Obsah (5)

§ 121§ 344§ 345§ 63§ 73

1-119-3619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2019, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3619 (18267001193) Kohtunik Indrek Nummert Istungis

§ 121

lg 1 järgi, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Tiit Pendis Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kontaktandmed: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: RESOLUTSIOON 39012064925 xxx xxx xx xx xx xx xxx Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Tiit Pendis:

§ 121

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 345

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest suurendada raskeimat ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tiit Pendis ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lk 1 / 4 1-119-3619 Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

1. Tsiviilhagi ei ole.
2. Menetluskulud Välja mõista Tiit Pendiselt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel sundraha 810 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 120 eurot, kokku 930 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu 15ndaks kuupäevaks vähemalt 93 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
4. Tõkendit ei ole kohaldatud.
5. Asitõend - DVD-R plaat, millel 22.12.2018 tehtud kõnesalvestised häirekeskusele KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde (pakend nr 1).
6. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Tiit Pendis’t süüdistatakse selles, et 12.03.2018 eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal x koostas Tiit Pendis enda elukaaslasele H. L kuuluva sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx Lk 2 / 4 1-119-3619 müügilepingu ning täitis lepingul müüja andmed sõiduauto eelmise omaniku S.M andmetega ja võltsis müügilepingul müüja kohal S.M allkirja. Müügilepingu võltsimise eesmärgiks oli T. P sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx edasi müüa S. S ning jätta mulje, et tegemist on auto ostmisega S. M. Mazda 6 registreerimismärgiga on H. L poolt 06.12.2016 S.M ostetud, kuid Maanteeametis enda nimele registreerimata jäetud. Seega Tiit Pendis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tiit Pendist selles, et 12.03.2018 kella 20.00-22.00 vahelisel ajal Tiit Pendis tõendas enda poolt eelnevalt võltsitud sõiduauto eelmise omaniku S.M allkirjaga müügilepinguga, et sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xx kuulub seaduse järgi S.M, ning müüs enda elukaaslasase H. L kuuluva sõiduauto x registreerimismärgiga x S. S. Müügilepingul auto müüja kohal S. M allkirja võltsimise eesmärgiks oli jätta S. S mulje, et sõiduauto on ostetud Siim M nimeliselt isikult, kuna Mazda 6 registreerimismärgiga on H. L poolt 06.12.2016 S. M ostetud, kuid Maanteeametis enda nimele registreerimata jäetud. Seega Tiit Pendis, teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Tiit Pendist selles, et tema, 22.12.2018 kella 13.30 ajal xxx toas lõi voodis pikali olevat J. T, eelnevalt küsides: „Kas sina oledki see Talts?“ parema rusikaga vastu vasakut näo piirkonda, mille tagajärjel J. T kukkus voodisse kõhuli ja peale seda Tiit Pendis lõi kaks korda rusikas kätega pea piirkonda ning kägistas mõlema käega kukla tagant kaelast, põhjustades oma sellise tegevusega J. T füüsilist valu ja silma ümbruse pindmine vigastus, verejooks ninast ja ninaluude murd, kinnine. Seega Tiit Pendis, teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtueelses menetluses Tiit Pendise käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Tiit Pendise süüdi tunnistamist:

§ 121

lg 1 järgi ja tema karistamist 5 kuulise vangistusega;

§ 344

lg 1 järgi 3 kuulise vangistusega ja

§ 345

lg 1 järgi 4 kuulise vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest suurendada raskeimat ning liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tiit Pendis ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 3. Lk 3 / 4 1-119-3619 Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 810 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi ei ole. Asitõend DVD-plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4