Obsah (7)
§ 1572§ 199§ 213§ 424§ 64§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-18-9465 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.05.2019) Kriminaalasja number 1-18-9465 Täitm
§ 1572
järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust;
§ 199
lg p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust;
§ 213
lg 2 p 1, 4- § 25 lg 4 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;
§ 424
(alates 01.11.2017
§ 424
lg 2) järgi ja karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristus suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 1 1
(3)aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust.
65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.11.2016. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 29 päeva vangistust.
§ 68
lg 1 alusel loeti kinnipidamise aeg 19.07.2017-20.07.2017, 23.09.2017-25.09.2017, s.o 5 päeva karistusaja hulka. Kandmisele kuulus 2 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.11.
- Harju Maakohtu 09.11.2016 kohtuotsusega mõistetud rahaline karistuse jäeti täitmisele iseseisvalt. Kinnipeetava karistusaeg algas lõpeb 01.09.
- Tartu Vangla esitas 02.04.2019 kohtule materjalid Jevgeni Kavatsjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Jevgeni Kavatsjuki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jevgeni Kavatsjuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Jevgeni Kavatsjuk avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on mõistnud, et ei suuda sõltuvusest ise vabaneda ja vajab selleks abi. Vabanemise korral soovib ta minna rehabilitatsioonikeskusesse. Varem tahtis minna xxxxxxxxxxxxx, kuid väidetavalt teda seal vastu ei võetud. Nüüd tahab minna xxxxxxxxxxx juhitavasse rehabilitatsioonikeskusesse xxxxxxxxxxxxxxTa palus, et kohus annaks talle veel ühe võimaluse. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Kavatsjuk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Kavatsjuki on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on ta ka kinnipidamisasutuses viibinud. Käesolevat liitkaristust kannab süüdimõistetu mitme erineva kohtuotsuse alusel. Kuriteod, mille eest Jevgeni Kavatsjuk praegu karistust kannab, on pandud toime Harju Maakohtu 09.11.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8455 määratud katseajal. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et algselt vabastas kohus Jevgeni Kavatsjuki Harju Maakohtu 09.11.
- a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-8455 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ja allutas käitumiskontrollile. Harju Maakohtu 08.11.2017 määrusega pöörati ärakandmata karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei täitnud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Lisaks pani Jevgeni Kavatsjuk toime ka uued kuriteod, mille eest teda karistati hiljem Harju Maakohtu 02.01.
- a kohtuotsusega käesolevas kriminaalasjas. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud ligi aasta tagasi. 2
(3)Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Jevgeni Kavatsjuk avaldanud enda vabanemisjärgset elukohta. Kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et tal on võimalik minna elama vanemate juurde. Väidetavalt on tal ka oma isiklik eluase. Kõige rohkem sooviks süüdimõistetu minna rehabilitatsioonikeskusesse. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Jevgeni Kavatsjuki vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Jevgeni Kavatsjuki varasema elukäigu ja kuritegude toimepanemise asjaolude põhjal on kohtul piisvalt alust arvata, et vabanemise korral võib süüdimõistetu jätkata kuritegude toimepanemist. Üheks õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks on ka tema sõltuvusprobleemid. Kinnipeetav küll selgitas kohtuistungil, et mõistab nüüd oma sõltuvusprobleemi tõsidust ja saab aru, et ei tule sellega toime spetsialistide abita. Samale järeldusele on kinnipeetav jõudnud tegelikult ka varasemate karistuste ajal, kuid mingisuguseid muutuseid oma elukorralduses ta teinud ei ole. Vastupidi- ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Lisaks märgitule ei ole selge, kuhu kinnipeetav pärast vabanemist tegelikult elama asub. Väidetavalt on tal võimalus minna ka rehabilitatsioonikeskusesse, mis võiks uute kuritegude toimepanemise riski maandada, kui selle kinnituseks ei ole kohtule ühtegi dokumenti esitatud. Rehabilitatsiooniprogrammidega saab Jevgeni Kavatsjuk soovi korral liituda ka pärast karistuse ära kandmist. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Jevgeni Kavatsjuki vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal ei ole põhjendatud. Karistuse eesmärki on Jevgeni Kavatsjuki puhul võimalik saavutada ilmselt vaid karistuse lõpuni kandmisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Kavatsjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)