kaks tundi. Kliendiga kohtumised ja suhtlemised leiavad väljundi kohtule koostatavas menetlusdokumendis, mistõttu eraldi kohtumiste-suhtlemiste ajakulu hüvitamist ei ole alust eeldada. Koostatud on kaks menetlusdokumenti- pankrotiavaldus ja loobumise avaldus. Mõlemad on õiguslikult lihtsad dokumendid. Avalduses pole vaja rohkem esile tuua, kui nõude aluseks olevad raamatupidamislikud tõendid ning asjaolu, kas ja millal on võlgnikule kätte toimetatud pankrotihoiatus. Sellise avalduse koostamine ei nõua professionaalsete õigusteadmistega isikult ehk advokaadilt ülemäärast ajakulu. Ajakulusse toiminguna märgitud lisade selekteerimine ei saa samuti olla mahukas töö, sest tegemist on avaldaja raamatupidamisest kergesti ülesvõetavate, eraldi koostamist mittevajavate ja olemasolevate dokumentidega. Kuna võlausaldajal on seoses avaldusest loobumisega seadusest tulenevalt õigus nõuda poole riigilõivu hüvitamist/tagastamist riigivahenditest, siis ei oleks alust seda välja mõista võlgnikult ka siis kui seda võimaldaks kohtu seisukoht kulude jaotuse osas. Võlausaldaja on riigilõivu osas esitanud taotluse selle väljamõistmiseks võlgnikult, seega puudub taotlus pooles ulatuses lõivu tagastamiseks riigivahenditest. Võlausaldajal on võimalik vastav avaldus esitada. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.