KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2019, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12922 Kohtuasi AB Flivik Shippingu hagi XX (X) ja YY (Y) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.02.2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB Flivik Shippingu apellatsioonkaebus Menetlustoiming apellatsioonkaebuse keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AB Flivik Shipping (registrikood 556853-5263), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo menetlusse võtmisest Kostja I XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius RESOLUTSIOON
- Keelduda AB Flivik Shippingu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
- Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisegega.
- Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta AB Flivik Shippingu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- AB Flivik Shipping (hageja) esitas 31.08.2015 XX (kostja I) ja YY (kostja II) vastu hagi kostjatelt solidaarselt 2 500 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
- Maakohus jättis 22.02.2019 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
- Hageja esitas 26.03.2019 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, paludes see tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
- Ringkonnakohus jättis 02.04.2019 apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude täpsustamiseks, riigilõivu 250 eurot tasumiseks ning tasumist tõendava dokumendi või makse tasumise kontrollimist võimaldavate andmete esitamiseks.
- Hageja esitas 15.04.2019 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks 14 päeva võrra, mille ringkonnakohus samal kuupäeval osaliselt rahuldas ja kohustas hagejat tasuma riigilõiv hiljemalt 22.04.
- Viidatud kuupäevaks ja ka määruse tegemise ajaks hageja riigilõivu ei tasunud. Määruse põhjendused
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 3 ja TsMS § 637 lg-le 2 ei võta ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse, sest apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ja selle läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana (RLS § 59 lg 1). Praegusel juhul oli maakohtus hagihind 2 500 eurot. Selliselt hagilt tuli RLS lisa 1 järgi riigilõivu tasuda 250 eurot. Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant maakohtu otsuse tervikuna, mistõttu tuli sellelt riigilõivu tasuda samuti 250 eurot. Hageja riigilõivu apellatsioonkaebuse esitamisel ei tasunud. Samuti esineb kaebusel vormi ja sisu nõuete rikkumine, kuivõrd apellandi nõue ei ole täpselt ja selgelt formuleeritud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 635 lg-le 2 ja § 633 lg 2 p-le 2 tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Nõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud menetlusosalise nõue. Apellandi taotlusest ei nähtu, missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. Apellant on palunud hagi täies ulatuses rahuldada, kuid mille väljamõistmist, tunnustamist, tunnistamist vms ta soovib, taotlusest ei nähtu. Eelneva tõttu jättis kohus, juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1, kaebuse käiguta ja andis mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Määruses hoiatas kohus, et kui hageja ei täida kohtu nõudmist, jätab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hoolimata hageja taotlusel puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamisest, hageja apellatsioonkaebuselt puudusi ei kõrvaldanud. Riigilõivu tasumata jätmine ja ebatäpse nõude esitamine on sellised puudused, mis takistavad asja läbivaatamist ja tingivad apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise (TsMS § 637 lg 1 p 3). Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Põhjusel, et kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kostjatel ringkonnakohtu menetluses kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 2 Vastavalt TsMS § 638 lg-le 9 võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3