Obsah (4)

§ 146§ 154§ 144§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-283

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 154

lg 1 kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline 2 on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga ükski kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutus sissenõutavaks. Hagi esitati kohtule

1. märtsil
2. Arvestades seadusest tulenevat kolmeaastast hagi aegumise tähtaega, on hagi esitamise ajaks aegunud
3. aasta ja
4. aasta majandamis -ja kommunaalkulude arvetest tulenevad nõuded. Koos hageja põhikohustustest tulenevate nõuetega on aegunud

§ 144järgi ka kõrvalkohustustest tulenevad nõuded.

Seega on aegunud nõuded kokku 2239,72 eurot, millest põhivõlgnevus kokku 1822,42 eurot ja viivis kokku 416,82 eurot. Alusetu on hageja väide, et kohustusi rikuti tahtlikult. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult heade kommete vastase tegevuse või tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse mittetäitmine (ka tahtlikult) ei ole

§ 146

lg 4 kohaldamiseks piisav.

§ 146

lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav. Eelkõige peab kohustatud isik rikkuma tahtlikult kohustust sooviga tuua sellega kaasa mõni õigusvastane tagajärg, milleks ei ole piisav oma kohustuse täitmata jätmise tahe. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja liikmete 15.07.2015, 04.10.2014, 30.11.2013, 03.10.2012, 20.07.2011 üldkoosolekute otsused, millega otsustati liikmetele pakutavate teenuste tariifide suurused ja võeti vastu majandusaasta kavad, on tühised või mitte. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja esitas kostja nimetatud üldkoosolekute protokollid koos registreerimislehtedega, üldkoosolekute kokkukutsumise otsused, volikirjad, kuulutused üldkoosolekute kokkukutsumisest ning hageja majandustegevuse 2011-

1. aastate kavad. On tuvastatud, et
2. juuli 2015 üldkoosoleku kokkukutsumine otsustati hageja juhatuse
3. juuni 2015 koosolekul, tehti ka sellekohane kuulutus. Seega on juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ajaline vahe 15 päeva.
4. oktoobri 2014 üldkoosoleku kokkukutsumine otsustati hageja juhatuse
5. septembri 2014 koosolekul, tehti ka kuulutus. Seega on juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ajaline vahe 15 päeva.
6. novembri 2013 üldkoosoleku kokkukutsumine otsustati hageja juhatuse
7. novembri 2013 koosolekul, tehti ka kuulutus. Seega on juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ajaline vahe 15 päeva.
8. oktoobri 2012 üldkoosoleku kokkukutsumine otsustati hageja juhatuse
9. septembri 2012 koosolekul, tehti ka kuulutus. Seega juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani on vahe 10 päeva. 3
10. juuli 2011 üldkoosoleku kokkukutsumine otsustati hageja juhatuse
11. juuli 2011 koosolekul, tehti ka kuulutus. Seega on juhatuse otsuse vastuvõtmisest kuni üldkoosoleku toimumise päevani ajaline vahe 8 päeva. Hageja väidete kohaselt olid kõik kuulutused riputatud üles hageja põhikirjaga ettenähtud korras. Kui kostja väidab, et kuulutused ei olnud riputatud hageja põhikirjaga ettenähtud korras ja ajas, pidi kostja oma väidete kohta tõendid esitama. Kostja väited jäid paljasõnalisteks. Eluliselt ei ole usutav, et otsustades üldkoosoleku toimumise aja ja koha, venitab juhatus selle kohta info edastamisega. Kostja väited hageja liikmete üldkoosolekute kokkukutsumise korra rikkumise kohta on alusetud ning kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest võiks järeldada, et hageja liikmete
12. juuli 2011,
13. oktoobri 2012,
14. novembri 2013 või
15. oktoobri 2014 üldkoosolekutel vastu võetud otsused, millega otsustati kinnitada majandusaasta kavad, oleksid tühised. Maakohus ei tuvastanud, et oleks rikutud üldkoosolekute kokkukutsumise korda. Samuti ei tuvastanud kohus muid MTÜS § 241 sätestatud korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid. Kostja väited, et koosolekutest osa võtnud liikmete arv ei vasta kvoorumi nõudele, ei ole aluseks nendel vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks. Otsusete vastuolu tõttu MTÜS § 24 sätetega võivad korteriühistu üldkoosoleku otsused olla ebaseaduslikud ning korteriomanikul oli otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Oma nõuete suuruse tõendamiseks on hageja esitanud õiendid võla suuruse kohta, hageja koostatud tõendid ja kostjale väljastatud arved. Arve esitamine ja hageja koostatud tõend võla suuruse kohta ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Kuna hagiavalduses ja sellele lisatud tõendites esitatud andmete alusel ei ole võimalik hinnata kostja vastu esitatud nõuete põhjendatust, ei ole väljavaateid esitatud hagi rahuldamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oleks maakohus pidanud kohaldama aegumisele

§ 146

lg 4, kuna kostja rikkus kohustusi tahtlikult; 2) käitus kostja hageja suhtes pahauskselt; 3) on hageja nõuded tõendatud. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostjale arvestati igakuiselt tasu. Majanduskulusid arvestas hageja lähtudes üldkoosoleku otsustest. Üldkoosolek kinnitab iga-aastaselt majandamiskulude tariifi korteriomandi reaalosa ruutmeetri eest; 4) jättis maakohus tähelepanuta

§ 2lõike 1, mille järgi on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava.

VÕS § 25 lg 1 järgi on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. 4

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja pole nõus uute tõendite vastuvõtmisega. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest ei ole võimalik hinnata kostja vastu esitatud nõuete põhjendatust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jäetakse apellandi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS § 654 lõikele
4. Ringkonnakohus leiab, et apellandi
5. oktoobril 2018 esitatud uued tõendid tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel jätta tähelepanuta. Apellandi esitatud põhjendus uute tõendite vastuvõtmiseks on vastuoluline. Apellant märgib, et ta maksis tõenditena esitatud arvete alusel soojusenergia eest ning väidab seejärel, et varem arveid tema valduses ei olnud. Kuna uute tõendite näol on tegu
6. –
7. aastate arvetega, on apellandi selline põhjendus ebapiisav ja need tõendid pidid apellandil olema olemas juba maakohtu menetluse ajal. Maakohus selgitas hagejale vajadust arved esitada (kd I, tl 163), hageja seda ei teinud ja viimasel maakohtu istungil 07.08.2018 kinnitas, et kõik dokumendid on esitatud ning asja sisulise arutamise saab lõpetada (II kd lk 137).
8. Maakohus leidis õigesti, et nõue on osaliselt aegunud. Maakohus leidis õiguspäraselt, et ainuüksi kohustuse mittetäitmine ei ole piisav

§ 146lõike 4 kohaldamiseks.

Kohustuse tahtliku rikkumisega on

§ 146

lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

§ 146

lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist (vt ka RKTKo 3-2-1-79-09, p 11). Selliseid asjaolusid ei ole tõendatud.

1. Maakohus jõudis põhjendatult seisukohale, et aegumata nõue on tõendamata. Korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 15). Selleks tuleb tõendada muu hulgas, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt RKTKo 3-2-1-53-10, p 14). Seda ei ole hageja teinud. Hageja esitas maakohtule küll erinevates versioonides võla arvestusi, kuid ei tõendanud kulude suurust. Üksnes võla arvestus ei tõenda tekkinud kulu. See ei tõenda arvestuse aluseks olnud nõudeid (majandamiskulusid). Nõuet ei tõenda ka kostjale esitatud arved, kuna need ei tõenda, et hageja kulud kandis. Hagejale esitatud arved esitas kostja hilinenult (vt otsuse p 7).
2. Kuna apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi