KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-19453 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi PlusPlus Capital AS-i

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. PlusPlus Capital AS esitas hagi T. K.i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga 8401469, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja saadud kaupade (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud arve tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 kostja nõude hagejale, koos õigusega nõuda intresse, viiviseid, jm. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 28,14 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis 21,61 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 74,75 eurot (sh põhivõlgnevus 28,14 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja viivis 21,61 eurot ning viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates avalduse esitamisest 21.12.2018 kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % tasumata summalt päevas) ja menetluskulud kogusummas 495 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot).
2. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid saadeti kostjale 07.01.2019.a., 04.02.2019, 20.02.2019.a aadressil xxx, kuid dokumendid olid kohtule tagastatud märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud“. Politsei- ja Piirivalveameti 20.02.2019 teate kohaselt viimane piiriületus väljumisel Eesti Vabariigist 05.02.2019 kell 16:56 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Andmekogu andmeil omas isik Eesti Vabariigi passi xxx. T. K. on 06.03.2017 esitatud Eesti kodaniku passi / Isikutunnistuse taotlusele märkinud kontaktandmetena: xxx. Politsei- ja Piirivalveametil puudub info isiku tegelikust asumisest antud aadressil. Hagimaterjalid jäeti kostja postkasti 08.03.2019.a. 2

§ 407lg 1.

kohtule taotluse hagi rahuldamiseks KOHTU PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2. 6. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte postkasti panekuga. Vastavalt

§ 326

kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja eluruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega eluruumi juurde kuuluvasse postkasti, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Isikule võib menetlusdokumendi sel viisil kätte toimetada üksnes juhul, kui kättetoimetamine ei ole võimalik saajale või tema esindajale isiklikult. Kättetoimetamine § 326 lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda

§ 322

lõike 1 või § 323 kohaselt.

§ 326

lg 1 nimetatud juhul märgitakse kättetoimetatava saadetise ümbrikule kättetoimetamise kuupäev. Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 495 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tavapärase keerukuse ja mahuga võlanõuetes on õigusabikulu taotlus 420 eurot põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabitoimingutele tegelikkuses kulutatud ajale ja töömahule. Tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses ning kohus loeb hagi koostamise põhjendatud ajakukuks 1 tund. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. 3

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4