TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-470 Määruse kuupäev 2. aprill 2019 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.M. (nim M) esialgse õiguskaitse taotlus seoses jalutusboksi tingim

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 7.

§ 249

lg 2 ja 5 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada vaidemenetluse ajal (pärast vaide esitamist). Taotleja on esitanud määruse punktis 1 toodud nõuetes vaide. Riigilõiv esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasutud. Vangla leidis, et taotlus ei ole lubatav, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamisel on kohtul analoogiliselt kaebuse menetlusse võtmisega kaalumisruum, kas hinnata taotluse lubatavust enne selle sisulist lahendamist (jätta lubamatu taotlus läbi vaatamata) või sisulise lahendamise käigus (jätta selline taotlus rahuldamata). Kuna taotluse lubatavuse hindamine põhivaidluse 2 olemusest lähtudes nõuab praeguses asjas põhjalikumat analüüsi, siis lahendab kohus punktis 1 nimetatud taotlused sisuliselt.

1. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslike vaidluste ehk vangla kui kinnipidamisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine. Nende hulka kuuluvad olukorrad, kus vangla ei täida kinnipeetava suhtes tehtud arsti otsust või ei võimalda kinnipeetaval tervishoiuteenust kasutada (näiteks kinnipeetav on registreeritud arsti vastuvõtule, aga vangla ei toimeta teda sinna). Maakohtu pädevuses on vaidluse lahendamine juhul, kui kinnipeetaval on etteheiteid vanglas talle osutatud tervishoiuteenusele. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1 järgi on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Piiri tõmbamine tervishoiuteenuste osutamise ja õiguspäraste, sh kinnipeetava tervislikust seisundist tulenevate erivajadustega arvestavate kinnipidamistingimuste tagamise (vt Riigikohtu lahend 3-3-1-57-12 p 11) vahele võib osutuda keeruliseks.
2. Taotleja tugineb sellele, et ta on korduvalt pöördunud Viru Vangla meditsiinitöötajate poole seoses erivajadustega jalutamisel ja treppidest liikumisel, kuid meditsiinitöötajad ei ole pidanud talle eritingimuste kehtestamist põhjendatuks. Sama väidab vangla (tl 44). Taotleja ei tugine sellele, et arst pidas tema puhul vajalikuks pingiga jalutusboksi või abi treppidest liikumisel, kuid vangla seda ei võimalda. Taotleja väidab küll olemas olevat arsti otsuse pingiga jalutusboksi kohta, kuid vangla seda ei kinnita ja ka taotleja möönab, et tervisekaardis arsti selline otsus ei kajastu. Taotleja viitab ka otsusele tema töövõime hindamise kohta (tl 39-40), kuid see ei ole kohtu hinnangul taotleja kinnipidamistingimuste muutmise alusena üksinda piisav. Otsus käsitleb taotleja erivajadusi töösuhtes, mitte igapäevaelus.
3. Kohtu hinnangul kuulub selle kindlakstegemine, kas kinnipeetav vajab tulenevalt tema tervislikust seisundist erikohtlemist võrreldes vangla tavarežiimi või -tingimustega, tervishoiuteenuste osutamise valdkonda. Taotleja ei saa nõuda vanglalt toimingute tegemist, kui arst ei ole neid talle vajalikeks pidanud. Vaidlust selle üle, kas arsti otsustused olid õiged, ei saa lahendada halduskohus. Seega puudub halduskohtul ka võimalus kohaldada esialgset õiguskaitset. Kohus jätab taotluse kohaldada määruse punktis 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõusid rahuldamata.
4. Kohus selgitab taotlejale, et vaidluses tervishoiuteenuste osutamise üle tuleb tal pöörduda hagiga maakohtusse. Kui taotleja hinnangul vajab ta hagimenetluses riigi õigusabi, siis ka sellekohane taotlus tuleb esitada maakohtule.
5. Kohus jättis 20.03.2019.a määruses läbi vaatamata taotluse kohustada vanglat lõpetama tegevus, kus ravi vajaduse üle otsustab meditsiinilist haridust mitte omav ametnik. Taotlus ei olnud selles osas lubatav, kuna taotleja ei olnud sellise nõudega vaiet vanglale esitanud. Taotleja teatas oma 24.03.2019.a avalduses, et ta on nüüd vaide esitanud ja soovib selle taotluse läbivaatamist. Kohus on praeguse menetluse raames selle taotluse suhtes otsustuse juba teinud ning ei saa seda muuta. Kui taotleja soovib, siis võib ta esitada uue esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus siiski märgib, et ei näe sedavõrd üldsõnalise nõude puhul reaalset võimalust esialgset õiguskaitset 3 kohaldada. Taotleja saab esialgse õiguskaitse korras taotleda konkreetse toimingu tegemist või keelamist, nii nagu taotleja on seda enamasti ka teinud.
6. Taotleja soovis kokku viie esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist. 20.03.2019.a määrusega jättis kohus neist taotlustest ühe läbi vaatamata ja kaks rahuldamata ning käesoleva määrusega kaks rahuldamata. See tähendab, et puudub alus mõista taotleja menetluskulusid välja Viru Vanglalt (

§ 108lg 1).

Taotleja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 14.

§ 175lg 3 alusel asendatakse määruse avaldamisel taotleja ja R.M.

nimed initsiaalidega. Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid taotlejat identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 4