4-18-4674/25

(270018001067)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Väärteoasi Menetlusaluse isiku Gen Kaljula kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 27.08.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 270018001067 liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Gen Kaljula isikukood: 39604034939, elukoht: xxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxxx, xxxxxxxxx Vabariik; töökoht: xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx xx. Kaitsja: vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja: Politsei -ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna esindaja Piret Pesti. Kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2018, 07.11.2018 ja 15.11.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 kohus otsustas: Jätta rahuldamata Gen Kaljula 11.09.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna 27.08.2018.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 270018001067 ning jätta otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule tähtaegselt teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 28. detsembril 1

(5)4-18-4674 2018.a. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEO KIRJELDUS Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna poolt 27.08.2018.a väärteoasjas nr 270018001067 tehtud üldmenetluse otsuse kohaselt juhtis G. Kaljula, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, 01.08.2018.a kella 20:17 ajal Rapla linnas Taara tänaval mootorsõidukit Citroen reg. märgiga xxxxxx. Rikkudes liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pani Gen Kaljula toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. G. Kaljulale määrati liiklusseaduse § 201 lg 1 sätestatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 95 trahviühikut s.o 380 eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus

1. Kaevatava otsusega tuvastati, et G. Kaljula juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 01.08.2018.a kella 20:17 ajal Raplas Taara tänaval mootorsõidukit Citroen reg. märgiga xxxxxx, millega rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. Karistuse määramisel võttis kohtuväline menetleja aluseks liiklusseaduse § 201 lg 1 sanktsiooni keskmine määra. Kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku käitumises karistust rakendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud ning määras G. Kaljulale karistuseks rahatrahvi 95 trahviühikut, s.o 380 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus
3. 11.09.2018.a esitas G. Kaljula kaitsja Silver Reinsaar Pärnu Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et G. Kaljulal puudub juhtimisõigus, kuid G. Kaljula vaidlustab tema suhtes tehtud väärteootsuse põhjusel, et tema ei juhtinud otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Tema tegevus ei vasta liiklusseaduse § 201 lõikes 1 nimetatud väärteo tunnustele ning väärteomenetlus tuleb tema suhtes lõpetada. Kaebaja taotleb väärteootsuse nr 270018001067 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
4. Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäävad esitatud kaebuse juurde. Kaitsja rõhutas, et tunnistaja HJ ütlused ainuke tõend, mis kinnitab väärteoprotokollis esitatud süüdistust. Asjas kogutud muud tõendid tema ütluseid ei kinnita.
5. Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteomenetluses nr 270018001067 tehtud otsuse tühistamisega ega väärteoasja lõpetamisega. Kaebaja väide, et ta ei juhtinud 01.08.2018.a kell 20:17 sõiduautot Rapla linnas on paljasõnaline ning menetlusalune isik ei ole esitanud oma väidete kinnituseks ühtegi tõendit. Kohtuväline menetleja seisukohal, et Gen Kaljula on toime pannud temale liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel inkrimineeritud väärteo ning süüteo koosseisupärasuse tõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 2

(5)4-18-4674 KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.
2. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine G. Kaljula poolt on täielikult tõendamist leidnud ning temale määratud karistus kooskõlas isiku süü suurusega ning mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
3. Asjas puudub vaidlus selle üle, et G. Kaljulal puudus 01.08.2018.a mootorsõiduki juhtimisõigus. Lisaks sellele, et G. Kaljula seda ise tunnistab, tõendab mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ka 28.08.2018.a päringu vastus Maanteeameti Liiklusregistrist, mille kohaselt G. Kaljulal kehtivaid juhilubasid ei ole. Mootorsõiduki Citroen reg. märgiga xxxxxx, mille juhtimisõigust omamata juhtimise eest G. Kaljulale väärteoprotokoll koostati ja otsusega karistus määrati, omanik on AS ja kasutaja l
4. G. Kaljula andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt oli ta facebooki automüügi gruppi üles pannud auto numbri, temale helistas auto ostja, leppisid kohtumise kella 20ks. Istusid sõidukisse Raplas Põllu tn 1 maja ees, sõitsid Konsumi juurde, tegid proovisõitu, ostja oli roolis. G. Kaljula läks poodi ja ostja lahkus, ostja nime ja telefoninumbrit G. Kaljula ei tea.
5. Tunnistaja H. J ütlustes nähtub, et ta oli 01.08.2018.a tööl koos JJ, nad sõitsid Raplas Hariduse tänaval Taara tänava suunas. Turu värvas tuli neile vastu kaks autot, ühes istus RR ja roolis oli G. Kaljula, teises AL. Ta teadis, et G. Kaljula ei ole juhtimisõigust, kontrollis andmebaasist üle, et Kaljulal ei olnud juhtimisõigust ning nad sõitsid neile järele. Konsumi parklas seisid G. Kaljula poolt juhitud auto ja A. L auto. G. Kaljula ja R. R olid autost lahkunud. Teises oli A. L koos elukaaslasega. J. J rääkis A. L , kes ütles, et oli auto G. Kaljulale müünud, kes autoga sõitis seda ta ei tea. Mõne aja pärast tuli G. Kaljula ning ütles, et tema autoroolis ei olnud, roolis oli üks sõber aga sõbra nime ta ei öelnud. Tunnistaja oli veendunud, et sõiduki roolis oli G. Kaljula ja juhi kõrvalistmel istus R. R Tunnistaja oli varem G. Kaljula ja R. R ühes seltskonnas viibinud ning teadis mõlemaid noormehi.
6. Tunnistaja H. J ütlused on kohtuistungil kinnitust leidnud tunnistaja JJ ütlustega, kes oli 01.08.2018.a tööl välijuhina ja teostas kella 20ne ajal koos H. J liiklusjärelevalvet. Taara tänaval sõitsid neile vastu kaks autot, esimene oli Citroen, millest möödudes sisestas H. J midagi andmebaasi ning ütles, et Citroeni roolis oli G. Kaljula, kellel puudub juhtimisõigus. J. J pööras tagasi, sõitis Konsumi parklasse ning nägi seal Citroeni seismas. Teisest autost, mis neile vastu liikus väljus A. L , kes ütles, et oli Citroeni mõni hetk tagasi G. Kaljulale müünud. Tunnistaja palus A. L kutsuda G. Kaljula ning selgitas, et saab A. L , kui sõiduki omanikku karistada. G. Kaljula, tuli umbes veerand tunni pärast poe tagumisest uksest, ta ütles, et ei tea, kes oli sõiduki roolis, kuid selgitas, et ostis sõiduki mõni hetk tagasi.
7. Anti L andis kohtuistungil esmalt ütlused, et 01.08.2018.a oli G. Kaljula Citroenis juhi kõrval. Vastates kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele täpsustas tunnistaja, et autos oli kaks inimest, kõrval tundus olevat G. Kaljula. Ta tundis auto ära, ta 100 % ei tea, kas see oli Gen, kes oli kõrval. Eelmisel päeval müüs ta Citroeni G. Kaljulale, viis selle G. Kaljula ema 3

(5)4-18-4674 maja ette. Tunnistaja sõitis autole järgi, mõtles, et ajavad juttu. Sõitis Konsumi parklasse ja jõudis poodi minna, kui J. J helistas ja kutsus ta Citroeni juurde. J. J käskis kutsuda inimese, kes auto ostis, tunnistaja helistas G. Kaljulale.

1. G. Kaljula ja tema kaitsja taotlusel kuulati kohtuistungil üle R. R , kes väitis, et tema ei viibinud 01.08.2018.a koos G. Kaljulaga sõidukis.
2. G. Kaljula kaitsja esitas kohtule Pille Kaljula AS-i SEB Pank pangakonto väljavõte, mille kohaselt on 01.08.2018 kell 20:11 sooritatud pangakaardiga tehing Rapla Konsumis summas 5.38 eurot. G. Kaljula ütluste kohaselt on kõnealune pangakaart tema ema nimele vormistatud, kuid tema kasutuses. Kaitse versiooni kohaselt ei saanud G. Kaljula juhtida mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal, s.o 20:17, kuna viibis Konsumis ja sooritas seal ostu kell 20:
4. Kohtul puudub alus kahelda politseiametniku H. J ütluste usaldusvääruses. Asjaolu, et H. J varasemalt noormehi tundis, ei sea tema ütlusi kahtluse alla, pigem kinnitab see, et tunnistaja tundis ilma kahtlusteta ära sõiduki roolis olnud G. Kaljula ja juhi kõrvalistmel istunud R. R , kui noormehed, keda ta juba varem tundis. Samuti kinnitab asjaolu, et tunnistaja kontrollis andmebaasist G. Kaljula juhtimisõiguse olemasolu, seda, et viimane oli auto roolis, sest juhi kõrval istuja juhtimisõiguse kontrollimiseks puudub vähimgi vajadus.
5. Kohtuistungil püüdis kaitsja tunnistaja H. J ütlusi kahtluse alla seada, kuid G. Kaljula ja tema kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis vähendaks tunnistaja usaldusväärsust. Kohtu hinnangul ei ole tõsiseltvõetav G. Kaljula arvamus, et põhjuseks, miks H. J teda süüstavaid ütlusi andis, on vana vimm, sest sellel ajal, kui tunnistaja oli nende seltskonnas, ei tahtnud keegi temaga eriti suhelda.
6. Kohus ei pea aga usutavaks G. Kaljula kaitseversiooni, mille kohaselt võttis temaga ühendust autot osta soovinud isik, kelle nime ja kontaktandmeid G. Kaljulal ei ole, ning nad tegid proovisõidu Konsumi parklasse, kus Citroeni roolis olnud isik lahkus. G. Kaljula ei teinud mingeid jõupingutusi ega esitanud kohtuvälisele menetlejale ja kohtule andmeid isiku kohta, kellele ta väidetavalt soovis enda poolt päev varem ostetud autot müüa. Kohtuistungil selgitas G. Kaljula, et ostja helistas temale, seega pidanuks G. Kaljula telefonimälus olema säilinud ostja abonentnumber (või vähemalt andmed kõne toimumise kohta), mille kaudu oleks G. Kaljula saanud kontakti isikuga, kes kinnitaks tema ütlusi ning tõendaks tema süütust. Kuna G. Kaljula ja tema kaitsja ei esitanud kohtule tõendeid eelnimetatud isiku olemasolu kohta, mistõttu teeb kohus järelduse, et väide sellise isiku olemasolust on välja mõeldud ajendatuna soovist vabaneda vastutusest toimepandu eest. Liiklusseaduse § 106 lg 1 p 3 kohaselt antakse auto juhtimisõigus ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust liiklusseaduse §-s 201 sätestatud väärteo eest, kohtu hinnangul on eeltoodu G. Kaljula jaoks piisav motiiv vastutuse vältimiseks.
7. Kohtu hinnangul tõendab Pille Kaljula pangakonto väljavõte, et tema pangakaardiga sooritati ost Rapla Konsumis 01.08.2018 kell 20:
8. Kuid sooritatud tehingu alusel ei ole objektiivselt tuvastatav, kes pangakaardiga ostude eest tasus. Selles, et pereliikmed teineteise pangakaarti ja arveldusarvet kasutavad ei ole midagi ebaharilliku, kuid kuus minutit enne G. Kaljulale etteheidetavat tegu P. K pangakaardiga teostatud tehing ei välista, ega sea kahtluse alla G. Kaljula poolt mootorsõiduki juhtimist 01.08.2018.a kell 20:
9. 4

(5)4-18-4674

1. Samuti ei välista ega sea tunnistaja R. R ja tunnistaja A. L ütlused kahtluse alla G. Kaljula poolt mootorsõiduki juhtimist 01.08.2018.a kell 20:
2. Tunnistaja R. R ütlustest nähtub üksnes, et tema nimetatud ajal koos G. Kaljulaga sõidukis ei viibinud. Tunnistaja A. L aga selgitas, et autos oli kaks inimest, kõrval tundus olevat G. Kaljula. Ta tundis auto ära, kuid ta 100 % ei tea, kas see oli Gen, kes oli kõrval. Seega tunnistaja ei välista asjaolu, et G. Kaljula istus sõiduki roolis.
3. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku ja tema sõprade R. R ja A. L ütlused usaldusväärsed, ühte tutvusringkonda kuuluvad R. R ja A. L on oma esmased ütlused andnud alles kolmandal kohtuistungil, mis toimus 2,5 kuud peale sündmust ning G. Kaljulal, R. R ja A. L on olnud võimalik omavahel kooskõlastada kohtus antavaid ütlusi sobivaks vastavalt G. Kaljula kaitseversioonile.
4. Kaitsja viide vastuolude esinemisele H. J ja J. J ütluste detailides seoses Konsumi poe juures toimunu erineva tajumise või erineva kirjeldamisega ei kõiguta nende ütluste usaldusväärsust G. Kaljula poolt mootorsõiduki juhtimise osas Taara tänaval.
5. Kohus tugineb otsuste tegemisel tunnistaja H. J ja J. J ütlusele, mille usaldusvääruses ei ole kohtul põhjust kahelda ei ole ning leiab, et nende ütlustega on tõendamist leidnud G. Kaljula poolt LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keelu tahtlik rikkumine ja LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, toimepanemine.
6. Kohtu hinnangul on G. Kaljulale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus kooskõlas karistusseadustiku §- s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul määramisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega.
7. Kohus leiab, et G. Kaljulale määratud karistus vastab tema süü suurusele. Hinnates mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja ilma vastavate koolituste ning ettevalmistuseta isiku poolt mootorsõiduki kui suurema ohuallika juhtimist kesklinnas õhtusel ajal, kus liigub palju autosid ja jalakäijaid, tuleb Gen Kaljula süü suurust talle LS § 201 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel tuleks hinnata keskmiseks.
8. G. Kaljula karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, on põhjendatud temale karistuse määramine alla sanktsioonimäära keskmist määra. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on piisav, et mõjutada G. Kaljulat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, samuti tagab see läbi riikliku hukkamõistu väljendamise õiguskorra kaitsmise huvid.
9. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millega kaasneks kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5