TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-840 Määruse kuupäev 8. mai 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M. M ( M) esialgse õiguskaitse taotlus (24.04.2019 toimunud videokõne
) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
§ 249
lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
§ 249
lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse lubatavuse kontrollimisel on oluline tuvastada, kas isikul esineb esialgse õiguskaitse vajadus, st pöördumatu tagajärje oht.
- Taotleja vaidlustab Viru Vangla menetlustoiminguid.
- Viru Vangla
- mai 2019 vastuses kohtu nõuetele märgib vangla, et 24.aprillil 2019 võttis Tartu Vangla psühhiaater (mitte psühholoog) Siim Kail kinnipeetav M. M vastu videokonverentsi vahendusel. Kohtumist ei ole salvestatud, seega ei ole seda plaanis ka kasutada õppevideona ega näidata kolmandatele isikutele. M. M on esitanud vanglale 02.mail 2019 vaide sooviga talle võimaldada Viru Vanglast sõltumatu psühhiaatri vastuvõtt, kes koostaks teisese arvamuse, kusjuures on ta nõus selle eest ise maksma. Ka soovib kinnipeetav selle videokõne kohest kustutamist.
- Haldusasja materjalide järgi ei ole 24.aprillil 2019 toimunud Tartu Vangla psühhiaater Siim Kaili ja kinnipeetava M. M vahel toimunud arsti videokonverentsi vastuvõttu salvestatud. Seega on taotluse esitamise seisuga esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, mistõttu tuleb sellisel juhul jätta vastavasisuline taotlus rahuldamata. Taotleja on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud vangla kohustamist kohtuda psühhiaatriga Viru Vanglas kohapeal, et saada teist arvamust lisaks Viru Vangla psühhiaater Olev Toomla arvamusele. Kuna M. M ja Tartu Vangla psühhiaater Siim Kaili vahel on
- aprillil2019 toimunud videokonverentsi vahendusel psühhiaatri vastuvõtt, et saada nn teisene arvamus, siis taotluse esitamise seisuga kohtusse on esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud, mistõttu tuleb sellisel juhul jätta vastavasisuline taotlus rahuldamata. Praegusel hetkel ei esinenud esialgse õiguskaitse vajadust juba siis, kui taotlus halduskohtule esitati. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, siis jäävad ka tema menetluskulud tema enda kanda. 6.
§ 175lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel taotleja ja R.
M nimed initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida. (allkirjastatud digitaalselt)