TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-18-2362 Otsuse kuupäev 30. aprill 2019 Kohtunik Juhan Siider LK kaebus Sotsiaalkindlustusameti 20. novembri 2018.

) § 2 lg 1¹ näeb ette, et seaduse alusel tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest sügav, raske või keskmine puude raskusaste.

§ 2

lg 1¹ p-de 1-3 kohaselt eristatakse puudel kolme raskusastet: sügav, raske ja keskmine puue. Kaebajal tuvastati raske puue. Kaebaja on seisukohal, et talle oleks tulnud määrata sügav puue.

§ 2

lg 1¹ p-dest 1 ja 2 lähtuvalt eristab sügavat ja rasket puuet vajatava kõrvalabi, juhendamise või järelevalve intensiivsus. Sügava puude raskusastmele vastamiseks vajab isik anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde tõttu pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Raske puude korral vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. 11. Puude raskusastme tuvastamiseks tuleb isikul esitada taotlus Sotsiaalkindlustusametile (

§ 2

² lg 1).

§ 2

³ lg 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit, tegevusvõimet, kõrvalabi , juhendamise ja järelevalve vajadust, samuti tehniliste abivahendite kasutamise vajadust, elukeskkonda ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi.

§ 2³ lg 9 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud 29.

veebruari

1. a määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“. Nimetatud määruse § 5 näeb ette, et Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. Erinevalt tööealise inimese puude raskusastme määramisest (määrus nr 18 § 6) ei rakendata vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme määramisel võtmetegevuste raskusastme vastavustabelit ega lähtuta arvväärtustest (vrd määruse § 5 ja 6, samuti § 4 lõikeid 4-9).
2. Kaebaja esitas
3. novembril
4. asjakohase taotluse. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja otsus meelevaldne ning tugineb asjakohastele materjalidele ning on kaebaja terviseseisundit sisuliselt hinnanud. Vastustaja esitatud materjalidest nähtuvalt on vastustaja võtnud puude raskusastme määramisel arvesse tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid (tl-d 15-28), kaebaja perearsti ja eriarsti poolt kirjeldatud terviseseisundi andmeid ning sotsiaalkindlustusameti ekspertarsti arvamuse (tl 8). Sotsiaalkindlustusametile esitatud taotluses on kaebaja selgitanud, et vajab kõrvalabi riietumisel, teatud hügieenitoimingute tegemisel ning toidu valmistamisel. Taotluses märgib kaebaja samuti seda, et on võimeline iseseisvalt liikuma, kuigi liikumine on terviseseisundist tulenevalt raske. Suhtlemisel abi ei vaja, samuti ei esine vajadust juhendamiseks ja järelevalveks (tl-d 12-13). Vastustaja ekspertarst on võtnud arvamuse koostamisel arvesse kaebaja terviseandmeid (sh taotluse esitamise aasta andmeid) ning teda varasemalt uurinud arstide poolt kajastatud andmeid. Kohtule esitatud ekspertarsti arvamus on küll küllaltki üldsõnaline, kuid otsuse tegemiseks on uuritud asjakohaseid terviseandmeid ning ekspertarvamuses kajastatud järeldus on kohtule arusaadav. Ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal raske piirang liikumisel, mis on tingitud kardiovaskulaarsest haigusest ning isik vajab igal ööpäeval kõrvalabi. Samuti esineb raskele puude raskusastmele vastav muu funktsooni (enesehooldus) kõrvalekalle (südame3 3-18-2026 veresoonkond). Kaebaja on võimeline iseseisvalt liikuma ning taotluse kohaselt ei vaja ööpäevaringset juhendamist ning järelevalvet. Kaebaja ei ole ka ise käsitlenud taotluses oma terviseseisundit sellisena, mis nõuaks pidevat kõrvalabi ööpäevaringselt, vaid on kirjeldanud südame-veresoonkonna haigusest ning liikumisraskusest tulenevat kõrvalabi vajadust. Asjaolu, et kaebajale oli
5. aastal määratud sügav puue ning uue otsusega tuvastati raskele puudele vastav terviseseisund ei ole määrav. Isiku terviseseisund võib aja jooksul muutuda.
6. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja ei ole hoolimata korduvalt antud võimalusest kohtule selgitanud, millised olulised asjaolud on vastustaja jätnud õigusvastaselt arvestamata või milliseid menetlusnorme on puude raskusastme tuvastamisel rikutud. Esitatud materjalide alusel ei saa väita, et ekspertarsti arvamus ning vaidlustatud otsus oleks meelevaldne ega tugineks asjakohastele dokumentidele.

§ 2

³ lg-s 6 ning määruses nr 18 sätestatud korda on vastustaja otsuse tegemisel järginud.

1. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et puude raskusastme tuvastamisel võib arstiõppe läbinud isik anda arvamuse üksnes dokumentide alusel isikut füüsiliselt läbi vaatamata. Sellele viitab ka määruse nr 18 § 4 lg 4, mis näeb ette, et vanaduspensioniealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse talle esitatud andmete põhjal.
2. Kuna kohtu hinnangul ei ole vastustaja kaebaja puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme rikkunud ning otsus tugineb asjakohastele dokumentidele, siis tuleb järgnevalt kontrollida, kas kaebajale määratud sotsiaaltoetuse määr on õiguspärane.

§ 7

¹ lg 2 kohaselt makstakse toetust igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 25 eurot ja 57 senti kuus (

§ 5lg 1 ja 2018.

a riigieelarve seadus § 2 lg 5). Vaidlustatud otsusega määratud toetuse suurus vastab seega seaduse nõuetele (25,57x1,05=26,85 eurot).

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
2. Kohus kuulutab HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kinniseks. Kuna haldusasja materjalid sisaldavad suures ulatuses kaebaja delikaatseid isikuandmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada tema eraelu puutumatust, siis on kohtu hinnangul otstarbekas kuulutada kogu haldusasja nr 3-18-2362 menetlus kinniseks. Avaldatavas kohtulahendis asendab kohus kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4