Obsah (6)

§ 238§ 175§ 180§ 7§ 326§ 105

1-18-10194 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-10194 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla

§ 238lg 2 alusel vähendati põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kar

S § 74 lg-te 1,2,3 alusel määrati mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 10 kuud ja ülejäänud 2 aastat ja 6 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 5 aastat. J. Knjazihhinat kohustati järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2,5,8 sätestatud lisakohustusi. Sama otsusega mõisteti J. Knjazihhinalt menetluskuluna välja

§ 175

, § 179, § 180 alusel määratud kaitsja tasu 466,48 eurot, sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1350 eurot, BB kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, J. Knjazihhina kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot, J. Knjazihhina statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleks-ekspertiisi kulu 380 eurot. Määratud kaitsja tasu summas 50 eurot jättis kohus

§ 180lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulu, kogusummas 2364,48 eurot, võimaldas kohus J. Knjazihhinal tasuda

§ 180lg 3 alusel otsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.

2. märtsil 2019 esitas süüdistatava J. Knjazihhina kaitsja Kadi Sitska apellatsiooniteate. 1 1-18-10194
4. aprillil 2019 koostas Harju Maakohus enda
5. märtsi 2019 määruse juurde motiivid. Vaidlustatud osas, s.o menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, olid maakohtu otsuse motiivid järgmised. Menetluskulude väljamõistmisel lähtus kohus

§ 180lg-tes 1,3 ja Riigikohtu lahendites 3-11-105-12, 3-1-1-38-11 märgitust.

Viidatud sätete ja kohtupraktika alusel viitas kohus, et arvestada tuleb J. Knjazihhina sissetulekuid ja varalist seisundit tervikuna. Kohus arvestas, et J. Knjazihhinal tuleb karistust kanda osaliselt vanglas, kuid märkis, et see ei ole asjaolu, mille tõttu tuleks teda menetluskulu tasumisest vabastada. J. Knjazihhina menetluskulu koosneb määratud kaitsja tasust, ekspertiisikulust ja sundrahast. Maakohus ei tuvastanud kriminaalasja materjalide pinnalt, et J. Knjazihhinal esineks takistusi menetluskulu hüvitamiseks või nende tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mis viitaksid süüdistatava maksejõuetusele, kohus ei tuvastanud. Samuti ei ole J. Knjazihhina esitanud kohtule tõendeid, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kohus nõustus kaitsjaga, et advokaadi õigusabikuludest 50 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja on oma kaitsekõnes märkinud, et J. Knjazihhinaga vanglas kokkusaamisel ei olnud ajaline viivitus tingitud J. Knjazihhinast.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Ehkki süüdistatav ega ka kaitsja ei taotlenud menetluskulude ositi tasumist, arvestab kohus asjaolu, et J. Knjazihhina peab viibima juuni lõpuni kinnipidamisasutuses. Seetõttu käib menetluskulude ühekorraga tasumine J. Knjazihhina ilmselgelt üle jõu. Seetõttu on põhjendatud kohaldada menetluskulu osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.

1. Maakohtu motiveeritud otsuse tõlge anti J. Knjazihhinale Tallinna Vanglas allkirja vastu üle
2. aprillil
3. Apellatsiooni esitamise viimane päev oli
4. mail
5. Selle tähtaja jooksul registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus J. Knjazihhina ja tema kaitsja apellatsioonid. APELLATSIOONID
6. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav J. Knjazihhina ja tema kaitsja K. Sitska. Süüdistatav J. Knjazihhina märgib apellatsioonis, et ta ei nõustu temalt välja mõistetud tsiviilhagiga. Kaitsja K. Sitska taotleb kohtuotsuse osalist tühistamist, s.o menetluskulu osas, jättes uue otsusega J. Knjazihhina kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot ning J. Knjazihhina statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380 eurot riigi kanda. Kaitsja märgib, et
7. detsembri 2018 isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt tõendab J. Knjazihhina tervisekahjustusi, nende raskusastet ning tekkimise aega ja põhjust. Ka tema kaelal vasakul poolel oli 2 pikka noakriimustust, mis olid tekitatud mitte rohkem kui 12 tundi enne vigastuste fotografeerimist. Need kriimustused olid tekitatud piiratud pinda omava eseme või vahendiga nt sõrmeküüs, traat, puuoks, naelaots, keraamilise-klaasnõu killu ots või noatera teravik. See kinnitab, et kannatanu ründas süüdistatavat ning tekitas talle vigastused. Kuivõrd asjas on sõna-sõna vastu olukord, s.t ei ole võimalik objektiivselt tuvastada kumb isikutest esimesena agressiivselt käituma hakkas, siis tuleb lähtuda

§ 7

lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Lähtuvalt sellest tuleks J. Knjazihhina suhtes tehtud ekspertiiside tasud jätta riigi kanda. 2 1-18-10194 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Kohtukolleegium on üksmeelsel seisukohal, et maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud ning need tuleb

§ 326lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

1. Kuigi süüdistatav J. Knjazihhina märgib oma apellatsioonis, et ta ei nõustu temalt välja mõistetud tsiviilhagiga, on tegemist eksliku väitega. Nimelt, apelleeritud kohtuotsuses ühtegi tsiviilhagi ei lahendatud. Ainus rahaline kohustus, mis J. Knjazihhinale kohtuotsusest tuleneb, on menetluskulu tasumise kohustus. Kaitsja esitatud apellatsioonis, mis piirdub ekspertiisikulu vaidlustamisega, ongi selgitatud, et J. Knjazihhina ei nõustu temalt välja mõistetud menetluskuluga. Eelnevat arvestades loeb kohtukolleegium, et esitatud apellatsioonides vaidlustatakse maakohtu otsust üksnes menetluskulu osas.
2. J. Knjazihhina kaebusest tuleneb, et ta soovib, et apellatsioonikohus kontrolliks väljamõistetud menetluskulu osas otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Vastuargumente maakohtu seisukohtadele süüdistatav ei esitanud. Kohtukolleegiumile on eelmenetluses selge, et J. Knjazihhina apellatsiooni pinnalt puuduvad igasugused alused kohtuotsuse tühistamiseks ja muutmiseks. Kohtu seisukohad menetluskulu kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel vastavad menetlusnormidele, s.o

§ 175lg 1 p-dele 3,4,9 ja § 180 lg-tele 1,3.

Kohus võttis menetluskulu väljamõistmisel asjakohaselt arvesse J. Knjazihhina maksevõimet. Ühtlasi vastavad maakohtu seisukohad kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et menetluskulu tasumisest ei vabasta vangistuses viibimine, maksejõuetus tuleb tuvastada konkreetsete tõendite alusel ning hinnata tuleb isiku varalist seisundit tervikuna (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Olukorras, kus kohtule niisuguseid tõendeid ei esitatud, järeldas kohus õigesti, et J. Knjazihhina on võimeline tasuma menetluskulu ja alust nende riigi kanda jätmiseks ei ole. Kohus hindas menetluskulu põhjendatust ja süüdistatava võimet menetluskulu tasuda. Seda kinnitab tõsiasi, et kohus ei mõistnud J. Knjazihhinalt välja menetluskulu kogu ulatuses ja andis väljamõistetud summa tasumiseks maksimaalse tähtaja. Eelmärgitud viisil toimides lähtus kohus kohtupraktikas aktsepteeritud ja juurdunud arusaamadest menetluskulude väljamõistmisel. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks kehtivast kohtupraktikast irduda. Seetõttu on eelmenetluses selge, et süüdistatava apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 9. Kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist J. Knjazihhinalt välja mõistetud ekspertiisikulu osas, s.o J. Knjazihhina kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 euro ning tema statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu 380 eurot riigi kanda jätmist. Apellatsiooni sisust tuleneb, et kuna ekspertiisidega tuvastati J. Knjazihhinal vigastusi, mida võis tekitada talle kannatanu, siis tuleb seda

§ 7lg 3 alusel eeldada ning jätta see menetluskulu riigi kanda.

Apellant viitas 3. detsembri 2018 ekspertiisiaktile (isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0185; I kd, tl 158-164). Nähtuvalt ekspertiisiaktis märgitud ekspertiisiülesandest ja lähteandmetest oli kokkuvõtlikult kõnealuse ekspertiisi eesmärk selgitada J. Knjazihhinal kinnipidamisel esinenud kehavigastuste päritolu. Eelmärgitut ei ole apellatsioonis kahtluse alla seatud. Apellant peab võimalikuks, et osa vigastusi tekitas süüdistatavale kannatanu ning need võisid esineda enne kuriteosündmust. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma kehtivas kohtupraktikas omaksvõetud arusaama järgi kaitsja eelmärgitud argument ekspertiisikulu väljamõistmise otsustamisel tähtsust.

§ 105

lg-st 1 tulenevalt võib menetleja korraldada ekspertiise lähtuvalt tõendamisvajadusest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et ekspertiisikulud võib jätta süüdistatavalt välja mõistmata vaid teatud erandjuhtudel. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole 3 1-18-10194 põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav (RKKKm 3-1-1-120-12, p 6.1). Apellatsioonis ei ole väidetud, et kõnealused ekspertiisid ei lähtunud tõendamisvajadusest või, et nende teostamisel rikuti menetlusõigust. Midagi sellist pole kohtukolleegiumil alust eelmenetluses ka kahtlustada. On selge, et kui J. Knjazihhinat kahtlustati raskes isikuvastases kuriteos ja tal esinesid vahetult pärast kuriteosündmust mitmed kehavigastused, oli vajalik tuvastada, mis asjaoludel need olid tekkinud. Nii lähtus 3. detsembri 2019 ekspertiisiakt selgelt tõendamisvajadusest. Mis puudutab teist ekspertiisikulu, s.o J. Knjazihhina statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulu, siis seegi teostati tõendamisvajadusest lähtuvalt, J. Knjazhinnina süüvõime tuvastamiseks (akt nr 13; I kd, tl 172178). Seejuures taotles vastavat ekspertiisi süüdistatava kaitsja ise (I kd, tl 167-168). Kokkuvõttes on apellatsioonis kinnitatud ning ringkonnakohtule on eelmenetluses tuvastatav, et kõnealused ekspertiisid, mille kulude väljamõistmist kaitsja vaidlustab, lähtusid tõendamisvajadusest. Seega mõistis kohus J. Knjazihhinalt seaduslikult ja kohtupraktikaga kooskõlas olevalt välja ka ekspertiisikulu. Apellatsiooni argumentidel kõnealuse ekspertiisikulu riigi kanda jätmine hälbiks kõrgeima kohtu juhistest, et tegemist peab olema selgelt erandliku olukorraga. Kokkuvõtlikult on ka kaitsja apellatsiooni puhul eelmenetluses kohtukolleegiumile selge, et selles esitatud argumendid on ilmselgelt ebapiisavad maakohtu otsuse tühistamiseks ja tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 10.

§ 326

lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et see on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-88-11, p 7). Kuna ringkonnakohus tuvastas eelpool, et maakohtu seisukohad vastavad kohtupraktikas kinnistunud arusaamadele ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta, tuleb esitatud apellatsioonid jätta ilmselt põhjendamatutena läbi vaatamata. 11. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust ja lähtuvalt

§ 326

lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, mistõttu tuleb need jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4