Prokurör Lauri Jõgi Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav: Igor Lednev-Elu- või asukoht ja aadress:XXX/ viibib vahi all Tallinna Vang-las aadressil Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5, isikukood või sünni-aeg: 38506245716, kodakondsus: määratlemata, haridus-põhiharidus, emakeel-vene keel. Ei tööta. Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati karistatud Harju Maakohtu 04.09. 2015 otsusega (jõustus 17.10.2015) kriminaalasjas nr 1-15-5296
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning Igor Lednevi karistati 3 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega, millega liideti Harju Maakohtu 14.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja Igor Lednevile mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusest maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning Igor Lednevit karistati 3 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mille kandmist arvestati tema viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest 29.06.-2015. Tartu Maakohus vabastas 10.04.2018 määrusega nr 1-15-5296 Igor Lednevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega kohustades teda järgima
§-s 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 21, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid tähtajaga kuni 26.06.
MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista Igor Lednevile 6(kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päevane vangistus.
2015.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1(üks) aasta ja 2(kaks) kuud vangistust võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1(üks) aasta,8(kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend ) päeva vangistust.
karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise päev 29.oktoober 2018.a. Tõkend- vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse täielikul ärakandmisel. . Mõista Igor Lednevilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuluna riigituludesse: määratud kaitsja kaitsjatasu kokku 459,36 € (nelisada viiskümmend üheksa eurot,36 senti) sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 810 € (kaheksasada kümme eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 1269.36 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 105.78 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu E T OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 990,47 € (üheksasada üheksakümmend eurot , 47 senti) rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Igor Lednevilt ning kanda ettevõtte Swedbanki arvelduskontole nr XXX . Kannatanu TÜ Š poolt esitatud tsiviilhagi summas 147.14 € (ükssada nelikümmend seitse eurot , 14 senti )rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Igor Lednevilt ning kanda ettevõtte Swedbanki arvelduskontole nr XXX. Asitõendid 2 DVD plaati XXX asuva hoone 10.10.2018 turvakaamera videosalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 16. aprillil 2019.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 08. mail 2019.a. alates kella 12.00. Vahistatud süüdistatavale saadetakse motiveeritud kohtuotsus vanglasse. Süüdistuse sisu: Igor Lednevi süüdistatakse selles, et tema olles 04.09.2015 karistatud Harju maakohtu poolt otsusega nr 1-15-5296
lg 2 p 9 järgi, uuesti 10.10.2018 ajavahemikul kell 19.00 kuni kell 19.51 sisenes ebaseaduslikult XXX P K ärikeskuse esimesel korrusel asuvasse E T OÜ-le kuuluvasse kauplusesse ja tulundusühistu Š P pagar kohvikusse, kust võttis vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi E T OÜ-le kuuluvaid vallasasju ja tulundusühistule Š kuuluvaid maiustusi ja karastusjooke. Nii sisenes ta 10.10.2018 kella 19.00 ajal E T OÜ-le kuuluvasse kauplusesse, mis oli takistusega piiritletud ala s.o sissetungimisega, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: ühe paari halli värvi naiste nahksaapaid hinnaga 59,90 eurot; kuus paari naiste päevitusriideid Triumph tükihinnaga 39,95 eurot, kokku 239,70 euro väärtuses;neli naiste ujumistrikood Susa tükihinnaga 45,00 eurot, kokku 180,00 euro väärtuses; 18 paari põlvikuid Pompea tükihinnaga 1,70 eurot, kokku 30,60 euro väärtuses; 23 paari põlvikuid Rede tükihinnaga 1,20 eurot, kokku 27,60 euro väärtuses;12 paari naiste sukki Sisi tükihinnaga 6,95 eurot, kokku 83,40 euro väärtuses;kaks naiste kleiti Rinascimento tükihinnaga 39,95 eurot, kokku 79,90 euro väärtuses;viis paari naiste pükse Rinascimento tükihinnaga 29,95 eurot, kokku 149,75 euro väärtuses; neli paari naiste kingi Miss Roberta tükihinnaga 9,95 eurot, kokku 39,80 euro väärtuses;kassast sularaha summas 9,92 euro väärtuses. Vargusega tekitati E T OÜ varalist kahju kokku 900,47 euro väärtuses ja kassaaparaadi lõhkumisega tekitati varalist kahju 90 euro väärtuses, kokku 990,47 euro väärtuses. Samuti sisenes ta 10.10.2018 ajavahemikul kell 19.00 kuni 19.51 ebaseaduslikult tulundusühistule Š kuuluvasse P kohvikusse, kust võttis võõra vallaasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil: 3 tk šokolaadi Fazer Geisha (37
Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi, kohe esimesest päevast tunnistas oma süüd. Vastu ei vaielnud Väga kahetseb. Teadis, et saab karistada. Palub õiglast otsust. Prokurör palub Igor Lednev süüdi tunnistada nimetatud kuritegudes ja välja mõista süüdistusaktis nimetatud tsiviilhagid. Tegemist on jätkuva kuriteoga, sellised kriteeriumid on paika pannud Riigikohus, mille järgi peab olema tegu seotud ajaliselt, ruumiliselt, viisil ,mille järgi kuritegu on vaadeldav ühise käitumisena keskmiselt mõistlikule isikule. Samamoodi peab olema isikul tahtlus kuriteo jätkuva toimepanemise osas. Sellisele tahtlusele viitab väline teo pilt mis on tuvastatav nii kaamera salvestise alusel kui Igor Lednevi enda kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt sisenes ta P K ärikeskusesse, kasutas võimalust vabaligipää-su teel siseneda nii E T OÜ kauplusese kui ka TÜ Š P pagari kohvikusse. Seega on prokuröri hinnangul tegemist ühtse käitumisega, isik kasutas ära võimalust siseneda võimalikult paljudesse kauplustesse, täita kotid käepäraste asjadega ja seejärel lahkuda kaup-lusest. Prokuröri hinnangul on Igor Lednevi süü alla keskmise. Süüd vähendavateks asjaolu-deks on süü tunnistamine. Teisi varguse episoode Igor Lednevi suhtes käesoleval hetkel me-netluses ei ole. Samas on varastatu väärtus üle 1000 €, mis on arvestatav kahju väikeettevõtja jaoks. Kuritegu iseloomustab ka süüdistatava poolt üles näidatud julgus või „ nahaalsus.“Turvakaamera salvestiselt on näha, et kuriteo toimepanemise ajal liikus majas mitmeid isikuid. Süüdistatav oli sunnitud korduvalt varjuma, et temapoolset teo toimepanemist ei avastataks. Lähtuvalt eripreventiivsetest kaalutlustest on süüdistuse aluseks olev tegu toime pandud katseajal. Varasemalt on teda karistatud kolmel korral, muu hulgas varguste ja korra röövimise toimepanemise eest. Igor Lednevi käitumist ei ole mõjutanud ka viimane mõistetud karistus 3 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuivõrd Tartu Maakohus oma10.04.2018 määrusega vabastas Igor Lednevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ja süüdistatav vabanes karistuse kandmiselt 26.04.2018.a, siis on jätnud seadusandja vähe karistamise võimalusi. Nimelt kohustab
lg.8 katse ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemise puhul, mille eest karistatakse vangistusega, viima kandmata karistusosa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus
Kohtupraktika järgi peab uus mõistatav karistus olema samaliigilise kuriteo eest suurem, sest eelmine karistus ei ole mõjutanud isikut õiguskuu4 lekale käitumisele. Igor Lednevit karistati viimati
Taotleb Igor Lednevi süüdi tunnistamist ja karistamist 12 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus 8 kuud.
lg.8 ja § 65 lg.2 alusel moodustada liitkaristus Harju MK 05.09.2015.a otsuse 1-15-5296 alusel mõistatud karistuse ärakandmata osaga s.o. 1 aasta 2 kuud ,29 päeva vangistusega, ning karistada Igor Lednevit 1 aasta 10 kuud 29 päeva pikkuse vangistusega.
Kaitsja Eva Rivis leiab, et tegemist ei ole jätkuva kuriteoga, kuna need ei ole ühest tahtest toime pandud. Kõigepealt läks Lednev varastama riidetooteid, et need maha müüa, saada tulu. Kui oli selle kuriteo juba toime pannud, nägi, et on võimalus minna ja võtta toidupoolist. Siis ta otsustas, et ta võtab ka toitu, maiustusi. Seda mitte mahamüümiseks ,vaid isiklikuks tarbimi-seks. Seega on erinev tahtlus ja ka objektid on erinevad, kannatanud on erinevad. Ei ole nõus, et väikeettevõtjale tekitati üle 1000 € kahju, kuna ettevõtjaid oli 2. Kumbki ei saanud kahju üle 1000 €. Lednevit on varem karistatud ja õige on see, et ta pani need toime katseajal. Kah-juks on seadusandja sätestanud, et kui on tavaline katseaeg , siis võib mõista ka üldkasulikku tööd. Kuid kui on tegemist ennetähtaegse vabastamisega, siis sellist võimalust ei ole. Ainus võimalus mitte kanda ära eelmist karistust vangistuses, on seadusandja poolt ette nähtud ka rahaline karistus, siis ei pöörata eelmist täitmisele. Kuna Igor Lednev on antud kriminaalasjas olnud vahi alla üle 4 kuu, peaaegu 5 kuud, siis võib talle mõista maksimum rahalise karistuse, mida üldse seadusandja ette näeb. Seda kaitsja palub. Kui kohus sellega ei nõustu, siis proku-röri poolt küsitud karistus, 1 aasta ühe episoodi eest on liiga range, range ka silmas pidades kohtupraktikat. Sest eelmisel korral kui Igor Lednevit karistati 8 kuulise vangistusega 2 eraldi episoodi eest, siis antud juhul on meil tegemist nii või teisiti 1 episoodiga. Kui kohus nõustub kaitsjaga, siis on üks episood, ja kui kohus nõustub prokuröriga, on tegemist jätkuva kuriteoga ja on ka üks episood. Leiab, et rohkem kui 8 kuud karistuseks ei ole mingit põhjust mõista. Kui 8 kuud vangistust 1/3 võrra vähendada, siis jääb karistuseks pisut üle 5 kuu. Seega oleks selleks karistuseks 5 kuud, 10 päeva, mis tuleb ära kanda, sellest on 4 kuud 27 päeva kantud. Lednevil on kaitsja arvates kandmata 1 aasta ja kaks kuud vangistust, mitte 1 aasta , 2 kuud ja 28 päeva nagu märkis prokurör. Palub mõista süüdi ainult 1 episoodis ja mõista talle rahaline karistus. Palub ajatada menetluskulud, keegi ei suuda neid 1 kuu jooksul tasuda. Süüdistatava Igor Lednevi süü 10.10.2018 a varguse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Igor Lednev tunnistas end toimepandus süüdi. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvad kuriteo toimepanemise aeg, koht ja asjaolud. Igor Lednev tunnistab ja kahetseb kahtlustuses kirjeldatud kuriteo toimepanemist. Nimelt sisenes ta 10.10.2018.a. XXX ärihoonesse. Igor Lednev sisenes esmalt riidepoodi ja asus seal olevaid sukkpükse, põlvikuid, ujumisriideid, kleite, pükse ja jalatseid kauplusest leitud kolme või nelja kilekotti laduma. Samuti tunnistab kahtlustatav kassaaparaadist müntide võtmist. Peale kauplusest lahkumist pani Igor Lednev kotid võetud asjadega kaupluse seina äärde ja siirdus samal korrusel asuvasse kohvikusse, kust ta võttis limonaadi, energiajooke, siidrit, õlut, šokolaadi, komme, närimiskummi, kohupiimakooke ja oranži värvi vesti. Kahtlustatav pani eelnimetatud asjad riidepoest võetud asjadega kottidesse. Igor Lednevi ütluste kohaselt astus P pagari kohvikus asuvale kraanikausile, et pöörata eemale seal asunud valvekaamera, nime-tatud asjade lõhkumist ta ei tunnista. Seejärel sõitis Igor Lednev varastatud asjadega koju ning 5 tarvitas toidukaubad ära, võetud riided ja jalatsid aga müüs maha Balti jaama turul saades vallasasjade müügist 200 eurot, mille eest ta soetas endale riideid ja süüa. Süüdistus põhineb lisaks süüdistatava ütlustele veel alljärgnevatele tõenditele: Kannatanu E T OÜ esindaja E L ütlustest nähtuvad kuriteo toimepanemise orineteeruv ajavahemik ja tekitatud kahju suurus. 11.10.2018.a. teavitas teda kaupluse töötaja E F vargusest E T poest. Kannatanu, jõudes sündmuskohale 11.10.2018 kella 10.10 ajal, nägi, et kaup on laiali, kassa on lõhutud ja süüdistuses nimetatud kaup on varastatud, millega tekitati ettevõttele varalist kahju 900,47 varastatud vallasasjade eest ja lisaks 90 eurot lõhutud kassa eest. Kui kannatanu töötaja 10.10.2018 poest kella 18.00 ajal lahkus, siis oli pood korras. Kannatanu esitas menetlejale ka varastatud asjade nimekirja ja nende väärtuse /tl. 1-10/; -Kannatanu TÜ Š esindaja ütlustest nähtub, et tulundusühistule Š kuulub P pagar kohvik, mille töötaja A J avastas 11.10.2018 tööle tulles, et kohvikust on varastatud pagaritooteid ja karastusjooke, osa pagaritooteid on rikutud ning kohviku kraanikauss ja turvakaamera on lõhutud. Inventuuri käigus selgus, et kohvikust on varastatud süüdistuses nimetatud tooted kogu väärtuses 147,14 eurot, mille lisandusid müügikõlbmatud pagaritooted 96 eurot väärtuses. Kraanikausi lõhkumisega tekitatud kahju 205 eurot ja turvakaamera lõhkumisega 210 eurot kahju osas kannatanu tsiviilhagi ei esitanud./tl 14-18 /. XXX P K ärimaja 10.10.2018 turvakaamera salvestise vaatlusprotokollilt nähtuvad kuriteo toimepanemise aeg, koht, toimepanija ja asjaolud. On näha, kuidas punase ja valgete varrukatega jopesse ja mustadesse pükstesse riietatud mees liigub keskuse esimesel ja teisel korrusel ringi ning proovib siseneda või asju leida erinevatest äridest. Videosalvestiselt nähtub, kuid kirjeldatud meesterahvas siseneb kella19.00 paiku riietepoodi ja asub riiulitelt asju võtma, lahkudes kella 19.04 paiku teisele korrusele viiva trepi kaudu, kuid salvestiselt nähtuvalt tal ühtegi kotti kaasas ei ole. Kella 19.13 paiku siseneb nimetatud isik uuesti riiete poodi, kust ta lahkub kella 19.32 paiku naastes uuesti kella 19.42 paiku. Kella 19.51 paiku võtab sama isik kahe valget värvi ja ühe musta värvi koti riietepoest ja liigub nendega vasakule üle koridori, seejärel lahkub isik majast. TÜ Š kuuluv P P kohvik ühegi turvakaamera vaatevälja ei jäänud/tl 23-42/; XXX asuva P K ärimaja vaatlusprotokollilt koos fototabeliga nähtub sündmuskoht, puuteproovide ja jäljetõmmiste võtmine. Vaatlusprotokollist on näha E T OÜ poe ja TÜ Š P pagar kohviku paiknemine hoones ja selle sisustuse paigutus sh, et kauplusesse ja kohvikusse on ligipääs fuajeest. Vaatlusprotokollist nähtuvad kaupluse ja kohviku kaupade ning kassaaparaatide asetsemise kohad. Samuti nähtuvad tõendist kaamera pööramise ja kraanikausi lõhkumise faktid /tl 43-73/; EKEI 15.10.2018 vastusest sündmuskohajälgede kiiruuringu kohta millest nähtub, et E T OÜ poe kassaaparaadi rahasahtlilt kopeeritud sõrmejäljefragmendid ja P P kohviku riiulilt kopeeritud sõrmejäljefragment kattuvad Igor Lednevi sõrmejäljeregistri kannetega /tl 74-75/; Igor Lednevi karistusandmete väljatrükist nähtub süüdistatava varasem karistatus s.o 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mh mõistetud varguste eest; kehtivaid väärteokaristusi on 21 sh on Igor Lednevit karistatud 8 korral NPALS § 151 lg 1 järgi narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses ja 2 korral
/tl 76-83/ 6 Kohtueelses menetluses on süüdistatava Igor Lednevi käitumine kvalifitseeritud
Igor Lednev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja sissetungimisega . Kohtuniku uurimise käigus leidis kaitsja, et tegemist ei ole jätkuva kuriteoga, kuna need ei ole ühest tahtest toime pandud. Kõigepealt läks süüdistatav varastama riidetooteid, et need maha müüa, saada tulu. Kui oli selle kuriteo juba toime pannud, nägi, et on võimalus minna ja võtta toidupoolist. Siis ta otsustas, et ta võtab ka toitu, maiustusi. Seda mitte mahamüümiseks ,vaid isiklikuks tarbimiseks. Seega on erinev tahtlus ja ka objektid on erinevad, kannatanud on erinevad. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-87-08 selgitanud , mida eeldab süstemaatiline vargus , et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Samas ei tohi süstemaatilist vargust segi ajada jätkuva vargusega, mil isik paneb toime vähemalt kaks tegu, mis on suunatud ühe ja sama objekti vastu, toime pandud ühise tahtlusega, suunatud ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamisele või eesmärgi saavutamisele ning teod on eraldatud üksteisest lühikese ajavahemikuga. Jätkuva teo puhul on tegemist õiguslikult ühe süüteoga ja see kvalifitseeritakse põhikoosseisu järgi. Kohus leiab, et antud juhul on süüdistus Igor Lednevile esitatud õigesti
8 järgi ning tegemist on jätkuva kuriteoga. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 04.09. 2015 otsus (jõustus 17.10.2015) kriminaalasjas millega Igor Lednev tunnistati süüdi
Seega on Igor Lednev isikuks, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise jne. (
lg.2 p.4.), samuti oli tegemist võõra vallasasja äravõtmisega , kui see on toime pandud sissetungimisega (
2 p.8) Karistusregistrist nähtuvalt on Igor Lednevil kolm kehtivat kriminaalkaristust. Samuti on Igor Lednevit korduvalt karistatud väärteokorras. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevat uut vargust, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus Igor Lednevi taolist käitumist varguste toimepanemisel reegliks. Samuti on Igor Lednevil kehtivaid väärteokaristusi 21.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 7 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav Igor Lednev on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Igor Lednevi poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Igor Lednev tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
lg 2 p 4,8 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Tartu Maakohus vabastas 10.04.2018.a. määrusega Igor Lednevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kohustades teda järgima
§-s 75 lg 1 ja lg 2 p 2, 21, 4 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid tähtajaga kuni 26.06.2019. Igor Lednev vabanes karistuse kandmiselt 26.04.2018 (vanglast 02.05.2018 seoses väärteoasjas nr 4-167381 karistuse kandmisega). Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et Igor Lednevil puudus vabaduses töökoht, samuti süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude laadi arvestades, leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust, sest tal puuduvad lähiajal rahalised vahendid selle tasumiseks, samuti oleks rahalise karistuse 8 kohaldamine Igor Lednevile vastuolus ka kohtupraktikaga ning ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist, milleks on süüdistatava Igor Lednevi kahetsus ning süü suurus, mis on kohtu hinnangul keskmine peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega mõistab kohus Igor Lednevile 10 kuulise vangistuse, mida lühimenetluse sätete alusel vähendada 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuu ja 20 päevane vangistus.
2015.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 aasta ja 2 kuud vangistust võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1aasta,8 kuud ja 20 päeva vangistust.
oktoobrist 2018.a. karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda kinnipidamise aeg 29.10.2018.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Igor Lednevil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Igor Lednev on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega on Igor Lednevi käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet Igor Lednevi resotsialiseerumis väljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). 9 Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu, mis kuulub samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskulude hulka. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Asitõend 2 DVD plaati XXX asuva hoone 10.10.2018 turvakaamera videosalvestistega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.