2-18-10021/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-10021 Tsiviilasi K.R. hagi T.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 431,25 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri 2018 otsus Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid K.R. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant I / vastustaja II (hageja): K.R. (isikukood XXX), seaduslik esindaja H.R. 0 eurot T.R. apellatsioonkaebus Vastustaja I / apellant II (kostja): T.R. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
3. Täiendada Tartu Maakohtu
4. novembri
5. a otsuse resolutsiooni punkti 7 teise lausega järgmises sõnastuses: „Elatis tuleb tasuda K.R. seadusliku esindaja H.R. arveldusarvele nr XXX selgitusega „Elatis K.R. le /kuu nimetus/ eest.“
6. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu
7. novembri
8. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Menetluskulude jaotus
9. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
10. K.R. (hageja, laps) esitas T.R. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt elab hageja faktiliselt alates 15.02.2018 hageja seadusliku esindaja ehk isa juures ning on temalt saanud ülalpidamist. Kostja on sellel ajal keeldunud lapsele vabatahtlikult ülalpidamist andmast. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2018 otsusega mõisteti isalt hageja ning tema õe kasuks välja elatis. Olukord on muutunud ja alates 15.02.2018 puudub alus nõuda elatist isalt. Kostja (ema) pangakontole ka kõik hagejale ettenähtud riiklikud lastetoetused. Vaatamata lapse elama asumisele isa juurde jätkub elatise sissenõudmine isalt (tl 98-105). Lapse vajadused koosnevad: eluasemekuludest 80 eurot, kulutustest toidule 165 eurot, kulutustest transpordile 50 eurot, sidekuludest 10 eurot, kulutustest tervishoiule 25 eurot, kulutustest hügieenitarvetele 10 eurot, koolikohustuse täitmise kuludest 60 eurot, kulutustest riietele ja jalanõudele 70 eurot, muudest vältimatutest püsikuludest 50 eurot. Kokku on lapse vajadused 520 eurot kuus. Hageja ei nõua miinimumelatisest suuremat elatist ja seega ei pea hageja vajadusi tõendama. Hageja tõi välja, et tema tegelikud kulud on 720 eurot kuus. Kuna hageja elab neli päeva nädalas Tallinnas, siis on tal elamiskulud nii Tallinnas (100 eurot) kui Mustvee vallas X. talus (65 eurot). Lisaks elamiskuludele on ka hageja toidukulud nii X. talus 65 eurot ja Tallinnas 100 eurot kuus. Lisandunud on hageja kulud discgolfile ja lemmikloomale (75 eurot kuus). Hagejal on varasemast märgitust suuremad kulud õppemaksule (tl 95) – 74 eurot, hagejale tuleb arvestada ka osa elektrikuludest X. talus (tl 93, 94). Lisanduvad kulud transpordile (tl 92), toidule ja koolitarvetele (tl 91). Kostja poolt tehtud ülekandeid hageja pangakontole ei peaks arvestama kui ülalpidamiskohustuse täitmist. Ülalpidamiskohustust tuleb täita läbi lapse täisealise esindaja, leppides kokku kulutuste tegemise või vähemalt teavitades teist vanemat. Hageja esitas arvutuse kostja elatisevõlgnevuse kohta (tl 96) 15.02.2018 kuni oktoobrini
11. Kostja ei ole esitanud tõendeid saadud elatisabi kohta. Hageja hinnangul on kostja valduses hagejale kuuluv elatis 98,09 eurot ja riiklik elatisabi hagejale summas 751,91 eurot (tl 97 kohtutäituri arvutus elatise võla kohta). 2 Lähtuda tuleb tsiviilasjas nr 2-17-3520 otsuses toodud põhimõtetest. Ei ole vahet, kas lapse ülalpidamiskohustust täidab elatise maksmisega ema või isa. Ei ole alust vähendada kostjalt nõutavat elatist. Hageja kulude struktuur isa juures elades võib mõnevõrra erineda kulude struktuurist ema juures elades, kuid see ei anna põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumi. Hageja arvates tuleb kohtulahendis selgelt välja tuua, kuidas käituda kostja kontole laekunud riiklike lastetoetustega. Hageja esitas nõude arvestuse seisuga detsember 2018 (tl 122).
12. Kostja vaidlustas nii hagi menetlusse võtmise kui ka hagi nõuded sisuliselt, paludes jätta hagi rahuldamata. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist, kuna hageja esindaja on ise elatisevõlglane oma kahe lapse ees. Kostja on seisukohal, et kuna hageja elukoht ei ole määratud isa juurde (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-12-4749, tl 23-26), siis ei saa kostjalt elatist välja mõista. Hageja esindaja on võtnud lapse enda juurde elama, rikkudes ühist hooldusõigust ja kehtivat suhtlemiskorra kohtumäärust. Hageja esindaja peab esitama tõendid lapsele tehtud kulutuste kohta, mitte kostja ei pea esitama tõendeid kulutuste kohta. Õige ei ole hagis esitatu, et hageja on saanud ülalpidamist üksnes isalt ja tema lähikondsetelt. Nimelt on kostja kandnud hagejale riiete ja jalanõude ostuks ja muuks otstarbeks 185 eurot, ostnud riideid, maksnud juuksuriarve ja andnud söögi- ja bussipiletiraha (tl 27). Perioodi 15.02.2018-01.07.2018 eest arvestatud elatise sisse on arvutatud ka eluasemekulud Keilas jagatuna nelja inimese peale. Kui oleks arvestatud, et korteris elab kolm inimest, oleks teiste laste elatis olnud selle võrra suurem. Hageja (lapse) kulud ei saa olla võrdsed miinimummelatisega, vaid on tunduvalt väiksemad, mida on kinnitanud ka hageja ise. Hageja esindaja näidatud kulud on üle paisutatud ega ole tõendatud. Kostja arvates on hageja igakuised põhjendatud kulud 332,60 eurot ning sellest tuleb maha arvestada riiklikud toetused. Alates juulist 2019 ei saa õppemaksu elatise sisse arvestada, kuna põhikooli lõppemisel ei pea õppemaksu enam maksma. Kostja on saanud alates veebruarist 2018 riigilt elatisabina 897,25 eurot laste isa täitmata ülalpidamiskohustuste katteks. Kostja ei pea võimalikuks kahele lapsele (kellest üks elab ema juures ja teine isa juures) makstavate elatisenõuete tasaarvestamist, kuna tasaarvestada saab üksnes tõendatud kulusid. MAAKOHTU LAHEND
13. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 15.02.2018 – 30.09.2018 eest summas 1875 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 01.10.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseadusega ettenähtud elatise miinimummäär, millest kostjal on õigus maha arvata 50 % perehüvitiste seadus § 17 lg 3 alusel makstavast lapsetoetusest. Väljamõistetust suuremas osas jättis kohus hagi rahuldamata. Maakohus määras, et alates 15.02.2018 on lõppenud H.R. kohustus elatise maksmiseks hageja ülalpidamiseks, sh tsiviilasjas nr 2-17-3250 tehtud otsuse alusel. Maakohus tuvastas, et hageja elab alates 15.02.2018 oma isa H.R. juures ja tema teine vanem – kostja – ei ela hagejaga koos. Alates 15.02.2018 on olukord muutunud võrreldes tsiviilasja 2-1030314 lahendamise ajaga ja Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.2018 otsuse tegemise ajaga tsiviilasjas nr 2-17-
14. Alates 15.02.2018 ei ole elatist maksma kohustatud isik mitte H.R., vaid kostja. H.R. täidab hageja ülalpidamise andmise kohustust temaga koos elades ja ülalpidamist vahetult andes. Maakohus leidis, et puudub vajadus tugineda aastaid tagasi tehtud hooldusõiguse suhtluskorra määrusele, kuivõrd elatise nõue on varaline nõue, mille esitamine ja rahuldamine sõltub faktilistest 3 asjaoludest, sh lapse faktilisest elamisest ühe või teise vanema juures ja sellest, kes vanematest lapsega vahetult koos elades annab lapsele ülalpidamist. Asjas on vaidlus hageja vajaduste suuruse üle. Kohus on seisukohal, et hageja vajaduste määratlemisel tuleb aluseks võtta perekonnaseadusest tulenev eeldus, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Hageja nõude alusel on kohus juba määranud kindlaks hageja tegelikud kulud ja vajadused, leides 01.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsuses, et hageja vajalikud kulud on eelduslikult kahekordne miinimumelatis. Käesolevaks ajaks on muutunud hageja olukord selliselt, et on muutunud tema elukoht - ta on asunud elama Harju maakonnast Keilast Jõgeva maakonda Mustvee valda. Kohus leidis, et käesolevas asjas ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et hageja ülalpidamisel tuleks läbi ajada väiksema summaga kui on eelduslik kahekordne miinimumelatis. Kostja ei ole tuginenud oma vastuväidetes sellele, et tema sissetulekud jm varaline olukord ei võimalda tal hageja ülalpidamises osaleda seaduses sätestatud määras. Kohus nõustus hagejaga, et maale elama asumine ei ole tema kulusid vähendanud, kuid muutunud võib olla kulude struktuur. Kohus märkis, et ühe lapse elama asumisel isa juurde (teise lapse jäädes ema juurde) on jäänud ära ka nn mastaabisääst, mis sotsiaalteaduslike uuringute järgi võimaldab mitme lapse kooselamise tõttu hoida laste ülalpidamiskulusid väiksemana. Kostja kriitika hageja ülalpidamiskulude aadressil, mille järgi näiteks hageja eluasemekulud isa juures X. talus on 5,6 eurot kuus, eluasemekulud Tallinnas (iga nädal 4 päeva) puuduvad üldse, igakuine koolitarvete kulu on 5 eurot kuus ja igakuised kulud hobidele ei saa olla üle 16 euro kuus, on üle pingutatud ega ole kooskõlas reaalsete eluvajadustega. 16-aastase hageja elamine Tallinnas igal nädalal mitu päeva tingib tema vajadustele vastava veekulu, elektrikulu, küttekulu jm eluasemekulud, mis tuleb tema eest vastutaval vanemal kanda. Samuti on vajalik hoida soojana ja muul viisil elamiskõlblikuna hagejale vajalik elukoht X. talus. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja kulud erinevate kuluartiklite lõikes (sh eluasemekulud, toidukulud, transpordikulud, sidekulud, tervishoiukulud, kulud hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmiseks, riietele-jalanõudele, muud vältimatud püsikulud, aga ka kulud hobidele) on ka käesoleval ajal ehk elamisel isa juures põhjendatult kahekordse miinimumelatise suuruses. Kohtumenetluses on kostja taotlenud, et elatise määramisel võetaks arvesse, et osa hageja kulutustest on kaetud riiklike toetustega. Seda võimalust on esitatud menetlusdokumentides möönnud ka hageja seaduslik esindaja. Seega tuleks kuu elatise arvutamisel aastal 2018 arvata miinimumelatisest 250 eurot maha pool hagejale ettenähtud lastetoetusest. Kohus ei pidanud põhjendatuks elatist vähendada puudetoetuse võrra, kuna puudetoetus on ette nähtud puudest tulenevate kulutuste katmiseks. Alates septembrikuust 2018 laekub puudetoetus hageja seadusliku esindaja arvele. Käesolevas asjas menetletav elatisenõue on esitatud perioodi eest alates 15.02.
15. Elatis, mis kuulus tasumisele perioodi eest kuni 14.02.2018 ja on välja mõistetud hageja isalt, on sundtäidetav täitemenetluses, sh täitemenetlusaegse elatisabi maksmise abil. Igakuise (n-ö jooksva) elatise arvutamist see summa ei mõjuta. Perioodi 15.02.2018-30.09.2018 (7,5 kuud) eest hagejale maksmisele kuuluva elatise summa on 1875 eurot. Alates 01.10.2018 ehk ajast, mil peretoetus laekub hageja seadusliku esindaja arvele, on see summa igas kuus pool Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, millest kostjal on õigus maha arvata pool peretoetuse summast. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4
16. Hageja (laps) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse punkt 4 (millega jäeti osaliselt hagi rahuldamata) ja täiendada või muuta punkti 2 (mille mõisteti välja elatis 1875 eurot) selliselt, et perioodi 15.02.2018-30.06.2016 eest väljamõistetud elatis on kokku 2306,25 eurot. Hageja palub täiendada resolutsiooni osa pangarekvisiitidega elatise tasumiseks. Kohus ei ole käsitlenud riiklikult makstavate peretoetuste ja elatise seoseid ühetaoliselt. Üldine kohtupraktika on olnud selline, et kui kostja taotleb elatise määramisel riiklike peretoetuste arvesse võtmist, siis kohus teeb seda. Sama lahendi piires, kus teemaks on ülalpidamiskohustuse täitmine, on kohus ühe vanema (ema) puhul võtnud arvesse, et ta on juba osa saanud riiklikest lastetoetustest, kuid teise vanema (isa) puhul seda arvesse ei võta. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei kohtle vanemaid võrdselt. Hagiavalduses tõi apellant välja pangarekvisiidid, mille kaudu elatise tasumine peab edaspidi toimuma. Hageja arvates pidanuks sellest piisama, et kohus ka need andmed otsuses kajastab, et vältida edaspidiseid segadusi kohustuse nõuetekohase täitmisega.
17. Kostja (ema) vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu. Hageja nõuab perioodi 15.02.2018 - 30.02.2018 eest elatist 2306,25 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, miks peaks sel perioodil olema elatis 512,5 eurot kuus. Hagejal ei ole õigust nõuda sel perioodil isegi miinimumelatist, sest tegelikult ei olnud hagejal Tallinnas elamise kulusid, kuna ta õppis kodus ning käis Tallinnas keskmiselt ühel päeval nädalas koolis vastamas. Lapse tegelikud kulud ei vasta hagis esitatule. 15.02.2018 - 30.09.2018 eest väljamõistetud elatise puhul on juba arvestatud asjaoluga, et lastetoetus laekus ema arvele, sest arvutustes ei ole elatist sel perioodil lastetoetuse võrra vähendatud. Kuna hageja vaidlustas vastustajalt perioodil 15.02.2018 – 30.09.2018 väljamõistetud elatise summa, siis palub kostja hagejalt välja nõuda tõendid sel perioodil tehtud kulutuste kohta ning määrata väljamõistetav summa vastavalt tõenditega tõendatud kuludele.
18. Kostja (hageja ema) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub muuta ära resolutsiooni punkt 2 ning märgitud summa tasaarvestada hageja seadusliku esindaja elatise võlgnevusega nii hagejale kui G.R. Kostja palub tühistada resolutsiooni p 3 ning hinnata hageja tõendeid hageja tegelike vajaduste ja kulude kohta ning määrata elatis vastavalt tõenditele. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kohus on jätnud tähelepanuta hagejalt nõutud tõendite esitamata jätmise ning andnud ebaõiglase hinnangu hageja esitatud vähestele tõenditele. Hageja kolimisel Keilast Mustvee valda on hageja kulud vähenenud ja hageja kulutusi ei ole tõendatud suuremas summas kui 332,60 eurot. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema väited ning näidatud kulud on õiged. Kostja on seisukohal, et elatise määramisel tuleb lähtuda lapse tegelikest vajadustest ja kuludest, mitte elatist maksma kohustatud vanema sissetulekust. Hageja elama asumisega Mustvee valda ei suurenenud mitte hageja kulud, vaid vähenesid uues elukohas elavate inimeste kulud mastaabisäästu mõistes. Kohus luges arusaamatult lapse kuludeks ka firma kulud, mille kontoris laps elab 4 päeva nädalas Tallinnas. Kui firma tasub kulud, siis need ei ole lapse kulud. Kostja vaidleb vastu ka kohtu seisukohale, et koolitarvete igakuine kulu on suurem kui 5 eurot. Jääb arusaamatuks, millega on seletatav 100-eurone koolikohustuse täitmise kulu kuus, kuna see pole loogiline ega tõendatud. Hageja lõpetab 2019 juunis põhikooli ning õppemaksu enam tasuma 5 ei pea. Maakohus on lapse elatise sisse arvestanud ka koerale ühekordselt tehtud kulud ja koeratoidu. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks, millest koosneb hageja esitatud 75 eurot kuus hobidele, millega kohus nõustus. Kostjale jääb mulje, et ta peab lisaks hageja ülalpidamisele osalema ka koera ülalpidamises. Samuti maksab kostja senini hageja telefoniarveid. Hageja seaduslik esindaja ei ole tasunud varasemaid elatise võlgu. Õiglane lahendus, on et hageja seaduslik esindaja maksab ära oma võlad ja kostja maksab hagejale väljamõistetud elatise.
19. Hageja (laps) palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja räägib tõenditest ja nende hindamisest, kuid jätab tähelepanuta seni kehtiva ja põhilise printsiibi, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Maakohus ei ole igakuise elatise määramisel teinud midagi sellist, mis ei oleks kooskõlas senise kohtupraktikaga. Apellatsioonkaebuse teine punkt on asjassepuutumatu. Kostja on segamini ajanud elatise väljamõistmise ja täitemenetluse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust on põhjendatud täiendada selliselt, et hageja kasuks väljamõistetav elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja, s.o tema isa pangakontole. Muus osas ei anna apellatsioonkaebustes esitatud väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse elatise maksmise viisi kindlaksmääramist puudutavas osas (s.o kohtulahendi täiendamine pangarekvisiitidega). Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata. I Hageja (lapse) apellatsioonkaebus
21. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse perioodi eest 15.02.2018 – 30.09.2018 tasumisele kuuluva elatise osas. Nimetatud osas rahuldas maakohus hagi üksnes osaliselt. Kohus arvestas, et nimetatud perioodil (7,5 kuud) kuulus tasumisele igakuiselt miinimumelatis summas 250 eurot kuus (7,5 × 250 = 1875). Kohus leidis, et selle perioodi puhul ei ole alust vähendada kostjalt nõutavat elatise summat peretoetuste osa võrra. Perioodil 15.02.2018 – 30.09.2018 laekusid hagejale mõeldud peretoetused kostja (laste ema) arvele. Hageja leiab, et nimetatud perioodi eest tuleks välja mõista kokku 2306,25 eurot. Summaline erinevus 431,25 eurot võrreldes maakohtu poolt väljamõistetuga tuleneb sellest, et kõnealusel ajavahemikul laekusid kostja (ema) arvele riiklikud peretoetused, s.o nii lastetoetus kui lasterikka pere toetuse hagejale kuuluv osa. Hageja soovib seega sisuliselt, et kostjalt mõistetaks välja arvestuslikult hageja ülalpidamiseks kuluma pidanud osa riiklikest perehüvitistest, s.o täpsemalt see osa, mille saanuks hageja vajadusteks kulutada tema isa, kelle juures hageja elab alates
22. veebruarist
23. Maakohus tuvastas, et kostja on teinud vaidlusalusel perioodil hageja vajaduste katteks kulutusi 257,90 euro ulatuses
24. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja osa riiklikust lapsetoetusest ja lasterikka pere toetusest perioodi eest, mil toetused laekusid kostjale, kuid hageja elas faktiliselt juba teise vanema juures, ei ole õiguslikult põhjendatud. 6 Riigikohtu praktika kohaselt (nt tsiviilasjad nr 3-2-1-35-17, p 28.2, nr 2-16-11905 p 19) saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega (perehüvitistega), olla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmise aluseks, kuid seda siiski vaid mõjuval põhjusel koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundi korral või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Hageja nõuab praegusel juhul sisuliselt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise määra suurendamist kostjale laekunud riiklike peretoetuste osa võrra. Ringkonnakohtu hinnangul puudub selliseks nõudeks õiguslik alus. Hageja ei ole esile toonud ning asja materjalidest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise suuremas summas kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud. Ainuüksi perehüvitiste maksmise fakt iseenesest ei anna alust seadusega ettenähtud elatise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alaealisel lapsel (sh enda seadusliku esindaja vahendusel) ka seadusest tulenevat nõudeõigust nõudmaks vanemalt välja laekunud peretoetuste summasid. Samale seisukohale asus õigesti ka maakohus. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 järgi mõeldud lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks. PHS § 25 jj järgi on peretoetuste taotlemise õigus last kasvataval vanemal. Peretoetuse kasutamise üle otsustamine on hõlmatud vanema hooldusõigusega (PKS §§ 116 jj), kuid vähemalt üldjuhul ei tulene sellest rahalisi nõudeõigusi lapsele ega ka teisele hooldusõiguslikule vanemale. Maakohus jättis õigesti selles osas hagi rahuldamata. Alusetud on apellandi etteheited, nagu ei oleks maakohus oma seisukohta põhjendanud (vt maakohtu otsuse lk 10).
25. Hageja palus täiendada maakohtu otsust selliselt, et kostjal tuleb tasuda igakuine elatis hageja isa pangakontole. Kostja on vaidlusalusel perioodil kandnud raha otse hageja enda arveldusarvele, mida hageja ei pea kohaseks kohustuse täitmise viisiks. Kostja vastuse kohaselt kandis ta raha poja arvelduskontole viimase enda soovil ning see oli mõeldud riiete, jalanõude ja muu vajaliku ostuks. Ringkonnakohus möönab, et PKS § 100 järgi tuleb lahus elaval vanemal eelduslikult tasuda rahalist elatist selliselt, et raha kasutamise üle oleks võimalik otsustada last kasvataval vanemal. Alaealise lapse enda soovid ja eelistused raha kasutamisel ei pruugi haakuda reaalsete rahaliste võimalustega, seevastu last kasvatav vanem peab planeerima kulutusi vähemalt terve kuu lõikes. Ringkonnakohus peab põhjendatuks täiendada kohtuotsuse resolutsiooni selliselt, et hagejale mõeldud elatis tuleb tasuda hageja isa kui tema seadusliku esindaja arveldusarvele. II Kostja (ema) apellatsioonkaebus
26. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse nii perioodi eest 15.02.2018 – 30.09.2018 välja mõistetud elatise kui ka alates 01.10.2018 välja mõistetud jooksva elatise osas. Perioodi eest 15.02.2018 – 30.09.2018 arvestatud elatise (1875 eurot) osas leidis kostja eeskätt, et sissenõutavaks muutunud elatise (nn elatise võlgnevuse) väljamõistmine ei ole põhjendatud seetõttu, et kostja juures elab samade vanemate teine ühine alaealine laps; laste isa on rikkunud ühiste laste ülalpidamiskohustust alates
27. a lõpust. Kostja palus nimetatud osas tasaarveldada laste isa elatise võlgnevus temalt väljamõistetava rahasummaga. Kohtul ei ole seadusest tulenevat võimalust tasaarvestada vanemate vastastikuseid nõudeid ühisele lapsele või lastele elatise maksmise osas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 kohaselt ei kuulu ülalpidamise nõuded tasaarvestamisele. Küll aga on vanematel endil võimalik ülalpidamise tasumist vastastikuste kokkulepetega reguleerida. Nimelt võivad PKS § 100 lõike 3 järgi vanemad leppida kokku lapse ülalpidamise kohustuse täitmise korras. Muuhulgas võivad vanemad kokku leppida, et üks või kumbki vanem ei esita teise vanema vastu lapse ülalpidamise kohustuse täitmise 7 nõuet nt põhjusel, et kummagi vanema juures elab laps. Maakohus on niisugust võimalust vanematele selgitanud oma 31.10.
28. a kirjas (tl 108) ning ka 03.10.2018 kohtuistungi käigus. Kui vanemad omavahel kokkulepet ei saavuta, siis tuleb neil arvestada võimalusega, et kummagi vanema elatise võlgnevused kuuluvad täitmisele (sh vajadusel täitemenetluse korras, millisel juhul tuleb kohustatud vanemal kanda ka täitekulud), kuid lõpptulemusena jääb rahaline seis üldjoontes samaks. Ringkonnakohtul puudub aga õiguslik alus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks elatise võlgnevuste tasaarvestamise osas.
29. Lisaks ei nõustunud kostja temalt väljamõistetud elatise suurusega leides, et kohus pidanuks kontrollima hageja ülalpidamiseks tehtavate kulutuste vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud seadust, mõistes hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud standardsuuruses (PKS § 101 lg 1), millest arvestatakse maha 50 % riikliku lapsetoetuse määrast. Maakohus on õigesti põhjendanud, et kui hageja nõuab elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, siis saab lähtuda eeldusest, et hageja ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär. Selles ulatuses ei pea hageja vajaduste suurust ega kulutuste põhjendatust tõendama. Seega ei ole kohtule alust ette heita, et kohus ei nõudnud hagejalt rohkem tõendeid ning et hageja esitatud tõendid olid ebapiisavad. Kohus on menetluse kestel küll asunud ka seisukohale (nt 13.08.2018 kirjalikes selgitustes tl 2829 ning 03.10.2018 kohtuistungi käigus), et kuna kostja on vaidlustanud lapsele vajalike kulutuste suuruse, tuleb hagejal põhjendada ja tõendada lapsele vajalike tegelike kulude suurust. Selline seisukoht on mõneti eksitav, kuna vastavalt eelmärgitule ei tule miinimummääras elatise nõude esitamisel lapse vajadusi ja tegelikke kulutusi tõendada. Ringkonnakohus leiab, et kui elatise hagi on esitatud miinimummääras vastavalt PKS § 101 lõikele 1, siis ei piisa tõendamiskoormise hagejale asetamiseks ainuüksi kostja vastuväidetest kulutuste suuruse osas, vaid kostja peaks oma vastuväiteid vähemalt põhistama.
30. Kostja väitel on hageja kulud kolimisel Keilast Mustvee valda oluliselt vähenenud ning tõendatud ei ole kulutusi suuremas summas kui 332,60 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja teinud usutavaks, et hageja ülalpidamiseks vajalike kulutuste kogumaht oleks isa juurde elama kolimisega vähenenud arvestuslikult 500 eurolt (
31. aastal) 332,60 euroni. Maakohus põhjendas mittenõustumist kostja hinnangutega hageja ülalpidamiseks vajalike kuluartiklite suurusele ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Muuhulgas ei ole usutav, et elades koolinädala vältel 4 päeva oma peamisest elukohast eemal Tallinnas puuduksid hagejal eluasemekulud, igakuine koolitarvete kulu piirduks 5 euroga ning kulud hobidele ei ületa 16 eurot kuus. Kostja poolt esitatud vastuväited kulude suurusele ei ole seostatavad hageja kolimisega elama ühe vanema juurest teise juurde. Nii kooli õppemaks, kulu koolitarvetele kui ka kulutused hobidele kuulusid vajalike kuluartiklite hulka ka sel ajal, kui laps elas ema (kostja) juures. Varasema, s.o Tallinna Ringkonnakohtu 01.02.
32. a otsusega nr 2-17-3250 on isalt mõistetud lapse kasuks välja samuti elatis PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, ilma, et lapse seaduslikul esindajal (menetluses nr 2-17-3250 oli selleks kostja) oleks tulnud tõendada lapsele tehtavate tegelike kulutuste suurust.
33. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik arvestada alaealise lapse kasuks elatise väljamõistmisel asjaoluga, et lapse praegune seaduslik esindaja (isa) on varem rikkunud oma ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste (sh hageja) suhtes ning ta on kostja väitel asunud kõrvale hoiduma elatise võlgnevuse tasumisest, muuhulgas loobudes n-ö ametlikult töötamast, mille tulemusena võib elatise võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil toimuv täitemenetlus jääda tagajärjetuks. Lapsel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt sõltumata vanemate vahelistest erimeelsustest ning kohtul tuleb vaidluse lahendamisel seada esikohale lapse huvid. 8 Samuti ei ole võimalik jätta elatist välja mõistmata põhjendusel, et kummagi vanema juures elab ühine alaealine laps ning lapse isa ei täida ülalpidamiskohustust ema juures elava tütre suhtes. Isalt on jõustunud kohtulahendiga tütre kasuks välja mõistetud elatis seadusjärgses määras, tütar ei ole aga käesoleva menetluse osaliseks. Ringkonnakohus märgib aga, et seaduses sätestatud miinimumuelatis katab eelduslikult kõik hageja vajalikud kulud ning selle summa tasumisel puudub kostjal kohustus katta täiendavalt mitmesuguseid lapsega seotud kulutusi, nagu telefoniarvete maksmine jne. III. Menetluskulud
34. Kuna apellatsioonkaebused jäävad sisuliselt rahuldamata, jäävad kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu puudub vajadus määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9