← Eesti

3-19-409/12

Obsah (5)§ 10§ 32§ 2§ 31§ 30

3-10-1272 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht egemise aeg ja koht 29.aprill 2019 Haldusasja number 3-19-409 Haldusasi A. B kaebus

§ 10

lõige 1 punkti 3 alusel soodustingimustel vanaduspension alates pensioniavalduse esitamisest 27.11.

  1. 12.12.2018 registreeriti Sotsiaalkindlustusametis A. B vaie 03.12.2018 otsustele nr NP13391 pensioni määramise algtähtaja osas. Vaide esitaja ei olnud nõus talle riikliku pensioni määramise otsusega nr NP13391 osas, millega määrati pension avalduse esitamisest 27.11.2018, mitte õiguse tekkimisest 12.03.
  2. SKA 04.02.2019 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
  3. A. B esitas
  4. märtsil 2019 kaebuse Tartu Halduskohtule Sotsiaalkindlustusameti 03.12.2018 otsusele nr NP
  5. Kaebaja palub ka SKA 04.02.2019 vaideotsuse tühistamist ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit määrama A. B ile soodustingimustel vanaduspension alates õiguse tekkimise päevast, so 12.03.2018, mitte tema avalduse esitamise päevast SKA-le s.o 27.11.2018.a. Kaebaja leiab, et soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigusest tuleb vastavalt

§ 10

lg 1 p 3 teavitada isikut ning saata talle teade, nii nagu teavitatakse isikuid pensioniõiguse tekkimisest vähemalt 6 kuud enne selle õiguse tekkimist. Kaebaja võtab omaks, et esitas SKAle oma pensioniavalduse 8 kuud hiljem kui

§ 32lg 2 p 1 on sätestatud.

Kaebaja ei olnud teadlik, et tal on õigus soodustingimustel pensioni määramiseks, kuna tal on kolm last. Kaebaja väitel on tema teadmatus tingitud sellest, et riik pole vajalikul määral teavitanud pensionisaamise õiguse tekkimisest.

  1. A. B esitas 22.aprillil 2019 seisukoha vastustaja vastusele. Kaebaja on nõus, et seadus ei näe ette isiku teavitamist soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimisest. Kaebaja leiab, et vastustajal võiks ikka vastav kohustus olla, seetõttu koheldakse ebavõrdselt inimesi kellel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile ning vastustaja võiks ka neile teatada erilisest õigusest pensionile. Kaebaja viitab SÜS §-dele 2 lg 1-2, 23 lg 4, 38, 39 lg 1 ja EV põhiseaduse §-le
  2. Kaebaja märgib, et kõik Eesti elanikud teavad, mis on pensioniikka jõudmise aeg. Samas ei ole mitte kõik elanikud teadlikud, et neil on eriline õigus minna pensionile varem. See on aga ebavõrdne kohtlemine.
  3. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  4. Käesolev vaidlus on soodustingimustel vanaduspensioni määramise algtähtaja osas. Nimelt määrati kaebajale pension avalduse esitamisest 27.11.2018, mitte õiguse tekkimisest 12.03.
  5. 2 3-19-409 8.

§ 10

lõige 1 punkti 3 kohaselt tekib nõutava pensionistaaži olemasolul emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kes on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme last, õigus soodustingimustel vanaduspensionile üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist. 9.

§ 32

lg 2 sätestab üldreegli, et riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast.

§ 2

p 1 kohaselt määratakse vanaduspension pensioniikka jõudmise päevast (§ 7 lõige 1 või 2 või § 10 lõige 1), kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise päevast. Pensioni määramise menetlus saab alata isiku esitatud avalduse alusel (

§ 31lg 1).

10.

§ 32

lõikes 2 on toodud ammendav loetelu, millistel juhtudel määratakse riiklik pension varasemast tähtajast kui pensioni taotlemise päevast ning

§ 10

lõike 1 alusel määratav soodustingimustel vanaduspension määratakse pensioniikka jõudmise päevast vaid juhul, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates. 11. A. B on sündinud 12.09.1955.

§-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudis ta 12.03.2019.

§ 10

lõige 1 punktis 3 sätestatud soodustingimustel vanaduspensionile tekkis tal õigus üks aasta enne vanaduspensioniikka jõudmist, s.o 12.03.

  1. Pensioniavalduse esitas A. B 27.11.2018 ehk siis kaheksa kuud pärast pensioniikka jõudmist, mistõttu tuli talle pension määrata avalduse esitamise päevast, s.o alates 27.11.
  2. Halduskohus leiab, et A. B ile määrati pension õigesti alates 27.11.2018, mil ta esitas Sotsiaalkindlustusametile taotluse ja dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks.
  3. Seega

§ 32

lg-st 2 tuleneb, et üldjuhul määratakse riiklik pension pensioni taotlemise päevast.

§ 32

lg 2 p-st 1 järeldub, et vanaduspension määratakse erandkorras pensioniikka jõudmise päevast vaid juhul, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates pensioniikka jõudmise päevast. 14. Kaebaja võtab omaks, et ta esitas SKAle oma pensioniavalduse 8 kuud hiljem kui

§ 32

lg 2 p 1 on sätestatud, sest ta ei olnud teadlik, et tal on õigus soodustingimustel pensioni määramiseks, kuna tal on kolm last. Kaebaja leiab, et tulenevalt

§ 30

’ lg-st 1 oleks Sotsiaalkindlustusamet pidanud kaebajat teavitama ka õiguse tekkimisest soodustingimustel vanaduspensionile.

  1. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, kuigi isikute aktiivne teavitamine pensioniõiguse tekkimisest võiks iseenesest olla mõistlik ja eesmärgipärane ning ei pruugi olla tehniliselt keerukas või ülemäära koormav haldusorgani jaoks, saab haldusorganile tegevusetust ette heita siiski üksnes juhul, kui seadusest või muust õigusaktist tulenes haldusorganile kohustus kindlal viisil tegutseda.
  2. juulil 2017 jõustunud

§ 30

’ näeb ette Sotsiaalkindlustusameti kohustuse teavitada isikut vanaduspensioni õigusest.

§ 30

’ lg 1 kohaselt kontrollib Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkaitse Infosüsteemi kantud andmete alusel

-s sätestatud isiku vastavust vanaduspensioniõiguse tingimustele ja teavitab isikut 3 3-19-409

§-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest vähemalt kuus kuud enne selle õiguse tekkimist. Seega on sättes otsesõnu öeldud, et isikut teavitatakse

§-s 7 sätestatud pensioniõiguse tekkimisest.

§-s 7 on sätestatud õigus vanaduspensionile vanaduspensioniea saabumisel. 17. Soodustingimustel vanaduspension on sätestatud

§-s 10. Seega

§-s 30’ ei näe ette isikute teavitamist soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimisest ja seetõttu ei ole ka

§-s 10 sätestatu kohaldatav soodustingimustel vanaduspensioni määramisel. 18.

§ 30

’ lg 2 annab loetelu andmetest, mille alusel

§ 30

’ lg-s 1 nimetatud tingimuste vastavust kontrollitakse ja nendeks on: isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse kohta, andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses (p 1); isiku isikustatud sotsiaalmaksu andmed (p 2); andmed isiku pensioniõigusliku staaži kohta (p 3); andmed isikule pensioni määramise ja maksmise kohta (p 4). 19. Seega puudub vastustaja Sotsiaalkindlustusametil kohustus kontrollida isikul laste olemasolu, nendega seotud isikuid ja andmeid. Vastustajal puudub ka õigus andmebaaside abil välja selgitada isikute ringi, kellel tekib seoses konkreetse lapse/laste kasvatamisega õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil võimalus tuvastada, kellel neist konkreetselt tekib õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Nimelt on

§ 10

lg 1 p 3 alusel õigus sooduspensionile emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal ning lg 2 sätesta, et kui samade laste suhtes on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensioni mitmel isikul, lepivad need isikud kokku, kes õigust soodustingimustel vanaduspensionile kasutab. Kokkulepet väljendab kirjalik nõusolek soodustingimustel vanaduspensioni õiguse kasutamisest loobumise kohta teise pensionitaotleja kasuks (vt kaebaja pensionitoimik).

  1. Soodustingimustel pensioniõiguse tekkimine ei ole selline automaatselt saabuv õigus, mille lähenemisest oleks isikuid võimalik hõlpsasti eelnevalt teavitada üksnes andmekogus talletatud teabele tuginedes. Erinevalt üldisest vanaduspensioniikka jõudmisest ja tekkivast pensioniõigusest eeldab soodustingimustel vanaduspensioni saamine erinevate tingimuste täitmist ja sageli ka sellekohaste tõendite või täiendavate selgituste esitamist.
  2. Näiteks soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

§ 10

lõige 1 punkti 3 alusel on vajalik välja selgitada, kas pensioniõigust kasutada sooviv isik on lapsi ikka kasvatanud 8 aastat. Samuti näeb see norm ette, et õigus sama pensionit saada võib tekkida mitmel isikul, kes peavad selle õiguse kasutamises kokku leppima (

§ 10

lg 2) ning selle üle tekkivate vaidluste lahendamiseks võib olla vajalik isegi maakohtusse pöörduda (

§ 10lg 3).

Seni kehtiv õigus ei ole ette näinud kõikide selliste andmete koondamist võimaldava andmekogu pidamise kohustust. 22. Käesolevas asjas on kaebaja pöördunud SKA klienditeeninduse poole 8 kuud hiljem kui

§ 32lg 2 p 1 on sätestatud.

Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et riik pole kaebajat lähenevast sooduspensioni saamise õigusest 4 3-19-409 teavitanud, kuna sellist kohustust polnud kehtiv õigus riigile pannud ning seadusandja polnud kehtestanud ka sellise andmekogu pidamise kohustust, mis oleks võimaldanud kaebajat tema õigusest soodustingimustel pensioni saada hõlpsasti teavitada. Muid mõjuvaid põhjuseid avalduse hilinenult esitamiseks kaebaja välja toonud ei ole. Halduskohus rõhutab veelkord, et soodustingimustel pensioniõiguse tekkimine ei ole selline automaatselt saabuv õigus, mille lähenemisest oleks isikuid võimalik hõlpsasti eelnevalt teavitada üksnes andmekogus talletatud teabele tuginedes. Erinevalt üldisest vanaduspensioniikka jõudmisest ja tekkivast pensioniõigusest eeldab soodustingimustel vanaduspensioni saamine erinevate tingimuste täitmist ja sageli ka sellekohaste tõendite või täiendavate selgituste esitamist.

  1. Halduskohus leiab, et ka isik ise peab tundma suuremat huvi vanaduspensioni määramise võimaluste vastu, sest vajalik informatsioon on SKA veebilehel http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/, kus avaneb rubriigi „tööja pensioniealistele“ alajaotus „soodustingimustel vanaduspension“. Internetis on leitavad teavitused portaalis riik.ee https://www.eesti.ee/est/teemad/toetused_ja_sotsiaalabi/pensionid/rahva_ja_vanad uspension ning Pensioniinfot koondavas portaalis pensionikeskus.eehttps://www.pensionikeskus.ee/isammas/ laste-arv/. Veebilehel www.riigitetataja.ee on leitav riikliku pensionikindlustuse seadus, mille § 10 lg 1 p 3 sõnastus ei ole keeruline ning ei eelda õigusalaseid eriteadmisi. Vajalik teave on leitav otsingusüsteemi abil ega eelda pidevat kursisolekut seadusemuudatustega. Lisaks on võimalik leida internetist ka meediakajastusi laste kasvatamisega seotud pensionisoodustuste kohta (nt http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/lastekasvatamisega-saab-varempensionile? id=27309217).
  2. Põhiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on riigil õigus seadusega sätestada vanaduse korral isikule antava abi liigid, ulatus ning saamise tingimused ja kord. Seega on seadusandja õigustatud piiritlema riigieelarveliste pensionikindlustuse vahendite jagamise tingimusi, rikkumata seejuures võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei sea

§ 32

lg 2 p 1 kaebajat teiste samas olukorras olevate isikutega ebavõrdsesse olukorda. Selles sättes ette nähtud kolmekuuline tähtaeg pensioniavalduse esitamiseks ei ole ka ülemääraselt lühike.

§ 32

lg 2 p-st 1 tulenev kolme kuu reegel kohaldub ühtviisi kõikide pensionisaajate suhtes.

  1. Vastustaja on vaidlustatud otsuse ja vaideotsuses välja toonud otsustamisel aluseks võetud õigusnormid ja lisanud asjakohased selgitused. Seega on vastustaja lahendanud kaebaja taotluse, kohaldades õigesti materiaalõigust ning kohus ei tähelda vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid vaidlustatud otsuse tühistamise kaasa tuua. Kohus peab õiguspäraseks ka kaebaja vaide lahendamiseks tehtud SKA vaideotsust, millega vaie põhjendatult rahuldamata jäeti. Seetõttu puudub ka alus, et rahuldada kaebaja taotlus kohustada Sotsiaalkindlustusametit määrama A. B ile soodustingimustel vanaduspension alates õiguse tekkimise päevast, so 12.03.2018, mitte tema avalduse esitamise päevast SKA-le s.o 27.11.2018.a. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt avaliku võimu kandja kohustus haldusakt anda või toiming sooritada. Kohus saab haldusorganit kohustada, kui haldusorgan on õigusvastaselt jätnud seadusest tuleneva kohustuse täitmata. 5 3-19-409
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja määras kaebajale pensioni kohe alates avalduse esitamise päevast 27.11.2018 ning et vastustajal ei olnud kohustust maksta pensionit selle õiguse tekkimise päevast alates, kui avaldus on esitatud

§ 31lg 2 p-s 1 sätestatud tähtajast hiljem.

Ülaltoodust nähtuvalt puudub vastustajal kohustus maksta kaebajale pensionit tema avalduse esitamisele eelneva ajavahemiku eest. A. B kaebus jääb rahuldamata täies ulatuses ja tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.