Obsah (23)

§ 256§ 255§ 121§ 263§ 200§ 214§ 136§ 184§ 63§ 64§ 199§ 120§ 68§ 183§ 65§ 74§ 73§ 22§ 349§ 66§ 189§ 75§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlgid Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellandid Tartu Ringkonnakohus 18. s

§ 256

lg 1, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 200 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8, § 121 lg 2 p 3, § 136 lg 1, § 120 lg 1, § 266 lg 2 p 1, § 424, § 4231, § 349 järgi; Sergei Sõštšikov süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2, § 189 lg 1, § 266 lg 1, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 200 lg 2 p-de 2, 7 ja 8, § 121, § 136 lg 1, § 348, § 199 lg 2 p 9, § 263 p 2 järgi; Sergey Makarchev süüdistuses

§ 255

lg 1, 184 lg 2 p- de 1 ja 2, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 200 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8, § 121 lg 1 ning § 136 lg 1 järgi; Tiina Valdas süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p 2, § 22 lg 3-§ 214 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p-de 2 ja 7 järgi; Victor Lukk süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 1, § 200 lg 2 p-de 2, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1 järgi; Relica Sulg süüdistuses

§ 255

lg 1, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi; Jelena Krasjukova süüdistuses

§ 121

lg 1, § 136 lg 1 järgi; Andrei Remets süüdistuses

§ 263

p 2, § 184 lg 2 p 2, § 348 lg 1 järgi; Artur Varuson süüdistuses

§ 200

lg 2 p- de 2, 7 ja 8, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4, § 424 järgi; Andrei Gantjohhin süüdistuses

§ 214

lg 2 p 4, § 121 lg 2 p 2 järgi; Alexey Solop süüdistuses

§ 136lg 1 ja § 121 järgi Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22.

detsembri

1. a otsus Vladimir Gavrilin ja tema kaitsja advokaat Valli Murde, Sergei Sõštšikov ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, Sergey Makarchev ja tema kaitsja vandeadvokaat Roman Levin, Tiina Valdas ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saar, advokaat Kalju Kutsar, vandeadvokaat Anu Vilt, advokaat Kaja Kiilo, vandeadvokaat Marina Valge, advokaat Anne Vissak, vandeadvokaat Karl Saavo, vandeadvokaat Sirje Must 1 Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatavad Vladimir Gavrilin, isikukood 38103272712, viibib vahi all Tartu Vanglas, XXX, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Sergei Sõštšikov, isikukood 38403152723, viibib vahi all Tartu Vanglas, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; Sergey Makarchev, isikukood 38801112719, viibib vahi all Tartu Vanglas, kehtivaid kriminaalkaristusi on üks; Tiina Valdas, isikukood 47507152712, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Victor Lukk, isikukood 38711172729, elukoht XXX, viibib vahis all Tartu Vanglas, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Relica Sulg, isikukood 49406242729, XXX, kriminaalkorras karistamata; Jelena Krasjukova, isikukood 48802102718, elukoht XXX, kriminaalkorras karistamata; Andrei Remets, isikukood 38908222737, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Artur Varuson, isikukood 39303072721, kannab karistust Tartu Vanglas kriminaalasjas nr 1-16-9532, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Andrei Gantjohhin, isikukood 38510232751, elukoht XXX, viibib vahi all Tartu Vanglas, kriminaalkorras karistatud korduvalt; Alexey Solop, isikukood 39001082762, elukoht XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi on üks Kaitsjad Valli Murde (Vladimir Gavrilini kaitsja määratud korras); Anu Pärtel (Sergei Sõštšikovi kaitsja määratud korras); Roman Levin (Sergey Makarchevi kaitsja määratud korras); Ann Saar (Tiina Valdase kaitsja määratud korras; Kalju Kutsar (Victor Luki kaitsja määratud korras); Anu Vilt (Relica Sule kaitsja määratud korras); Kaja Kiilo (Jelena Krasjukova kaitsja määratud korras); Marina Valge (Andrei Remetsa kaitsja määratud korras; Anne Vissak (Artur Varusoni kaitsja määratud korras); Karl Saavo (Andrei Gantjohhini kaitsja määratud korras); Sirje Must (Alexey Solopi kaitsja kokkuleppel) Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kannatanud A.U. , E.N. , V.K. , M.J. , S.A. , A.B. , A.K. , M.H. , R.H., R.K. , A.S. , F.Z. , M.H. , J.G. , A.A. , AS S, R. AS, S.M. 2
2. september 2017 Kõik süüdistatavad ja nende kaitsjad, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a otsus VLADIMIR GAVRILINI suhtes osas, millega: 1.
6. Vladimir Gavrilin tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 256lg 1 järgi; 1.2.

Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et tema: 1.2.1.

andis

1. a oktoobrist kuni
2. a kevadeni Viktor Lukile 20 grammi ja neli tarvitamiskogust amfetamiini; 1.2.
3. pani teo, mis seisnes ajavahemikul
4. a märtsi lõpust kuni suve lõpuni vähemalt 578 ecstasy tableti omandamises, toime grupis koos S. Sõštšikoviga (Vladimir Gavrilin jääb süüdi 578 ecstasy tableti omandamises üksinda); 1.2.
5. hoidis
6. a detsembris koos Sergei Makarcheviga Tartus Jaama 181 asuva maja keldris ühiskasutatava ruumi põrandal vähemalt 10 grammi amfetamiini; 1.2.
7. andis
8. juulil 2014 Tartus Linda 6 maja juures Tiina Valdasele narkootilist ainet (amfetamiin või ecstasy tablett); 1.2.
9. andis
10. a suve lõpus Tiina Valdasele Tartus haiglas ühe ecstasy tableti; 1.
11. Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 121lg 2 p 3 järgi kaastäideviijana süüdi S.B.

1. veebruaril 2015 sõiduautos rusikaga näkku löömises; 1.
2. Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 200lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi süüdi A.S.

suhtes toime pandud kuriteos; 1.5. Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 200lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi süüdi selles, et ta röövis 1.

märtsil 2015 M.H. 1 grammi amfetamiini; 1.6. Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 200lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi süüdi selles, et ta röövis 1.

märtsil 2015 M.H. 60 eurot; 1.

1. Vladimir Gavrilinile kannatanu M.H. vastu
2. märtsil
3. a toime pandud kuritegude eest karistust mõistes jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 1.8.

Vladimir Gavrilin tunnistati

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi selles, et ta nõudis 2015.

a alguses R.H. vägivallaga nende isikute nimede avaldamist, kellel võiks olla narkootilisi aineid; 1.

1. Vladimir Gavrilinile kannatanu R.H. suhtes
2. a alguses toime pandud tegude eest karistust mõistes jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 3 1.10.

Vladimir Gavrilinile mõisteti

§ 121

lg 2 p 3, § 136 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi üksikkaristused, kohaldades

§ 63lg-t 2; 1.11.

Vladimir Gavrilinile mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus; 1.12.

Vladimir Gavrilinilt mõisteti menetluskulu katteks välja 9321 eurot 50 senti.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
2. mõista Vladimir Gavrilin

§ 256lg 1 järgi õigeks; 2.2.

mõista Vladimir Gavrilin

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks osaliselt, s.o resolutiivosa punktides 1.2.1.–1.2.5 nimetatud tegudes, jättes temale

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse 9 aastat vangistust muutmata; 2.3.

tunnistada Vladimir Gavrilin kannatanu A.S. suhtes toime pandud kuriteos süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; 2.4.

mõista Vladimir Gavrilin

§ 121lg 2 p 3 järgi õigeks resolutiivosa punktis 1.3 nimetatud teos; 2.5.

mõista Vladimir Gavrilin R.H.

1. märtsil
2. aastal 1 grammi amfetamiini röövimises

§ 200

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi õigeks ja tunnistada süüdistatav selles teos süüdi

§ 199lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 järgi; 2.6.

tunnistada Vladimir Gavrilin R.H.

1. märtsil
2. a 60 euro äravõtmises süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; 2.7.

tunnistada Vladimir Gavrilin

§ 120lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõudis 2015.

aasta alguses R.H. vägivallaga nende isikute nimede avaldamist, kellel võiks olla narkootilisi aineid (selles, et Vladimir Gavrilin nõudis 2015. a alguses R.H. amfetamiini üleandmist, jääb süüdistatav süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi); 2.8.

mõista Vladimir Gavrilinile

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust (nende tegude eest, milles Vladimir Gavrilini tunnistatakse süüdi

§ 199

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7, § 120 lg 1 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; see karistus hõlmab ka üksnes

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavaid tegusid); 2.9.

mõista Vladimir Gavrilinile

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust (nende tegude eest, milles Vladimir Gavrilin tunnistatakse süüdi

§ 121lg 2 p 3, § 136 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi); 2.10.

mõista Vladimir Gavrilinile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 11 (üksteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning karistuse algust lugeda kahtlustatavana kinnipidamise ajast, s.o

1. maist 2015; 2.
2. mõista Vladimir Gavrilinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 7125 eurot (seitse tuhat ükssada kakskümmend viis) eurot 50 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 2196 eurot) riigi kanda;
3. Muus osas jätta maakohtu otsus Vladimir Gavrilinit puudutavas osas muutmata.
4. Vladimir Gavrilini ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. 4
5. Jätta Vladimir Gavrilini kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 937 eurot 20 senti menetluskuluna riigi kanda. ***
6. Tühistada maakohtu otsus SERGEI SÕŠTŠIKOVI suhtes osas, millega: 6.
7. Sergei Sõštšikov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 6.2.

Sergei Sõštšikov tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 263p 1 järgi; 6.3.

Sergei Sõštšikov tunnistati

§ 184lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta omandas 2014.

a märtsi lõpust kuni suve lõpuni grupis koos Vladimir Gavriliniga vähemalt 578 ecstasy tabletti; 6.4. Sergei Sõštšikov tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et ta omandas 2015.

a märtsis või aprillis vähemalt 1 grammi marihuaanat ja andis selle H.L. ; 6.

1. Sergei Sõštšikovile mõisteti kannatanu R.K. i vastu
2. a juuni alguses Tartus XX korteris toime pandud kuritegude eest

§ 200

lg 2 p-de 2, 7 ja 8 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi eraldi karistused ja jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 6.6.

Sergei Sõštšikovile mõisteti kannatanute A.K. e ja M.H. vastu 2014. a suvel toime pandud kuritegude eest

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 4 ning 121 järgi eraldi karistused ja jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 6.7.

Sergei Sõštšikovile mõisteti kannatanu E.N. suhtes toime pandud kuritegude eest karistus ka

§ 121

järgi, jättes Sergei Sõštšikovile

§ 121ja § 136 lg 1 järgi mõistetud karistused muutmata; 6.8.

Sergei Sõštšikovile mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus; 6.9.

Sergei Sõštšikovillt mõisteti menetluskulu katteks välja 9009 eurot ja 50 senti.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 7.
2. mõista Sergei Sõštšikov

§ 255lg 1 järgi õigeks; 7.2.

mõista Sergei Sõštšikov

§ 263p 1 järgi õigeks; 7.3.

mõista Sergei Sõštšikov õigeks

§ 184

lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemises isikute grupis, s.o selles, et ta omandas ajavahemikul 2014. a märtsi lõpust kuni suve lõpuni koos Vladimir Gavriliniga 578 ecstasy tabletti. (Sergei Sõštšikov jääb süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud karistus jääb muutmata.); 7.

1. tunnistada Sergei Sõštšikov selles, et ta omandas
2. a märtsis või aprillis vähemalt 1 grammi marihuaanat ja andis selle H.L. , süüdi

§ 183lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust; 7.5.

mõista Sergei Sõštšikovile kannatanu R.K. i suhtes toime pandud kuritegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 200lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi karistuseks 4 (neli) aastat vangistust; 7.6.

mõista Sergei Sõštšikovile kannatanute A.K. e ja M.H. suhtes toime pandud kuritegude eest

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust; 5 7.7.

mõista Sergei Sõštšikovile

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 9 (üheksa) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistusaeg 23.–25.

märtsini 2015, s.o 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 8 (kaheksa) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Sergei Sõštšikovi karistusaja algust lugeda

1. juunist 2015; 7.
2. mõista Sergei Sõštšikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 6467 (kuus tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot 90 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 2541 eurot 60 senti) riigi kanda;
3. Muus osas jätta maakohtu otsus Sergei Sõštšikovi puudutavas osas muutmata.
4. Sergei Sõštšikovi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
5. Jätta Sergei Sõštšikovi kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 840 eurot menetluskuluna riigi kanda. ***
6. Tühistada maakohtu otsus SERGEY MAKARCHEVI suhtes osas, millega: 11.
7. Sergey Makarchev tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 11.2.

Sergey Makarchev tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et tema hoidis 2014.

a detsembris Jaama 181 maja keldris ühiskasutatava ruumi põrandal vähemalt 10 grammi amfetamiini; 11.3. Sergey Makarchev tunnistati

§ 121lg 1 järgi kaastäideviijana süüdi S.B.

1. veebruaril 2015 sõiduautos rusikaga näkku löömises; 11.
2. Sergey Makarchev tunnistati

§ 200lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi süüdi järgmistes tegudes: 11.4.1.

A.S. suhtes toime pandud röövimises; 11.4.

1. M.H.
2. märtsil
3. aastal 1 grammi amfetamiini röövimises; 11.4.
4. M.H.
5. märtsil
6. aastal 60 euro röövimises; 11.
7. Sergey Makarchevile mõisteti kannatanu M.H. vastu
8. märtsil
9. a toime pandud kuritegude eest eraldi karistused ja jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 11.6.

Sergey Makarchev tunnistati

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi R.H.

1. a alguses vägivallaga nende isikute nimede avaldamise nõudmises, kellel võiks olla narkootilisi aineid; 11.
2. Sergey Makarchevile mõisteti kannatanu R.H. suhtes
3. aasta alguses toime pandud kuritegude eest eraldi karistused ja jäeti kohaldamata

§ 63lg 1; 11.8.

Sergey Makarchevile mõisteti

§ 63

lg-t 2 kohaldades

§ 121lg 1 ja § 136 lg 1 järgi eraldi karistused; 11.9.

Sergey Makarchevile mõisteti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristused; 11.10.

Sergey Makarchevilt mõisteti menetluskulu katteks välja 8268 eurot 10 senti. 6

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 12.
2. mõista Sergey Makarchev

§ 255lg 1 järgi õigeks; 12.2.

mõista Sergey Makarchev

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks resolutiivosa punktis 11.2 nimetatud teos, jättes süüdistatavale

§ 184lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse 5 aastat vangistust muutmata; 12.3.

mõista Sergey Makarchev

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks selles, et ta andis 2014.

a detsembris või

1. a jaanuaris R.K. ühel korral 2-3 grammi amfetamiini; võttis R.K. selle eest 100 eurot ja andis selle raha eest saadud 5 grammi amfetamiini tuvastamata isikule; 12.
2. mõista Sergey Makarchev

§ 121lg 1 järgi õigeks resolutiivosa punktis 11.3 nimetatud teos; 12.5.

tunnistada Sergey Makarchev kannatanu A.S. suhtes toime pandud teos süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; 12.6.

mõista Sergey Makarchev R.H.

1. märtsil
2. aastal 1 grammi amfetamiini röövimises

§ 200

lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi õigeks ja tunnistada ta selles teos süüdi

§ 199lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 järgi; 12.7.

tunnistada Sergey Makarchev R.H.

1. märtsil
2. aastal 60 euro äravõtmises süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; 12.8.

tunnistada Sergey Makarchev

§ 120lg 1 järgi süüdi selles, et ta nõudis 2015.

a alguses R.H. vägivallaga nende isikute nimede avaldamist, kellel võiks olla narkootilisi aineid (selles, et Sergey Makarchev nõudis 2015. aasta alguses R.H. amfetamiini üleandmist, jääb süüdistatav süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi); 12.9.

mõista Sergey Makarchevile

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi karistuseks 5 (viis) aastat vangistust (nende tegude eest, milles Sergey Makarchev tunnistatakse süüdi

§ 199

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7, § 120 lg 1 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi; see karistus hõlmab ka üksnes

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritavaid tegusid); 12.10.

mõista Sergey Makarchevile

§ 64lg 1 alusel liitkaristus 9 (üheksa) aastat vangistust; 12.11.

mõista Sergey Makarchevile

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 11 (üksteist) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat karistust kriminaalasjas nr 1-14-5282 tehtud Tartu Maakohtu 17. veebruari 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 68

lg 1 alusel lugeda Sergey Makarchevi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest

1. mail 2015; 12.
2. mõista Sergey Makarchevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 6335 (kuus tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot 45 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 1932 eurot 65 senti) riigi kanda.
3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja järelduse, mille kohaselt andis Sergey Makarchev S.B. narkootilisi aineid ka
4. a märtsist kuni juuli keskpaigani igapäevaselt 5 grammi kaupa.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus Sergey Makarchevit puudutavas osas muutmata. 7
6. Sergey Makarchevi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
7. Jätta Sergey Makarchevi kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 840 eurot menetluskuluna riigi kanda. ***
8. Tühistada maakohtu otsus TIINA VALDASE suhtes osas, millega: 17.
9. Tiina Valdas tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 17.2.

Tiina Valdas tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et tema: 17.2.1.

sai

1. juulil 2014 Vladimir Gavrilinilt Tartus Linda 6 maja juures narkootilist ainet (kas amfetamiini või ecstasy tableti); 17.2.
2. sai
3. a suve lõpus Vladimir Gavrilinilt Tartus haiglas vähemalt ühe ecstasy tableti; 17.2.
4. sai
5. a suve lõpus Vladimir Gavrilinilt viiel korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti, s.o kokku 12 tabletti; 17.
6. Tiina Valdas tunnistati

§ 200lg 2 p-de 2 ja 7 järgi süüdi ja teda karistati kannatanu A.A.

lt narkootilise aine röövimise eest; 17.4. Tiina Valdasele mõisteti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristused; 17.5.

Tiina Valdaselt mõisteti menetluskulu katteks välja 5913 eurot 50 senti.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 18.
2. mõista Tina Valdas

§ 255lg 1 järgi õigeks; 18.2.

mõista Tiina Valdas

§ 184lg 2 p 2 järgi õigeks osaliselt, s.o: 18.2.1.

käesoleva otsuse resolutiivosa punktides 17.2.1–17.2.3 nimetatud tegudes ja 18.2.

1. maakohtu otsuses käsitlemata süüdistuses, mille kohaselt ta andis ajavahemikul
2. a detsembrist kuni
3. a jaanuarini Tartus Anne 44 söögikohas „Kähkukas“ T.P. vähemalt viiel korral ühe tarvitamiskoguse amfetamiini ehk kokku vähemalt viis tarvitamiskogust amfetamiini; 18.
4. tunnistada Tiina Valdas

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi süüdi kannatanu A.A.

lt narkootilise aine väljapressimises; 18.4. mõista Tiina Valdasele

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tiina Valdase eelvangistuses oldud aeg 18.–

1. juunini 2015, s.o kaks päeva, määrates kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust; 18.
2. mõista Tiina Valdasele

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 5 (viis) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, suurendades käesoleva otsusega mõistetavat vangistust kriminaalasjas nr 1-13-10333 tehtud Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra. Vangistuse kandmise algust lugeda Tiina Valdase saabumisest kinnipidamisasutusse. 8 18.
3. mõista Tiina Valdaselt Eesti Vabariigi kasuks välja 4300 (neli tuhat kolmsada) eurot 70 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 1612 eurot 80 senti) riigi kanda.
4. Muus osas jätta maakohtu otsus Tiina Valdast puudutavas osas muutmata.
5. Tiina Valdase ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
6. Jätta Tiina Valdase kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 840 eurot menetluskuluna riigi kanda. ***
7. Tühistada maakohtu otsus VICTOR LUKI suhtes osas, millega: 22.
8. Victor Lukk tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 22.2.

Victor Lukk tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 200lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi; 22.3.

Victor Lukk tunnistati

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi selles, et tema: 22.3.1.

andis

1. a oktoobrist kuni
2. a jaanuari lõpuni Tartus A.U. viiel korral keskmiselt 4 grammi kaupa kokku 20 grammi amfetamiini; 22.3.
3. andis
4. a kevadel Tartus R.H. le kahel korral kokku neli tarvitamiskogust amfetamiini; 22.3.
5. sai Vladimir Gavrilinilt 20 grammi ja neli tarvitamiskogust amfetamiini; 22.
6. Victor Lukile mõisteti

§ 64lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liitkaristused; 22.5.

Victor Lukilt mõisteti menetluskulu katteks välja 7416 eurot.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 23.
2. mõista Victor Lukk

§ 255lg 1 järgi õigeks; 23.2.

mõista Victor Lukk

§ 200lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi õigeks; 23.3.

mõista Victor Lukk

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks käesoleva otsuse resolutiivosa punktides 22.3.1–22.3.3 nimetatud tegudes; 23.4. mõista Victor Lukile

§ 64lg 1 järgi liitkaristus 1 (üks) aasta vangistust; 23.5.

mõista Victor Lukile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust, lugedes käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kaetuks Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4675 mõistetud karistusega.

§ 65lg 1 teise lause alusel arvata liitkaristusest maha Tartu Maakohtu 5.

oktoobri

1. a otsuse järgi täielikult ära kantud vangistus 1 aasta 7 kuud, lugedes Victor Luki karistuse kantuks; 23.
2. vabastada Victor Lukk viivitamatult vahi alt; 23.
3. mõista Victor Lukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 1854 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend neli) eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 5562 eurot) riigi kanda. 9
4. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja järelduse, mille kohaselt andis Viktor Lukk A.M. amfetamiini rohkem kui 45 grammi (suurusjärgus 60–150 grammi).
5. Muus osas jätta maakohtu otsus Victor Lukki puudutavas osas muutmata.
6. Victor Luki kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
7. Jätta Victor Luki kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 592 eurot 80 senti menetluskuluna riigi kanda. ***
8. Tühistada maakohtu otsus RELICA SULE suhtes osas, millega: 28.
9. Relica Sulg tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255lg 1 järgi; 28.2.

Relica Sulele mõisteti

§ 64lg 1 alusel liitkaristus; 28.3.

Relica Sulelt mõisteti menetluskulu katteks välja 8073 eurot 50 senti.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 29.
2. mõista Relica Sulg

§ 255

lg 1 järgi õigeks, jättes muutmata nii Relica Sulele

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse; tema poolt kandmisele kuuluva vangistuse kestusega 3 aastat 7 kuud 9 päeva kui ka otsustuse jätta see karistus

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel kohaldamata; 29.2.

mõista Relica Sulelt Eesti Vabariigi kasuks välja 4682 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend kaks) eurot 30 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 3391 eurot 20 senti) riigi kanda. Määrata, et Relica Sulel tuleb menetluskulu tasuda osade kaupa, tasudes pärast ühe kuu möödumist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni üheteistkümne kuu vältel vähemalt 390 eurot kuus ja kaheteistkümnendal kuul vähemalt 392 eurot 30 senti. 30. Muus osas jätta maakohtu otsus Relica Sulge puudutavas osas muutmata. 31. Relica Sule kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. 32. Jätta Relica Sule kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 760 eurot 80 senti menetluskuluna riigi kanda. *** 33. Tühistada maakohtu otsus JELENA KRASJUKOVA suhtes osas, millega: 33.1. Jelena Krasjukova tunnistati

§ 121lg 1 järgi kaastäideviijana süüdi S.B.

1. veebruaril 2015 sõiduautos rusikaga näkku löömises; 33.
2. Jelena Krasjukovale mõisteti

§ 121

lg 1 ja § 136 lg 1 järgi eraldi üksikkaristused ja

§ 64lg 1 alusel liitkaristus; 33.3.

Jelena Krasjukova vabastati karistusest tingimisi

§ 74alusel; 33.4.

Jelena Krasjukovalt mõisteti menetluskulu katteks välja 6826 eurot 50 senti.

1. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 10 34.
2. mõista Jelena Krasjukova

§ 121lg 1 järgi õigeks resolutiivosa punktis 33.1 nimetatud teos; 34.2.

mõista Jelena Krasjukovale

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 136

lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, jättes Jelena Krasjukova lõpliku karistuse – 11 kuud 28 päeva vangistust – muutmata; 34.3. jätta Jelena Krasjukova vangistus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust lugeda maakohtu otsuses märgitud ajast; 34.

1. mõista Jelena Krasjukovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 5806 eurot 50 senti) riigi kanda. Määrata, et Jelena Krasjukoval on õigus tasuda menetluskulu osade kaupa, makstes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks vähemalt 85 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
2. Muus osas jätta maakohtu otsus Jelena Krasjukovat puudutavas osas muutmata.
3. Jelena Krasjukova kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
4. Jätta Jelena Krasjukova kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 602 eurot 40 senti menetluskuluna riigi kanda. ***
5. Tühistada maakohtu otsus ANDREI REMETSA suhtes osas, millega: 38.
6. Andrei Remets tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 263p 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; 38.2.

määrati

§ 65lg 1 teise lause alusel kindlaks Andrei Remetsal Tartu Maakohtu 8.

augusti

1. a otsuse järgi kantud karistuse pikkus ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud 15 päeva vangistust; 38.
2. konfiskeeriti ja määrati hävitamisele Andrei Remetsa märkmik (pakend 3ARLO).
3. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 39.
4. tunnistada Andrei Remets süüdi

§ 121järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust; 39.2.

arvata Andrei Remetsa liitkaristusest (4 aastat vangistust)

§ 65lg 1 teise lause alusel maha Tartu Maakohtu 8.

augusti

1. a otsuse järgi ajavahemikus
2. augustist 2016–
3. märtsini
4. a kantud vangistus (kestusega 1 aasta 7 kuud 14 päeva) ning lugeda Andrei Remetsa kandmisele kuuluvaks vangistuseks 2 aastat 4 kuud 16 päeva. Pöörata see karistus täitmisele; 39.
5. tagastada märkmik (pakend 3ARLO) Andrei Remetsale.
6. Muus osas jätta maakohtu otsus Andrei Remetsa suhtes muutmata.
7. Andrei Remetsa kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
8. Jätta Andrei Remetsa kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 552 eurot menetluskuluna riigi kanda. 11 ***
9. Tühistada maakohtu otsus ARTUR VARUSONI suhtes osas, millega süüdistatavale mõisteti

§ 200

lg 2 p-de 2, 7 ja 8 ning § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi eraldi üksikkaristused ja jäeti kohaldamata

§ 63lg 1.

44. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega mõista Artur Varusonile

§ 63

lg-t 1 kohaldades

§ 200lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus Artur Varusoni suhtes muutmata.
2. Artur Varusoni kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
3. Jätta Artur Varusoni kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 840 eurot menetluskuluna riigi kanda. ***
4. Tühistada maakohtu otsus ANDREI GANTJOHHINI suhtes osas, millega: 48.
5. Andrei Gantjohhin tunnistati

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi kannatanu J.G.

lükkamises, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning tundis füüsilist valu ja sai näovigastused; 48.

1. Andrei Gantjohhinilt mõisteti menetluskulu katteks välja 4968 eurot.
2. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega: 49.
3. mõista Andrei Gantjohhin resolutiivosa punktis 48.1 märgitud teos

§ 121

lg 2 p 2 järgi õigeks (Andrei Gantjohhin jääb

§ 121lg 2 p 2 järgi süüdi J.G.

le noaga kahel korral tuhara piirkonda löömises). 49.

1. mõista Andrei Gantjohhinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 3974 (kolm tuhat üheksasada seitsekümmend neli) eurot 40 senti apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses tekkinud menetluskulu katteks, jättes apellatsioonimenetluse-eelse menetluskulu ülejäänud osas (summas 993 eurot 60 senti) riigi kanda.
2. Muus osas, sealhulgas Andrei Gantjohhinile

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse ja

§ 68

lg 1 alusel eelvangistusaja karistusest mahaarvamise osas, jätta maakohtu otsus Andrei Gantjohhini suhtes muutmata. 51. Mõista Andrei Gantjohhinile

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus 5 (viis) aastat vangistust, liites käesoleva kohtuotsusega mõistetavale 3 aasta 11 kuu 25 päeva pikkusele vangistusele osaliselt Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7476 mõistetud 1 aasta 11 kuu 28 päeva pikkune vangistus. Andrei Gantjohhini karistuse kandmise aja alguseks lugeda
3. juuli
5. Andrei Gantjohhini apellatsioon rahuldada osaliselt.
6. Jätta Andrei Gantjohhini kaitsjale apellatsioonimenetluses määratud 552 eurot menetluskuluna riigi kanda. ***
7. Tühistada maakohtu otsus ALEXEY SOLOPI suhtes osas, millega süüdistatav tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 22

lg 3–§ 136 lg 1 järgi, talle mõisteti 12

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus ja see jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata.

55. Teha eelmise punktiga tühistatud osas uus otsus, millega mõista Alexey Solop

§ 136lg 1–§ 22 lg 3 järgi õigeks.

(Alexey Solop vabaneb sellega kõikidest temale selles kriminaalmenetluses esitatud süüdistustest.)

1. Alexey Solopi kaitsja apellatsioon rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt Alexey Solopi kasuks välja 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks (sh 3000 eurot apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluses ja 240 eurot apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu eest).
3. Alexey Solopi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. ***
4. Jätta maakohtu otsuse põhiosast läbivalt välja kõik viited sellele, et Vladimir Gavrilin, Sergei Sõštšikov, Sergey Makarchev, Tiina Valdas, Relica Sulg ja Victor Lukk olid kuritegeliku ühenduse liikmed. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatavate advokaadist kaitsjad, samuti kannatanud, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Eesti Vabariik kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isikuna võib esitada kassatsiooni ka ilma advokaadist esindaja vahenduseta. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Maakohtu otsuse resolutiivosa – süüdistatavate süüditunnistamise ja karistamise osas tehtud otsustused
5. Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a otsusega tunnistati V. Gavrilin süüdi ja teda karistati

§ 256

lg 1 järgi 10 aasta, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 9 aasta, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 6 aasta, § 200 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi 6 aasta, § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta, § 136 lg 1 järgi 1 aasta, § 120 lg 1 järgi 1 aasta, § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu, § 424 järgi 1 aasta ning 13 § 4231 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Gavrilinile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 15 aastat vangistust, mille alguseks loeti

§ 68lg 1 alusel 5.

mai 2015. Veel tunnistati V. Gavrilin süüdi

§ 349

järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 80 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot.

§ 66

lg-te 1 ja 3 alusel anti süüdistatavale võimalus tasuda rahaline karistus ositi kümne kuu jooksul, makstes iga kuu

1. kuupäevaks vähemalt 80 eurot. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega V. Gavrilinile kriminaalasjas nr 1-13-10070 mõistetud rahaline karistus jäeti täitmiseks iseseisvalt. 1.1.S. Sõštšikov mõisteti süüdistustes

§ 189

lg 1, § 266 lg 1 ja § 348 järgi õigeks tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Süüdi tunnistati ja karistati teda

§ 255

lg 1 järgi 6 aasta, § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 5 aasta, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 5 aasta, § 200 lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi 4 aasta, § 121 järgi 3 aasta, § 136 lg 1 järgi 1 aasta, § 199 lg 2 p 9 järgi 2 aasta 6 kuu ja § 263 p 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 11 aastat vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi kanda 10 aastat 11 kuud 27 päeva alates

1. juunist
2. a. 1.2.S. Makarchev tunnistati süüdi ning teda karistati

§ 255

lg 1 järgi 6 aasta, § 184 lg 2 p- de 1 ja 2 järgi 5 aasta, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 5 aasta, § 200 lg 2 p-de 2, 4, 7 ja 8 järgi 4 aasta, § 121 lg 1 järgi 1 aasta ja § 136 lg 1 järgi 1 aasta pikkuste vangistustega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 11 aastat vangistust.

Seda karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 17.

veebruari 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5282 mõistetud vangistuse kandmata osa 2 aasta 11 kuu 27 päeva võrra ning liitkaristuseks saadi 13 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti S.

Makarchevi karistusaja alguseks

1. mai
2. 1.3.T. Valdas tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255

lg 1 järgi 4 aasta 6 kuu, § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta, § 22 lg 3 - § 214 lg 2 p 1 järgi(

§ 22

lg 5 ja § 60 alusel) 3 aasta ning § 200 lg 2 p-de 2 ja 7 järgi 3 aasta pikkuste vangistustega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti temale liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, millest kandmisele kuuluvaks jäi

§ 68

lg 1 alusel 4 aastat 5 kuud 28 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust T.

Valdasele Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 13-10333 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 aasta 10 kuu võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 6 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. 1.4.V. Lukk tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255

lg 1 järgi 4 aasta 6 kuu, § 184 lg 1 järgi 1 aasta, § 200 lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi 3 aasta ning § 266 lg 2 p 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel moodustati kogumis Tartu Maakohtu 5.

oktoobri 2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4675 mõistetud ja kandmata karistusega 1 aasta 7 kuud vangistust V. Luki liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 teise lause alusel arvati kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o

1. oktoobri
2. a otsuse järgi ajavahemikel 5.-
3. detsember 2014 ja
4. juuni 2015 –
5. detsember 2016 ära kantud karistus 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust ning karistusest jäeti V. Lukile alates kohtuotsuse kuulutamisest
6. detsembril 2016 kanda 2 aastat 11 kuud 7 päeva vangistust. V. Lukile
7. jaanuari
8. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1- 13- 10336 mõistetud rahaline karistus jäeti iseseisvaks täitmiseks. 14 1.5.R. Sulg tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 255

lg 1 järgi 3 aasta ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 4 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 4 aastat vangistust, milles

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse mahaarvamisel jäi kandmisele 3 aastat 7 kuud 9 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. R. Sulge kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2¹ ja 8 nimetatud kohustusi. 1.6.J. Krasjukova tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 136

lg 1 järgi 1 aasta ning § 121 lg 1 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja kandmisele kuuvaks vangistuseks jäi 11 kuud 28 päeva.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata ning süüdistatavat kohustati järgima

§ 75lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja lg 2 p-des 2¹ ja 8 sätestatud kohustusi.

1.7.A. Remets tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3 aasta, § 348 lg 1 järgi 10 kuu ning § 263 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 järgi eelvangistuse maha arvamisel jäeti kandmisele kuuluvaks vangistuseks 3 aastat 5 kuud 25 päeva.

§ 65lg 1 alusel moodustati liitkaristus A.

Remetsale praeguses kriminaalasjas karistuseks mõistetud vangistusest ja

1. augusti
2. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6759 karistuseks mõistetud 2 aasta 5 kuu 22 päeva pikkusest vangistusest ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65lg 1 teise lause alusel arvati liitkaristusest maha 8.

augusti

1. a kohtuotsuse järgi
2. augustist
3. detsembrini
4. a ära kantud karistus 4 kuud 15 päeva vangistust. Kandmisele kuuluvaks vangistuseksmäärati 3 aastat 7 kuud 15 päeva alates
5. detsembrist
6. a. 1.8.A. Varuson tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 200

lg 2 p-de 2, 7 ja 8 järgi 3 aasta, § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 4 aasta ja § 424 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, millest

§ 68

lg-t 1 kohaldades jäeti kandmisele 3 aastat 11 kuud 26 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati A.

Varusoni karistust talle

1. märtsi
2. a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1- 15- 2209 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 aasta 11 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel liideti sellele karistusele A.

Varusonile Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9532 mõistetud karistus 3 aastat 4 kuud vangistust ning tema liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust.

§ 65lg 1 teise lause alusel arvati sellest karistusest maha 31.

oktoobri

1. a kohtuotsuse järgi
2. oktoobrist
3. detsembrini
4. a ära kantud karistus kokku 1 kuu 22 päeva vangistust ning A. Varusonile kandmisele kuuluvaks karistuseks jäeti 6 aastat 10 kuud 2 päeva vangistust alates
5. detsembrist
6. a.

§ 83lg 1 ja § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeeriti ja määrati hävitamisele A.

Remetsa märkmik. 1.9.A. Gantjohhin tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 214

lg 2 p 4 järgi 4 aasta ja § 121 lg 2 p 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.

Gantjohhini eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. A. Gantjohhini suhtes kohaldati kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 15 1.10. A. Solop mõisteti

§ 121järgi õigeks Kr

MS § 301 ja § 309 lg 2 alusel seoses prokuröri loobumisega süüdistusest. Süüdi tunnistati ta

§ 22

lg 3 – § 136 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäeti kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 27.

augusti 2015. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkune vangistus ning kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõisteti A. Solopi liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Apellatsioonimenetluse piirid 2. Tartu Maakohtu otsuse vaidlustasid 15 apellanti – kõik üksteist kaitsjat ning süüdistatavad V. Gavrilin, S. Sõštšikov, S. Makarchev ja T. Valdas. 2.1.KrMS § 331 lg 2 näeb ette, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. See tähendab, et edasikaebuste esitamine maakohtu otsuse peale ei käivita ringkonnakohtus süüdistuse teistkordset täiemahulist arutamist (uut esimese astme kohtumenetlust), vaid apellatsioonimenetluses kontrollib kõrgem kohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust üksnes apellatsioonides taotletu raamides. 2.2. Juhindudes KrMS § 331 lg-st 3 ja § 340 lg-test 1 ja 3 tuleb ringkonnakohtul omaalgatuslikult apellatsiooni piire teatud juhtudel laiendada. KrMS § 340 lg 1 näeb ette, et apellatsioonimenetluse piire peab laiendama konkreetse apellandi jaoks juhul, kui tehakse kindlaks selline süüdistatava olukorda raskendav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, millele ei ole apellatsioonis viidatud. KrMS § 331 lg-st 3 ja § 340 lg-st 3 tuleneb, et ringkonnakohtul tuleb apellatsioonimenetluse piire laiendada ka kriminaalasjas teistele süüdistatavatele, kui tuvastamist leiab nende olukorda raskendav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Sellisel juhul peab apellatsioonikohus tegema uue lahendi sõltumata sellest, kas teised süüdistatavad on üldse apellatsioonõigust kasutanud või milline on nende apellatsiooni taotlus. 2.3. Arutades apellatsioonide alusel kriminaalasja nr 1-15-9694, tuvastas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium mitmed materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise juhud, millega on süüdistatavate olukorda raskendatud. Sellest tingituna väljub ringkonnakohus mõnelgi juhul KrMS § 331 lg-st 3 ning § 340 lg-test 1 ja 3 juhindudes apellatsioonide piiridest, põhjendades iga konkreetse süüteo juures, milles seisnes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ja/või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Maakohtu otsuse vastavus seaduse (KrMS § 3051 lg 1) nõuetele

1. a)Apellantide seisukohad 3. Mitmed apellandid on teinud kriitikat maakohtu otsuse aadressil. Kuivõrd etteheited on paljuski samased, siis ei hakka ringkonnakohus eraldi välja tooma, millise väite üks või 16 teine apellant esile tõi. Kolleegium märgib üksnes kokkuvõtlikult ära süüdistatavate ja nende kaitsjate põhilised argumendid. 3.1.Apellandid leiavad, et kohtuotsus on absurdselt pikk, see ei ole jälgitavalt struktureeritud ja on lugejale arusaamatu, mistõttu on selle vaidlustamine raskendatud. Selliselt on rikutud süüdistatavate kaitseõigust. Kohtuotsuses on ka tohutult palju kordusi ja ilukirjanduslikke väiteid. Tundub, et kohtunik ei ole olnud suuteline eristama olulist ebaolulisest. 3.2.Kohtuotsuse suurele mahule vaatamata on see apellantide hinnangul põhjendamata. Ehk siis kohus ei ole järginud KrMS § 3051 lg 1 nõudeid. Kohtuotsuse põhjendamatus on oluline kriminaalmenetlusnormi rikkumine, mis toob KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohtuotsus kujutab endast paljuski tunnistajate ütluste refereeringut. Sellele ei järgne tõendite analüüsi ega põhjendusi. Pigem on tegemist tõendite vaba ümberjutustamisega. Kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Ka on maakohus jätnud otsuses vastamata kaitsjate argumentidele. Kohtuotsuse põhjendusi lugedes jääb kohati mulje, nagu ei oleks kaitsjaid kohal olnud, st nad olid kohtu jaoks nähtamatud.
2. b)Prokuratuuri seisukoht 4. Ringkonnakohtus 20. septembril 2017 toimunud kohtuistungil prokuratuuri esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Tamm apellantide kriitikaga ei nõustunud. Ta leidis, et vaidlustatud kohtuotsus on ehk tõesti liiga pikk, kuid selle põhistused on siiski selged ja arusaadavad. Kindlasti ei ole esimese astme kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust oluliselt KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Apellantide mittenõustumine maakohtu põhjendustega ei ole käsitletav kohtuotsuses põhjenduste puudumisena.
3. c)Kolleegiumi seisukoht 5. Erinevalt prokurörist jagab ringkonnakohus paljuski apellantide kriitikat maakohtu otsuse aadressil. 6. Kohtuotsus on äärmiselt mahukas, kokku 633 lk (otsuse venekeelses tõlkes on 704 lk). Selle tekst on aga paljuski täiesti asjakohatu. 6.1.Maakohtu otsuse koormamine ebavajaliku informatsiooniga algab juba kohtuotsuse esimestelt lehekülgedelt, s.o sissejuhatusest. KrMS § 311 näeb ette, millised andmed otsuse selles osas märgitakse. Eristada võib kahte andmete gruppi. Esiteks andmed kohtuasja kohta (p-d 4-6: süüdistatava nimi ja isikuandmed, tema karistatus ning

paragrahv, lõige ja punkt, mille järgi isikut süüdistatakse). KrMS § 311 p 4 järgi on kirjapanemist vajavateks isikuandmeteks süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning töökoht või õppeasutus. Teiseks andmegrupiks on kriminaalasja läbivaatamist puudutav info (KrMS § 311 p-d 2-3: otsuse teinud kohtu nimetus ja kohtukoosseis ning prokuröri, kaitsja, tõlgi ning kohtuistungi sekretäri ees- ja perekonnanimi, samuti kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht), p 1 kohaselt märgitakse ära ka kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel. Vaidlustatud kohtuotsuses on sissejuhatava osa pikkuseks 13 lehekülge, kusjuures kohtuasja andmete osas sisaldab see rohkelt tarbetut informatsiooni. Näiteks on kohus ilmaaegselt kajastanud andmeid süüdistatavate kodakondsuse, keele, hariduse ja erinevate aastate keskmiste päevasisstulekute kohta; 17 samuti on liigselt üksikasjalikult ära toodud karistusandmed (nii kriminaal- kui väärteokaristused koos karistuse mõistmise täpse käigu äranäitamisega, kusjuures mitmel juhul on maakohus välja toonud ka teokirjeldused). Ringkonnakohus leiab, et kuigi juhindudes KrMS § 311 p-st 5 tuleb sissejuhatuses ära näidata süüdistatavate karistusandmed, mis on kantud karistusregistrisse ja ei ole sealt kustutatud, ei tohi seda teha nii ülepaisutatud mahus, nagu tegi maakohus. Nimelt on piisav varasemate kustumata karistuste arvu nimetamine ning ühe või paari viimase otsuse andmete (kvalifikatsioon, mõistetud karistus) märkimine. Viimase otsuse andmete kajastamine on oluline eeskätt juhul, kui varasema otsusega mõistetud karistus on täielikult või osaliselt kandmata ja isikule tuleb mõista liitkaristus. Seda, et esimese astme kohus on ära märkinud ka süüdistatavate kahtlustatavana kinnipidamise ajad ning neile tõkendi vahistamise kohaldamise, peab kohtukolleegium iseenesest õigeks, vaatamata asjaolule, et KrMS taolise info kirjapanemist ei nõua. On ju võimalik, et kohtuotsuse põhiosa otsusele ei lisatagi. Sellisel juhul on kohtuotsuse resolutiivosas tõkendi või eelvangistuse kohta märgitu otsuse sissejuhatava osa alusel kontrollitav. Küll on maakohus aga täiesti ülearuselt välja toonud, milliste määrustega süüdistatavate vahistamisi pikendati ja vahistuse põhjendatust kontrolliti ning millal süüdistatavad kohtu alla anti. 6.2.Kolleegium märgib, et ka maakohtu otsuse põhiosas on massiivselt täiesti tarbetut teksti, mis üksnes raskendab otsuse lugemist. Suurem osa kohtuotsuse põhiosast on ülearune ja teeb otsuse jälgitavuse aspektist üksnes halba. Rohkesti on korduvat teksti ning juba eelnevalt kirjapandud tõendite ja seisukohtade taasesitamist, sealhulgas on hulgaliselt kajastatud selliseid tõendeid, milliste asjassepuutuvuses on alust kahelda. Näiteks: 1) lk-del 144, 174, 266, 274, 372-373, 602 on kohus tõendanud, et S. Sõštšikovi elukoht oli Tartus XX (vaidlust selles küsimuses ei olnud); 2) lk-del 323, 329, 333 on kohus põhjendanud, et T. Valdas töötas teatud perioodil kiirsöögikohas Kähkukas (vaidlusküsimuseks see ei olnud); 3) lk-del 3, 129, 134, 137, 147, 252, 256, 259, 270, 314, 321, 352, 352-353, 355, 547 ja 549 on maakohus ära märkinud väärteootsuse andmed, millega V. Gavrilinit karistati

1. juulil 2014, a liiklusõnnetuse põhjustamise eest, selgub tema karistus (rahatrahv) ja seegi, et trahv on tasumata; 4) lk-del 3, 54, 59, 425, 433, 442, 461, 488 ja 545 kajastab kohus V. Gavriliniga seoses ühte politseis registreeritud juhtumit; 5) lk-del 82-83, 199-200, 204-205, 208-209, 285- 286, 290-291, 294-295 (à üks lehekülg) on kajastatud identselt
2. aprilli
3. a sündmuskoha vaatlusprotokolli S. Makarchevi elukoha Tartus XX korterelamu keldriruumide vaatluse kohta ning
4. aprilli
5. a ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamust; 6) lk-del 80-82, 197-199, 283-285 refereerib maakohus
6. septembri
7. a jälitustoimingu protokolli V. Gavrilini, S. Makarchevi ja M.H. varjatud jälgimise kohta. Punktides 5 ja 6 nimetatud tõendid on kahtlemata ka asjakohased, kuid nende väljatoomine otsuses ikka ja jälle uuesti ja uuesti põhjendatud ei ole. Ringkonnakohus toonitab ka, et selliseid korduseid on otsuses veel ja veel. Taolised mõttetud kordamised ja asjakohatute tõendite kajastamised kogumis teevad kohtuotsuse raskesti loetavaks ning maakohtu siseveendumuse kujunemise mitmeski kohas üksnes raskustega jälgitavaks, nagu on asjakohaselt leidnud ka apellandid. Kusjuures otsuse lugemise muudab keerukamaks ka viis, kuidas maakohus kajastab isikuliste tõendiallikate ütlusi. Nimelt alustab maakohus isikute ütlusi välja tuues paljudel puhkudel absoluutselt iga lauset selliselt „(isiku nimi) ütluste kohaselt ...“ Näiteks M.R. ütlusi otsuse lk-del 461-462 kirjeldades on kohus kirjutanud „M.R. ütluste kohaselt …“ kahekümne seitsmel korral, A.A. ütluste puhul kahekümne ühel korral (kohtuotsuse lk 450-451), jne, jne. 6.3.Palju ebavajalikku on ka maakohtu otsuse resolutiivosas. Näiteks on maakohus, jättes kohtuotsuse põhiosas ära näitamata, millised on süüdistatavatel kriminaalmenetluses 18 tekkinud kulud ja kelle kanda need jäävad, teinud seda kummastaval kombel resolutiivosas, s.o viinud mõningad äärmiselt napid põhjendused just sinna. Nii võib resolutiivosast lugeda, millised menetluskulud (s.o eraldi kuluartiklitena) süüdistatavatel tekkisid, miks maakohus jättis V. Lukilt, A. Remetsalt, A. Varusonilt, A. Solopilt ja A. Gantjohhinilt sundraha väljamõistmata; miks kohus jättis J. Krasjukova, V. Luki ja R. Sule kaitsjate kohtusse ilmumisega seondunud sõidukulud täielikult riigi kanda; miks kohus võimaldas KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatavatel J. Krasjukoval ja R. Sulel tasuda neilt väljamõistetavad menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Ringkonnakohus ei pea õigeks põhistuste viimist resolutsiooni. Tegemist on kohtuotsuse olulisima osaga, kuivõrd see annab teada, millise otsuse kohus langetas, samuti toimub selle alusel lahendi täitmine. Seega peab resolutiivosa tekst olema võimalikult lihtne, üheselt mõistetav ja see tuleb hoida vaba kõigest, mis ei ole seaduses ette nähtud või vahetult vajalik resolutsiooni funktsioonist tulenevalt. Ehk siis kokkuvõtvalt öelduna peavad selles kajastuma vaid järeldused KrMS §- s 306 sätestatud küsimustes. Seega oleks maakohus pidanud otsuse resolutiivosas kajastama üksnes kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsustust, nagu selle näeb ette KrMS § 313 lg 1 p 12, ja mitte vastavaid põhjendusi koos menetluskulu artiklite eraldi äranäitamisega. Veel peab mainima, et resolutiivosas on maakohus teinud ka eraldi alajaotuse „Kohtuotsuse koopia kätteandmine“. Ringkonnakohus leiab, et absoluutselt ebavajalik on tuua resolutiivosas välja, kellele kohus kohtuotsuse koopia või väljatrüki edastab ning kuidas toimub süüdistatavatele kohtuotsuse tõlke edastamine. Tegemist on maakohtu toimingutega kohtuotsuse kuulutamise ja teatavaks tegemise järgselt (KrMS § 317) ning nende üksikasjaline kajastamine lahendis on ebavajalik. Taoline tarbetu info edastamine on kohtuotsuse mahtu suurendanud peaaegu ühe lehekülje võrra. Seda, et eksitav on esitada resolutsioonis teavet, mis seaduse kohaselt peab sisalduma kohtuotsuse põhiosas või sissejuhatuses (või mida ei peaks kohtuotsuses üldse ära märkima), on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud praeguses kriminaalasjas vaidlustatud kohtuotsuse kirjutanud kohtunikule oma
8. juuni
9. a otsuses nr 3-1-1-4313, p-d 40-
11. Edasi nõustub ringkonnakohus apellantidega selleski, et vaatamata kohtuotsuse väliselt suurele mahule jäävad kohtu põhistused ja tõendite analüüs pahatihti lubamatult nappideks, sh on esimese astme kohus korduvalt jätnud vastamata kaitsjate argumentidele. Täpsed viited teeb kriminaalkolleegium oma otsuses konkreetseid süüdistusi kajastades.
12. Eeltoodut silmas pidades leiab kriminaalkolleegium sarnaselt apellantidega, et praeguses asjas rikkus maakohus KrMS § 3051 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse põhistamise kohustust. See ei tähenda aga, et kõnealune lahend tuleks lugeda tervikuna põhistamatuks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, nagu leiavad mitmed apellandid. 8.1.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt on kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine käsitatav üldjuhul – sealhulgas näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või veenvuse korral – kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 339 lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses „põhjenduse puudumisena“. Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute „põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisena on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuni
14. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p-d 699 ja 700). 19 8.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iga süüdistust puudutavalt oma põhjendused (olgugi need puhuti ebapiisavad) esitanud ning samuti on kohtu seisukohad ja järeldused otsuse tähelepanelikule ning kannatlikule lugejale siiski jälgitavad ning suurest tekstimassist eraldatavad. Seega on esimese astme kohtu otsuse põhistusvead käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
15. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks (vt
16. juuni
17. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 700 ja
18. detsembri
19. a otsus nr 3-1-1-65-14, p 20). Praeguses asjas vastab ringkonnakohus küsimusele, kas ta saab asja lahendada ise, jaatavalt. Vead maakohtu otsuse põhistamisel ei mõjutanud esimese astme kohtus toimunud tõendite uurimise seaduslikkust ega takista ringkonnakohtul neid tõendeid KrMS § 15 lg 2 p 2 alusel avaldada ja otsuses neile tugineda. Samuti leiab kolleegium, et taolise mahuga kriminaalasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks ei oleks põhjendatud ka menetlusökonoomia seisukohalt. Ehkki menetlusökonoomia argument ei ole KrMS § 341 lg-s 3 sätestatud toimimisalternatiivide vahel valiku tegemisel esmane ega otsustav kriteerium, peab sellega siiski arvestama (vt juba viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 707).
20. Viimaseks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellelegi, et maakohtu otsuse ebamõistlikule pikkusele võis kaasa aidata ka süüdistuste võrdlemisi kehvapoolne kvaliteet. 10.
21. Kõigepealt ei pea kolleegium õigeks seda, et prokuratuur (ja prokuratuuri eeskujul ka maakohus) on korduvalt formuleerinud süüdistused, kus süüdistatavatele heidetakse ette kuritegude toimepanemist grupis, iga süüdistatava osas eraldi. Ühe näitena võib välja tuua V. Gavrilinile

§ 121lg 2 p 3, § 136 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi ning S.

Makarchevile ja J. Krasjukovale

§ 121

lg 1 ja § 136 lg 1 järgi esitatud süüdistused kuriteos, milles kannatanuks oli A.B. . Nimelt on süüdistus kirjutanud ühe ja sama süüdistusteksti identses sõnastuses välja kuus korda, s.o

§ 121ja § 136 järgi esitatud süüdistused kajastuvad eraldi kirjapanduna nii V.

Gavrilinile, S. Makarchevile kui J. Krasjukovale esitatud süüdistuste all. Ehk siis kuigi prokuratuur oleks saanud esitada süüdistuse ühel korral ühtse teokirjeldusena poole lehekülje suurusel pinnal, tegi ta seda kuuel korral ja kokku kolmel leheküljel. 10.2. Süüdistuste kohta peab veel märkima, mitmed selle osad sisaldavad tarbetut teksti, s.o õiguslikult irrelevantsete asjaolude kirjeldamist. Vaid paari näitena olgu nimetatud S. Sõštšikovile ja A. Varusonile

§ 214lg 2 p-de 1 ja 4 järgi esitatud süüdistus, milles kannatanuks oli R.K.

; samuti S. Makarchevile ja V. Gavrilinile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistused Tartus Annelinnas Kivilinna kooli hoovis puu juurde peidetuna 50 g amfetamiini hoidmises, mille S. Makarchev andis sealt M.H. . Prokuratuuri taoline toimimisviis on kaasa toonud maakohtu püüu tõendada neidki asjaolusid, aidates selliselt kaudselt kaasa mahuka 633-leheküljelise kohtuotsuse moodustumisele. Samas ei õigusta prokuratuuri vead maakohtu eksimusi. 10.

1. Väljatoomata jätta ei saa sedagi, et süüdistuse tekstis on läbivalt kasutatud väga pikki ja keeleliselt vigaseid lauseid. Näiteks V. Gavrilinile, S. Makarchevile ja J. Krasjukovale esitatud süüdistuses, kus kannatanuks oli A.B. , on lause, mis võtab enda alla üksteist rida. 20 Taoliselt on see jõudnud ka maakohtu otsusesse. Ja see on vaid üks näide paljudest. Ringkonnakohus märgib, et kuigi põhimõtteliselt on eesti keeles muidugi võimalik sidesõnade ja komade abil moodustada kuitahes pikki liitlauseid, on selliseid tervet juttu hõlmavaid lauseid raske mõista. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmes lahendis tauninud praktikat formuleerida süüdistuse tekst võimalikult väikese arvu lausetega ja koondada igasse lausesse palju erinevaid mõtteid. Ülipikkade mitmeastmeliste lausete kasutamine ning nendes mahuka informatsiooni edastamine muudab süüdistuse teksti lugemise aeganõudvaks, vähendab selle arusaadavust ja võib põhjustada mitmetimõistetavusi. Seetõttu tuleb nii süüdistusaktis kui ka kohtuotsuses kasutada normaalse struktuuriga lauseid, mille lugemine ei tekita mõttekatkestusi (vt
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3- 1-1-116-06, p 28 ja
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 51). Oma otsuses formuleerib ringkonnakohus keeleliselt ümber eranditult kõik süüdistused. V. Luki süüdistus

§ 184lg 1 järgi a) Süüdistus 11.

Süüdistuse kohaselt käitles V. Lukk alates 2014. a oktoobrist kuni 2015. a kevadeni kuritegeliku ühenduse liikmena kokku vähemalt 65 g ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini, s.o suures koguses narkootilist ainet. Selle amfetamiini sai V. Lukk edasimüümiseks V. Gavrilini käest selliselt, et: - 2014. a oktoobrist kuni 2015. a jaanuari lõpuni Tartus Mäe tn ja Peetri tn piirkonnas sai vähemalt 6 g; - 2014. a oktoobrist kuni 2015. a jaanuari lõpuni Tartus Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse lähedalt puu juurest sinna peidetuna sai vähemalt 20 g; - 2014. a oktoobrist 2015. a kevadeni eeluurimisel tuvastamata kohast sai vähemalt 39 g. Eelpool nimetatud viisil enda valdusesse saadud narkootilist ainet amfetamiini andis V. Lukk edasi: - A.U. 2014. a oktoobrist kuni 2015. a jaanuari lõpuni Tartus erinevates kohtades vähemalt viiel korral keskmiselt 4 g kaupa (3, 4 ja 5

1. g)ning vähemalt 10 tarvitamiskogust, s.o kokku 20 g ja 10 tarvitamiskogust; - 2015. a kevadel Tartus erinevates kohtades andis R.H. le kahel korral ühe minigrip kilekoti amfetamiiniga, milles oli kokku vähemalt 4 tarvitamiskogust; - 2015. a jaanuarist kuni veebruari lõpuni andis Tartus erinevates kohtades A.M. vähemalt kolmekümnel korral amfetamiini, korraga keskmiselt 1,5 g (1-2 g), s.o kokku vähemalt 45 g. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 g 21
2. b)Maakohtu seisukoht ja põhjendused 12. Kohus leidis, et V. Lukk tuleb

§ 184lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Maakohtu hinnangul on kriminaalasjas mitmest erinevast allikast viiteid sellele, et V. Gavrilin andis V. Lukile edasi vähemalt 65 g ja lisaks 14 tarvitamiskogust amfetamiini, mida V. Lukk tarbis ise, kellegagi koos või andis, sh müüs, teistele edasi. 12.

1. Kohus leidis, et V. Gavrilini poolt V. Lukile amfetamiini edasiandmist tõendavad V. Gavrilini ütlused, mille kohaselt ta andis V. Lukile tema sõidutamise eest amfetamiini, mida nad tavaliselt tarbisid autos koos. V. Gavrilin ei küsinud V. Lukile antud amfetamiini eest raha. V. Gavrilini ütlustest nähtuvalt sai V. Lukk temalt amfetamiini ka pärast narkootilise aine peidikute juures käimist. Ka K.R. ütlustest nähtuvalt andis V. Gavrilin amfetamiini V. Lukile. K.R. ütluste kohaselt tarvitas ta 2-3 korral koos V. Lukiga seda amfetamiini, mida V. Gavrilin oli V. Lukile andnud. Maakohtu arvates ei ole eelkajastatud asjaoludel kahtlust selles, et V. Lukk sai V. Gavrilinilt tasuks amfetamiini selle eest, et sõidutas kuritegeliku ühenduse juhti V. Gavrilinit, temaga kaasas olnud S. Makarchevit jt isikuid. V. Lukk sai V. Gavrilinilt tasuks amfetamiini ka selle eest, et organiseeris mõneks ajaks enda asemele autojuhiks A.U. . 12.
2. Maakohus leidis A.U. ütlustele tuginevalt, et tema sai V. Lukilt nii V. Luki, V. Gavrilini, S. Makarchevi kui teistegi isikute vähemalt kümnel korral sõidutamise eest tarbimiseks korraga tarbimiskoguse, s.o kokku 10 kogust tarbimisvalmis amfetamiini. Maakohus on välja toonud ka V. Luki ütlused, milles ta tunnistab, et kui nad olid koos A.U. ga, siis kogu aeg tarvitasid narkootikume. A.U. narkootiliste ainete müümist V. Lukk eitab. 12.
3. Süüdistuse osas, mis puudutab amfetamiini andmist R.H. le, leidis kohus, et V. Luki see edasiandmistegu on jäänud tõendamata, kuivõrd R.H. muutis kohtulikul uurimisel enda ütlusi ja eitas amfetamiini saamist V. Lukilt. 12.
4. Kohtu hinnangul on tõendatud ka V. Luki poolt amfetamiini edasiandmine M.R. . M.R. ütluste kohaselt sai ta V. Lukilt kolmekümnel korral tarbimisvalmis amfetamiini, mida omandas V. Lukilt tavaliselt korraga 2-5 kotti, makstes ühe koti eest 20 eurot. Tavapärane ebaseaduslikult käideldud 1 g amfetamiinipulbri hind tänavamüügis oligi 20 eurot. Ühest grammist tarbimisvalmis amfetamiinist jätkus tavaliselt vähemalt üheks tarvitamiskorraks. Maakohus märkis, et neil asjaoludel sai A. M süüdistatav V. Lukilt kolmekümnel erineval korral 2-5 g kaupa amfetamiini suurusjärgus 60-150 g, millest jätkus tarbimiseks 60-150 korraks. 12.
5. Maakohus märkis veel, et V. Luki poolt ühekordselt V. Gavrilinilt omandatud amfetamiinikogused ei olnud niivõrd suured, et neist piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuivõrd aga pikema ajavahemiku vältel oli V. Lukil ühetaoline elustiil, ta omandas amfetamiini järjepidevalt ühest ja samast allikast, s.o V. Gavrilinilt, tarbis ning andis seda järjepidevalt ka edasi osas, millises seda jäi enda tarvitamisest üle, siis on põhjendatud lugeda V. Luki taolist käitumist hõlmatuks ühtsest tahtest. Kuna tegemist oli vähemalt
6. a lõpust kuni
7. a kevadeni väldanud ühetaolise käitumisega, siis pole kahtlust selles, et V. Lukk käitus tahtlikult ning eesmärgipäraselt V. Gavrilinilt kokku vähemalt 65 g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini omandamisel ja seda tarbimisest ülejäävas osas ka teistele edasi andes ning müües. 22 c) Apellantide väited
8. V. Luki kaitsja advokaat K. Kutsar taotleb kohtuotsuse tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises

§ 184lg 1 järgi ja palub ta õigeks mõista.

13.

1. Kaitsja arvates ei nähtu kohtulahendist, milliste tõendite alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et V. Lukk sai V. Gavrilinilt süüdistuses näidatud koguses amfetamiini. V. Gavrilin on üksnes möönnud, et ta on koos V. Lukiga narkootilist ainet tarvitanud. 13.
2. Kaitsja leiab ka, et ei ole tõendeid, mis näitaksid, et V. Lukk on V. Gavrilinilt saadud amfetamiini edasi andnud A.U. , R.H. le ja M.R. . A. U kinnitas, et ta on koos V. Lukiga amfetamiini tarvitanud, kuid suuremat kogust narkootilist ainet ta V. Luki käes näinud ei ole. Samuti ei ole ta narkootikume V. Luki käest ostnud. Ainet tarvitati koos, kui ühel neist juhtus seda olema. R.H. kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole V. Lukilt amfetamiini saanud. M.R. ütluse kohaselt on ta koos V. Lukiga korduvalt tarvitanud amfetamiini, aine välimus ja kvaliteet olid erinevad. Kellelt V. Lukk amfetamiini sai, ta ei tea. Tähelepanuta ei saa jätta, et ristküsitluse alguses A. M tunnistas V. Luki vastu vihavaenu tundmist. Samuti märkis A. M, et tarvitas regulaarselt ja suurtes kogustes amfetamiini ning sõltuvusest ei ole ta vabanenud tänini. Seega eelnimetatud isikud ei kinnita, nagu oleks V. Lukk neid pidevalt narkootilise ainega varustanud. Kuna kõik isikud tarvitasid amfetamiini regulaarselt, siis muretseti seda ilmselt mitmest erinevast allikast ning saadud ainet jagati kaaslastega. 13.
3. Kaitsja on ka seisukohal, et V. Luki tegevus ei olnud kantud ühisest tahtlusest, s.o ta tarvitas amfetamiini juhuslikult koos erinevate isikutega, ainet hankisid erinevad isikud ja erinevatest allikatest. Seega ei olnud tegemist jätkuva kuriteoga ja V. Lukk ei ole käidelnud amfetamiini suures koguses. d) Kolleegiumi seisukoht ja põhjendused
4. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsiooni mõned väited väärivad tähelepanu ning neile tuginedes tuleb maakohtu otsus V. Luki süüditunnistamises

§ 184lg 1 järgi tühistada osaliselt. Kr

MS § 331 lg-st 3 juhindudes tuleb apellatsioonimenetluse piire laiendada ka V. Gavrilinile, kuivõrd kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on tema olukorda raskendanud. Taolisi otsustusi põhistades käsitleb kolleegium V. Lukile süüks pandavaid narkootilise aine edasiandmise tegusid (I); hindab, kas V. Lukk omandas amfetamiini V. Gavrilinilt süüdistuses märgitud koguses (II); võtab seisukoha küsimuses, kas V. Luki käitumine on vaadeldav jätkuva kuriteona (III); põhjendab otsustust juhindudes KrMS § 331 lg-st 3 laiendada apellatsioonimenetluse piire süüdistatav V. Gavrilinile (IV); formuleerib kokkuvõtlikult oma positsiooni (V). I Amfetamiini edasiandmine A.U.

1. Süüdistuse kohaselt V. Lukk andis A.U. amfetamiini vähemalt viiel korral keskmiselt 4 g kaupa, s.o kokku 20 g, ja lisaks andis veel 10 tarvitamiskogust amfetamiini. 15.
2. Tartu Maakohus on leidnud, et V. Lukk andis A.U. edasi kokku vähemalt 10 tarvitamiskogust amfetamiini. Taolisele seisukohale asudes ongi kohus käsitlenud üksnes tunnistajale kümne tarvitamiskoguse üleandmise tegu ega ole hinnanud, kas süüdistatav andis A.U. edasi ka 20 g amfetamiini, nagu see on märgitud süüdistuses. 23 Ringkonnakohtu hinnangul luges esimese astme kohus oma lõppjärelduses 20 g amfetamiini üleandmise A.U. n-ö vaikimisi siiski tõendatuks. Nimelt selgub kõigepealt, et kohus ei ole V. Lukki tunnistaja A.U. 20 g amfetamiini edasiandmisteos õigeks mõistnud. 15.
3. Ringkonnakohus juhib tähelepanu KrMS § 309 lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas
4. mai
5. a otsuses asjas nr 1-16-9717 p- s 27, et KrMS § 309 lg-st 2 tulenevalt, kui kohus ei tuvasta osaliselt kohtualuse süüd süüdistuse sisuks olevate kuritegude toimepanemisel, tuleb ta selles osas õigeks mõista. 15.
6. Järeldust, et maakohus mõistis V. Luki süüdi ka 20 g amfetamiini andmises A.U. , toetab seegi asjaolu, et kokkuvõtvalt asus esimese astme kohus kohtuotsuse lk-l 309 positsioonile, mille kohaselt käitles V. Lukk narkootilist ainet koguses 65 g ja 14 tarvitamiskogust. Samasuguse ainekoguse omandamist V. Gavrilinilt ning edasiandmist pannakse talle süüks süüdistuse järgi, s.o süüdistuse kohaselt omandas V. Lukk süüdistatav V. Gavrilinilt kokku 65 g ja 14 tarvitamiskogust amfetamiini, millise koguse andis edasi eelnimetatud isikutele, s.o A.U. 20 g ja lisaks 10 tarvitamiskogust, R.H. le 4 tarvitamiskogust ja M.R. vähemalt 45 g. Tõsi, maakohus on leidnud sedagi, et osa V. Gavrilinilt saadud narkootilisest ainest tarvitas V. Lukk ise ära, mis võiski tingida kohtu arvamuse, nagu süüdistatava poolt kokku käideldud amfetamiini kogus ei muutu vaatamata edasiandmistegudest mõne äralangemisele. Otsesõnu vaidlustatud kohtuotsuses seda aga ei selgitata. Ringkonnakohus taolist lähenemist õigeks ei pea, kuivõrd, nagu juba öeldud, seob süüdistus omavahel V. Luki poolt V. Gavrilinilt saadud ja teistele isikutele edasiantud ainekogused n-ö grammise täpsusega.
7. Kohtuotsuse ebaselgusi parandades hindab kriminaalkolleegium järgnevalt, kas tõendatuks saab lugeda V. Luki poolt A.U. 20 g ja lisaks kümne tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmise. Hinnates asjaolu, kas V. Lukk on A.U. andnud ka 20 g amfetamiini, ei lähe ringkonnakohus vastuollu keeluga, mis ei luba teha süüdistatava olukorda raskendavat otsust, kui apellatsiooni esitajaks on kohtumenetluse pool, kes ei ole prokurör või kannatanu (KrMS § 340 lg 4). Nagu kolleegium juba märkis, saab vaidlustatud kohtuotsust mõista vaid selliselt, et kohus on V. Luki süüdi tunnistanud ka 20 g amfetamiini andmises V. Lukile. 16.
8. Tõenditeks, mis peaksid kinnitama, et V. Lukk andis A.U. 20 g ja kümme tarvitamiskogust amfetamiini, on A.U. ja V. Luki ütlused. Teisi tõendeid esimese astme kohus kindlaks teinud ei ole. A.U. ütlustest selguvalt vedas ta
9. a lõpus ja
10. a alguses V. Lukki, V. Gavrilinit, S. Makarchevit jt isikuid ringi V. Luki autoga. Tavaliselt viis ta need isikud Annelinna Keskuse vastas asuva Maxima kasiino juurest Prisma juurde ja vastupidi. Neid kordi oli mingi kümme, kuid täpselt ei mäleta. Vastutasuks sai ta V. Lukilt amfetamiini, mida nad tarvitasid koos kas autos või tema elukohas. Amfetamiini sai ta V. Lukilt „käsi peseb kätt“ põhimõttel, raha selle eest ei maksnud ja V. Lukk seda ka ei küsinud. Koos tarvitamine nägi välja nii, et nad võtsid grippkoti, lasksid sinna vee sisse, tõmbasid amfetamiini kumbki oma süstlasse ja süstisid (kd XIX lk 30-36). 24 V. Luki ütluste kohaselt teab ta A.U. t. Nad käisid koos poodides varastamas nii Eestis kui Soomes. A.U. ta narkootikume müünud ei ole. Kui nad koos olid, siis kogu aeg tarvitasid narkootikume (kd XXII lk 50). 16.
11. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et A.U. ütlused tõendavad V. Lukilt kümne tarvitamiskoguse amfetamiini saamist. Kuivõrd tema ütlused on ühetaolised ning kooskõlas V. Luki ütlustega selles, et ühised narkootilise aine tarvitamised toimusid korduvalt, siis ei ole nende tõepärasuses põhjust kahelda. Seda enam, et tegelikult ei eita ka kaitsja apellatsioonis A.U. poolt ühiste tarvitamiskordade ajal V. Lukilt amfetamiini saamist. Advokaadi väited keskenduvad püüule näidata, et 20 g amfetamiini ei ole tema kaitsealune süüdistatavalt saanud. 16.
12. Küll ei saa kirjeldatud tõenditest järeldada seda, et V. Lukk oleks andnud A.U. lisaks ühistele tarvitamiskordadele ka 20 g amfetamiini. Seega on jäänud tõendamata süüdistus vastavas osas. Maakohtu otsus tuleb V. Luki süüditunnistamises

§ 184lg 1 järgi tühistada osaliselt, s.o A.U.

20 g amfetamiini edasiandmises ja V. Lukk tuleb selles käitlemisteos õigeks mõista. Kümne tarvitamiskoguse edasiandmine A.U. on tõendamist leidnud ning esimese astme kohus on süüdistatava selles teos õigesti süüdi tunnistanud. Amfetamiini edasiandmine R.H. le

1. Käsitledes järgmiseks V. Luki süüdistust kahel korral nelja tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises R.H. le, leiab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse olema vastuolulise siingi. Nimelt toob maakohus seda süüdistusosa käsitledes välja R.H. ütlused ja esitab neist järeldused kolmel real, märkides: „Kuna R.H. muutis kohtulikul uurimisel enda ütlusi, jäädes selle juurde, et ta ei ole V. Lukilt amfetamiini saanud, siis selles osas on jäänud tõendamata süüdistus selles, et V. Lukk andis R.H. e edasi kahel korral amfetamiini.“ Taolisele otsustusele ei järgne V. Luki õigeksmõistmine R.H. le nelja tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises, kuigi see oleks ootuspärane. Vastupidi, siingi suurendab segadust see, et kohtuotsuse lk-l 309 on tõendatuks loetud V. Luki poolt amfetamiini käitlemine kokku koguses 65 g 14 tarvitamiskogust. Ehk siis tegelikult järeldub siingi, et esimese astme kohus tunnistas V. Luki ikkagi süüdi ka R.H. le nelja tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises. Taoliselt on kohtulahendist aru saanud ka kaitsja K. Kutsar, kes on toonitanud, et R.H. oma kohtus antud ütluste kohaselt ei ole amfetamiini saanud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus on kohtuotsusest selguvalt V. Luki selles käitlemisteos ikkagi süüdi tunnistanud, tuleb käesolevas otsuses võtta seisukoht küsimuses, kas V. Luki poolt amfetamiini edasiandmine R.H. le on tõendatud. Selliselt toimides ei raskenda kolleegium süüdistatava olukorda, kuivõrd, nagu juba mainitud, on maakohus V. Luki tunnistaja R.H. le nelja tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises süüdi mõistnud vaatamata sellele, et leidis tema süü olema tõendamata jäänud.
2. Ringkonnakohus leiab, et õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tõendamist leidnud V. Luki poolt amfetamiini edasiandmine R.H. le. 18.
3. R.H. maakohtu istungil antud ütluste kohaselt ei ole ta kunagi V. Luki käest narkootilisi aineid saanud ja nad ei ole ka koos tarvitanud. Uurijale rääkis ta, et on saanud V. Luki käest kahel korral amfetamiini. Ta valetas, kuna oli vihane seetõttu, et V. Gavrilin oli tulnud tema ukse taha. See jutt V. Lukilt amfetamiini saamisest on täiesti vale (kd XIX lk 173). V. Luki ütluste kohaselt tunneb ta R.H. , kuid temale narkootikume müünud ei ole ja nad ei ole ka koos tarvitanud (kd XXII lk 50). 25 Rohkem tõendeid maakohus kohtulikul uurimisel kindlaks ei teinud. 18.
4. Kohtukolleegium leiab, et R.H. ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuivõrd neis esinevad diametraalsed vastuolud tõendamiseseme seisukohast olulises asjaolus. V. Lukk tunnistajale amfetamiini andmist eitab. Seega puuduvad tõendid, mis võimaldaksid V. Luki süüdi tunnistada. Maakohtu otsus V. Luki süüditunnistamises R.H. e nelja tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises tuleb tühistada ja V. Lukk

§ 184lg 1 järgi selles käitlemisteos õigeks mõista.

V. Luki poolt amfetamiini edasiandmine M.R.

1. V. Lukki süüdistatakse amfetamiini edasiandmises ka M.R. , seda vähemalt kolmekümnel korral, korraga 1,5 g kaupa (1-2 g) ja kokku koguses vähemalt 45 g. Maakohus luges tõendatuks, et V. Lukk andis amfetamiini edasi M.R. kolmekümnel korral tavaliselt 2-5 g kaupa suurusjärgus 60-150 g. 19.
2. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et V. Luki poolt M.R. amfetamiini edasiandmine vähemalt kolmekümnel korral on tõendamist leidnud. Seda näitavad A. M ütlused, mida maakohus on kajastanud oma otsuse lk-l
3. Kolleegium tõendi sisu üle ei korda ja märgib vaid, et sellest nähtub üheselt edasiandmiskordade arvuna
4. V. Lukk on tunnistanud M.R. ga koos narkootilise aine ostmist ja tarvitamist, kuid väitnud, et amfetamiini ta M.R. müünud ei ole. Küll on ta märkinud, et on autos istme seest võtnud amfetamiinikoti ja öelnud, et tee valmis. 19.
5. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtuga, et M.R. ütlused on usaldusväärne tõend ja selle pinnalt saab tõendatuks lugeda amfetamiini edasiandmise kordade arvu
6. Apellatsioonis kaitsja M.R. ütlustele antava sellise hinnanguga päri ei ole. Apellant leiab, et tunnistaja on ebausaldusvääne tõendiallikas. Seda põhjusel, et A. M tunneb tema enda selgituse kohaselt vihavaenu V. Luki vastu; samuti kuna A. M tunnistas regulaarselt ja küllaltki suurtes kogustes amfetamiini tarvitamist. 19.
7. Kriminaalkolleegium kaitsjaga ei nõustu. See, et inimene tunneb kellegi vastu viha, ei välista tema suutlikkust anda asjas tõeseid ütlusi. A. M, tunnistades tõesti V. Luki vastu viha tundmist, ongi maakohtu istungil kohe ka kinnitanud, et vihatunne ei taksita teda objektiivseid ütlusi andmast (kd XXI lk 50). Samuti ei saa isiku ütlusi lugeda eelduslikult ebausaldusväärseks seetõttu, et ta tarvitas kuriteosündmuse ajaperioodil (ja tarvitab ka praeguselt) igapäevaselt narkootilisi aineid. Selline arvamus on ilmses vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatuga. Tegemist on isikut iseloomustava teabega, mis tingib kohtu kohustuse igakülgselt vaagida ja jälgitavalt põhjendada tõendi usaldatavuse küsimust, kuid ei saa mingil juhul aprioorselt kaasa tuua tema ütluste tõendikogumist kõrvalejätmist. Ka tuleb märkida, et narkootikumide tarvitamisest ei saa kindlasti mitte järeldada, et isik ei mäletaks, kellelt ja kui sageli ta narkootilist ainet ostis. See, kellelt ja kui tihti on võimalik narkootikumi saada, on narkomaani jaoks olulise tähendusega küsimus, ehk siis taolise teabe talletumine tema mälus on igati tõenäoline. 19.
8. Nagu juba öeldud, leiab ringkonnakohus, et A. M ütlused on usaldusväärne tõend. Tunnistaja ütlused on olnud ühetaolised, üksikasjalised ja vastuolusid neis ei nähtu. A. M on mäletanud V. Lukiga kontakti võtmise asjaolusid, amfetamiini saamiskordade arvu, korraga võetud koguste suurust ja ka saadud aine värvi. Ehk siis sellistel asjaoludel ei ole põhjust A. M ütlustes kahelda. V. Luki ütlused, milles ta eitab A. M amfetamiini müümist, on A. M ütlustega ümber lükatud. 26 19.
9. Eelmärgitud osas on kriminaalkolleegium seega maakohtu seisukohaga nõus, s.o tõendatud on, et V. Lukk andis M.R.
10. a jaanuarist kuni veebruari lõpuni vähemalt kolmekümnel korral amfetamiini. 19.
11. Küll eksis maakohus aga sellega, kui luges tõendatuks, et V. Lukk andis M.R. amfetamiini tavaliselt 2-5 g kaupa suurusjärgus 60-150 g, s.o tehes sellise otsustuse nõupidamistoas otsust kirjutades, väljus maakohus lubamatult süüdistuse piiridest. Nimelt heidab süüdistus V. Lukile ette M.R. kokku 45 g amfetamiini üleandmist. 19.
12. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Riigikohus on eelnevat arvestades märkinud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari
14. a otsus asjas nr 1- 17- 1327, p 13 ja
15. oktoobri
16. a otsus asjas nr 31-1-59-16, p-d 21-22). KrMS § 268 lg 5 teise lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. 19.
17. Ringkonnakohus märgib, et kuigi M.R. ütlustest järeldub tõepoolest V. Lukilt saadud amfetamiini kogus suuremana kui 45 g, ei ole talle sellest enama ainekoguse käitlemist süüks pandud ning ta tuleb süüdi tunnistada M.R. kolmekümnel korral kokku 45 g amfetamiini edasiandmises. II V. Luki poolt V. Gavrilinilt ajavahemikul
18. a oktoobrist kuni
19. a kevadeni kokku vähemalt 65 g ja lisaks 14 tarvitamiskoguse amfetamiini omandamine
20. Maakohus luges süüdistuse selles osas tõendatuks. 20.
21. Ringkonnakohus leiab, et tõendatud on süüdistuse väide, mille kohaselt pärines V. Luki poolt A.U. ja M.R. edasiantud amfetamiin V. Gavrilinilt. 20.
22. Asjaolu, et V. Lukk sai narkootilist ainet V. Gavrilinilt, on tõendatud nimetatud isikute endi ja tunnistaja K.R. ütlustega, samuti
23. oktoobri
24. a jälitustoimingu protokollist selguva V. Gavrilini ja V. Luki vahel märtsis
25. a toimunud telefonikõnega. V. Lukk on tunnistanud, et sai V. Gavrilini käest korduvalt amfetamiini. Tõsi, tema ütluste kohaselt toimus see üksnes ühiste tarvitamiste käigus (kd XXII lk 48). V. Gavrilin ütles maakohtus, et on koos V. Lukiga narkootilist ainet tarvitanud ja kui sellist koos tarvitamist pidada üleandmiseks, siis jah, ta on amfetamiini üle andnud. Samuti möönis V. Gavrilin, et andis V. Lukile narkootilist ainet pärast seda, kui käis kuskil peidikutes sellel järel (kd XXIII lk 13). K.R. on samuti kinnitanud, et V. Lukk sai V. Gavrilini käest mõned korrad amfetamiini. Teab seda, kuna on
26. a 2-3 korral koos V. Lukiga tarvitanud seda ainet, mille V. Lukk oli saanud V. Gavrilinilt (kd XX lk 15). 27 Viidatud jälitustoimingu protokollis kajastuvast kõnest selguvalt suhtlesid V. Gavrilin ja V. Lukk „asjade“ edasiandmise ja selle eest raha saamise teemal (kd VI lk 123-124). Maakohus on järeldanud, et „asjade“ all mõeldi ka narkootilist ainet. Taolisele arvamusele ei ole apellant vastu vaielnud. 20.
27. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd mitmest erinevast tõendiallikast on viiteid sellele, et V. Lukk sai V. Gavrilinilt amfetamiini, tuleb tema selline omandamistegu tõendatuks lugeda. Kaitsja osutus M.R. ütlustele taolist seisukohta ei väära. See, et nimetatud tunnistaja ei ole teadnud, kellelt V. Lukk amfetamiini sai ning on rääkinud narkootilise aine kvaliteedi erinevustest, ei välista kuidagi V. Luki poolt selle saamist V. Gavrilinilt. 20.
28. Erinevalt süüdistuses sisalduvast teokirjeldusest ei tuvasta ringkonnakohus V. Luki poolt V. Gavrilinilt
29. a ja
30. a aine saamise täpset aega, viisi ja kohta. Tõendid, mille pinnalt vastavaid järeldusi teha, puuduvad. Nimetatud asjaolusid ei ole kindlaks teinud ka maakohus. Tõsi küll, esimese astme kohus on vastavas osas jätnud oma põhistused sootuks lisamata. 20.
31. Ringkonnakohus leiab, et selline eelmärgitud asjaolude tuvastamatus ei mõjuta kuidagi V. Luki karistusõiguslikku vastutust

§ 184

lg 1 järgi, kuna kindlaks on tehtud tema

§ 184

objektiivsetele tunnustele vastav käitumine, st narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine V. Gavrilinilt ning edasiandmine A.U. ja M.R. . Taoliselt otsustades ei välju kolleegium lubamatult süüdistuse piiridest, kuivõrd ringkonnakohus ei raja süüdimõistvat otsust uutele, süüdistusest oluliselt erinevatele faktilistele asjaoludele KrMS § 268 lg 5 mõttes, vaid konstateerib üksnes, et puuduvad tõendid, millal ja kus süüteokoosseisu objektiivsetele tunnustele vastav osategu täpsemalt toime pandi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-28-14, p 14.2). 20.
3. Kohtukolleegium märgib veel, et kuivõrd ei ole võimalik kindlaks teha V. Luki omandamistegude täpset aega, viisi ja kohta, ei saa iseenesest mõistetavalt tuvastada ka konkreetsetel juhtudel saadud narkootilise aine koguseid. Seetõttu tuleb tõendatuks lugeda, et V. Lukk sai V. Gavrilinilt amfetamiini kokku vähemalt hulgas, mis ta andis edasi A.U. ja M.R. , s.o 45 g ja kümme tarvitamiskogust amfetamiini. Olgu veel öeldud, et seda, nagu ta oleks A.U. ja A. M edasi antud narkootilist ainet omandanud kelleltki teiselt kui V. Gavrilinilt, ei ole V. Lukk väitnud. Ka ei saa mainimata jätta, et V. Gavrilini tunnistas maakohus süüdi samas käitlemisteos, s.o V. Lukile 65 g ja lisaks 14 tarvitamiskoguse amfetamiini andmises. Apellatsioonimenetluses ei ole V. Gavrilin vaidlustanud, et ta amfetamiini V. Lukile edasi andis. III Ringkonnakohtu seisukoht küsimuses, kas V. Luki käitlemisteod on vaadeldavad jätkuva kuriteona
4. V. Luki käitlemisteod on kvalifitseeritud

§ 184

lg 1 järgi, ehk siis nii süüdistus kui maakohus on vaadelnud tema käitumist jätkuva süüteona. Apellant on V. Luki käitumise subsumeerimist

§ 184lg 1 alla kaheldavaks pidanud.

Ta on leidnud, et tegemist oli ajas ja ruumis eraldatud tegudega ja süüdistataval ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks puudus. Ehk siis advokaat sisuliselt viitab, et V. Luki teod 28 tuleks kvalifitseerida

§ 183järgi kui narkootilise aine väikeses koguses käitlemine edasiandmise eesmärgil.

21.

1. Ringkonnakohus leiab, et V. Luki käitumine on vaadeldav jätkuva süüteona. Kuivõrd maakohtu vastavad põhistused on napid ning kaitsja on needki vähesed põhjendused kahtluse alla seadnud, siis käsitleb kolleegium seda küsimust põhjalikumalt ja märgib järgmist. 21.
2. Jätkuv süütegu on ühtsest tahtlusest kantud, reeglina ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu sarnasel viisil toimepandud süütegu. Jätkuva süüteo korral ei käsitata iga üksikut tegu järjest jätkuva tervikteo kontekstis iseseisvana. Need näiliselt iseseisvad teod ei moodusta kogumit. Oluline on seejuures tähele panna, et igas neist väliselt iseseisvas teos peavad realiseeruma kõik süüteo tunnused: koosseis, õigusvastasus ja süü. Eelnevast tuleneb, et jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-4-04, p 13.1). 21.
5. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on täidetud kõik jätkuvat süütegu objektiivselt iseloomustavad tunnused. Tuvastatud on, et V. Lukk, saades V. Gavrilinilt narkootilist ainet, andis seda edasi vähemalt viiel korral A.U. ühiste tarvitamiste käigus ja vähemalt kolmekümnel korral M.R. . Tegude tehiolud viitavad asjade sarnasele käigule. Kõik käitlemisteod olid ajaliselt seotud, s.o jäävad ajavahemikku
6. a oktoober kuni
7. a kevad, kusjuures M.R. andis V. Lukk amfetamiini edasi kolmekümnel korral perioodil jaanuar kuni veebruari lõpp
8. a. Objektiivse kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb V. Luki sellises tegevuses näha narkootiliste ainete süstemaatilist käitlemist. 21.
9. Kohtukolleegiumi hinnangul on tuvastatud ka, et V. Lukil oli ühtne tahtlus narkootilise aine süstemaatiliseks käitlemiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt saab toimepanija käitumise subjektiivset külge tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu (vt
10. novembri
11. a otsus asjas nr 3-1-1-109-01 ja juba viidatud otsus asjas nr 3-1-14-04 p 14.2). Selles mõttes kinnitavad V. Luki valmisolekut narkootiliste ainete järjepidevaks käitlemiseks need korrad, mil ta andis amfetamiini edasi A.U. ja A. M. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et V. Lukk tarvitas amfetamiini juhuslikult koos erinevate isikutega, mistõttu ühtne tahtlus justkui puudus. A.U. ja V. Luki ütlustest selgub, et koos amfetamiini tarvitamine toimus peale ühiseid sõitmisi, kui V. Gavrilinit jt isikuid oli sõidutatud nende soovitud marsruudil, s.o tavaliselt läks sõit Annelinna Keskuse vastas asuva Maxima kasiino juures Prisma juurde ja vastupidi. Ehk siis midagi juhuslikku ei olnud selles, et V. U sai sõidu lõppedes V. Lukilt ühise tarvitamise käigus amfetamiini. Samuti ei saa juhuslikuna vaadelda neid kolmekümmet korda, mil süüdistatav andis narkootilist ainet M.R. kahe kuu jooksul. Eeltoodut silmas pidades on ringkonnakohtu arvates selge, et V. Gavrilinilt narkootilise aine saamise ning A.U. ja A. M edasiandmise üksikkorrad moodustavadki sellise terviku, mis oli kaetud V. Luki ühtse tahtlusega ja väljendus narkootiliste ainete omandamises ja pidevas edasiandmises. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et täidetud on ka jätkuva süüteo subjektiivne külg.
12. Ringkonnakohus märgib veel, et V. Luki käideldud amfetamiinikogus oli suur

§ 184lg 1 objektiivse tunnuse mõttes.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, 29 taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 g. 22.

1. Käesoleval juhul ei olnud narkootilise aine kontsentratsiooniastme väljaselgitamine võimalik, kuivõrd asjaosalised tarvitasid aine ära ja seda neilt kätte ei saadud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma praktikas toonitanud, et kui narkootilist ainet ei ole asjaosalistelt kätte saadud ja on võimatu kindlaks teha, milline oli aine kontsentratsiooniaste, siis on lubatav narkojoobe tekkimise võimalikkust ja narkootilise aine kogust tuvastada ka vaid tunnistajate ütlustele tuginevalt (vt
2. novembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23). Ka on Riigikohus korduvalt märkinud, et kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.5 ja otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23). 22.
6. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et V. Lukk käitles ebaseaduslikult 45 g ja 10 tarvitamiskogust amfetamiini. Kuivõrd V. Lukk andis A.U. amfetamiini erinevatel kordadel kümne tarvitamiskorra jagu ja A. M andis ta seda kolmekümnel korral keskmiselt 1,5 g kaupa, siis on ilmselge, et korraga omandatud kogustest piisas narkojoobe tekitamiseks ning V. Luki poolt käideldud narkootilise aine kogus oli suur. IV Apellatsioonimenetluse piiride laiendamine V. Gavrilinile
7. Juhindudes KrMS § 331 lg-st 3 laiendab ringkonnakohus omaalgatuslikult apellatsioonimenetluse piire ka V. Gavrilinile, kuivõrd V. Luki huvides esitatud apellatsiooni läbi vaadates on tuvastamist leidnud maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, millega on V. Gavrilini olukorda raskendatud. Nimelt on maakohus V. Gavrilinile

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistust käsitledes lugenud tõendatuks tema poolt ajavahemikul

1. a oktoobrist kuni
2. a kevadeni Tartus V. Lukile vähemalt 65 g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmise ning ta selles kuriteos süüdi tunnistanud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tõenditele baseeruvalt tuvastas, on tõendamist leidnud üleantud aine kogus väiksem, s.o 45 g ja 10 tarvitamiskogust amfetamiini. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus tunnistas V. Gavrilini

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi V.

Lukile ajavahemikul

1. a oktoobrist kuni
2. a kevadeni 65 g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises. V. Gavrilin tuleb süüdi tunnistada V. Lukile 45 g ja 10 tarvitamiskoguse edasiandmises. Nimetatust ülejäävas osas, s.o 20 g ja 4 tarvitamiskoguse edasiandmises V. Lukile, tuleb V. Gavrilin õigeks mõista. V Kokkuvõttev seisukoht
3. Eeltoodud asjaoludel asub ringkonnakohus seisukohale, et Tartu Maakohtu otsus tuleb juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistada osaliselt, s.o osas, kus kohus tunnistas V. Luki süüdi

§ 184lg 1 järgi V.

Gavrilinilt 65 g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini saamises ning A.U. 20 g amfetamiini ja R.H. le 4 tarvitamiskoguse amfetamiini 30 edasiandmises. V. Lukk tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi V.

Gavrilinilt 45 g ja lisaks 10 tarvitamiskoguse amfetamiini saamises ning A.U. 10 tarvitamiskoguse ja M.R. 45 g amfetamiini edasiandmises. V. Lukk tuleb õigeks mõista V. Gavrilinilt 20 g ja 10 tarvitamiskoguse saamises ning nimetatud amfetamiiniannuste andmises vastavalt M.R. ja A.U. . 24.

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 3 tuleb muuta vaidlustatud kohtuotsuse põhiosa ja jätta välja selles esitatud põhistused selles osas, kus kohus luges tõendatuks, et V. Lukk andis A. M amfetamiini tavaliselt 2-5 g kaupa suurusjärgus 60-150 g. 24.
2. Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohus tunnistas V. Gavrilini

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi V.

Lukile ajavahemikul

1. a oktoobrist kuni
2. a kevadeni 65 g ja 14 tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises. V. Gavrilin tuleb süüdi tunnistada V. Lukile 45 g ja 10 tarvitamiskoguse edasiandmises. 20 g ja 4 tarvitamiskoguse amfetamiini edasiandmises V. Lukile tuleb V. Gavrilin õigeks mõista. S. Sõštšikovi süüdistus

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi a) Süüdistus 25.

Süüdistuse kohaselt pani S. Sõštšikov toime narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise suures koguses grupis V. Gavriliniga. Käitlemisteod olid järgmised: 1) S. Sõštšikov omandas enne 2013. a suvel edasiandmisele asumist eeluurimisel tuvastamata isikult, kohast ja viisil kokku vähemalt 150 ecstasy tabletti; 2) S. Sõštšikov omandas koos V. Gavriliniga ajavahemikul 2014. a märtsi lõpust kuni 2014. a suve lõpuni eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti. Eelpool omandatud ecstasy tablettidest andis S. Sõštšikov edasi 488 tabletti erinevatele isikutele alljärgnevalt: - ajavahemikul 2013. a suvest kuni 2014. a suve keskpaigani andis E.N. le Tartus erinevates kohtades, näiteks Annelinnas Saare Maxima juures tiigi ääres või viimasel korral Raekoja platsis, millest viimasel korral andis vähemalt 5 tabletti (5 või 6) ja ülejäänud korrad keskmiselt 3 tabletti (2-4), edasi kokku 200 ecstasy tabletti, millest ajavahemikul 2014 märtsi lõpust kuni 2014. a suve lõpuni andis edasi keskmiselt kokku 50 ecstasy tabletti; - 2014. a juuli lõpus andis Relica Sulele Tartus Anne 86 juures edasi 100 ecstasy tabletti; - 2014. a augustis andis R. Sulele Tartus Anne 86 juures edasi 100 ecstasy tabletti; - 2014. a juulis Tartus XXX maja ees või korteris nr X andis E.B. (endise nimega S) ja A.V. kolmel korral edasi ecstasy tablette, millest esimesel korral vähemalt 22 tabletti (20-25 tabletti) ja kahel viimasel korral korraga 10 tabletti, s.o kokku vähemalt 42 tabletti ning kahel korral andis E.B. ja A.V. ühe tarvitamiskoguse ehk kokku 4 tabletti; - 2014. a märtsi lõpus andis Andrei Remetsale Tartus XX edasi 30 ecstasy tabletti; 31 - 2014. a suve lõpus andis Tiina Valdasele viiel korral keskmiselt 2,5 ecstasy tabletti (2- 3 tabletti), s.o kokku vähemalt 12 tabletti. 3) S. Sõštšikov omandas 2013. a suvel Tartus Aleksandri tänaval S.N. käest omavoliliselt keskmiselt 2,5 g marihuaanat (2-3 g); 4) S. Sõštšikov omandas 2015. a märtsis või aprillis eeluurimisel tuvastamata kohast, isikult ja viisil vähemalt 1 g marihuaanat, mille andis Tartus XX majas üle H.L. .

1. b)Maakohtu seisukoht ja põhjendused vaidlustatud osas 26. Esimese astme kohus leidis, et S. Sõštšikov tuleb talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistada. 27. Kuivõrd ringkonnakohtu istungil jäi S. Sõštšikov selle juurde, et vaidlustab maakohtu otsuse üksnes enda süüditunnistamises koos V. Gavriliniga 578 ecstasy tableti omandamises ning ecstasy tablettide E.N. ja A. Remetsale edasiandmises, siis kajastab kolleegium sel kohal ainult vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusi vastavates osades. 28. Maakohus luges tõendatuks, et 2014. a märtsist kuni 2014. a suve lõpuni omandas S. Sõštšikov koos V. Gavriliniga eeluurimisel tuvastamata kohast ja isikult vähemalt 578 ecstasy tabletti, millest S. Sõštšikov andis V. Gavriliniga kooskõlastatult edasi vähemalt 338 ecstasy tabletti. Kohtu põhjendused olid järgmised. 28.1. Kõigepealt tõi maakohus tõendina välja 30. septembri 2015. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ja järeldas sellest, et 2014. a märtsi lõpust kuni 24. juulini 2014. a, mil V. Gavrilin sattus liiklusavarii tagajärjel haiglasse, oli S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini telefonisuhtlus äärmiselt tihe. 28.2. Kohus nimetas ära ka 28. septembri 2015. a jälitustoimingu protokollis kajastuva 21. juunil 2014 kell 19.12 alanud kõne, millest selguvalt ei ole V. Gavrilin rahul S. Sõštšikoviga, kes ei tee midagi ning ei too raha ja on maksnud narkootiliste ainete käitlemise suurte koguste eest liiga vähe või jätnud üldse maksmata. Selles kõnes ütleb S. Sõštsikov, et on maksnud, praegu lihtsalt ei ole ja lubab veel maksta. Maakohus järeldas sellest telefonikõnest, et S. Sõštšikov täitis V. Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V. Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. 28.3. Veel tõi esimese astme kohus tõenditest välja A.B. , R. Sule ja T. Valdase ütlused. A.B. ütlustega on tõendatud, et V. Gavriliniga käis läbi S. Sõštšikov, kes oli V. Gavrilini jooksupoiss. R. Sule ütlused näitavad, et S. Sõštšikov, S. Makarchev ja V. Gavrilin on head sõbrad. Samuti on R. Sule ütlustega tõendatud, et pärast V. Gavrilini autoavariid 24. juulil 2014 kohtus ta S. Sõštšikoviga, kes oli sellest avariist ning V. Gavrilini tervislikust ja rahalisest seisust igakülgselt teadlik. Samuti teadis S. Sõštšikov seda, et R. Sulg oli andnud enne avariid V. Gavrilinile 1700 eurot amfetamiini toomiseks. R. Sule ütluste kohaselt küsis ta S. Sõštsikovilt, mis sellest rahast sai. S. Sõštšikov ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse saabus. S. Sõštšikov pakkus talle aga amfetamiini asemel ecstasy tablette ja kokku oli neid 100 tk. 32 T. Valdase ütluste kohaselt tutvus ta S. Sõštšikoviga süüdistatav V. Gavrilini kaudu ning ta on saanud narkootikume V. Gavrilinilt ja S. Sõštšikovilt, kuid koguseid ei oska hinnata. 28.4. Kohus käsitles ka V. Gavrilini ja S. Sõštšikovi ütlusi. V. Gavrilin eitab 578 ecstasy tableti omandamist koos S. Sõštšikoviga, väites, et sai need üksi. S. Sõštšikovi refereeritud ütluste kohaselt võis olla selline asi, et paar korda omandas koos V. Gavriliniga ecstasy tablette, aga see oli maksimum kolm korda. Koos V. Gavriliniga ei ole ta ecstasy tablettide järel käinud. Ka ei ole S. Sõštšikovi ütluste kohaselt V. Gavrilin talle tablette edasi jagamiseks ja müümiseks andnud. 28.5. Maakohus leidis, et 30. septembri 2015. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ja 28. septembri 2015. a jälitustoimingu protokollist nähtuvast V. Gavrilini ja S. Sõštšikovi telefonisuhtlusest ilmnevalt täitis S. Sõštšikov süüdistatava V. Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V. Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. Neil asjaoludel ei ole V. Gavrilini ja S. Sõštšikovi ütlused usaldusväärsed selles osas, et nad ei ole ühiselt süüdistuses kajastatud 578 tabletti käidelnud. 29. Edasi luges kohus tõendatuks, et S. Sõštšikov andis E.N. ajavahemikult 2013. a suvest kuni 2014. a suve keskpaigani edasi kokku vähemalt 200 ecstasy tabletti, millest 2014. a märtsi lõpust kuni 2014. a suve lõpuni andis keskmiselt kokku 50 tabletti. 29.1. Taolist seisukohta põhjendades kajastas maakohus esmalt E.N. ütlusi, millest mh selgub, et ta sai S. Sõštšikovilt 2013. a kuni 2014. a suvi kaasa arvatud kokku 200 ecstasy tabletti, korraga ostis 2-4 tabletti erinevates kohtades Tartus. S. Sõštšikovilt omandatud tabletid olid ümmargused, kilpkonna logoga, rohelist värvi ning mõjusid nagu ecstasy ikka, tekitasid õnnetunde. E.N. ütlustest selgub ka, et tema ja S. Sõštšikovi suhted halvenesid 2014. a suvel, mil ta jäi 6 ecstasy tableti eest võlgu 60 eurot. 29.2. Maakohtu hinnangul on E.N. ütlustega kooskõlas 30. septembri 2015. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millega on tõendatud S. Sõštšikovi ja E.N. telefonisuhtlus 30. mail 2014. a (3 kõnet), 25. juunil 2014 ja 9.-12. augustil 2014. Samuti on E.N. ütluste kooskõlas S. Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja selle kõnekaardi vaatlusprotokollist nähtuv selle kohta, et E.N. telefoninumber on kajastatud S. Sõštšikovi kontaktide logis nime „Edu“ all. 29.3. Kohus tõi välja ka S. Sõštšikovi ütlused, mille kohaselt on ta mõned tabletid edasi andnud E.N. . Kui võttis endale tablette, siis võttis E.N. ka. 2013. a tarvitas mõned korrad koos E.N. ecstasyd, 2014. a mõned korrad, võib-olla 3 korda. E.N. klappisid kokku ja ostsid ecstasy tablette erinevate jaemüügi diilerite käest Tartus. 29.4. Kohus leidis, et S. Sõštšikovi ütlused, mille kohaselt ta E.N. klappis kokku ja ostis ecstasy tablette, on täielikus vastuolus E.N. ütlustega. S. Sõštsikovi ütlustest nähtub teisigi küsitavusi. Näiteks ei ole veenvad tema ütlused selle kohta, et A.V. , T. Valdas ja R. Sulg said tema käest ecstasy tablette, millised ta vahetas kahe telefoni vastu lätlastele. Mastaapsetes kogustes ecstasy tablettide omandamiseks ei piisa üksnes kahest telefonist. Neil asjaoludel on S. Sõštšikovi ütlused ebausaldusväärsed osas, milles ta väidab, et klappis E.N. kokku ja nad ostsid ecstasy tablette. 33 29.5. Kohus leidis, et E.N. ütlused on üksikasjalikud ja veenvad ning eluliselt usutavad. Kohus märkis, et lähtub osas, millises S. Sõštšikovi ütlused lahknevad E.N. ütlustest, just viimastest. 29.6. Maakohus märkis veel, et E.N. ütlustest nähtuvalt tarbis ta pikema ajavahemiku vältel 2013. a ja 2014. a erinevaid narkootilisi aineid, st 2013. a nii marihuaanat kui ka ecstasy tablette ning ecstasy tablette kuni 2014. a suveni. Ei ole usutav, et 2014. a varakevadest kuritegeliku ühenduse loomisest kuni 2014. a suveni oleks E.N. jõudnud ära tarbida enam kui 50 ecstasy tabletti. Neil asjaoludel on usutav, et 2013. a suvest kuni 2014. a varakevadeni E.N. omandas S. Sõštšikovilt 150 ecstasy tabletti ja alates 2014. a varakevadest suveni 50 tabletti. Seega on tõendatud, et 2013. a suvel omandas S. Sõštšikov 150 ecstasy tabletti üksinda, milliseid andis seejärel kuni 2014. a varakevadeni edasi E.N. üksinda. 2014. a kevadel lõi V. Gavrilin kuritegeliku ühenduse ja sellele järgnevalt 2014. a kevadest omandasid S. Sõštšikov ja V. Gavrilin 50 ecstasy tabletti koos, millised S. Sõštšikvov andis V. Gavriliniga kooskõlastatult edasi 2014. a kevadel ja suvel E.N. . 30. Maakohus luges ka tõendatuks, et S. Sõštšikov andis 2014. a märtsi lõpus A. Remetsale 30 ecstasy tabletti. Kohus käsitles järgmisi tõendeid ja märkis, et neist selguvad alljärgmised asjaolud. 30.1. A. Remetsa ütluste kohaselt läks ta 2014. a märtsi lõpus üksinda S. Sõštšikovi juurde Mäe tänavale ja palus, et viimane hangiks talle 30 ecstasy tabletti. S. Sõštšikov lubas need organiseerida ja palus tagasi tulla umbes tunni aja pärast. Ta saigi tabletid tunni aja pärast S. Sõštšikovilt XX korteris kätte. Tabletid oli rohelist värvi ja kilpkonna kujuga, tüki hind oli 8 või 10 eurot. A. Remetsa ütluste kohaselt oli neid tablette vaja sõpradega pidutsemiseks, et kauem vastu pidada. Ta andis neid tablette edasi temaga koos pidutsenud viiele kuni kuuele isikule. Pärast seda pidu jäi tema kätte veel 6 tabletti ning kuskil nädala pärast pidas politsei ta autoga kinni ja viis sellest leitud 6 tabletti ekspertiisi. Neist kuuest tabletist viis olid rohelist värvi kilpkonnapea kujuga ning 1 tablett oli punane, selle ta oli vahetanud ühe rohelise tableti vastu. 30.2. Kohus leidis, et A. Remetsa ütlustega on kooskõlas joobeseisundi tuvastamise saatekirja-uuringuakt, millega on tõendatud, et 9. aprillil 2014 A. Remetsalt võetud proov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti ning tal esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. 30.3. Samuti on eelmärgitud tõenditega kokkusobiv 9. aprilli 2014. a järelevalve kohaldamise protokoll ja 31. augusti 2015. a asitõendi vaatlusprotokoll, millega on tõendatud, et A. Remetsa kasutuses olnud sõiduki Volvo salongi läbivaatusel leiti ja võeti ära 5 rohelist värvi tabletti ja 1 roosavioletne tablett; rohelised tabletid on ninjakilpkonna kujutisega ja üks ümmargune roosa tablett oli tähe kujutisega. 23. septembri 2015. a ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1004 on tõendatud, et viis rohelist tabletti sisaldavad 34% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ja 0,41 g metüleendioksümetamfetamiini ning üks lilla tablett sisaldab 41 % metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ja 0,086 g metüleendioksümetamfetamiini. 30.4. 30. septembri 2015. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollis kajastatuga on maakohtu hinnangul tõendatud, et S. Sõštšikovi ja A. Remetsa ning S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini vahel oli sage telefonisuhtlus ning et S. Sõštšikovi telefonilogis on nimede „Krezii“ ja „Krezi“ all A. Remetsa telefoninumber. 34 30.5. Kohus leidis, et A. Remetsa ja ülejäänud tema ütlustega kooskõlas olevate tõenditega on ümber lükatud S. Sõštšikovi ütlused, mille kohaselt ta ei ole andnud A. Remetsale 30 ecstasy tabletti. Puudub põhjendatud alus A. Remetsa ja teiste tema ütlustega kooskõlas olevate tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Neist nähtuvad asjaolud on omavahel loogilises kooskõlas ja kinnitavad veenvalt süüdistuse põhjendatust selles kajastatud asjaoludel. Maakohus märkis, et ei lähtu eelkajastatud asjaoludel S. Sõštšikovi ütlustest osas, milles need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevatest tõenditest. 30.6. Maakohus märkis veel, et 30. septembri 2015. a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist S. Sõštšikovi telefonisuhtluse kohta ja 28. septembri 2015. a jälitustoimingu protokollist nähtuvalt täitis S. Sõštšikov 2014. a kevadest alates V. Gavrilini juhiseid nii narkootiliste ainete käitlemisel kui ka sellega seonduvas tegevuses, omavahel tegutseti üldjoontes koordineeritult ning V. Gavrilini juhtimisel ja suunamisel. 30.7. Eeltoodud asjaoludel on maakohtu hinnangul süüdistus tõendatud selles, et S. Sõštšikov andis süüdistuses kajastatud asjaoludel koordineeritult ja kooskõlastatult V. Gavriliniga ühiselt omandatud vähemalt 578 ecstasy tabletist A. Remetsale 2014. a märsi lõpus edasi 30 ecstasy tabletti.
2. c)Apellantide väited 31. S. Sõštšikov oma apellatsiooni taotluslikus osas enda õigeksmõistmist

§ 184lg 2 p- de 1 ja 2 järgi ei taotlenud.

Ringkonnakohtu istungil on ta täpsustavalt märkinud, et vaidlustab: 1) narkootilise aine saamise V. Gavrilinilt; 2) E.N. edasiantud ecstasy tablettide koguse, s.o tema sõnul oli neid kümnekordselt vähem kui süüdistuses märgitud; 3) narkootilise aine andmise A. Remetsale. Lähemalt oma selliseid väiteid S. Sõštšikov kohtuistungil ei selgitanud. Apellatsioonis on ta vaidlustatud osas nimetanud, et maakohtu järeldused E.N. ütluste hindamisel on täiesti vastuolulised. Ühelt poolt asub kohus seisukohale, et tema (s.o S. Sõštšikovi) ütlused ei ole eluliselt usutavad ning leiab samas, et ei ole usutav, et

1. a varakevadest kuritegeliku ühenduse loomisest kuni
2. a suveni oleks E.N. jõudnud ära tarbida enam kui 50 ecstasy tabletti (lk 133). Edasi otsustab kohus, et neil asjaoludel on usutav, et
3. a suvest kuni
4. a varakevadeni omandas E.N. S. Šõštšikovilt 150 ecstasy tabletti ja alates
5. a varakevadest suveni 50 ecstasy tabletti (lk 134). Kui R. Nei ütlused on usaldusväärsed ning tema (s.o S. Sõštšikovi) ütlused ei ole „eluliselt usutavad,“ siis jääb arusaamatuks, millisel alusel kohus jõudis sellisele arvamusele. Siinjuures omab tähtsust see, et on vähetõenäoline, nagu narkomaan võiks mäletada, kelle käest ja kui suures koguses ta kunagi aastaid tagasi on narkootikume saanud.
6. S. Sõštšikovi kaitsja A. Pärtel oma apellatsioonis taotleb kohtuotsuse tühistamist kaitsealuse süüditunnistamises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning palub ta õigeks mõista.

Kaebuse põhjendavas osas on apellant alternatiivselt märkinud nõustumist ka süüdistuse mahu vähendamisega. Kaitsja leiab, et S. Sõštšikov ei ole omandanud narkootilist ainet suures koguses, seda edasi andnud ega tegutsenud seejuures grupis V. Gavriliniga. Kaassüüdistatavate ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga, sest igaühel on omad huvid. Maakohtu viidatud sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, helisalvestised ja jälitustoimingu protokoll ei kinnita, et S. Sõštšikov käitles narkootilisi aineid. d) Kolleegiumi seisukoht ja põhjendused 35 33. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus S. Sõštšikovi süüditunnistamises

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi tühistada osaliselt. Samuti tuleb siingi juhindudes Kr

MS § 331 lg-st 3 laiendada apellatsioonimenetluse piire V. Gavrilinile ning tühistada kohtuotsus osaliselt ka tema

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüditunnistamist puudutavalt.

Taolisi otsustusi põhistab kriminaalkolleegium järgmiselt. S. Sõštšikovi poolt V. Gavrilinilt 578 ecstasy tableti omandamine ajavahemikul

1. a märtsi lõpust kuni
2. a suve lõpuni
3. Ringkonnakohus leiab, et tunnistades S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi koos 578 ecstasy tableti omandamises, eksis maakohus faktiliste asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite hindamisel. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis tõsikindlalt tõendaksid, et kõnealuse tabletikoguse omandas V. Gavrilin koos S. Sõštšikoviga. Taolist seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt. 34.

1. Süüdistatavate ütlustest nähtub, et S. Sõštšikov eitab nende tablettide omandamist koos V. Gavriliniga ja V. Gavrilin tunnistab nende tablettide omandamist üksi. 34.
2. Tunnistades S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini selles süüdistusosas süüdi, on maakohus tõenditena käsitlenud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini telefonisuhtluse kohta
3. a märtsi lõpust kuni
4. a suvi kaasa arvatud, jälitustoimingu protokollis kajastuvat süüdistatavate vahelist kõnet
5. juunil
6. a algusega kell 19.12 ning samuti A.B. , T. Valdase, R. Sule, S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini ütlusi. Kuivõrd esimese astme kohus avas tõendikogumi sisu küllaldase täpsusega, siis ülekordamist tõendikogum sel kohal ei leia. 34.
7. Ringkonnakohus tutvus loetletud tõenditega ning möönab, et need viitavad V. Gavrilini ja S. Sõštšikovi poolt narkootiliste ainete ühisele käitlemisele. Järeldust, et süüdistatavad omandasid koos süüdistuses märgitud 578 ecstasy tabletti, neist tõenditest aga teha ei saa. Nimelt ei nähtu ühestki maakohtu poolt käsitletud tõendist ei eraldivõetuna ega kogumis seda, et narkootiliseks aineks, mida V. Gavrilin ja S. Sõštšikov koos käitlesid, oleks olnud ecstasy. Süüdistuse konkreetset väidet, mille kohaselt omandasid S. Sõštšikov ja V. Gavrilin koos 578 ecstasy tabletti, ei saa aga tõendada asjaoluga, et mingisuguste narkootiliste ainete ühise käitlemisega süüdistatavad tõendite kohaselt tegelesid. 34.
8. Kohtukolleegium märgib eraldi veel ära, et ecstasy tablettide ühist käitlemist süüdistatava poolt ei saa järeldada ka R. Sule ütlustest. R. Sule ütlustest selgub, et kui V. Gavrilin
9. juulil 2014 põhjustatud autoavarii tagajärjel haiglasse sattus, siis pöördus ta S. Sõštšikovi poole seoses asjaoluga, et R. Sulg oli andnud avariieelselt V. Gavrilinile 1700 eurot amfetamiini toomiseks. R. Sule ütluste kohaselt oli S. Sõštšikov sellisest raha andmisest teadlik, kuid ei teadnud, kas see amfetamiin mingil viisil Tartusse jõudis. S. Sõštšikov pakkus talle aga amfetamiini asemel ecstasy tablette (vt R. Sule ütlused kd XVII lk-d 184-185). Ringkonnakohus meenutab, et R. Sulele ecstasy tablettide andmises
10. a juuli lõpus ja augustis on esimese astme kohus S. Sõštšikovi süüdi tunnistanud ning apellatsioonimenetluses ei ole seda käitlemistegu vaidlustanud ei S. Sõštšikov ega ka R. Sulg. Kohtukolleegium leiab, et kuigi R. Sule ütlustest selguvalt sai ta S. Sõštšikovilt
11. a juulis ja augustis kokku 200 ecstasy tabletti, ei ole sellest kuidagi võimalik järeldada, et need tabletid olid oli süüdistatav omandanud koos V. Gavriliniga enne viimase haiglasse sattumist
12. juulil
13. S. Sõštšikov on maakohtus andnud ütlus, mille kohaselt 36 sai ta ecstasy tablette
14. a juulist kuni septembrini ühe lätlase käest. Tema sellised ütlused ei ole ühegi tõendiga ümber lükatud. 34.
15. Seega esinevad kriminaalasjas kõrvaldamata kahtlused vastavas osas. Valitseva menetluspraktika kohaselt saab kohtuotsus rajaneda vaid objektiivselt kontrollitavatel ja tõendamist leidnud objektiivsetel asjaoludel ehk teisisõnu – kohtuotsus ei saa tugineda oletustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et KrMS §-dest 7 ja 14 tulenevalt ei või kohus asuda süüdistaja rolli ega täita süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (vt nt
16. juuli
17. a otsus asjas nr 3-1-1-1011, p 26). 34.
18. Lugedes kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate kasuks, leiab ringkonnakohus eeltoodud asjaoludel, et tõendatud ei ole süüdistuses märgitud 578 ecstasy tableti omandamine S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini poolt ühiselt. Püsima jääb kahtlus, et V. Gavrilin omandas need üksi, nagu ta ise järjepidevalt on väitnud. 34.
19. Maakohus, tunnistades S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi süüdi mh ajavahemikul 2014.

a märtsi lõpust kuni

1. a suve lõpuni koos 578 ecstasy tableti ühiselt omandamises, rikkus tõendite hindamise nõudeid, samuti põhiseaduse §-st 22 ja KrMS §-st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni. Eeltoodust lähtudes rikkus esimese astme kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. S. Sõštšikovi poolt E.N. kokku 200 ecstasy tableti edasiandmine ajavahemikul
2. a suvest kuni
3. a suve keskpaigani
4. S. Sõštšikov on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, kus kohus tunnistas ta süüdi E.N. kokku 200 ecstasy tableti edasiandmises. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhistustega, jätab need KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel käesolevas lahendis üle kordamata ja vastab üksnes apellantide väidetele. 35.
5. S. Sõštšikov ei vaidlusta asjaolu, et ta on ecstasy tablette E.N. edasi andnud, kuid väidab, et neid oli kümnekordselt vähem kui talle süüks pannakse. 35.
6. Kriminaalkolleegium, olles tõenditega tutvunud, märgib, et edasiantud ecstasy tablettide kogus joonistub välja E.N. ütlustest. Nimelt on E.N. öelnud, et ta on süüdistuses märgitud ajaperioodil saanud S. Sõštšikovilt 200 ecstasy tabletti, korraga ostis ta neid 2-4 tk erinevates kohtades Tartu linnas. Tabletid olid ümmargused, kilpkonna logoga, rohelist värvi ja mõjusid, nagu ecstasy ikka, s.o tekitasid õnnetunde (kd XIX lk 66- 67). 35.
7. Maakohus E.N. sellistes ütlustes ei kahelnud ning seda ei tee ka ringkonnakohus. E. N ütlused on üksikasjalikud, ühetaolised ja usutavad. Tema ütlusi S. Sõštšikoviga süüdistuses märgitud perioodil suhtlemisest tõendavad sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ning S. Sõštšikovi kasutuses olnud telefoni ja kõnekaardi vaatlusprotokoll. Nimetatud tõendeid on esimese astme kohus vaidlustatud kohtuotsuses piisavalt ka kajastanud (vt maakohtu otsuse lk 255). Samuti peab märkima, et E.N. ütlused sobituvad ka kriminaalasjas kujunenud üldisesse pilti, s.o selgub ju S. Sõštšikovi süstemaatiline tegevus ecstasy tablettide edasiandmisel erinevatele inimestele. Ehk siis, nagu juba märgitud, on E.N. ütlused kindlasti ka eluliselt usutavad. 37 35.
8. S. Sõštšikov ei ole nõus seisukohaga, et E.N. ütlused on usaldusväärsed. Ta märgib, et on vähetõenäoline, nagu võiks üks narkomaan mäletada, kelle käest ja kui suures koguses ta aastaid tagasi narkootilist ainet sai. Ringkonnakohus, erinevalt süüdistatavast, ei näe E. N sellises mäletamises midagi ebausutavat. E.N. kui narkootilisi aineid sagedasti tarbiv isik kindlasti teadis, kui palju ta teatud perioodidel narkootilist ainet tarvitas. Kaheldamatult mäletab ta ka enda jaoks nii olulist infot, nagu see, kelle poole ta narkootikumi saamiseks pöördus. 35.
9. S. Sõštšikovi ütlused, milles ta eitab E.N. süüdistuses märgitud koguse ecstasy tablettide üleandmist, on maakohus hinnanud ebausaldusväärseteks. Ringkonnakohus selle seisukohaga nõustub. Süüdistatava ütlused on ümber lükatud E.N. ütlustega. 35.
10. Ringkonnakohus märgib veel, et ei ole päri S. Sõštšikovi selle märkusega, nagu oleksid maakohtu järeldused E.N. ütluste hindamisel täiesti vastuolulised. Esimese astme kohus on jälgitavalt selgitanud, miks ta jõudis tõendeid hinnates arusaamisele, et need 150 tabletti, mis S. Sõštšikov omandas üksi (vt süüdistuse esimene osategu), andis ta E.N. edasi perioodil
11. a kuni
12. a varakevad, ning koos V. Gavriliniga omandatud tablettidest andis ta 50 tk edasi E.N. ajavahemikul varakevad kuni suve keskpaik
13. a (vt vaidlustatud lahendi lk 256, samuti käesoleva otsuse punkt, kus on refereeritud maakohtu otsust vastavas osas). Tõsi, ringkonnakohus leidis käesolevas otsuses, et S. Sõštšikovi ja V. Gavrilini poolt koos 578 ecstasy tableti omandamine ei ole tõendatud, kuid see ei muuda järeldust, et 150 tabletti (mille omandamist S. Sõštšikov vaidlustanud ei ole), oli ta E.N. edasi andnud varakevadeks
14. a. Ülejäänud tabletikoguse osas, mille S. Sõštšikov andis edasi E.N. (temale 50 tabletti), R. Sulele, E.B. , A.V. , A. Remetsale ja T. Valdasele, tuleb nentida, ei ole kindlaks tehtud, kellelt S. Sõštšikov need sai. Rohkem väited maakohtu otsuses tuvastatud asjaolude ümberlükkamiseks S. Sõštšikov välja toonud ei ole. 35.
15. Kaitsja A. Pärteli apellatsioon on narkootilise aine E.N. edasiandmise süüdistuse osas aga sisutühi. Vandeadvokaat taotleb küll kaitsealuse õigeksmõistmist, kuid ei näita ära, milles maakohus tõendite hindamisel siis väidetavalt vea tegi. Üldsõnaliselt märgib kaitsja üksnes, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid ja jälitustoimingu protokoll ei kinnita narkootikumide käitlemist S. Sõštšikovi poolt; samuti et kaassüüdistatavate ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga. Ringkonnakohus juhib kaitsja tähelepanu sellele, et narkootikumide käitlemist, sh ecstasy tablettide edasiandmist E.N. tema kaitsealune S. Sõštšikov üldse ei vaidlusta. Süüdistatav seab kahtluse alla üksnes E.N. antud tablettide koguse. Ecstasy tablettide koguse luges maakohus tõendatuks E.N. ütlustega. Seda, et E.N. ütlused oleksid ebausaldusväärsed, vandeadvokaat seejuures ei väida. Kaassüüdistatavate (tõenäoliselt teeb kaitsja viite R. Sulele ja T. Valdasele) ütlustest mingeidki järeldusi tabletikoguse kohta esimese astme kohus teinud ei ole. 35.
16. Eeltoodud asjaoludel hindab ringkonnakohus õigeks maakohtu järelduse, et S. Sõštšikov on E.N. edasi andnud süüdistuses nimetatud koguse ecstasy tablette ning seda süüdistuse osa rohkem ei käsitle. S. Sõštšikovi poolt
17. a märtsi lõpus A. Remetsale 30 ecstasy tableti edasiandmine
18. Järgmiseks leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud ka S. Sõštšikovi poolt A. Remetsale
19. a märtsi lõpus 30 ecstasy tableti edasiandmise. Maakohtu vastavad 38 põhjendused on piisavad (vt kohtuotsuse lk 266 jj), mistõttu kolleegium vastab ka siin üksnes apellantide väidetele. 36.
20. S. Sõštšikov on ecstasy tablettide edasiandmise A. Remetsale vaidlustanud, st tema väite kohaselt ei ole ta A. Remetsale narkootikume andnud. Paraku ongi süüdistatav piirdunud üksnes sellise paljasõnalise eitamisega ning ühtegi sisulist argumenti ta esile toonud ei ole. 36.
21. Kaitsja A. Pärtel on taotlenud kaitsealuse õigeksmõistmist, kuid sisulisi argumente napib taas temagi esituses. Nagu juba märgitud, on vandeadvokaat kirjutanud üksnes üldsõnaliselt, et sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, helisalvestised ja jälitustoimingu protokoll ei kinnita S. Sõštšikovi poolt narkootikumide käitlemist ning kaassüüdistatavate ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga. Kaassüüdistatavaks, kellele kaitsja üldsõnaliselt osutab, saab seda süüdistusosa silmas pidades olla üksnes A. Remets. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu A. Remetsa ei saa ebausaldusväärseks tõendiallikaks tituleerida vaid seetõttu, et ta on käesolevas kriminaalasjas ka süüdistatava staatuses. Kaassüüdistatava ütluste hindamisele ei näe seadus ette kitsendusi või erandeid ning neid tuleb hinnata üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22. oktoobri
23. a otsus asjas nr 3-1-1-94-04, p 8 ja
24. märtsi
25. a otsus asjas nr 3-1-1-26-13, p 12). Ehk siis ka kaassüüdistatava ütluste hindamine taandub lõppkokkuvõttes sellele, kas tõendiallikat saab pidada usaldusväärseks. Mingeidki muid põhistusi, mis võiksid A. Remetsa ütlustes kahtlemiseks alust anda, kaitsja A. Pärtel välja toonud ei ole. 36.
26. Sarnaselt maakohtuga hindab ringkonnakohus A. Remetsa ütlused usaldusväärseteks. Tema üt