Obsah (22)

§ 180§ 318§ 189§ 387§ 63§ 3051§ 64§ 215§ 339§ 66§ 7§ 312§ 238§ 306§ 37§ 126§ 175§ 190§ 179§ 105§ 41§ 181

1-18-5742 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 07.09

) §-dest § 311-313 ja 315, kohus otsustab: 1 1-18-5742 RESOLUTSIOON Mõista Maksim Jevstifejev õigeks KarS § 114 lg 1 p 5 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX grupis tapmise toimepanemises seoses mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarettide maksumusega 1 euro ja välgumihkli röövimisega. Tunnistada Maksim Jevstifejev süüdi KarS § 114 lg 1 p 5 järgi, s.o 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX grupis tapmise toimepanemises seoses pudeli õlu ja 40 eurosendi röövimisega ning mõista talle karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 02.02.

1. Jätta Maksim Jevstifejev vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Maksim Jevstifejevi vangistuse tähtaeg. Mõista Dmitri Ptitsõn õigeks KarS § 114 lg 1 p 5 järgi esitatud süüdistuse osas, milles teda süüdistati 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX grupis tapmise toimepanemises seoses mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarettide maksumusega 1 euro ja välgumihkli röövimisega. Tunnistada Dmitri Ptitsõn süüdi KarS § 114 lg 1 p 5 järgi, s.o 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX grupis tapmise toimepanemises seoses pudeli õlu ja 40 eurosendi röövimisega ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.02.
2. Jätta Dmitri Ptitsõn vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks Dmitri Ptitsõni vangistuse tähtaeg. Kannatanu J T tsiviilhagi rahuldada ja mõista Maksim Jevstifejevilt ning Dmitri Ptitsõnilt solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju: - kannatanu J T (sünd. XXX, elukoht XXX) kasuks 689 (kuussada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 20 senti, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. Asitõendid: - 4 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalides, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - pudel, DNA proovid (3 karpi), sigareti pakk RT, päevalilleseemned (2 pakki), suitsukonid, A4 leht, hambaork, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Maksim Jevstifejevilt ära võetud sularaha summas 32 (kolmkümmend kaks) senti, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Swedbanki AS-i tagatiskontol nr XXX, kanda tsiviilhagi katteks kannatanu J T arveldusarvele nr XXX. 2 1-18-5742 Mõista Maksim Jevstifejevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja 968 (üheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Mõista Maksim Jevstifejevilt kannatanu J T kasuks välja menetluskuluna 1152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda kannatanu J T arveldusarvele nr XXX.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Maksim Jevstifejevil on õigus tasuda Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 2218 (kaks tuhat kakssada kaheksateist) eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700057964 ning selgitus „Maksim Jevstifejev, 1-18-5742, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Dmitri Ptitsõnilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot ja 3593 (kolm tuhat viissada üheksakümmend kolm) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Mõista Dmitri Ptitsõnilt kannatanu J T kasuks välja menetluskuluna 1152 (üks tuhat ükssada viiskümmend kaks) eurot, mis tuleb tasuda kannatanu J T arveldusarvele nr XXX.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Dmitri Ptitsõnil on õigus tasuda Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 4843 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend kolm) eurot osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700057977 ning selgitus „Dmitri Ptitsõn, 1-18-5742, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

ja 319 alusel 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. 3 1-18-5742 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Maksim Jevstifejev`it süüdistatakse selles, et tema 01.02.2018 kella 23.40 paiku olles alkoholijoobes ning viibides Narva linnas Joala tänaval, tegutsedes grupis koos Dmitri Ptitsõn`iga eesmärgiga ebaseaduslikult omastada kannatanu S T vara, läks kannatanu juurde pärast seda, kui Dmitri Ptitsõn oli peatanud nende poole teisel pool teed jalutanud kannatanu, hoone juures aadressil XXX, lõi S T rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kui kannatanu lebas maas, lõi M. Jevstifejev kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda. Samal ajal kummardus D. Ptitsõn kannatanu juurde ning lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Seejärel M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn otsisid läbi kannatanu taskud, Maksim Jevstifjev lõi veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning D. Ptitsõn pööras kannatanu kõhuli. Seejärel M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn jätkasid kannatanu läbiotsimist ning viimaks lõi M. Jevstifejev veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn lahkusid sündmuskohalt, jättes kannatanu tänavale lebama ning võttes kaasa kannatanule kuulunud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarette maksumusega 1 euro, välgumihkli, pudeli õlut ning 40 eurosenti. Oma tegevusega tekitasid D. Ptitsõn ja M. Jevstifejev S T verevalumid peaaju kelmete ja vatsakese aluselt, verevalumid pea pehmetes kudes, ninaluude kinnise murru verevalumiga näo pehmetes kudedes, rohked verevalumid ja marrastuse näol ja peas, verevalumid ja haavad üla-ja- alahuule limaskestal, s.o vigastused, mis koosvõetuna ohustades elu vigastuse tekitamise momendil põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ning tõid kaasa kannatanu surma. Dmitri Ptitsõn ja Maksim Jevstifejev pidid maas lebavat kannatanut korduvalt pea (s.o elutähtsate organite) piirkonda lüües teadma, et kannatanu surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma sellist võimalust. Sel moel pani Maksim Jevstifejev oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise seoses röövimisega, s.o KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Dmitri Ptitsõn`i süüdistatakse selles, et tema 01.02.2018 kella 23.40 paiku olles alkoholijoobes ning viibides Narva linnas Joala tänaval, tegutsedes grupis koos Maksim Jevstifejev`iga eesmärgiga omastada ebaseaduslikult kannatanu S T vara, läks kannatanu juurde, kes jalutas nende poole teisel pool teed ning peatas kannatanu hoone juures aadressil XXX. Seejärel tuli nende juurde M. Jevstifejev ning lõi S T rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Kui kannatanu lebas maas, lõi M. Jevstifejev kannatanut korduvalt jalaga pea piirkonda. Samal ajal kummardus D. Ptitsõn kannatanu juurde ning lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Seejärel M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn otsisid läbi kannatanu taskud, Maksim Jevstifjev lõi veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning D. Ptitsõn pööras kannatanu kõhuli. Seejärel M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn jätkasid kannatanu läbiotsimist ning viimaks lõi M. Jevstifejev veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning M. Jevstifejev ning D. Ptitsõn lahkusid sündmuskohalt, jättes kannatanu tänavale lebama ning võttes kaasa kannatanule kuulunud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarette maksumusega 1 euro, välgumihkli, pudeli õlut ning 40 eurosenti. Oma tegevusega tekitasid D. Ptitsõn ja M. Jevstifejev S T verevalumid peaaju kelmete ja vatsakese aluselt, verevalumid pea pehmetes kudes, ninaluude kinnise murru verevalumiga näo pehmetes kudedes, rohked verevalumid ja marrastuse näol ja peas, verevalumid ja haavad üla-ja- alahuule limaskestal, s.o vigastused, mis koosvõetuna ohustades elu vigastuse tekitamise momendil põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse ning tõid kaasa kannatanu surma. Dmitri Ptitsõn ja Maksim Jevstifejev pidid maas lebavat kannatanut korduvalt pea (s.o elutähtsate organite) piirkonda lüües teadma, et kannatanu surm saabub, seda tahtma või vähemalt möönma sellist võimalust. 4 1-18-5742 Sel moel pani Dmitri Ptitsõn oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise seoses röövimisega, s.o KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, hinnanud kogumis kohtu poolt vastu võetud ja kohtuistungil uuritud tõendeid, asub seisukohale, et Maksim Jevstifejevi ja Dmitri Ptitsõni suhtes esitatud süüdistus on tõendamist leidnud selles, et nad enda tahtliku teoga panid grupis toime 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX teise inimese tapmise seoses pudeli õlu ning 40 eurosendi röövimisega ning nende tegevusele on antud süüdistuses õige karistusõiguslik hinnang kvalifitseerides nende poolt toime pandud kuriteo KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatavad 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX oma tahtliku teoga grupis panid toime teise inimese tapmise seoses kannatanule kuulunud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarettide maksumusega 1 euro ja välgumihkli röövimisega ning selles süüdistuse osas tuleb nad õigeks mõista. Kuna süüdistatavate kaitsjad on vaidlustanud mitme asitõendi vaatlusprotokolli, s.o 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 51-56), 29.06.2018 täiendava asitõendi vaatlusprotokolli (tt tl 57-58), 04.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 148-151) ning 05.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 152-158) kasutamise võimalikkuse tõendina, siis kõigepealt kujundab kohus enda seisukoha nimetatud tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse osas (I). Sellele järgnevalt võtab kohus seisukoha süüdistatavatele esitatud süüdistuse põhjendatuse osas (II) ning otsustab, milline karistus tuleb süüdistatavatele mõista seoses nende poolt toimepandud isikuvastase kuriteoga ja mida tuleb teha neile kohaldatud tõkendiga (III). Järgnevalt lahendab kohus kannatanu J T poolt esitatud tsiviilhagi (IV) ja võtab seisukoha asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete (V) ning menetluskulude suuruse ning hüvitamise osas (VI). I 2. Kohtu seisukoht asitõendi vaatlusprotokollide kui käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt vastu võetud tõendite lubatavusele ja usaldusväärsusele 2.1. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 63

lg 1 kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. 2.2. Kohus on prokuröri poolt esitatud tõenditena vastu võtnud 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 51-56), 29.06.2018 täiendava asitõendi vaatlusprotokolli (tt tl 57-59), 04.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 148-151) ning 05.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga ja CD-dega (tt tl 152-158). Süüdistatavate kaitsjad Tatjana Golovanova ja Galina Tšelnokova vaidlesid eeltoodud tõendite vastuvõtmisele vastu, leides, et tegemist on lubamatute tõenditega, mis tuleb tõendikogumist välja jätta, kuna nende tõendite kogumisel on rikutud tõendi kogumist reguleerivaid menetlusõiguslikke sätteid. 5 1-18-5742 Vastavalt

§ 3051

lg-le 3 tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Seega on kohtul pädevus tunnistada vastu võetud tõendid lubamatuks kohtuotsuse tegemisel ning seoses kaitsjate vastuväidetega eeltoodud tõendite vastuvõtmisele kontrollib kohus täiendavalt nende tõendite vastuvõtmise põhjendatust. 2.3.Tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus on, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-74-09, p 9). Salvestiste kui iseseisvate tõendite vormistamise nõudeid on pikemalt käsitletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2009. a otsuses nr 3-1-121-09. Selles kohtulahendis on tõdetud, et

§ 63

lg-s 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki

1. jaos sätestatut. Mistahes muul salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud, ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku tähendust. 2.
2. Käesoleval juhul on kohtule esitatud asitõenditena videosalvestused ja nende vormistamisel on järgitud

III peatüki

1. jaos sätestatut ning videosalvestuste vaatamise tulemused on asitõendi vaatlusprotokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, kuigi nende protokollide koostaja on jätnud mõned olulised asjaolud kajastamata (nt 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56) süüdistatavate Dmitri Ptitsõni ja Maksim Jevstifejevi poolt telefonide käes hoidmine ja millegi ühine uurimine enne kannatanuga kohtumist, süüdistatav Dmitri Ptitsõni poolt pudeli võtmine sündmuskohalt lahkudes), mis omavad käesolevas kriminaalasjas tõenduslikku tähendust ning mis nähtusid selgelt asitõendi (videosalvestuse) kohtulikul uurimisel. 2.
2. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas on järgitud

§-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Nimelt tuleneb

§ 64

lg-st 1, et tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et asitõenditeks olevate videosalvestuste kogumisel on rikutud eeltoodud tõendi kogumise üldtingimusi. Samas tuleneb tunnistajate S N ja V M ütlustest, kelle usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, et videosalvestuste väljaandmine ei toimunud nende initsiatiivil ning nad ei andnud videosalvestisi politseile välja ülekuulamisel, vaid politseiametnik kopeeris ise asjakohased videosalvestused enda mälupulgale. Seega oleks kohtu hinnangul olnud korrektne teostada käesoleval juhul

§-s 83 sätestatud vaatlus, mille eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta ära asitõendina kasutatavad objektid. Käesoleval juhul tulenes tunnistajate S N ja V M ütlustest, et nad andsid asitõendid üle vabatahtlikult ja seega puudus kohustus teostada

§-s 91 sätestatud läbiotsimine. Ka oleks võimalik olnud esitada

§ 215

lg-s 1 nimetatud asjakohane uurimisasutuse nõue videosalvestuste väljaandmiseks, mille täitmine on kriminaalasjades kohustuslik kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil kui kriminaalasi on nõudja menetluses. Konkreetse menetlustoimingu kasuks otsustamine saamaks asjakohased tõendid kriminaalasja juurde sõltub tõendi saamise tingimustest, millest lähtuvalt tuleb menetlejal teha menetlustaktikaline otsus. 6 1-18-5742 Käesoleval juhul arvestades seda, et välistatud ei ole videosalvestuse kaotsiminek erinevatel tehnilistel põhjustel tundub vaatlus kui kiireloomulisem olevat sobilikumaks menetlustoiminguks asitõendite kogumisel. Seega oleks videosalvestuste üleandmise kohta tulnud vormistada vaatlusprotokollid, milles fikseeritakse asitõendite kriminaalasja juurde saamine. 2.6. Samas on Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-31-11 p-s 15 välja toonud, et tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust. Üldjuhul hinnatakse menetlusõigust rikkuvalt saadud tõendi lubatavust kaalumise tulemina, arvestades ühelt poolt rikkumise olulisust (seega

§-s 339 sätestatut) ja teiselt poolt menetletava kuriteo raskust ning sellest tulenevat avalikku menetlushuvi. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõendi lubatavuse üle otsustamisel tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas sellist tõendit poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-09, p 11.1). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-97-06 on aga tuletatav arusaam, et tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. 2.

1. Kohus nõustub eeltoodud Riigikohtu seisukohtadega, mille kohaselt tõendi kogumist reguleerivate menetlusõiguslike sätete rikkumise tuvastamine ei tingi alati ja automaatselt selle tõendi lubamatust ning leiab, et käesoleval juhul on eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollid lubatud tõenditeks, kuna kontrollitav on see, kuidas menetleja on need asitõendid kogunud ning süüdistatavad ja nende kaitsjad pole vaidlustanud seda, et videosalvestistel nähtu ei vastaks tegelikult aset leidnule. Ka on süüdistatavad nende ülekuulamisel ennast ära tundnud nendel videosalvestustel. Nimelt tuleneb süüdistatava Maksim Jevstifejevi ütlustest, et kohtuistungil uuritud videosalvestusel, kus oli näha peksmine ja näha seal peksmises kolm isikut, tema oli üks nendest isikutest, kes oli seal salvestisel. Ta oli salvestisel see isik, kes kõndis autopesulast mööda Alladini kaupluse poole ja kelle seljas oli oranž jope, sinine müts ja helehallid püksid. Ta kõndis videosalvestise paremalt nurgalt kaadri vasakpoolses suunas. Süüdistatav Dmitri Ptitsõni ütluste kohaselt tema oli üks nendest isikutest sellel videosalvestusel, mida uuriti eelmisel kohtuistungil. Tema kõndis videosalvestusel Maksim Jevstifejevi järgi. 2.
2. Käesoleval juhul ei saa arvestamata jätta seda, et menetletavaks kuriteoks on tänaval toime pandud tapmine seoses röövimisega, kus Narva linna elanike turvatunne on saanud oluliselt kahjustada ning seega on alust jaatada suurt avalikku menetlushuvi. Samuti pole kohtul alust olles üle kuulanud tunnistajad S N ja V M asuda seisukohale, et neid eeltoodud tõendeid poleks saadud siis, kui menetlusõiguslikke sätteid poleks rikutud. Seega kohus leiab, et prokuröripoolsete tõenditena vastu võetud 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tt tl 51-56), 29.06.2018 täiendav asitõendi vaatlusprotokoll (tt tl 57-59), 04.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tt tl 148-151) ning 05.07.2018 asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga ja CD-dega (tt tl 152-158) on lubatavateks tõenditeks ja kohtul on võimalik neile tugineda süüdistuse põhjendatusele hinnangut andes. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et sündmuskoha vaatlusprotokollist 02.02.2018 koos fotodega (tt tl 4-20) nähtub, et sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati Raudtee tn 14 hoonel turvakaamera, mis on suunatud XXX hoonele. Teine turvakaamera asetseb XXX hoonel ning on suunatud XXX hoonele. 2.
3. Selle kasuks, et käesoleval juhul on võimalik eeltoodud asitõendi vaatlusprotokolle kasutada lubatud tõenditena räägivad ka tunnistajate S N ja V M ütlused, kelle ütluste usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda, kuna nad on arusaadavalt ja usutavalt selgitanud kohtuistungil enda 7 1-18-5742 erinevasisuliste ütluste andmise põhjuseid seoses videosalvestuste üleandmisega ning nende ütlusi kõrvutades on need ka omavahel kooskõlas selles osas, kuidas käesoleval juhul videosalvestused koguti.

§ 66

lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Seega saab isik anda tunnistajana ütlusi peamiselt selle kohta, mida ta kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo, aga ka kahtlustatava või süüdistatava kohta kriminaalmenetlusele eelneval ajal tajus. Kohtupraktikas on jaatatud ka menetleja ametnike tunnistajana ülekuulamise võimalust ja seda näiteks juhtudel, mil kriminaalasja arutamisel tõusetuvad uurimise käiku puudutavad küsimused (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-08, p 10). Kohus leiab, et käesoleval juhul oli S N ja V M ülekuulamine tunnistajatena põhjendatud seoses videosalvestiste kriminaalasja juurde saamise käigu tuvastamisega ning nimetatud isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, mil viisil asitõendid jõudsid kohtueelse menetleja kätte ning seega on kontrollitav nende tõendite saamise viis ja päritolu ning ka nimetatu kinnitab seda, et käesoleval juhul on tegemist lubatavate tõenditega, mida kohtul tuleb hinnata kogumis teiste tõenditega andmaks hinnangut süüdistuse põhjendatusele. II
3. Kohtu seisukoht süüdistatavate poolt KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise osas 3.
4. Süüdistatavatele Maksim Jevstifejevile ja Dmitri Ptitsõnile on esitatud süüdistus tapmise toimepanemises grupis seoses röövimisega, mis on tapmise raskem koosseis ehk kvalifikatsioon. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise (KarS § 113) kui röövimise (KarS § 200) koosseisu. Seega peab süüdistatavate süüdimõistmiseks neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises leidma kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatavad asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustasid kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Tulenevalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 200 lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. 3.
5. Süüdistatav Maksim Jevstifejev on tunnistanud ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Süüdistatav Dmitri Ptitsõn tunnistas ennast osaliselt süüdi, s.o selles, et võttis kannatanu õlu. 3.
6. Kohus, olles hinnanud kõiki kohtu poolt vastu võetud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et Maksim Jevstifejevile ja Dmitri Ptitsõnile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud selles, et nad enda tahtliku teoga panid grupis toime 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX teise inimese tapmise seoses pudeli õlu ning 40 eurosendi röövimisega ning nende tegevusele on antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et süüdistatavad 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX oma tahtliku teoga panid grupis toime teise inimese tapmise seoses kannatanule kuulunud mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarettide maksumusega 1 euro ja välgumihkli röövimisega ning selles süüdistuse osas tuleb nad õigeks mõista, kuna

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 3.

1. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 01.02.2018 kella 23:40 paiku olles alkoholijoobes viibisid süüdistatavad Narva linnas Joala tänaval ning kohtusid hoone juures aadressil XXX 8 1-18-5742 kannatanu S T. Nimetatud asjaolusid ei ole süüdistatavad enda ütlustes eitanud ning selles osas pole kohtul alust pidada nende ütluseid ebausaldusväärseks, kuna nimetatud asjaolude esinemist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 03.02.2018 (tt tl 51-56). Nimetatud protokolli kohaselt on vaadeldavaks objektiks CD-plaat Narva linnas, aadressil XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega. Videosalvestise ülemise osa vasakult poolt on kuupäev „aaaa-kk-pp“ formaadis ja kellaaeg „tt:mm:ss“ formaadis, videosalvestise keskel vasakult poolt on kaamera nimetus „CH1“. Videosalvestise alguseks on 02.02.2018 00:27:
2. Kuupäev ja kellaaeg ei vasta reaalajale. Videosalvestis kestab 57 minutit. Turvakaamera ei liigu ja teeb mustvalget videosalvestist helita. Videosalvestis on tehtud pimedal ajal. Nähtuvalt sellest protokollist kella 00:48:03 paiku kaks meesterahvast lähevad mööda kõnniteed, mis asub sõidutee poolt vasakut kätt. Esimesel meesterahval on tumedat värvi müts peas, tume jope kapuutsiga seljas, tumedad laiad püksid ja mustad jalanõud jalas. Edaspidi nimetatakse „
3. mees“. Tal on pudel paremas käes. Teisel meesterahval on must nokamüts peas, must-valge ruuduline jope kapuutsiga seljas, mustad püksid ja mustad jalanõud jalas. Edaspidi nimetatakse „
4. mees“. Tal on must õlakott üle õla. Kella 00:48:27 paiku „1.mees“ ja „
5. mees“ peatuvad ja vestlevad. Kella 00:49:16 paiku „
6. mees“ ületab sõiduteed, samal ajal läheb meesterahvas mööda kõnniteed, mis asub sõidutee poolt paremat kätt. Tal on tumedat värvi riietus, võrreldes teistega ta on kõige pikem. Edaspidi nimetatakse „
7. mees“. „
8. mees“ tuleb „
9. mehe“ juurde. Kella 00:49:29 paiku „
10. mees“ sirutab käe „
11. mehe“ suunale. „
12. mees haarab vasaku käega „
13. meest“ paremast käest kinni ja tõmbab „
14. meest“ enda poole. Nad räägivad. Kella 00:49:40 paiku „
15. mees“ tuleb „
16. mehe“ juurde. „
17. mees“ ja „
18. mees“ žestikuleerivad. Kella 00:49:56 paiku „
19. mees“ tõukab „
20. meest“ vastu vasakut õlga. Kella 00:50:00 paiku „
21. mees“ haarab „
22. meest“ jope kinni, siis „
23. mees“ lööb „
24. meest“ vasaku käega vastu nägu. „
25. mees“ kukub maha. Kella 00:50:04 paiku „
26. mees“ lööb „
27. meest“ vasaku jalaga vastu kõhtu. „
28. mees“ lööb 5 korda jalgadega vastu nägu. „
29. mees“ ei liigu. Kella 00:50:20 „
30. mees“ ja „
31. mees“ otsivad taskuid läbi. Kella 00:50:35 paiku „
32. mees“ lööb „
33. meest“ vasaku jalaga vastu nägu ja jätkab taskute läbiotsimist. Kella 00:50:57 paiku „
34. mees“ keerab „
35. meest“ kõhuli ja mehed jätkavad taskute läbiotsimist. Kella 00:51:04 paiku „
36. mees“ lööb „
37. meest“ vasaku jalaga vastu nägu, siis võtab pudeli asfaldilt, ületab sõidutee ja läheb kaadrilt ära. Kella 00:51:23 paiku „
38. mees“ läheb sama suunda, kuhu läks „
39. mees“ ära. 3.
40. Eeltoodud tõendi ja ka asitõendi vahendliku kohtuliku uurimise tulemusena selgus, et asitõendi vaatlusprotokollis tähistatud „
41. mees“ puhul on tegemist süüdistatav Maksim Jevstifejeviga, „
42. mees“ puhul on tegemist süüdistatav Dmitri Ptitsõniga ja „
43. mees“ all on selles protokollis tähistatud kannatanu S T. Nimelt tuleneb süüdistatav Maksim Jevstifejevi ütlustest, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, kuna seda kinnitavad ka muud alltoodud tõendid, et kohtuistungil uuritud videosalvestusel, kus oli näha peksmine ja näha seal peksmises kolm isikut, tema oli üks nendest isikutest, kes oli seal salvestisel. Ta oli salvestisel see isik, kes kõndis autopesulast mööda Alladini kaupluse poole ja kelle seljas oli oranž jope, sinine müts ja helehallid püksid. Ta kõndis videosalvestise paremalt nurgalt kaadri vasakpoolses suunas. Tema järgi tuli Dmitri Ptitsõn. Ka süüdistatav Dmitri Ptitsõn on ennast ära tundnud asitõendiks olevalt videosalvestuselt. Nimelt on ta enda kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, et ta on üks nendest isikutest sellel videosalvestusel, mida uuriti eelmisel kohtuistungil. Tema kõndis videosalvestusel Maksim Jevstifejevi järgi. 3.
44. Seda, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollis oli tegemist süüdistatav Maksim Jevstifejeviga „
45. mees“ tähisega tähistatud isiku puhul tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tt tl 98-106), kus on vaadeldud püksid, tossud, mis on ära võetud 02.02.2018 Maksim Jefstifejevilt kinnipidamise ajal. Jope, müts, mis on ära võetud 03.02.2018 läbiotsimise käigus korterist aadressil XXX, mis kuuluvad kahtlustatavale Maksim Jevstifejevile. Kõrvutades seda asitõendi vaatlusprotokolli asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldavaks objektiks on CD-plaat Narva linnas, aadressil 9 1-18-5742 XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega (tt tl 51-56), siis kohtul ei ole mingeid kahtluseid selles, et tähise „
46. mees“ all on vaadeldud Maksim Jevstifejevi tegevust 01.02.2018 aadressil XXX. Nimetatud kinnitab ka see, et eeltoodud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et meeste spordipükstel, mida vaadeldi esiosal ja tagaosal visuaalse vaatluse käigus avastati verekahtlaseid plekke. Pükste esiosal vasakul säärel alumisest servast 2, 5 cm kaugusel, välimisest õmblusest 1, 5 cm kaugusel avastati verekahtlane plekk suurusega 0,7x0,7 cm, fotol märgistati nr
47. Pükste tagaosal vasakul säärel alumisest servast 1 cm kaugusel, välimise õmbluse juures avastati verekahtlane plekk suurusega 1x1 cm, fotol märgistati nr
48. Vere tuvastamiseks verekahtlasest määrdumisest kasutati värvusreaktsioonil põhinevat vere kiirtesti Tetrabase. Veretesti läbiviimiseks niisutati steriilset vatitampooni destilleeritud vees. Tampooni hõõrumisel vastu verekahtlast määrdumist võeti puuteproov, millele tilgutati Tetrabase lahust. Tetrabase-lahus on kahekomponente reaktiiv. Tetrabase- meetod põhineb erütrotsüütides (punastes verelibledes) leiduva hemoglobiini hemiini-rühma (hemoglobiini komponent) kindlakstegemisel, mille olemasolul ilmneb tampoonil sinine värvusreaktsioon. Test oli positiivne, mis näitab vere olemasolu pükste vasakul säärel. 3.
49. Ka puuduvad kohtul kahtlused selles, et asitõendi vaatlusprotokollis, kus on vaadeldud CDplaati Narva linnas, aadressil XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega on kirjeldatud „
50. mees“ all süüdistatav Dmitri Ptitsõni tegevust 01.02.2018 kella 23.40 paiku aadressil XXX. Nimetatut tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll 07.02.2018 (tt tl 107-115), kus on vaadeldavateks objektideks süüdistatav Dmitri Ptitsõnilt ära võetud teksapüksid, spordikampsun, jope, kingad. Nimetatud protokolli kohaselt leiti veremäärdumised sinistelt teksapükstelt ja fliis spordikampsunilt. Süüdistatav Dmitri Ptitsõnil 01.02.2018 seljas olnud jopest on tehtud fotod nr 8-9 (tt tl 113), kust nähtub, et tegemist on ruudulisest kangast riideesemega, mis haakub ka asitõendi vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud CD-plaati Narva linnas, aadressil XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega ning mille kohaselt teisel meesterahval on must nokamüts peas, must-valge ruuduline jope kapuutsiga seljas, mustad püksid ja mustad jalanõud jalas. Nähtuvalt läbiotsimisprotokollist koos läbiotsimismäärusega (tt tl 87-97) teostati läbiotsimine Dmitri Ptitsõni elukohas korteris XXX ning läbiotsimisel andis Dmitri Ptitsõn vabatahtlikult välja püksid, pluusi ja poolsaapad, mida ta kandis kuriteo toimepanemise hetkel. Asjad on pakitud paberkotti nr
51. 3.
52. Kohus leiab, et asitõendi vaatlusprotokolliga (tt tl 51-56), kus vaadeldavaks objektiks on CDplaat Narva linnas, aadressil XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega, on tõendatud see, millist vägivalda kasutas süüdistatav Maksim Jevstifejev kannatanu S T suhtes 01.02.2018 kella 23.40 paiku aadressil XXX ning tema videosalvestuselt ja asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv tegevus ühtib talle süüdistusaktis inkrimineeritava tegevusega kannatanu suhtes. Nimetatud tõendiga on tõendatud see, et süüdistatav Maksim Jevstifejev lõi kannatanule rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Samuti on eeltoodud tõendiga tõendatud see, et kui kannatanu lebas maas, lõi Maksim Jevstifejev kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Seejärel Maksim Jevstifejev ning Dmitri Ptitsõn otsisid läbi kannatanu taskud. Maksim Jevstifejev lõi veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning Dmitri Ptitsõn pööras kannatanu kõhuli. Seejärel Maksim Jevstifejev ning Dmitri Ptitsõn jätkasid kannatanu läbiotsimist ning viimaks lõi Maksim Jevstifejev veelkord kannatanut jalaga vastu nägu ning Maksim Jevstifejev ning Dmitri Ptitsõn lahkusid sündmuskohalt, jättes kannatanu tänavale lebama. Selle tõendiga on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokoll (tt tl 152-156), kus vaadeldavaks objektiks on CD-plaat Narva linnas aadressil XXX maja seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestusega ning fotolt nr 1 on võimalik süüdistatavad ära tunda. Asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56) vaadeldud CD-l olev kuupäev ja kellaaeg ei vasta reaalajale tõendavad ka tunnistaja V M ütlused, mille kohaselt on hoonele XXX paigaldatud turvakaamerad. Nähes kohtuistungil salvestist 10 1-18-5742 kinnitas ta, et see on nende turvakaameraga tehtud. Tema ütluste kohaselt turvakaameral märgitud kuupäev vastab tegelikkusele. Kellaaja osas on erinevusi, kuna vahest juhtub, kui näiteks kellaajas võivad nihked olla. Kui kellaaega keeratakse taha või ette, siis nad peavad parandama selles mõttes, kas päev või mõni aeg hiljem. Kuna käesoleval juhul toimusid sündmused südaöö paiku, siis kellaaja nihe on toonud kohtu hinnangul kaasa ka nihke kuupäevas. 3.
53. Seda, et süüdistatavad täitsid enda tegevusega süüdistuses toodud ajal ja kohas neile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tt tl 13), mille kohaselt on see koostatud 02.02.2018 aadressil XXX kell 02:
54. Vaatluse objektiks on meesterahva laip. Laip on tuvastatud koha peal. Laiba andmed on S T ik XXX. Laip asub kõnniteel maja XXX juures. On näha, et laibal üle kaela asuvad kõrvaklapid musta värvi (ühendamata telefoni või teise seadmega). Vaatluse teostamisel laip asub kiirabi autos. Lapi asub kanderaamil ja lamab selili. Isikul on avatud jope ja ülesse tõstetud kampsun. Visuaalselt on näha, et laibal näovigastused aga nimelt hematoom mõlemal pool ülahuule piirkonnas, ninaseljal ja osaliselt nina ümbruses. Hematoomi keskel sedastatavad üksikud täpikujulised marrastused. Nina ja ülahuule piirkond turseline. Nina verine ja kriimustused silmade piirkondades. Visuaalselt on näha, et näovigastused paiknevad tasaselt nina ümber. Koolnumuutused kl 02:00: koolnukangestus kõikides uuritavates lihasterühmades puudub (ei ole arenenud), koolnulaigud tumelillad, paiknevad kehatüve tagapindadel, pealevajutamisel kahvatuvad, taastuvad 5-7 sekundiga. Nahk rindkere, kõhu eesseina ja selja piirkonnas komplemisel soe. 3.
55. Ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tt tl 4-20) tõendab seda, et aadressil XXX kõnniteel tapeti kannatanu S T. Nimelt on fotodelt nr 4 ja 6 näha kõnniteel veretaolist plekki. Fotolt nr 7 nähtub, et veretaolise pleki juures avastati laiali päevalilleseemned. Tunnistaja J T ütluste kohaselt olid S T sihvkad nagu tavaliselt taskus. Fotodelt nr 14-18 nähtub vaade surnukeha asukohale kiirabiautos ja ka see, et S T näos esinesid tervisekahjustused. 3.
56. Seda, et kannatanu tapeti 01.02.2018 kella 23:40 paiku tõendab ka N SA kiirabikaart (tt tl 21), mille kohaselt teataja teatas, et mees lamab maas, pea verine. Teatajana on ära märgitud D T. Visiidi tulemuseks see, et 01.02.2018 kell 23:56 patsient on surnud. Kohtuistungil oli üle kuulatud tunnistajana D C, kes on kohtu hinnangul usaldusväärne tõendiallikas vaatamata sellele, et tema ütlusi rahakoti olemasolu kohta sündmuskohal ei kinnita ükski teine tõend. Selle tunnistaja ütluste kohaselt oli ta
57. veebruaril ööl vastu teist veebruari 2018 Gerassimovi kultuurimaja juures, ootas seal taksot. Tema juurde tuli võõras tundmatu meesterahvas, ulatas käe ja alustas temaga vestlust. Vestluse ajal näitas ta talle lamavat meest silla juures, seejärel kutsus ta kiirabi välja. Sellel meesterahval, kes tema juurde tuli, puudusid pooled sõrmed käel. Sellel isikul, keda ta kohtas olid mustad püksid ja kaasas oli õllepudel. See meesterahvas oli küll napsitanud, kuna tuikus. See meesterahvas ütles: „ Seal lamab mees, kes vajab abi“. See mees hakkas vastassuunas minema. Kui ta lähenes mehe juurde, siis nägi tema all olevat verest lompi ja tema sõnade ja liigutuste peale see mees ei reageerinud. Ta ei riskinud ja meest ei liigutanud. Ühte asja ta tegi, puudutas mehe pulssi telefonil dispetšeriga rääkides. Ta nägi selle meesterahva juures laiali münte ja rahakotti. Kiirabi tuli kohale ligi 10 minutit. Nimetatud tõenditega on kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokoll (tt tl 46-50), mille kohaselt on vaadeldud CD-plaati telefonikõne salvestusega, mis oli tehtud Häirekeskusesse 01.02.2018 kella 23:48:33 paiku Narvast. Nimetatud vaatlusprotokollist nähtub, et teavitajaks on D T, kes teatab, et meesterahvas vedeleb maas, üleni verine. Paistab, et nägu on katki. Kannatanu J T ja tunnistaja S T ütluste kohaselt tundsid nad sündmuskohal isikuna, kes oli kiirabiautos ära kannatanu S T. 3.
58. Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja M I ütlused, kelle ütluste tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt on ta medõde ja kiirabibrigaadi ülem. Ta 11 1-18-5742 oli 01.02.2018 tööl kiirabis. Ta mäletab 01.02.2018 väljakutset Joala tänavale Narvas. Selle väljakutse sisuks oli, et isik lamab, konkreetsemalt ta ei mäleta juba. Tema mäletamist mööda jõudsid nad sündmuskohale kuus minutit hiljem, kui saabus väljakutse ehk kella 12 paiku öösel. Nad nägid, et lamab meesterahvas ja tema juures tema mäletamist mööda oli veel kaks isikut seismas. See meesterahvas asus kõnnitee peal, hoone juures. Ta ei tea, mis seal asub, kas ka mingi labor. Garaažide vastas. Isik lebas näoga allapoole, küljeli ja jalgadega sõidutee poole. Isik oli raskes seisundis ja näolt oli näha verevalumid, verejooksu, hematoome. Ta vaatas isiku silmaterasid, reageeringut polnud. Nad tegid otsuse teha talle defibrillaator, tuvastamaks, kas ta on elus või mitte. Kui nad keerasid tema ümber, siis talle tundus, et isikul esineb hingamine. Nad tegid otsuse teostada reanimeerimise tegevust. Selleks panid nad teda autosse, kuna oli lund ja oli pime. Kui nad panid ta autosse ja vaatasid juba valguse käes tema seisundit ehk lähemalt, silmaterad ei reageerinud ja elumärke ei olnud näha. Nad konstateerisid surma. Talle tundus, et isik võib olla veel elus arvatavasti selle tõttu, et inimene lebas näoga allapoole. Kui nad keerasid teda ümber, pigem tuli isikul õhk välja, seda juhtub vahest, kui inimesed surevad ja lebavad ühes asendis. Seega tundus, et isikul oli hingamist. Tegelikult oli isik juba siis surnud, kui kiirabi kohale jõudis. Nimetatud tunnistaja ütlustega on seega tõendatud kannatanu S T lamamine hoone juures aadressil XXX ning tema poolt välja toodud kannatanu paiknemine ühtib asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56) kirjeldatud kannatanu keeramisega kõhuli, mis veelkord kinnitab kohtu seisukohta, et eeltoodud asitõendite protokollid ja asitõendid ise on käesolevas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. 3.
59. Süüdistatav Maksim Jevstifejev pole eitanud seda, et ta süüdistuses toodud ajal ja kohas lõi kannatanut peapiirkonda ning selles osas pole kohtul alust kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna seda kinnitavad ka eeltoodud tõendid. Tema ütluste kohaselt lõi ta meesterahvast näkku masinlikult rusikaga. Ta lõi meesterahvale näkku käega. Meesterahvas kukkus tema löögist järsult seljale. Pea osutus kuklaga kõnniteel. Ta lõi meesterahvast, kui viimane oli juba maas pikali mitmel korral jalaga pea piirkonda. Ta ei mäleta tekitatud löökide arvu, kuid mitte rohkem kui
60. Ta täpselt ei mäleta kui palju aega ta peksis meesterahvast, kuid arvatavasti minuti jooksul. Süüdistatav on ka välja toonud, et ta arvab, et mitte kõik löögid ei tabanud kannatanut. Kohus leiab, et selline süüdistava seisukoht ei ole eluliselt usutav, arvestades seda, et asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 51-56) nähtub selgelt, et kannatanu lebas pärast süüdistatavapoolset esimest lööki rusikaga näkku liikumatult maas, mis muutis tema edasise tabamise äärmiselt lihtsaks. Kohus leiab, et ka surnu ekspertiisiakti nr 18E-IDS0007/37 (tt tl 22-44) eksperdi arvamuse punkt 1 tõendab seda, et kõik süüdistatavate löögid tabasid kannatanut arvestades vigastuste hulka. Nimelt S T surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: verevalumid peaaju kelmete ja vatsakeste aluselt, verevalumid pea pehmetes kudedes, ninaluude kinnine murd verevalumiga näo pehmetes kudedes, rohked verevalumid ja marrastused näol ja peas, verevalumid ja haavad üla- ja alahuule limaskestal. 3.
61. Seda, et süüdistatav Dmitri Ptitsõn kummardus süüdistuses toodud ajal kannatanu juurde ning lõi viimast korduvalt käega pea piirkonda tõendab täiendav asitõendi vaatlusprotokoll 29.06.2018 koos CD plaadiga (tt tl 57-59), mille kohaselt 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokolli juurde on tehtud täiendav asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldav objekt on CD-plaat Narva linnas, aadressil XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera videosalvestisega. Vaatluse käik – CD-plaat videosalvestisega Narva linnas, aadressil: XXX hoone seinale paigaldatud turvakaamera abil. Videosalvestise ülemise osa vasakult poolt on kuupäev „aaaa-kk-pp“ formaadis ja kellaaeg „tt:mm:ss“ formaadis, videosalvestise keskel vasakult pool on kaamera nimetus „CH1“. Videosalvestis alguseks on 02.02.2018 00:27:
62. Kuupäev ja kellaaeg ei vasta reaalajale. Videosalvestis kestab 57 minutit. Turvakaamera ei liigu ja teeb must-valget videosalvestist helita. Videosalvestis on tehtud pimedal ajal. Turvakaamera annab vaatenurka, kus esiplaanil on näha 12 1-18-5742 sõiduteed, sõidutee poolt paremat kätt ja vasakut kätt on kõnniteed. Kella 00:50:06 paiku „
63. mees (kannatanu) on maas ja „
64. mees (kahtlustatav) kummardub „3.mehele“ ja lööb 2 korda parema käega „
65. meest“ vastu nägu. 3.
66. Süüdistatav Dmitri Ptitsõn pole tunnistanud kohtuistungil seda, et ta lõi kannatanut näkku. Ka süüdistav Maksim Jevstifejevi ütluste kohaselt ei näinud ta ühtegi lööki Ptitsõni poolt. Kohus leiab, et välistatud ei ole see, et süüdistatav Maksim Jevstifejev oli kannatanu suhtes kuriteo toimepanemisega nii hõivatud, et tal jäi märkamata, et ka kaassüüdistatav lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Samas ei saanud jääda see märkamatuks süüdistatav Dmitri Ptitsõnile ja kohus leiab, et selles osas pole süüdistatava ütlused usaldusväärsed, kuna täiendavast asitõendi vaatlusprotokollist 29.06.2018 koos CD plaadiga (tl 57-59) nähtub selgelt, et ka süüdistatav Dmitri Ptitsõn lõi kannatanut korduvalt käega pea piirkonda. Kohtuistungil toimus ka asitõendi vahetu uurimine ning kohus ei tuvastanud seda, et asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu ei vasta tegelikkusele. 3.
67. Seda, et süüdistatavad panid toime neile inkrimineeritava kuriteo ning viibisid sündmuskohal hoone juures aadressil Joala 6, Narva ja neil oli kannatanu S T kokkupuude tõendab ka ekspertiisiakt nr 18E-GE0180 (tt tl 121-131). Nimelt tuleneb sellest, et proovilt suitsukonist, mis oli sündmuskohalt ära võetud (pakend nr 8, proov B180162), saadi DNA-analüüsil täisprofiil. See DNA-profiil on kokkulangev Dmitri Ptitsõni DNA-profiiliga. Hüpoteeside tõepärasussuhe saadi
68. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1019 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Dmitri Ptitsõnilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Kannatanu jope vasakpoolse rinnatasku serva pinnalt võetud proovist (pakend nr 6, kahel tampoonil; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B180163) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev S T DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maksim Jevstifejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Maksim Jevstifejevi spordipükste pinnalt vasakult säärelt alumiselt servalt võetud proovist (pakend nr 1, kahel tampoonil; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B180174) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev S T DNA-profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maksim Jevstifejevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. S T küüne alt puutikul (minigrip kilekott, paberivoldik kirjega II-ΠΡΑΒ) võetud proovist (proov B180165) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada S T pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada Dmitri Ptitsõnilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Seda, et sündmuskohalt võeti ära suitsukoni tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tt tl 4-20), mille punkti 6 kohaselt suitsuotsad pakendati (pakend nr 7 ja 8) ning suitsukonidest on tehtud ka fotod nr 28,
69. Nimetatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt turvakaamerate lindistustelt saadud informatsiooni alusel jätkatakse sündmuskoha vaatlust XXX hoone esisel oleval kõnniteel. Kõnniteel on lumes nähtaval jalatsijäljed, millest üks jäljerada kattub salvestiselt nähtuva isiku liikumissuunaga. Liikudes mööda jäljerada, avastati kaks suitsuotsa. 3.
70. Surnu ekspertiisiaktiga nr 18E-IDSS0007/37 (tt tl 22-44) on tõendatud see, et süüdistatavate poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalla tulemusena saabus kannatanu S T surm ning seega on põhjusliku seose tingimus süüdistatavate tegevuse ja kannatanu surma vahel täidetud. Nimelt tuleneb selles ekspertiisiaktist, et S T surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: verevalumid peaaju kelmete ja vatsakeste aluselt, verevalumid pea pehmetes kudedes, ninaluude kinnine murd verevalumiga näo pehmetes kudedes, rohked 13 1-18-5742 verevalumid ja marrastused näol ja peas, verevalumid ja haavad üla- ja alahuule limaskestal. Ekspert M J on leidnud, et kõik S T sedastatavad vigastused on elupuhused, tekkisid määruses märgitud ajal ja asjaoludel ning koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid kaasa surmlõppe. S T surma põhjuseks oli aju-kolju kinnine tömp trauma, millega kaasusid verevalumid peaaju kelmete ja vatsakeste aluselt. Vigastused aju-kolju kinnise trauma kujul on kannatanu S T surmaga otseses põhjuslikus seoses. Surnuveo aktiga nr 1428 (tt tl 21a) on tõendatud see, et 02.02.2018 veeti surnu S T aadressile XXX, kus nähtuvalt eeltoodud surnu ekspertiisiaktist toimus kannatanu välisvaatlus. 3.
71. Kuulates kohtuistungil üle surnu ekspertiisiakti nr 18E-IDSS0007/37 koostanud eksperdi M J ei jäänud kohtul mingit kahtlust selles, et käesoleval juhul esineb põhjuslik seos süüdistatavate käitumise ja kannatanu S T surma vahel. Nimelt tuleneb eksperdi ütlustest, et ekspert välistab kategooriliselt seda, et kukla- ja kiirupiirkonnas verevalumid tekkisid kannatanu kukkumisel peaga vastu piiratud lamedat pinda vigastuste tekkemehhanismi tõttu. Antud juhul põhjustasid surma vigastused koostoimes. Tegu on näo- ja pea piirkonda tekitatud kõikide vigastuste kogumiga ja raskusastme poolest eraldi neid määratleda ei saa. Ta ei saa vigastust eraldi hinnata, sest kõik vigastused tekitati näo- ja peapiirkonnas ja iga löögiga muutus peaaju seisund halvemaks. Tavaliselt kaasnevad löökidega peapiirkonda surm. Koguni ühest löögist näo piirkonda on piisav, et peaaju soonte koed rebeneksid. 3.
72. Kohus leiab, et asitõendi vaatlusprotokolliga 03.02.2018 (tt tl 51-56) ja täiendava asitõendi vaatlusprotokolliga 29.06.2018 (tt tl 57-58) on tõendatud see, et süüdistatavad Maksim Jevstifejev ja Dmitri Ptitsõn tegutsesid mõrva toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult ning mõlemad valitsesid sündmuste käiku ning on seega käsitatavad kaastäideviijatena. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt RKKK 23.05.
73. a otsus asjas nr 3-1-1-18-08). 3.
74. Käesoleval juhul on alust jaatada süüdistatavate poolt mõrva toimepanemist kaastäideviijatena, kuna eeltoodud vaatlusprotokollidest nähtub süüdistusakti sisuga kooskõlas olevalt, et süüdistatavad lõid kordamööda kannatanut peapiirkonda valitsedes tegu ning kohtul ei ole alust kahelda ka süüdistatavate ütlustes selles osas, et mõlemad võtsid ära kannatanule kuulunud vallasasja koheselt peale vägivalla tarvitamist kannatanu suhtes, s.o vägivalla abil. Seega said nad eeldada, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, mõlema teopanus oli kaalukas. Süüdistatavate poolt süüteo toimepanemine oli toime pandud läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 51-56) nähtuva süüdistatavate käitumisega seoses (algselt läks kannatanuga vestlema süüdistatav Dmitri Ptitsõn, siis lisandus süüdistatav Maksim Jevstifejev) leiab kohus, et tegemist oli kaassüüdistatavate vahel vahetu kokkuleppega sündmuskohal, mis saavutati algselt vaikimisi ning konkludentsete tegudega. Mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut samaaegselt väikeste vahedega, ajendatuna samast põhjusest ning 14 1-18-5742 tegutsesid seega kooskõlastatult ühise tahtlusega. Teo toimepanemine grupis on võimalik ka mitte eelneva, s.o vahetu kokkuleppe alusel, kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-12-09 asunud ka seisukohale, et on ekslik lähtuda arusaamast, nagu oleks kellegi suhtes vägivalla kasutamist võimalik kvalifitseerida röövimisena üksnes siis, kui on tuvastatud, et juba vägivalla kasutamise alghetkel hõlmas isiku tahtlus esiteks vägivalla kasutamist ja teiseks just nimelt selle vägivalla kui vahendi abil ka vara hõivamist. Eeltoodud asitõendi vaatlusprotokolliga (tt tl 51-56) ja täiendava asitõendi vaatlusprotokolliga (tt tl 57-59) ja ka süüdistatavate ütlustega vallasasjade äravõtmise kohta kannatanult, on tõendatud see, et kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli ajaliselt asjade hõivamisega seotud ja seega on süüdistusaktis süüdistatavate tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Eeltoodud tõendite pinnalt järeldub see, et toimus vägivallaga kannatanu vastupanu murdmine ning võõraste asjade hõivamine omastamise eesmärgil, seega realiseerisid süüdistatavad KarS § 200 lg 1 objektiivse koosseisu ning kuna süüdistatavad panid toime kannatanu tapmise seoses röövimisega, siis on antud nende tegevusele süüdistusaktis õige karistusõiguslik hinnang. 3.
75. Süüdistatav Maksim Jevstifejev on enda ütlustes välja toonud, et tal puudus asja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Tema ütluste kohaselt ta ei võtnud kannatanu käest mobiiltelefoni Huawei, sigarette „Krasnõi krest“ ja välgumihklit. Neid esemeid ta ei näinud ega võtnud kannatanu käest. Ta ei näinud, et neid esemeid võttis meesterahvalt Ptitsõn. Talle tundus, et Ptitsõn hakkas esimesena meesterahva taskuid läbi otsima, kuid tema hakkas inertsi mõjul tegema sama. Ta ei võtnud raha meesterahva taskust, kuid tasku oli kitsas ja kui ta võttis käe välja, siis tasku sai pahupidi pööratuks ja sellest kukkusid sendid maha. Mõned mündid võttis ta automaatselt endale. Need sendid olid maas kannatanu kõrval. Ta on võtnud maast 40 senti. Kui ta ei eksi siis oli 2 münti 20 sendi kaupa. Ta ei võtnud maast kõiki sente ära, sinna jäid veel mõned mündid. Ta ei võtnud kõiki sente, sest need olid kõige suuremad ja väärtuslikumad. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et ta võttis kannatanult ära 40 senti. Seda, et süüdistatava valduses oli vahetult peale kuriteo toimepanemist 32 senti tõendab ka läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga (tt tl 70-79), mille aluseks on 03.02.2018 läbiotsimismäärus (tt tl 67-69). Nimetatud protokollist nähtub, et läbi on otsitud Maksim Jevstifejevi elukoht aadressil XXX ning ta on andnud vabatahtlikult välja 32 eurosenti, mis ta kannatanult ära võttis. Seda, et kannatanul oli kaasas väikeses vääringus raha tõendavad ka kannatanu J T ütlused, mille kohaselt tema mäletamist mööda oli S T ainult pisiraha, kui ta ei eksi. 3.
76. Süüdistatav Dmitri Ptitsõn on ennast osaliselt süüdi tunnistanud selles, et ta võttis õllepudeli kaasa. Ka kaassüüdistatav Maksim Jevstifejev on algselt kinnitanud seda, tuues enda ütlustes välja, et ta nägi ainult, et Ptitsõn võttis õllepudeli, mis oli kõnniteel ja see oli kannatanu pudel. Hilisemates ütlustes vastates Dmitri Ptitsõni kaitsja küsimusele on ta öelnud, et ta ei saa kindlalt väita, et tegemist oli sama õllepudeliga, mis oli kannatanu käes. Pisut hiljem kui toimus peksmine nägi ta Ptitsõni käes õllepudeli taolist eset. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatavate ütluste tegelikkusele vastavuses selles, et Dmitri Ptitsõn võttis ära sündmuskohalt pudeli õlut. Nimetatu nähtub selgelt ka asitõendilt, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56). Samuti arvestades seda, et surnu ekspertiisiakti nr 18E-IDS0007/37 (tt 22-44) punktis 5 on kohtuarst välja toonud, et S T surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti veres 2, 82 mg/g, uriinis 3, 63 mg/g etüülalkoholi ja nähtuvalt eeltoodud vaatlusprotokollist sündmuskohaks on talvine linnatänav, kus üldjuhul pole võimalik leida alkoholiga pudelit, siis on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, et Dmitri Ptitsõn võttis 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX vägivallaga ära kannatanult pudeli õlut. 15 1-18-5742 3.
77. Kannatanu J T ütluste kohaselt nägi ta S T siis kui juhtus see häda, nägi teda
78. kuupäeval pool kümme õhtul enne seda, kui see kõik toimus. S T lahkus kodust ja oli täiesti kaine. Tal kaasas oli mobiiltelefon, kõrvaklapid, võtmed, sihvkad nagu tavaliselt olid tal taskus. Ta kindlalt ei mäleta telefoni maksumust, võib-olla
79. Oli Huawei telefon. Tal olid taskus suitsud kaasas. Tema teada oli S T must välgumihkel, mustad kõrvaklapid. Ta lihtsalt võttis telefoni kätte ja läks välja. Sigarette ta ei näinud, kuid Sergei alati väljus sigarettidega ja tal oli selline tops, kuhu ta neid pani ja tema teada olid tal suitsud ka sündmuskohal. Kohtul ei ole alust kahelda nendes kannatanu ütlustes, mille kohaselt olid kannatanul 01.02.2018 pool kümme õhtul välja minnes kaasas ka mobiiltelefon, sigarettide pakk ja ka välgumihkel. Samas kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX vägivallaga võtsid süüdistatavad ära need kannatanu vallasasjad ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (tt tl 1-3) nähtub küll see, et kannatanu jope taskud on avatud ja sisemine tasku on räbaldunud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tt tl 4-20) fotodelt 17 ja 18 nähtub see, et kannatanu jope taskud olid välja tõmmatud. Nimetatu kinnitab Maksim Jevstifejevi ütlusi selles osas, et ta võttis kannatanult ära 40 eurosenti, kuid ei võimalda lugeda tõendatuks ka kannatanu mobiiltelefoni, paki sigarettide, välgumihkli vägivallaga äravõtmist süüdistatavate poolt. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale ka tunnistaja S T ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt olid juhtumid, kus tema isa olles ebakaines oleks kaotas esemed, dokumendid. Juhtus, et isa kaotas dokumendid, võtmed, telefoni. Seda asjaolu on kinnitanud ka enda ütlustes J T, tuues välja, et kannatanu teadis, et ta võis kaotada dokumente. Surunu ekspertiisiaktiga nr 18-IDS0007/37 (tt tl 22-44) on ekspert enda arvamuse punktis 5 välja toonud, et S T surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul leiti veres 2, 82 mg/g, uriinis 3, 63 mg/g etüülalkoholi. Selline etanooli kontsentratsioon veres võib elavatel isikutel kutsuda esile raske astme alkohoolse joobe. Kohus leiab, et arvestades ka eeltoodud asjaolu ja et kannatanu oli tunnistaja J T ütluste kohaselt väljunud kodust juba pool kümme õhtul, siis ei ole käesoleval juhul tõendatud see, et süüdistatavad võtsid vägivallaga süüdistuses toodud ajal ja kohas ära kannatanule kuulunud mobiiltelefoni, paki sigarette ja välgumihkli. Seega selles süüdistuse osas tuleb süüdistatavad õigeks mõista, kuna

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 3.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul oli mõlemal süüdistataval ka võõraste vallasasjade, s.o 40 eurosendi ja õllepudeli ebaseadusliku omastamise eesmärk ning esemete äravõtmisel vägivallaga kannatanult sooviti nende omanik jätta kestvalt esemetest ilma. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et kumbki neist ametlikult ei töötanud 01.02.
2. Süüdistatav Maksim Jevstifejevi ütluste kohaselt ta ametlikult ei töötanud, kuid tegi remonti selles korteris, kus elas. S Z tasus talle selle töö eest võttes osa tasust üürikulude tasumiseks, ülejäänud aga andis talle kätte. S Z andis talle ligikaudselt kuus ligi 300 eurot. Selleks päevaks tasus S Z talle 2017.a detsembri eest raha. Ta maksis talle pisut üle 300 euro. S Z maksis talle 300 eurot töö eest 2017.a detsembri eest 2 päeva enne toimunut. Ta ei mäleta täpselt kui palju raha oli tal kaasas 01.02.2018, kuid peaaegu kõik, mille tasus Z. 3.
3. Süüdistatava Maksim Jevstifejevi ütlused S Z ligikaudu 300 euro kuus saamise kohta on paljasõnalised ning kaitsjapool pole taotlenud kohtus nimetatud isiku ülekuulamist tõendamaks seda, et süüdistataval oli üldse olemas püsiv sissetulek, mis jääb ka alla miinimumpalka. Vabariigi Valitsuse määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt kehtestada alates
4. jaanuarist
5. a tunnitasu alammääraks 2, 97 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Kohtu jaoks tekitab küsimusi ka see, et miks 01.02.2018 maksis väidetavalt S Z pisut üle 300 euro detsembri eest, kuigi tegemist oli juba veebruarikuuga ning loogiline oleks olnud see, et tasutakse jaanuarikuus tehtud töö eest. Samuti on paljasõnalised süüdistatava ütlused, mille kohaselt kui politsei teda kinni pidas ei olnud tal seda summat olemas, mille talle andis S Z, kuna ta jättis raha koju kinnipidamisel, selleks, et hiljem võiks ema midagi 16 1-18-5742 osta talle paki jaoks isiklikke asju. Samuti ei haaku see süüdistatava vastusega, mille kohaselt ta ei teavitanud politseid toimunust, kuna oli pohmellis ja tol hetkel üldse ei mõistnud midagi. Kohus leiab, et ka süüdistatava Maksim Jevstifejevi elukoha läbiotsimise protokoll (tt tl 70-79) tõendab seda, et süüdistatavad polnud majanduslikult hästi kindlustatud. Nimetatud protokollist nähtub, et Maksim Jevstifejev on vabatahtlikult välja andnud vaid 32 eurosenti. Leitud portmonees, mille Maksim Jevstifejevi ütluste kohaselt jättis tema juurde Dmitri Ptitsõn 01.02.2018 alkoholi koos tarvitamise ajal enne kuriteo toimepanemist, oli samuti vaid 61 eurosenti, 2 taksokaarti nimetusega Gold, Maxima allahindluskaart, kaart konto numbriga Dmitri Ptitsõni nimele, Swedbanki koodikaart, kasiino Olympic kaart, Zen kaart, firma Tallink kaart. 3.
6. Seda, et süüdistatavad võtsid kannatanult vägivallaga ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil tõendavad kohtu hinnangul kaudselt ka Dmitri Ptitsõni ütlused, mille tegelikkusele vastavuses selles osas pole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt enne sillale kõndimist paigaldasid nad telefonikaardid helistamiseks. Kohus leiab, et ka süüdistatavate poolt telefonikaartide ühine paigaldamine viitab sellele, et neil oli plaanis panna ühiselt toime midagi ebaseaduslikku. Üldteada on asjaolu ja mida kinnitab ka kohtupraktika, et kuritegusid toime panevad isikud kasutavad telefonikaarte kuritegude toimepanemisel kontakteerumaks kuriteo kaastäideviijaga, kuna nimetatu raskendab kohtueelsel uurimisel kuriteo toimepanijateni jõudmist. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutavad süüdistatavate ütlused selles osas, et süüdistatav Dmitri Ptitsõnil olles alkoholijoobes oli öisel ajal vaja kätte saada süüdistatav Maksim Jevstifejevi elukohas olev sisuliselt rahast tühi rahakott ning selleks oli ta valmis jalutama täiesti teise linnaossa. Kohtu seisukohta, et süüdistatavate ütlused ei vasta tegelikkusele selles osas, miks nad Kreenholmi linnaossa läksid koos kinnitab ka see, et süüdistatav Maksim Jevstifejev on andnud kohtuistungil vastuolulisi ütlusi selles osas, kas tal oli noormehega kohtumine kokku lepitud või mitte. Enda kaitsja küsimusele vastates on ta välja toonud, et ta mäletab, et kell 24:00 pidi ta noormehega kohtuma. Prokuröri küsimusele vastates on ta aga vastanud, et konkreetses ajas ei olnud kokku lepitud, ta lihtsalt ütles noormehele, et kui hakkab välja minema, siis ta helistab talle. 3.
7. Süüdistatav Dmitri Ptitsõni poolt välja toodud asjaolud, mille esinemises ei ole kohtul alust kahelda ja mille kohaselt oli tal sel päeval hea tuju, tal oli elukaaslasega aastapäev, ei ole sellised, mis annaksid kohtule aluse asuda teistsugusele seisukohale selles osas, et süüdistatavad võtsid kannatanult ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil 40 eurosenti ja pudeli õlut. Seda, et süüdistatavatel oli võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärk kinnitavad kohtu hinnangul ka süüdistatav Maksim Jevstifejevi ütlused, mille kohaselt ta ei võtnud kõiki sente, sest need olid kõige suuremad ja väärtuslikumad. Seega tegi süüdistatav Maksim Jevstifejev kaalutletud otsuse kannatanu müntide äravõtmisel. Samuti tõendab seda, et süüdistatavatel oli võõra vallasja äravõtmise eesmärk ka asitõendilt ja asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 51-56) nähtuv, mille kohaselt on mõlemad süüdistatavad aktiivselt otsinud kannatanu taskuid läbi ning sellega seoses on kannatanu keeratud ka kõhuli. Nimelt tuleneb sellest protokollist, et kella 00:50:57 paiku „
8. mees“ keerab „
9. meest“ kõhuli ja mehed jätkavad taskute läbiotsimist. Seega peab kohus süüdistatavate ütluseid selles osas, et kannatanu läbiotsimise eesmärgiks oli kannatanu telefoni leidmine tegelikkusele mittevastavaks, kuna see ei ole kooskõlas asitõendi ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tt tl 51-56) ja ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tt tl 1-20) ning ka eluliselt usutav. On üldteada, et telefoni leidmiseks puudub vajadus taskuid pahupidi pöörata ning see ese on leitav ka välise kompimise teel ning eeltoodud süüdistatavate tegevus näitab kohtu hinnangul seda, et kannatanu läbiotsimise eesmärgiks oli leida midagi väikesemõõdulist. 3.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05 - RT III, 2006, 17 1-18-5742 8, 70). Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades. 3.
11. Kohus leiab, et süüdistatavad Maksim Jevstifejev ja Dmitri Ptitsõn panid neile inkrimineeritava röövimise toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et arvestades kohtu poolt eelpool tuvastatud süüdistatavate väheseid rahalisi vahendeid oli nende eesmärgiks 01.02.2018 enda majandusliku olukorra parandamine võttes kannatanult, kes oli asitõendilt nähtuvalt, mida vaadeldi asitõendi protokollis (tt tl 51-56) üksi öisel linnatänaval ja surnu ekspertiisiakti nr 18E-IDS0007/37 kohaselt raskes joobes, mis lihtsustas tema suhtes kuriteo toimepanemist, ära vägivallaga talle kuuluvad vallasasjad ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja arvestades nende tegevust kannatanu suhtes teadsid nad, et nende eesmärk realiseerub. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 5156) tegutsesid süüdistatavad süsteemselt ja sünkroonselt, mis annab aluse jaatada kavatsetust. Nimelt kell 00:49:29 oli esimene kontakt kannatanu ja Dmitri Ptitsõni vahel ja kell 00:51:23 paiku läks viimasena süüdistatavatest Dmitri Ptitsõn kannatanu juurest ära. Selle lühikese aja jooksul jõudsid mõlemad süüdistatavad eeltoodud tõendist nähtuvalt kannatanut korduvalt lüüa, taskud läbi otsida ja kannatanu ümber pöörata. 3.
12. Süüdistatavad panid toime kannatanu S T tapmise seoses röövimisega kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (Juura 2015, lk 48) on välja toodud, et kaudne tahtlus on §-s 16 loetletud tahtluse liikide nõrgim vorm seetõttu, et erinevalt kavatsetusest ja otsesest tahtlusest ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. Sel põhjusel on kaudse tahtluse korral väiksem ka toimepanija teo ebaõigussisu ja süü suurus. Intellektuaalset elementi tähistavad kaudse tahtluse definitsioonis sõnad peab võimalikuks. Viimane tähendab isiku sellist psüühilist suhtumist oma teosse, mille puhul materiaalsetes deliktides ei ole tagajärje saabumine kindel, vaid seda peetakse üksnes tõenäoliseks (vt ka RKKK 3-1-1-20-04). Seega samamoodi kui teiste tahtluse liikidega on ka kaudse tahtluse miinimumeelduseks koosseisuasjaolude teadvustamine toimepanija poolt (RKKK 3-1-1-20-09 p 9.2). Toodud põhjustel avaldub kaudse tahtluse erinevus otsesest tahtlusest selles, et kui viimase puhul on süüdlane kindel, et koos põhitagajärjega saabub ka kõrvaltagajärg, siis kaudse tahtluse puhul peab isik seda üksnes võimalikuks (tõenäoliseks). Kaudse tagajärje puhul võib tagajärg saabuda, kuid ei pruugi seda. Kaudse tahtluse voluntatiivseks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmine, s.o toimepanija poolt enda käitumises süüteokoosseisu realiseerumise ohu (tagajärje saabumise) heakskiitmine, sellega soostumine (RKKK 3-1-1-142-05). Viimane võib väljenduda nt saabuvasse tagajärge ükskõikses suhtumises (RKKK 3-1-1-57-10 p 7.3; 3-1-1-79-11 p 15). 3.
13. Arvestades süüdistatavate poolt intensiivset kannatanu peksmist, mida on kirjeldatud süüdistusaktis ja mis on tõendatud asitõendi vaatluse protokolliga (tt 51-56) ja täiendava asitõendi protokolliga (tt tl 57-59) ning ka süüdistatav Maksim Jestifejev pole eitanud kannatanu peksmist, siis pole kohtul mingit kahtlust selles, et mõlemad süüdistatavad kujutasid endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse pinnalt ette põhjuslikku seost kannatanu suhtes kasutatud ohtliku vägivalla (korduvad tugevad löögid kannatanu pea piirkonda nii käe kui ka jalaga) ja võimaliku saabuva tagajärje (ohvri surm) vahel ja möönsid seda. Üldtuntud on asjaolu, et peapiirkond on elutähtsa organi (aju) piirkond ning ka üksikud löögid pähe võivad põhjustada isiku surma. Asjas puuduvad igasugused tõendid väitmaks, et mõlemad süüdistatavad lootsid S T surma kui oma käitumise 18 1-18-5742 tagajärge vältida. Kohtuistungil uuritud asitõendi vaatlusel, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56), nähtus, et peale kuriteo toimepanemist jätsid süüdistatavad kannatanu kõhuli lumisele tänavale lebama, lahkudes sündmuskohalt. Seega kohtu hinnangul nägid süüdistatavad kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönsid seda. Lihtsalt kannatanu röövimiseks oleks piisanud ka oluliselt vähematest löökidest pähe, kuna asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 51-56) ja ka asitõendi enda uurimisel ei nähtunud mingit kannatanu vastutegevust. Nimetatud tõendist nähtub, et pärast kannatanu läbiotsimist lõi Maksim Jevstifejev veelkord kannatanut jalaga vastu nägu vahetult enne kannatanu juurest lahkumist. Kohus peab vajalikuks ka välja tuua selle, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu (rusikalöök näopiirkonda) on juba sooritatud, kuid selle toime (teadvusetusseisund) kestab veel edasi. Seega kohus leiab, et süüdistatavad pidasid võimalikuks ka seda, et pärast kannatanu jõhkrat peksmist võib ta ära surra ja möönsid seda. 3.
14. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning kohus leiab, et süüdistatavad ei olnud hädakaitseseisundis. KarS § 28 lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 3.
15. Nähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist 08.02.2018 koos fototabeliga (tt tl 116-120) vaadati läbi kahtlustatav Dmitri Ptitsõn ning läbivaatusega tuvastati, et tema kaela peal taga on 3 ümara kujuga kriimustust. Muid vigastusi ei ole. Asitõendi vaatlusprotokollist 03.02.2018 (tt tl 51-56) nähtub, et kella 00:49:16 paiku „
16. mees“ (kohtu hinnangul Dmitri Ptitsõn) ületab sõiduteed, samal ajal läheb meesterahvas mööda kõnniteed, mis asub sõidutee poolt paremat kätt. Tal on tumedat värvi riietus, võrreldes teistega ta on kõige pikem. Edaspidi nimetatakse „
17. mees“ (kohtu hinnangul kannatanu S T). „
18. mees“ tuleb „
19. mehe juurde“. Kella 00:49:29 paiku „
20. mees“ sirutab käe „
21. mehe“ suunale. „
22. mees“ haarab vasaku käega „
23. meest“ paremast käest kinni ja tõmbab „
24. mees“ enda poole. Nad räägivad. Kella 00:49:40 paiku „
25. mees“ (kohtu hinnangul Maksim Jevstifejev) tuleb „
26. mehe“ juurde. „
27. mees“ ja „
28. mees“ žestikuleerivad. Kella 00:49:56 paiku „
29. mees“ tõukab „
30. meest“ vastu vasakut õlga. Kella 00:50:00 paiku „
31. mees“ haarab „
32. meest“ jope kinni (vt Fototabel Foto nr 2), siis „
33. mees“ lööb „
34. meest“ vasaku käega vastu nägu (vt Fototabel Foto nr 3). „
35. mees“ kukub maha (vt Fototabel Foto nr 4). Eeltoodud tõendist nähtub seega selgelt, et kannatanuga kontakteerus esimesena süüdistatav Dmitri Ptitsõn ületades tänava ning sirutades käe kannatanu poole. Kannatanu S T tõukas süüdistatav Maksim Jevstifejevit vastu vasakut õlga ja haarab jopest kinni. Kohus leiab eeltoodud asitõendilt (vaadeldud 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokollis – tt tl 51-56) nähtuva põhjal, et süüdistatava Dmitri Ptitsõni kaelal esinevad vigastused võivad olla tekitatud kannatanu poolt pärast seda kui süüdistatav sirutas käe kannatanu poole. Käesoleval juhul arvestades kannatanu rasket joovet ja seda, et süüdistatavad olid kahekesi, on kannatanu poolt süüdistatavate õigushüve edasine kahjustamine ebatõenäoline. Kohus peab vajalikuks välja tuua, et kui käesoleval juhul isegi jaatada ründe esinemist, siis oli see õiguspärane tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 41 lg-st 2, mille kohaselt kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. 3.
36. Tunnistaja S T kohtu hinnangul usaldusväärsete ütluste kohaselt nägi ta viimati enda isa
37. veebruaril kella 6 paiku õhtul, kui tuli XXX maja ette, samas majas elas ka ema koos õega. Kannatanu J T kohtu hinnangul usaldusväärsete ütluste kohaselt elasid nad ka jaanuaris-veebruaris 2018 ühes korteris. Ta nägi S T siis kui juhtus see häda, nägi teda
38. kuupäeval pool kümme õhtul enne seda, kui see kõik toimus. Süüdistatav Maksim Jevstifejevi ütluste kohaselt Joala 3 tänavale tulles kõndisid nad läbi raudteesilla. Kui nad hakkasid raudteesillalt alla minema Joala 3 suunas, siis hakkas neile vastu üles tõusma meesterahvas. Meesterahvas läks sillast üles Joala tänava poolt. 19 1-18-5742 Ta ei tundnud seda meesterahvast, kuid nüüd ta teab, et tegemist oli kannatanu T, kes välimuselt oli ligi 50-aastane ja seljas oli tal kõik musta värvi. Nemad kõndisid Joala tänava poole, meesterahvas aga kõndis neile vastu, tuleb välja Puškini tänava poole. Süüdistatav Dmitri Ptitsõni ütluste kohaselt kui nad kõndisid raudtee silla peal ja hakkasid sellest alla minema, neile vastu tuli meesterahvas. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatavate eeltoodud omavahel kooskõlas olevate ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna ka eluliselt usutav on see, et kannatanu, kes oli pool kümme õhtul väljunud kodust suundus kesköö paiku tagasi koju aadressile XXX. 3.
39. Süüdistatav Maksim Jevstifejev on andnud kannatanuga silla juures kohtumise kohta ütlused, mille kohaselt meesterahvas oli rohkemas joobes kui tema ja Ptitsõn, kuna kõndis ja tugevasti tuikus, seda oli näha kaugelt. Kui nad olid meesterahvaga kõrvuti Ptitsõn pöördus tema poole, mille peale meesterahvas seiskus. Tema kuulis ainult kui Ptitsõn ütles meesterahvale: „Kuule mees peaks rääkima“. Tema aga hakkas raudteesillast alla minema. See meesterahvas ja Ptitsõn peatusid silla peal. Ta vestluse sisu ei kuulnud, kuid nad karjusid midagi üksteisele. Ptitsõni käes ei olnud midagi kui viimane lähenes talle. Tema Ptitsõnilt midagi ei küsinud, kuid Ptitsõn ütles, et meesterahvas nõudis temalt mingit telefoni. Nagu ta sai aru, et kannatanu Tabunov nõudis Ptitsõnilt telefoni, mida väidetavalt on temalt ehk T varastanud. Meesterahvas nõudis Ptitsõnilt, et too annaks telefoni tagasi, mille olevat Ptitsõn võtnud tema käest silla peal. 3.
40. Süüdistatav Dmitri Ptitsõn on andnud kannatanuga silla juures kohtumise kohta ütlused, mille kohaselt olles meesterahvaga kõrvuti küsis ta meesterahvalt sigaretti. Sigaretti küsides hakkas meesterahvas temalt järsult nõudma mingisugust telefoni. Pärast seda, kui ta palus meesterahvalt suitsu ja viimane ei andnud talle, ei hakanud ta meesterahvaga järgnevalt juttu ajama ja läks pisut alla poole. Tema ees kõndis Maksim Jevstifejev ja tema järgnes viimasele. Kui ta jõudis Jevstifejevini, siis viimane helistas võttes ühendust oma inimesega, kellega ta leppis kohtumises kokku. Järgnealt näitas Jevstifejev talle silla poole, et sealt läheneb neile mingi isik ja selleks osutus sama mees, kes kõndis silla peal, kes liikudes nende poole karjus mingisuguseid sõnu. Pärast ta kuulis, et too meesterahvas kutsub teda enda juurde ja nõuab mingit telefoni. Meesterahvaga kõrvuti olles lähenes meesterahvas tema juurde ja haaras tema kaelast kinni ja need kriimustused, mis tal olid said fikseeritud. 3.
41. Kohus kõrvutades süüdistatavate ütluseid omavahel leiab, et need on vastuolus selles osas, mida Dmitri Ptitsõn ütles sillal olles kannatanule ja kas toimus ka karjumine kannatanu ja süüdistatav Dmitri Ptitsõni vahel. Kohus leiab, et süüdistatavate ja kannatanu kohtumine silla juures jääb küll väljapoole süüdistuse piire, kuid omab tähendust hindamaks seda, kas käesoleval juhul esines hädakaitseseisund, mis välistaks süüdistatavate teo õigusvastasuse. 3.
42. Kohus kõrvutades eeltoodud süüdistatavate vastuolulisi ütluseid teiste kogutud ja uuritud tõenditega leiab, et mõlemad süüdistatavad on andnud tegelikkusele mittevastavad ütlused. Kannatanu J T ütlustega on tõendatud see, et kui kannatanu S T läks kodust välja oli tal kaasas mobiiltelefon, kõrvaklapid, võtmed, sihvkad nagu tavaliselt olid tal taskus. Kannatanu S T kõrvaklappide olemasolu on tõendatud ka tunnistaja M I ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga 13.02.2018 (tt tl 135-136), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks kõrvaklapid Nokia, mis kuulusid surnukehale S T ning ära võetud surnukuurist aadressil XXX. Kohus leiab, et ka kõrvaklappide olemasolu viitab sellele, et S T oli 01.02.2018 kaasas mobiiltelefon. 3.
43. Süüdistatav Dmitri Ptitsõni ütlused, mille kohaselt sigaretti küsides hakkas meesterahvas temalt järsult nõudma mingisugust telefoni, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutavad. Surnu ekspertiisiakti nr 18E-IDSS0007/37 (tt tl 22-44) kohtuarsti arvamuse punktist 5 nähtub, et kannatanu oli raske astme alkohoolses joobes. Ekspert M J ütluste kohaselt tugevas alkoholijoobes 20 1-18-5742 isikud käituvad erinevalt. On üldteada, et alkohoolses joobes olevad isikud alati ei käitu kõige mõistlikumalt ning nende käitumises võib esineda ebaloogilisust, kuid käesoleval juhul kohus leiab, et tõendatud on see, et kannatanu ei süüstanud alusetult Dmitri Ptitsõnit selles, et viimane võttis talt sillal mobiiltelefoni ära ning kannatanu muutes enda liikumissuunda liikudes kodust eemale oli teostamas kohtu hinnangul omaabi asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 41 mõttes. Kohtu sellist seisukohta tõendab ka asitõendiks olev videosalvestus, mis on tehtud Narva linnas, aadressil Raudtee 14 hoone seinale paigaldatud turvakaameraga ja mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56). Nimetatud videosalvestuselt nähtub see, et kui kaks meesterahvast (kohtu hinnangul süüdistatavad) lähevad mööda kõnniteed, mis asub sõidutee poolt vasakut kätt, siis on mõlemal süüdistataval videosalvestusel näha käes mobiiltelefoni. Kohus leiab, et Dmitri Ptitsõn võttis ära kannatanult telefoni sillal, millises teos aga süüdistusakti kohaselt teda ei süüdistata ning kuna kohus on seotud süüdistuse piiridega ning sellest väljuda ei saa pole kohtul võimalik anda karistusõigusliku hinnangut sellele teole. Kriminaalasjas nr 3-1-1-16-04 tehtud lahendis (RT III 2004, 10, 119) on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et "kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal". 3.
44. Kohtu seisukohta, et kannatanult võeti ära mobiiltelefon enne süüdistusaktis kirjeldatud sündmusi tõendab ka asitõendiks olev videosalvestus, mida on vaadeldud 03.02.2018 asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56), ning kust nähtub, et kannatanu üritab ära võtta süüdistatav Maksim Jevstifejevi käes olevat mobiiltelefoni pidades seda tõenäoliselt enda mobiiltelefoniks. Sellelt asitõendilt, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (tt tl 51-56) nähtub ka see, et kella 00:48:27 paiku süüdistatavad peatuvad ja vestlevad ning kohtu hinnangul nähtub ka see, et nad ühiselt vaatavad midagi. Kohus leiab, et nad vaatavad äsja kannatanult ära võetud mobiiltelefoni, mis selgitab nende peatumist ning mitte edasiliikumist Alladini poe juurde, kus süüdistatavate ütluste kohaselt pidi Maksim Jevstifejev tuttavaga kokku saama. Ka kannatanu J T ütlused, mille kohaselt S T ei olnud agressiivne inimene, ta püüdis kuidagi vältida konflikti ja tunnistaja S T ütlused, mille kohaselt tema isa ei võinud alkoholijoobes olles kasutada füüsilist vägivalda kinnitavad kohtu veendumust selles, et kannatanult võttis telefoni ära süüdistatav Dmitri Ptitsõn, mille tõttu kannatanul tuli öisel ajal muuta liikumissuunda ja liikuda enda kodust eemale teostamaks omaabi enda mobiiltelefoni tagasisaamiseks. 3.
45. Kohus leiab ka, et kui käesoleval juhul jaatada hädakaitse esinemist, siis oleks tegemist ilmselgelt hädakaitse piiride ületamisega. KarS § 28 lg 2 kohaselt isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (tt tl 51-56) pärast kella 00:50:00 kui kannatanu kukkus maha olles võitlusvõimetu on mõlemad süüdistatavad kasutanud tema suhtes intensiivselt vägivalda, vaatamata sellele, et kannatanu ei liiguta ennast. Seega süüdistatavate poolt toime pandud kuritegu ei ole õigustatav hädakaitsega. 3.
46. Kohus leiab, et süüdistatavate süüd välistavad asjaolud puuduvad ning nad on süüvõimelised. Nimetatut kinnitab süüdistatav Dmitri Ptitsõni suhtes koostatud ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 11 (tt tl 137-141), mille kohaselt Dmitri Ptitsõn põeb alkoholisõltuvust. Temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal oli ta tavalises alkoholijoobes, tal ei esinenud ajutise vaimutegevuse häiret ja ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Käesoleval ajal kahtlustatav Dmitri Ptitsõn ei kannata vaimuhaiguse all, ta on suuteline aru saama tegude tähendusest ja neid juhtima ning ta ei vaja 21 1-18-5742 meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Ta võib eeluurimise ja kohtu ette astuda. Dmitri Ptitsõn ei ole ohtlik tulenevalt oma vaimsest tervisest endale ja ühiskonnale ning ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi. Dmitri Ptitsõn on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Isik põeb alkoholisõltuvust, mis ei mõjuta tema võimet aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Uuritav ei kujuta oma vaimsest tervisest lähtuvalt ohtu endale ega teistele. Uuritav on suuteline oma käitumist kontrollima ja osalema menetlustoimingutes. Uuritav ei vaja meditsiiniliste meetmete kohaldamist. Temal esinevast alkoholisõltuvusest ei ole täielikku tervenemist, kuid on hea paranemise prognoos sobivate ravi- ja rehabilitatsioonimeetmete rakendamisel. Uuritava psühhiaatrilist ravi ja rehabilitatsiooni saab korraldada üldistel alustel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. 3.
47. Ka süüdistatav Maksim Jevstifejevi suhtes teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 38 07.06.2018 (tt tl 142-147) tõendab seda, et tegemist on süüdiva isikuga. Nimelt tuleneb sellest ekspertiisiaktist, et kahtlustatav Maksim Jevstifejev ei kannata mingi psüühilise haiguse all. Temale inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ei esinenud mingit ajutist vaimutegevuse häiret, ta oli suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima (oli süüdiv). Inkrimineeritava kuriteo pani toime tavalises alkoholijoobes. Käesoleval ajal kahtlustatav Maksim Jevstifejev ei kannata mingi vaimutegevuse all, ta on suuteline aru saama tegude tähendusest ja neid juhtima, ning ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Ta võib eeluurimise ja kohtu ette astuda. Oma psüühilise seisundi poolest ei ole Maksim Jevstifejev ohtlik endale ja ühiskonnale ning ta ei vaja psühhiaatrilist sundravi. Maksim Jevstifejev on oma vaimse seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. III
48. Kohtu seisukoht süüdistatavatele mõistetava karistuse osas 4.
49. Tulenevalt KarS §-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
50. mai
51. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174, p 7 ja
52. veebruari
53. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06 - RT III 2007, 8, 65, p 14). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-140-04 - RT III 2004, 14, 174). 4.
54. Kohus peab süüdistatavatele karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt 22 1-18-5742 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03 - RT III 2003, 25, 250, p 11). 4.
3. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. veebruari
5. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-14, p 15.2). 4.
6. KarS § 114 lg 1 p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kaheksakuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega sanktsiooni keskmine määr on 14 aastat vangistust. Süüdistatav Maksim Jevstifejevile mõistetav karistus ja kohtu seisukoht talle kohaldatud tõkendi osas 4.
7. Süüdistatava Maksim Jevstifejevi suhtes tehtud karistusregistri väljavõtte kohaselt (tt tl 181) on tal üks kehtiv kriminaalkaristus. Nimelt nähtub eeltoodud väljavõttest, et teda on karistatud Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 01.08.2008 otsusega KarS § 275 järgi vangistusega 4 kuud ning see karistus on liidetud. Maksim Jevstifejev tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.08.
8. a otsusega KarS § 275 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 kohaldamisega vähendati Maksim Jevstifejevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mis on 2 kuud ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat, 4 kuud ja 7 päeva vangistust – võrra ning mõisteti Maksim Jevstifejevile liitkaristuseks vangistus 3 aastat 8 kuud ja 7 päeva. Otsus jõustus Riigikohtu määrusega 10.11.

1. a. Seega Maksim Jevstifejevi karistusaeg algas 01.08.2008 ja lõppes 07.04.
2. Tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 8 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud viis aastat. Eeltoodust tulenevalt pole võimalik arvestada Maksim Jevstifejevile karistuse mõistmisel seda, et teda on varasemalt kriminaalkorras karistatud, kuna eeltoodud karistatus peab olema arhiveeritud, sest talle mõistetud alla kolmeaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud rohkem kui 5 aastat. 4.
3. Süüdistusakti kohaselt esineb käesoleval juhul KarS § 58 p 10 sätestatud karistust raskendav asjaolu, s.o süüteo toimepanemine grupi poolt. Kuriteo toimepanemine grupi poolt tähendab kaastäideviimist KarS § 21 lg 2 mõttes ning kohus eelpool tuvastas selle, et käesoleval juhul panid süüdistatavad tapmise seoses röövimisega toime ühiselt ja kooskõlastatult ning tegemist on kaastäideviijatega ning põhjendatud on arvestada karistust raskendava asjaoluna süüteo toimepanemist grupi poolt. 4.
4. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel hinnates Maksim Jevstifejevi süü suurust tuleb arvestada seda, et kannatanu surma saabumise osas tegutses ta kaudse tahtlusega, mis on KarS §-s 16 loetletud tahtluse liikidest nõrgim vorm ning kuriteo toimepanija teo ebaõigussisu on selle tahtluse liigi puhul väiksem kui kuriteo toimepanemisel kavatsetult või otsese tahtlusega. Samas kuna esineb karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine grupis ning arvestades süüdistatava 23 1-18-5742 poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalla sisu ja ulatust, siis on põhjendatud mõista talle karistus keskmääras, s.o 14 aastat vangistust. 4.
5. Süüdistatav Maksim Jevstifejev teatas kohtuistungil korduvalt, et ta kahetseb toime pandud kuritegu. Nimelt tuleneb tema kohtuistungil antud ütlustest, et ta saab küll aru, et tema tõttu suri inimene ja mida siiralt kahetseb. Samuti on ta ka ütlustes välja toonud, et nüüd ta kindlasti mõistab seda, sest meesterahvas suri tema tegevuse tõttu ja väga kahetseb seda. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks mh ka puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine kumbagi karistust kergendavat asjaolu. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Maksim Jevstifejevi poolt väljendatud kahetsus ei olnud puhtsüdamlik, vaid tulenes kohtu hinnangul hoopis sellest, et kohus mõistaks talle leebema karistuse seoses karistust kergendava asjaolu esinemisega. Lihtsalt kahetsuse avaldamine ei ole aga kohtu hinnangul selline asjaolu, mida oleks võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuna KarS § 57 lg 1 p 3 ütleb otsesõnu, et tegemist peab olema puhtsüdamliku kahetsusega. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-18-14 p 11 märkinud, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Kohtu hinnangul kui süüdistatav ütlusi andes vähendab enda rolli toimepandud kuriteos ning ka kannatanu suhtes kasutatud vägivalla osas annab tegelikkusele mittevastavad ütlused (käesoleval juhul, et mitte kõik tema löögid tabasid kannatanut), siis näitab see seda, et ta ei kahetse puhtsüdamlikult toimepandut ning tema sellist kahetsuse väljendamist pole võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna. 4.
6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on süüdistatav Maksim Jevstifejev aidanud uurimisele kaasa tuues välja, et tema võttis kannatanult ära 40 eurosenti, aga nimetatut ei ole kohtu hinnangul võimalik pidada süüteo avastamisele aktiivseks kaasaaitamiseks. Nimelt on süüdistatav seoses selle 40 eurosendi ebaseadusliku omastamise eesmärgi osas andnud kohtuistungil kohtu hinnangul eluliselt mitteusutavad ütlused ja kohtu poolt eelpool tuvastatu kohaselt ka tegelikkusele mittevastavad ütlused. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta ei tea, mis põhjusel ta kannatanu taskutes tuhnis, lihtsalt masinlikult tuli nii välja. Ta nägi, et Ptitsõn otsib taskud läbi ja hakkas siis inertsi mõjul tegema sama. 4.
7. Kohus hinnates süüdistatav Maksim Jevstifejevi süü suurust leiab, et see on suurem kui süüdistatav Dmitri Ptitsõnil, sest tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald oli jõhkram (nii rusikaga kui ka jalaga pea piirkonda löömine) ja ka kannatanu suhtes teostatud löökide arv oli suurem ning seega on põhjendatud ka mõista talle karmim karistus kui kuriteo kaastäideviijale Dmitri Ptitsõnile. 4.
8. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvestatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Tulenevalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tt tl 60-66) peeti Maksim Jevstifejev kinni 02.02.2018 kell 22.10 Võidu tn 1-61, Narva. Nähtuvalt süüdistusakti punktist 14, mille andmete tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, on Viru Maakohtu 04.02.2018 määrusega nr 1-18-970 Maksim Jevstifejev vahistatud, vahistamise alguseks loetud 02.02.
9. Viru Maakohtu 28.03.2018 ja 29.05.2018 määrustega kriminaalasjas nr 1-18-970 on pikendatud Maksim Jevstifejevi vahi all pidamise tähtaega kuni 02.08.
10. Viru Maakohtu 24.07.2018 (kt tl 14-16) kohtu alla andmise määrusega jäeti Maksim Jevstifejevile valitud tõkend, vahistamine, muutmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb Maksim Jevstifejevi eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ning karistuse algusajaks lugeda 02.02.
11. 24 1-18-5742 4.12.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Maksim Jevstifejevile mõistetud karistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks tema vangistuse tähtaeg. Süüdistatav Dmitri Ptitsõnile mõistetav karistus ja kohtu seisukoht talle kohaldatud tõkendi osas 4.

1. Süüdistatava Dmitri Ptitsõni suhtes tehtud karistusregistri väljavõtte kohaselt (tt tl 182) ei ole tal ühtegi kehtivat kriminaalkaristust. 4.
2. Kohus leiab, et põhjendatud on Dmitri Ptitsõni süü suurusest tulenevalt, mida vähendab see, et kannatanu surma saabumise osas tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega ja arvestades karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist grupis (KarS § 58 p 10), mõista talle karistus alla keskmäära, s.o 10 aastat vangistust. Kohtu hinnangul on põhjendatud selline karistus arvestades tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivalda (korduvalt käega pea piirkonda löömine) ning talle mõistetava karistuse puhul arvestab kohus ka seda, et ta pöördus tunnistaja D C poole ning osutas kannatanu S T kui abivajavale isikule ja ka hiljem veel kontakteerus selle tunnistajaga. Tunnistaja D C ütluste kohaselt, milles kohtul puudub alus kahelda, sellel meesterahval, kes tema juurde tuli, puudusid pooled sõrmed käel. Kohus kohtuistungil nähes Dmitri Ptitsõni käsi nägi ka seda, et sellel süüdistataval eeltoodud tunnusmärk esineb. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 04.07.2018 koos fototabeliga (tt tl 148-151) haakub tunnistaja D C ütlustega ning samuti tõendab seda, et süüdistatav Dmitri Ptitsõn kella 23:44:37 paiku rääkis tunnistaja D C. Nimetatu näitab kohtu hinnangul seda, et süüdistataval polnud päris ükskõik kannatanu edasisest saatusest ning ta üritas mõne aja möödumisel pärast raske isikuvastase kuriteo toimepanemist kannatanule abi saata. Kohus leiab, et nimetatud süüdistatavapoolne tegevus ei saa jääda karistuse mõistmisel täielikult tähelepanuta ning seda tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna. KarS § 57 lg 2 kohaselt karistuse kohaldamisel võib arvestada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid. 4.
3. Nähtuvalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 03.02.2018 (tt tl 80-86) peeti Dmitri Ptitsõn kinni 03.02.2018 kell 10:45 XXX. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistusakti p-s 14 välja toodus, mille kohaselt Viru Maakohtu 04.02.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-971 on Dmitri Ptitsõn vahistatud ning vahistamise alguseks on loetud 03.02.
4. Viru Maakohtu 28.03.2018 ja 29.05.2018 määrustega kriminaalasjas nr 1-18-971 on pikendatud Dmitri Ptitsõni vahi all pidamise tähtaega kuni 03.08.
5. Viru Maakohtu 24.07.2018 (kt tl 14-16) kohtu alla andmise määrusega jäeti Dmitri Ptitsõnile valitud tõkend, vahistamine, muutmata. Eeltoodust tulenevalt tuleb KarS § 68 lg 1 alusel Dmitri Ptitsõni eelvangistuses viibitud aeg arvestada karistusaja hulka ning karistuse algusajaks lugeda 03.02.
6. 4.
7. Kohus leiab, et arvestades Dmitri Ptitsõnile mõistetud karistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauemaks kui ajani, mil käesoleva otsuse jõustumise korral mööduks tema vangistuse tähtaeg. IV
8. Kohtu seisukoht tsiviilhagi põhjendatuse osas 25 1-18-5742 5.
9. Kannatanu J T esitas tsiviilhagi summas 689, 20 eurot (kt tl 7).

§ 37

lg 1 kohaselt füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. Käesoleval juhul on tapetu S T J T endine abikaasa, kellega viimase ütluste kohaselt ta elas koos ning kellega on tal ühised lapsed. Seega on kohtu hinnangul tegemist isikuga, kellel on õigus nõuda seoses enda lähedase isiku surmaga talle surma tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist. 5.

1. Kannatanu on enda nõude tõendamiseks esitanud OÜ N saateleht/arve nr 18047 02.02.2018 (tt tl 132-133), kust nähtub, et tasumisele kuulub 536 eurot (sh käibemaks). Kauba saaja J T ja tegemist on S T matusega. Osutatud kaubad – kirst, ristike kirstu peale, katafalk, transport kirikusse, kirstu kirikust väljaviimine, kohalevedu surnukuuri Kohtla-Järvelt, tellimuse vormistamine, kompositsioon, rist, silt risti peale. Samuti V SA maksekviitungi (tt tl 132), mille kohaselt on tasutud 02.02.2018 153, 20 eurot seoses lepingutasu ja kirst eriga. Seega on kannatanu eeltoodud dokumentaalsete tõenditega tõendanud seda, et seoses S T matustega on ta teinud kulutusi kokku summas 689, 20 eurot. 5.
2. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. 5.
3. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 alusel hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. (lg 3). VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 136 lg 1 kohaselt kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. 5.
4. Tsiviilhagis esitatud kahjunõue seisneb kulutustes, mida kannatanu pidi kandma S T surma tõttu seoses matustega. Nõude suurus on tõendatud OÜ N saateleht/arvega nr 18047 (tt tl 132) ja V SA maksekviitungiga (tt tl 132). S T matmiseks tehtud kulutused olid kohtu hinnangul vajalikud ning on mõistlikus suuruses. 5.
5. Kohus tuvastas eelpool, et S T surm saabus tahtliku tapmise tagajärjel ning selle panid toime süüdistatavad. Seega vajadus teha kulutusi S T surnukeha matmiseks tõusetus otseselt Maksim 26 1-18-5742 Jevstifejevi ja Dmitri Ptitsõni tegevuse tagajärjel ning tegemist oli süülise käitumisega VÕS § 1043 tähenduses. 5.
6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kannatanu J T esitatud nõue on põhjendatud ning tema poolt käesolevas kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel tuleb Maksim Jevstifejevilt ja Dmitri Ptitsõnilt solidaarselt mõista kannatanu J T kasuks välja 689, 20 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. V
7. Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 6.1.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas olevad asitõendid, milleks on 4 CD-plaati, tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6.2.

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Pudel, DNA proovid (3 karpi), sigareti pakk RT, päevalilleseemned (2 pakki), suitsukonid, A4 leht, hambaork, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis, tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel, kuna tegemist on väärtusetute asjadega. VI 7. Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 7.1. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4), ekspertiisitasud (

§ 175

lg 1 p 3) ja valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (

§ 175lg 1 p 1).

7.2.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul.

§ 180

lg 2 sätestab, et kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kohus kulude jaotuse, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

§ 190

p 1 kohaselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. 7.3. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05).

§ 179

lg 1 p 1 alusel on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 27 1-18-5742 2, 5 kuupalga alammäära, s.o 1250 eurot ning nimetatud summa kuulub seoses süüdimõistva otsuse tegemisega väljamõistmisele mõlemalt süüdistatavalt. 7.

1. Maksim Jevstifejevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu 300 eurot (tt tl 159-161). Dmitri Ptitsõnile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 915 eurot (tt tl 162-180) ja kohtus kokku 2010 eurot (kt tl 42 ja tl 123). Riigi õigusabi osutamisega tekkinud kulu hüvitamisega seoses kuulub Maksim Jevstifejevilt väljamõistmisele 300 eurot ja Dmitri Ptitsõnilt kokku 2925 eurot. 7.
2. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 38, mis on teostatud Maksim Jevstifejevi suhtes, maksumus 255 eurot (tt tl 147) tuleb hüvitada Maksim Jevstifejevil, kuna nimetatud ekspertiisiakt puudutab ainult teda ja tema tervislikku seisundit. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 11, mis on teostatud süüdistatav Dmitri Ptitsõni suhtes, maksumus 255 eurot (tt tl 141) tuleb hüvitada Dmitri Ptitsõnil, kuna nimetatud ekspertiisiakt puudutab ainult teda ja tema tervislikku seisundit. 7.
3. Käesolevas kriminaalasjas on tõenditeks ka kaks ekspertiisiakti, mis puudutavad mõlemale süüdistatavale esitatud süüdistust: 1) surnu ekspertiisiakt nr 18E-IDSS0007/37 koos lisaga ja õiendiga (tt tl 24-44), mille maksumus on 343 eurot ja 2) ekspertiisiakt nr 18E-GE0180 koos õiendiga (tt tl 121-131), mille maksumus on 2451 eurot. 7.
4. Eeltoodud surnu ekspertiisiakti maksumus on kohtuekspertiisiseaduse § 279 p 2 kohaselt 222 eurot. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et tegemist oli surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisiga ning mitte surnu kohtuarstliku ekspertiisiga, mille maksumus on 145 eurot. Arvestades eksperdile esitatud küsimusi oli põhjendatud ka lisauuringute teostamine ning nende eest õiendis näidatud tasu suurus on kooskõlas kohtuekspertiisiseaduses kehtestatud riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate uuringute hinnakirjaga. 7.
5. Ekspertiisiakti nr 18E-GE0180 õiendist (tt tl 131) nähtub, et analüüsiobjektide arv on
6. 29.03.2018 ehk eeltoodud ekspertiisi teostamise ajal kehtinud kohtuekspertiisseaduse § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet. Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-11-120-12 väljendatud seisukoha kohaselt saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisiülesande esemeks olevat teavet kandvaks jäljeks ekspertiisiks esitatud materjalidelt võetud proovid. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul DNA-ekspertiisi analüüsiobjektiks proovid, mida ekspertiisiakti kohaselt oli
7. Reaktsioonid on kohtu hinnangul käsitletavad analüüsimetoodikana, mitte aga analüüsiobjektidena. Seega on DNA ekspertiisi kuluks ekspertiisi objektide arvu ja ekspertiisiobjekti hinna 57 eurot korrutis ehk 1083 eurot. 7.
8. Seega on eeltoodud kahe ekspertiisi kogukuluks 1426 eurot ning nimetatud summast kuulub kummaltki süüdistatavalt väljamõistmisele pool, s.o 713 eurot. Riigikohus on kriminaalasjas nr 31-1-120-12 p-s 6.1 välja toonud, et prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei 28 1-18-5742 saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Käesoleval juhul kohtu hinnangul eeltoodud erandjuhtumeid, mil ekspertiisitasu ei kuulu väljamõistmisele süüdistatavalt, ei esine ja seega tuleb eeltoodud ekspertiiside maksumused tasuda süüdistatavatel võrdsetes osades. 7.10.

§ 41

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu J T osalenud kriminaalmenetluses esindaja Andrei Matvejevi kaudu. Kannatanu lepinguline esindaja on 26.09.2018 enne kui kohus lahkus nõupidamistuppa esitanud taotluse mõista süüdistatavatelt välja seoses esindaja poolt kannatanule osutatud õigusabiga 3024 eurot (kt tl 116-117). Nimetatud taotluse kohaselt on eeltoodud menetluskulu tekkinud seoses järgmiste toimingutega: toimikuga tutvumine (4 tundi), kohtumenetluses ettevalmistamine (2 tundi), 07.09.2018 istung (5 tundi), 07.09.2018 istung (5 tundi) ja 28.08.2018 istung (5 tundi). Kokku 21 tundi ja tunnihinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku 3024 eurot. 7.

1. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb valitud esindajale osutatud õigusabi eest makstava tasu mõistlikkuse hindamisel arvesse võtta, millises ulatuses olid tema argumendid põhjendatud ja millises mitte, tema ühe tööühiku hinda ning ka õigusteenuse vajalikkust. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle hüvitamist (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-11-108-12, p 29). Kohtul on võimatu kontrollida seda, kas kannatanu lepinguline esindaja tutvus toimikuga 4 tundi ja valmistus kohtumenetluseks 2 tundi. Samas kohus leiab, et arvestades kriminaalasja mahtu ei ole see välistatud, arvestades ka süüdistatava Dmitri Ptitsõni kaitsjal Galina Tšelnokoval asja arutamise ettevalmistamiseks kulunud aega (kt tl 42) ning kohus loeb selles osas õigusteenuse osutamise aja põhjendatuks. 28.08.2018 toimus käesolevas kriminaalasjas eelistung (kl 12:11-12:33), kus kannatanu lepinguline esindaja ei osalenud ning selles osas pole taotletud menetluskulude hüvitamine põhjendatud. Menetluskulude hüvitamisel on taotletud kahel korral 07.09.2018 kohtuistungi eest menetluskulude hüvitamist. Kohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis on ka selgitatav kannatanu esindaja viibimisega haiglas taotluse esitamisel (kt tl 112-114), ning käesoleva kriminaalasja protokollidega tutvudes on ilmne, et silmas on peetud lisaks 07.09.2018 toimunud kohtuistungile 12.09.2018 toimunud kohtuistungit, kus viibis ka kannatanu esindaja ja mis toimus kell 09:04-11:40 ja kell 13:04-15:19 ning põhjendatud on 5 tunni ulatuses õigusteenuse osutamise eest tasu küsimine. Kokku peab kohus seega põhjendatuks kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabi 16 tunni ulatuses. Ka kannatanu esindaja poolt taotletud tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlikus suuruses, kuna kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna eeltoodut (vt nt Riigikohtu
2. oktoobri 2018.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-1219, p 24). 7.
3. Seega peab kohus põhjendatuks kannatanu esindaja poolt osutatud õigusabi 1920 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks ja seega on tasuks kokku 2304 eurot ning kohus rahuldab osaliselt kannatanu valitud esindaja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kannatanu lepingulise esindaja taotlusele lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Samas kohus leiab, et esinevad mõjuvad põhjused eeltoodud dokumentide esitamata jätmiseks (kannatanu lepingulise esindaja haigestumine) ning kohtul pole mingit alust asuda seisukohale, et kannatanu lepinguline esindaja, kes on vandeadvokaadi abi, oleks kohut eksitanud ning tegelikult kannatanule õigusteenuse osutamise eest arveid ei väljasta. Kontrollitav on see, milles käesoleval juhul seisnes õigusteenuse osutamine ning milliseid toiminguid on kannatanu lepinguline esindaja teinud. Kohus leiab, et ilmselgelt oleks kannatanu 29 1-18-5742 lepingulise esindaja haigestumise tõttu viimase poolt õigusteenuse osutamisega seotud kulu jätmine kannatanu kanda äärmiselt ebaõiglane ning arvestades ka kannatanu emotsionaalset seisundit kohtuistungitel, kus selgelt nähtus, et kannatanu S T toimunu kutsub endiselt esile kurbust ja pisaraid, siis on igati mõistetav arvestades ka tema tsiviilhagi, et ta pidas vajalikuks seda, et kohtumenetluses osaleb tema lepinguline esindaja, kes paraku ei saanud osaleda kõikidel toimunud kohtuistungitel ning seoses sellega täiel määral esindada kannatanut kaitstes kriminaalmenetluses viimase õiguseid ja huve. Maksim Jevstifejevilt ja Dmitri Ptitsõnilt tuleb kummaltki kannatanu J T kasuks välja mõista kannatanu poolt valitud esindajale hüvitatava õigusabi osutamise kulust ½, s.o 1152 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXX. 7.13.

§ 181

lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik (v.a tsiviilhagi ja avalik-õigusliku nõudeavaldusega seonduvad erandid).

§ 180

lg 1 esimese lause järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Neid norme tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri 2008.a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1). Seega jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. novembri 2013.a otsus asjas nr 3-1-1-107-13, p 16). Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et olukorras, kus Riigikohus tühistab osaliselt maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse ja mõistab süüdistatava teatud kuriteos õigeks, tuleb vähendada ka summat, mille maakohus määratud kaitsja tasu katteks süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. veebruari 2012.a otsus asjas nr 3-1-1-4-12, p 16). 7.
4. Kohus leidis eelpool, et süüdistus kohtuliku uurimise tulemusena täielikult tõendamist ei leidnud ning mõlemad süüdistatavad tuleb õigeks mõista KarS § 114 lg 1 p 5 järgi esitatud süüdistuse osas, milles neid süüdistati 01.02.2018 kella 23.40 paiku hoone juures aadressil XXX grupis tapmise toimepanemises seoses mobiiltelefoni maksumusega 229 eurot, paki sigarettide maksumusega 1 euro ja välgumihkli röövimisega. Kuna toimub süüdistatavate osaline õigeksmõistmine, siis on põhjendatud jätta ka osa süüdistatavate poolt hüvitatavatest menetluskuludest riigi kanda. Käesoleval juhul pole võimalik täpselt kindlaks teha, milline kaitsjatasu tekkis seoses selle süüdistuse osaga, milles süüdistatavad kuuluvad õigeksmõistmisele ning sellest tulenevalt hindab kohus seda hinnanguliselt. Arvestades süüdistuse osa, milles süüdistatavad õigeks mõisteti, leiab kohus, et menetluskuludest tuleks jätta riigi kanda 300 eurot. Seega jääb riigi kanda kogu Maksim Jevstifejevile osutatud riigi õigusabi tasu ning Dmitri Ptitsõnilt tuleb lõppkokkuvõttes välja mõista 2625 eurot riigi õigusabi osutamisega seoses tekkinud kulude hüvitamiseks. 7.15.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades menetluskulude kogusummat ja seda, et käesoleval juhul mõistis kohus karistuseks pikaajalise vangistuse ning kõik kinnipeetud ei pruugi olla kindlustatud vanglas töötamise võimalusega, määrab kohus, et süüdistatavatel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik 30 1-18-5742 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tarmo Raud Rahvakohtunik 31