) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus hagejate hagi kostja vastu
lg 1 alusel.
lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 5.
lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 6. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Ave Rosenthali ja Liis Rosenthali hagi H. R. i vastu ning tuvastab, et XX.XX.XXXX surnud H. R. i poolt XX.XX.XXXX tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodune testament on tühine. 2
lg 5 järgi tuleb kohtul otsuse resolutsiooniga lahendada rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kuna hagi õigeksvõtmisega on hagi tagamise alus ära langenud ning abinõu jõusse jätmine ei ole lahendi täitmise tagamiseks vajalik, tühistab kohus kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 25. märtsi 2019 hagi tagamise määruse, millega keelati H. R. i pärimisasja menetleval Tartu notar Kairi Aarikul kostja pärimistunnistuse tõestamine kuni tsiviilasjas nr 2-19-4393 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Üldjuhul kannab hagimenetluse kulud
Seega peab hagi rahuldamise korral kandma menetluskulud üldjuhul kostja. Üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta
Riigikohus on samas leidnud, et kohtuasjades, kus kohtuväliselt ei saa haginõude eesmärki saavutada (antud juhul tuvastada koduse testamendi tühisust), ei saa menetluskulude jaotamisele kohaldada
lg-s 6 sätestatut, vaid menetluskulude jaotamisel tuleb hagi rahuldamise korral kohaldada
Küll võib kohus hagi kohese õigeksvõtu korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Riigikohtu 11. aprilli 2013 otsuse nr 3-2-1-36-13 p 13). Kohtu hinnangul on praeguses asjas
lg 4 järgi mõistlik jätta hagejate menetluskuludest riigilõiv kostja kanda ning lepingulise esindaja kulud hagejate endi kanda. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. 9.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejate menetluskulude suuruseks antud asjas on 830 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 480 eurot lepingulise esindaja kulud.
lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv, mida
lg 2 kohaselt tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks
ja § 132 lg 1 järgi on 3500 eurot, millelt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. RLS § 59 lg 17 sätestab, et hagi tagamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kuna riigilõivu suurused tulenevad seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hagejate menetluskulu (riigilõiv) summas 350 eurot (300 + 50) olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks
p 1 mõttes ning need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud
Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagejatele menetlusdokumendi (hagiavaldus) koostamises ajakuluga kokku 4 tundi ning tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (testamendijärgne pärimine), hagejate nõude olemust (koduse testamendi tühisuse tuvastamise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja – mahukas, kostja on hagi kohe õigeks võtnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses 480 eurot kokku 4 tunni eest on põhjendatud ja vajalikud
Kohtu hinnangul tuleb hagejaid esindanud lepingulise esindaja tasu 120 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagejate menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 830 eurot (350 + 480). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt solidaarselt hagejate kasuks välja menetluskulu 350 eurot (riigilõiv). 3
lg 4 alusel kostjalt solidaarselt välja viivise menetluskulult 350 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 11. Menetluskulud 350 eurot tuleb kanda Liis Rosenthali arvelduskontole Swedbank AS-s nr XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.