← Eesti

3-18-1676/12

Obsah (4)§ 50§ 52§ 49§ 69

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-18-1676 Otsuse kuupäev 30. aprill 2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi MM kaebus Tartu Vangla tekitatud 150 euro suuru

§ 50

) meditsiini profülaktilise haruna, ms tegeleb inimeste tervise ja seda mõjutavate väliskeskkonna tegurite uurimisega. Kuna vangla näol on tegemist välismaailmast isoleeritud inimkooslusega, kus piiratud territooriumile on paigutatud sadu inimesi, on hügieeni nõuete täitmise õiguslik regulatsioon integreeritud vangistusõigusse. 1 16. Kinnipeetavate sanitaarhügieeni valdkonnas on, kinnipeetava hügieeni järgimise kohustuse kõrval, vangla kohustuseks kindlustada kinnipeetav juuksuriteenusega (

§ 50lg 3 ls 1).

Juuksuriteenuse kasutamine toimub Tartu Vangla päevakava kohaselt osakondade kaupa vastavalt vangla töökorraldusele (Tartu Vangla kodukord p 5.4.) {https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tartu_vangla_kodukord_ 6.pdf, 18.04.2019}.

  1. Käesoleval juhul ei olnud tegemist aga pelgalt juuste eest hoolitsemise eesmärgil kinnipeetavale juuksuriteenuse kindlustamata jätmisega
  2. a aprillis, vaid see oli kaebajale meditsiiniliselt näidustatud. Seega kohaldub vastustaja tegevusele hügieeni valdkonna kõrval ka tervishoiuteenuste osutamise regulatsioon.
  3. Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele (

§ 52lg 1).

Samast sättest tuleneb vanglale kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi. Halduskohtu arusaamist mööda ka kohustus korraldada kohaste hügieeni toimingute tegemine, mis soodustavad ja kiirendavad tervishoiuteenuste mõju. 19. Kinnipeetava pea paljaks ajamine vanglas on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil (

§ 50lg 3).

  1. Kaebaja tervisekaardi 20.02.
  2. a raviloo nr 122 kohase arsti diagnoosiga (tl 3) on tõendatud, et arsti otsusel on kaebajal üks kord kuus peanaha lööbe tõttu lubatud ajada juuksed maha. Kaebajale on
  3. veebruaril pandud diagnoos L21.9+täpsustamata seborroiline dermatiit.
  4. Kaebaja tervisekaardi väljavõttega haigusjuhust nr A461 2018, 13.04.2018–04.05.
  5. a anamneesi ja kokkuvõtete ning soovituste ( tl 4) kohaselt oli kaebajal juuksur viimati 11.03.
  6. a, peanaha probleemide tõttu juuksur näidustatud 1 kord kuus. Patsient peab pöörduma kontaktisiku poole, kes peab korraldama juuksuril käimist. Kaebajal on
  7. aprillil diagnoositud kaasneva diagnoosina täpsustamata seborroiline dermatiit L21.
  9. Arsti kohustus kinnipeetavat ravida tuleneb

§ 52lõikest 2.

1 L. Madise jt Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–

  1. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne, Juura, Tartu 2014, lk
  2. 3
  3. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja Piret Kooli 08.06.
  4. a e-kirjaga (tl 29) on tõendatud, et kaebaja rahulolematus seoses ravi eesmärgil juuksuriteenuse osutamise mittevõimaldamisega on meditsiiniliselt põhjendatud.
  5. Arsti ja patsiendi vahel on ravimisel eraõiguslik suhe. Kinnipeetava ja vangla vahel vangistuse täideviimisel aga avalik-õiguslik suhe.
  6. Kuna tõendite kogum tõendab kaebajale arsti ettekirjutusel pea paljaksajamise üks kord kuus,
  7. a aprilli kuus täitmata jätmist, siis on vastustaja sellise tegevusetusega rikkunud

§ 49

lg-t 1, § 50 lg-t 3, § 52 lg-t 1, takistades sellega arstil

§ 52lg-st 2 tuleneva arsti kohustuse, ravida kinnipeetavast patsienti, täitmist.

  1. Erialakirjanduses toodud selgituste kohaselt2, nagu ka eelnevalt osundatud, peab õigusvastase haldustegevusega tekitatud mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: vastustaja avalik-õiguslik õigusvastane tegu (tegevusetus) avalik-õiguslikus suhtes; tegevusetusega kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine; kahju tekitamine; põhjusliku seose esinemine vastustaja teo ja kahju tekkimise vahel; esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; avaliku võimu kandja süü.
  2. Tõendite kogum tõendab vastustaja õigusvastast tegu, mis väljendus tegevusetuses, kaebaja suhtes. Eelpool käsitletud tõendite kohaselt ei võimaldatud kaebajale
  3. a aprillis juuksuriteenust, mis oli kohtu arusaamisel tarvilik nahapõletiku leevendamiseks ja põletiku taandumiseks. Tartu Vangla 15.05.
  4. a vastusega kaebaja selgitustaotlusele (tl 8) on tõendatud, et kaebaja tegevuse tõttu paigutati ta

§ 69

alusel teise eluosakonda, mis mõjutas selle osakonna töökorralduslike eripärade tõttu kaebajale juuksuriteenuse osutamise viibimist. Vanglateenistuja Raul Adari selgitusega (tl 31) on tõendatud, et kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse 13.04.

  1. a paigutamisel teavitati toimkonda vajadusest võimaldada kaebajale esimesel võimalusel juuksuriteenust. Vanglateenistuja Sirly Naha selgitusega (tl 30) on tõendatud, et
  2. üksuses teostati meditsiinilise näidustusega kinnipeetavatele juuksuriteenust aprilli alguses, s.o enne
  3. kuupäeva kui kaebaja
  4. üksusesse paigutati. E-majas puudus mai alguseni üldse juuksur, kuid info kaebaja kohta laekus alles aprilli lõpus. Uus juuksur määrati käskkirjaga tööle 04.05.
  5. a.
  6. Nimetatud tõenditega loeb kohus tõendatuks ka kaebaja õiguste rikkumise. Samuti on vastustaja vastuses kaebusele tunnistanud tegevusetust kaebaja suhtes ja kahju hüvitamise küsimuses tehtud otsuses ka vabandanud kaebaja ees, mis tähendab, et vastustaja on oma tegevusetuse õigusvastasuse vähemalt osaliselt õigeks võtnud.
  7. Nagu osundatud, RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus vangla õigusvastane käitumine oleks põhjustanud kaebaja väärikuse alandamise RVastS § 9 lg 1 mõttes. Küll aga leiab halduskohus, et vangla on antud juhtumi asjaoludest tulenevalt käitunud oma tegevusetusega kaebaja tervist kahjustavalt. 20.02.
  8. a on arst (tl 3) tuvastanud kaebajal peanahal ketenduse, mille raviks on mh tarvilik peanaha lööbe vähendamiseks kaebajal juuksed 1 kord kuus maha ajada. 13.04.
  9. a arsti anamneesi (tl 4) kohaselt, kaebaja peanaha kaebused püsivad ja kontaktisik peab korraldama peanaha probleemide tõttu kaebajale juuksuriteenuse osutamise. 14.05.
  10. a arsti soovituse (tl 4) kohaselt on kaebaja peanaha probleemide tõttu juuksur jätkuvalt näidustatud. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 08.06.
  11. a e-kirja (tl 29) kohaselt on kaebaja tervisekaardi 2 E. Andresen, Riigivastutus. Tartu 2009, lk
  12. 4 sissekannete alusel kaebaja rahulolematus juuksuriteenuse meditsiinilistel näidustustel osutamata jätmise osas põhjendatud.
  13. Sotsiaalse põhiõigusena paneb põhiseaduse § 28 lg 1 riigile kohustuse luua ja hoida toimivana tervishoiusüsteem, mille kaudu inimesele oleksid haiguse või vigastuse korral ilma ebamõistliku viivituseta kättesaadavad kvaliteetsed terviseteenused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on nendel asjaoludel tõendatud, et vastustaja tegevusetusest tingitud viivituse tõttu ei olnud kaebajale haiguse puhul tagatud kvaliteetne terviseteenus, kuna kaebajale meditsiiniliselt näidustatud ravimite parim mõju eeldas ka kaebaja pea juustest paljaks ajamist. Sellega rikuti kaebaja õigust viivitusteta parimale võimalikule terviseteenusele. Halduskohus on seisukohal, et vangla õigusvastane tegevusetus põhjustas kaebajale kahju. Kui vangla oleks kaebajale taganud juuksuriteenuse, oleks kaebajale vangla meditsiiniteenistuse poolt osutatud ravi tulemuslikum ja eelduslikult ka kiirem. Seega on halduskohtu hinnangul olemas põhjuslik seos vangla õigusvastase käitumise ja kaebajale osaks saanud vaevuste vahel
  14. Kohtupraktikas on märgitud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada, kuna valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seejuures on üldjuhul piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (RKHKo 30.01.2012, 3-3-1-78-11, p 15). Praeguses asjas pole halduskohtul alust kahelda ka Tartu Vangla süüs, sest vanglateenistuse ametnike selgitustest nähtuvad puudused info liikumises, kui kinnipeetav paigutatakse ühest osakonnast teise.
  15. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Mitte igasugune põhiõiguste rikkumine või riive ei pruugi endaga kaasa tuua kahju hüvitamist rahas, vaid see oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Seega tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (RKHKo 05.03.2014, 3-31-10-14, p 12.2). Riigikohus on senises praktikas leidnud, et mittevaralise kahju kohaseks hüvitamise viisiks võib kahju rahas kompenseerimise asemel olla ka kohtuotsusega kahju põhjustanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine (RKHKo 05.10.2006, 3-3-1-44-06, p 14; 11.12.2009, 3-3-1-80-09, p 12; 20.10.2011, 3-3-1-43-11, p 18). Ka HKMS § 41 lg 5 näeb sellise võimaluse ette. Kahju kohane hüvitamise viis oleneb asja sisulisel menetlemisel välja selgitatud asjaoludest ning muu hulgas ka kohtu hinnangust riive intensiivsusele. Halduskohtu hinnangul esineb käesolevas asjas avaliku võimu kandja süüline õigusvastane tegevusetus, mis tekitas kaebajale mittevaralise kahju. Samas ei olnud kaebaja õiguste riive sel perioodil halduskohtu hinnangul sedavõrd intensiivne, et õigustatud oleks rahalise hüvitise väljamõistmine. Seda eelkõige põhjusel, et tõendikogum ei tõenda vangla tegevusetuse tagajärjel kaebaja raviskeemi muutmise vajadust
  16. a veebruarist mai kuuni.
  17. HKMS § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse. Kuivõrd halduskohus peab põhjendatuks vähendada väljamõistetavat hüvitist RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 p 3 alusel selliselt, et rahalist hüvitist kaebajale välja ei mõisteta, teeb halduskohus HKMS § 41 lg 5 alusel kindlaks Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastasuse.
  18. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). 5 Kohus rahuldab kaebuse osaliselt (ca 50%). Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist summas 75 eurot inimväärikuse alandamise eest ning 75 eurot tervisekahju tekitamise eest. RLS § 22 lg 1 p 12 kohaselt on tervisekahju tekitamise alusel esitatud kahju hüvitamise nõue riigilõivu vaba. Vastavalt RLS § 60 lg-le 2 tuli kaebajal tasuda seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega inimväärikuse alandamise eest riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on riigilõivu summas 15 eurot tasunud (tl 15). Tõendikogumiga ei leidnud tõendamist kaebaja inimväärikuse alandamine ja selles osas jäi kaebus rahuldamata. Seega jääb HKMS § 108 lg 2 alusel kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.