1-11-4679/31

(5)Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.05.

1. Kinnipidamisasutusest Andrei Jarmaki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Vanglas kannab karistust esimest korda. Kinnipeetava käitumine ei ole sarnane varasemaga. Kuriteod on muutunud liigiliselt ja astmeliselt raskemaks, käesolevalt pani toime raske isikuvastase kuriteo. Soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Varasemalt on pannud kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja põhjuseks on olnud rahalised raskused. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 23.04.
2. Vangistuse ajal isik on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, on osalenud vestlustel erinevatel teemadel, on omandanud elektriku eriala ja saanud vastava tunnistuse. Isikul puudub alaline eluase. Vabanemisel võimalik asuma elada ajutiselt sõbra juurde aadressile xxx. Aasta pärast peab Andrei Jarmak aga leidma omale uue eluaseme üürikorteri näol või pöörduma eluasemeprobleemi lahendamiseks sotsiaalhoolekandeosakonda. Enne vangistust Andrei Jarmak on omandanud põhihariduse, kuid õpinguid ei jätkanud. Käesoleva karistuse kandmise ajal on lõpetanud kutsehariduskoolis elektriku eriala ja saanud vastava kutsetunnistuse. Lisaks on läbinud riigikeele A1- ja A2-taseme õppe, kuid areng oli aeglane halva mälu tõttu ning eesti keeles suhelda ei suuda. Eelneva tõttu kordas kolmandat korda A2-taseme kursust. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt, vaatamata raskustele on omandanud kindla eriala. Kinnipeetav on peamiselt töötanud mitteametlikult ehitusvaldkonnas. Vangistuse ajal omandatud elektriku kutse võib tulevikus kaasa aidata töökoha leidmisele. Sissetulekuks vabaduses oli juhutööde eest saadud tasu, mida kulutas muuhulgas mõtlematult joovastite hankimise peale. Rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis planeerida ei osanud. Kinnipeetav on pannud minevikus toime varavastase kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil, mis viitab samuti, et vajab abi rahaasjade korraldamisel. Vangistuses toetavad kinnipeetavat vajadusel sõbrad. Mõistab, et peab vabaduses asuma tööle, kuna seal ei hakka keegi teda majanduslikult toetama. Vabanemisel on võimalik asuda tööle firmasse „S p“ töölisena. Andrei Jarmakil puudub Eestis toetav lähivõrgustik, vanemad on surnud ja sugulased elavad V. Isikul puuduvad lapsed. Ainus teadaolev isik Eestis, kes saaks A.Jarmaki peale vanglast tingimisi ennetähtaegset vabanemist toetada, on lapsepõlvesõber P A, kellega A.Jarmak mõned aastad tagasi uuesti ühendust võttis. Suhtlusringkonnas on olemas kriminaalse taustaga isikuid, kuid puuduvad andmed, et tuttavad oleksid kuidagi mõjutanud teda kuritegu toime panema. Kinnipeetava riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab varasem sõltuvusainete tarvitamine ja äärmiselt jõhker kuritegu. Enne vangistust tarvitas alkoholi suurtes kogustes, joomatsüklid võisid kesta nädalaid. Alkoholijoobes olles võib muutuda vägivaldseks ning tegutseda ettearvamatult. Ka käesoleva kuriteo toimepanemise ajal oli tarvitanud suurtes kogustes alkoholi. Isik teadvustab, et tema edaspidine elu peab olema absoluutselt ilma alkoholita, kuna kardab viibida ühiskonnas, kui ta peaks midagi tarvitama. Kinnipeetav tarvitas vabaduses regulaarselt narkootilisi aineid, põhiliselt amfetamiini või kanepit. Samuti on süstinud varasemalt amfetamiini. Joovastite mõju all olles on käitunud vägivaldselt ning pannud toime raske isikuvastase kuriteo (oli tarvitanud nii alkoholi kui narkootikume). Narkosõltuvust otseselt ei tunnista, kuid mõistab osaliselt tarvitamise võimalikke tagajärgi ja sõltuvusainete tarvitamise ning õigusvastase käitumise omavahelisi seoseid. 2

(5)Hindab oma tervislikku seisundit rahuldavaks. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tervise ja emotsionaalse seisundi risk on seotud eelkõige joovastite tarvitamisega, mis võimendavad mõtlematut käitumist. Isik võib sõltuvusainete mõju all olles võib olla ettearvamatu käitumisega ja reageerida tagajärgedele mõtlemata. Isik alkoholijoobes käitub impulsiivselt, kuid kainena suudab kontrollida oma käitumist. Tunnistab oma probleeme ja vangistuses olles otsib võimalusi nende lahendamiseks. Tunnetab vastutust sooritatud teo eest ja ei otsi teisi süüdlasi. On subkultuuriliste hoiakutega, mis väljenduvad ennekõike soovimatuses töötada majandustöödel, nn „madalamatel“ töökohtadel nagu näiteks koristajana. Isik on küllaltki hea analüüsimisvõimega vaatamata sellele, et meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval xxx. Hindab kriitiliselt oma eesolevat karistusjärgset vabanemist. Kaardistab enda jaoks, milliste raskustega ta peaks väljas kokku puutuma ja mida tuleb teha et nendega hakkama saada. Mõistab, et vabaduses peab õppima ja õppida on tema jaoks raske. Harjub praegu vanglas mõttega, et vabaduses olles saab hakkama ainult siis kui õpib. Kujutab ette situatsioone, mis võivad vabaduses esile tulla ja mõtleb välja nendele lahendusi. Peamine hirm - hirm alkoholi juua. Teadvustab, et kui proovib vabaduses alkoholi siis ei tule enam normaalsest elust midagi välja. Kinnitab et on valmis töötama ja laisk ta ei ole. Vabanemisel soovib luua peret. Vangistuse ajal on valmis oma probleemidega tegelema, on motiveeritud osalema taasühiskonnastavates tegevustes. On sügavalt ja tõsiselt analüüsinud enda elu, vigu, elustiili ja otsis võimalusi oma tulevikuelu parandamiseks. Mõtleb, mis ta võib vangistuse ajal teha, et mitte libastuda peale vabanemist. Ta ise arvab, et koostöö oli tema jaoks väga tähtis ja kasulik. Vanglas keeldub töötamast koristajana. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks võib olla kannatanu surm. Võib käituda ettearvamatult juhul, kui on tarvitanud sõltuvusaineid ja/või kui tekivad erimeelsused. Viru Vangla, arvestades Andrei Jarmak ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Andrei Jarmaki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 09.05.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Jarmak ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Andrei Jarmak tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3

(5)Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv kriminaalkaristatus, mõrva toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on vangistuse karistuse kandmise kestel distsiplinaarkorras karistatud neljal korral. Kohus on seisukohal, et taoline käitumine näitab, et vangistus ei mõju süüdimõistetule piisavalt distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab Andrei Jarmaki käitumisele paremat mõju. Peale vabanemist isikul puudub elukoht (vabanemise korral asub Jarmak elama sõbra juurde, aga sõber andis enda nõusolekut vaid 6 kuuks) ja puudub Eestis toetav lähivõrgustik. Isik kuritarvitas vabaduses narkootilisi aineid ning alkoholi, ta ei ole kuskil varem ametlikult töötanud, mis loomulikult tõstab uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad uute kuritegude toimepanemise riske. Samas tuleb positiivseks lugeda, et Andrei Jarmakil on võimalik asuda tööle kuna ta omandas eriala ja läbis riigikeele kursused. Isik on vanglas edukalt läbinud ka sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samal ajal arvestab kohus ka sellega, et vanglas viibimise ajal Andrei Jarmak korduvalt keeldus töötamast, mistõttu kohus on sunnitud suhtuma Andrei Jarmaki lubadusse asuda vabaduses tööle väga kriitiliselt. Lisaks sellele, isiku riigikeeleoskus on väga nõrk kuna ta ei saanud edukalt sooritada keeleeksami isegi A2 tasemel. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja suhtumist karistuse täitmisesse, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik. Mõrva pani Jarmak toime ühisel joomingul tekkinud konflikti käigus isikuga, kelle korteris ta elas. Ka kinnipidamisasutuses toimepandud distsiplinaarsüüteod tugevdavad kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Andrei Jarmaki isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (vanglas erinevates programmides osalemine ja võimaliku töökoha ning eriala olemasolu) üle negatiivseid argumente (elukoha ja lähedaste toetuse puudumine, kuriteo toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid, distsiplinaarkaristuste olemasolu). Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse 4

(5)kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Jarmakile Harju Maakohtu 20.10.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5