järgi vangistusega 8 kuud,
lg 2 alusel liitkaristusega 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistusega karistuse kandmise algusega 21.11.2012.a. Karistus kantud. Kindel elukoht puudub Viibib vahi all alates 15.11.2017.a. Süüdistus
6, § 200 lg 1, § 200 lg 2 p. 4-§ 25 lg 2, § 114 lg 1 p. 1,5,6 ja § 274 lg 2 p. 3,4 järgi Menetluse liik Kriminaalasjade nr. üldmenetlus 17231602476 ja 18922500024 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Enriko Nurm
6 järgi ja karistada vangistusega 12 aastat. Süüdi mõista Enriko Nurm
4 järgi ja karistada vangistusega 9 aastat. Süüdi mõista Enriko Nurm
1 järgi ja karistada eluaegse vangistusega. Õigeks mõista Enriko Nurm
5, 6 järgi. Süüdi mõista Enriko Nurm
3,4 järgi ja karistada vangistusega 4 aastat.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista Enriko Nurmele liitkaristuseks eluaegne vangistus. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o. 15.11.2017.a. Tõkend- vahistamine – jätta Enriko Nurme suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagid: Välja mõista KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel Enriko Nurmelt: 1) G K kasuks varaline kahju 708 eurot ja mittevaraline kahju 5000 eurot. Summa kanda G K a/arvele nr. XXX; 2) M E kasuks varaline kahju 360 eurot. Summa kanda M E a/arvele nr. XXX Swedbank; 3) T R kasuks varaline kahju 671 eurot. Summa kanda T R a/arvele nr. XXX. T R tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Enriko Nurmelt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha- 1350 eurot, - KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu - 3390 eurot - KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ekspertiiside maksumused: kahe kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi maksumused kokku 2535.60 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 285 eurot, DNA ekspertiisi maksumusest (7353 eurot) 2223 eurot vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 punktile 6.
lg 2 p 6 alusel vägistamiste eest, milline karistatus ei ole kustunud, 12.11.2017 kella 18:30 paiku XXX majade vahelisel alal metsatuka ääres lähenes selja tagant G K (K ), haaras kätega jõuliselt kannatanu ümbert kinni ning hakkas viimast metsa poole tirima. Seejärel lükkas ta vastupanu osutava G K selili maha ning istudes ise kannatanu keha peale, lõi teda mitmel korral rusikaga näkku, siis lohistas kannatanut edasi XXX läheduses asuva metsatuka suunas, lükkas ta uuesti pikali, jätkates tema peksmist, tõmbas G K püksid alla põlvedeni, katsus sõrmega kannatanu suguorganeid ja kannatanu keha jõuga kinni hoides astus G K viimase tahte vastaselt vaginaalsesse suguühtesse. Kuriteoga tekitas Enriko Nurm G K füüsilist valu ja tervisekahjustused - verevalumid, marrastused ja haava näole. 3 Samuti tema 13.11.2017 kella 02:30 paiku XXX garaažide juures ründas röövimise ja vägistamise eesmärgil M E, haarates selja tagant käega kannatanu piha ümbert kinni, teise käega surus tal suu kinni ja lükkas kannatanu selili maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kivi ja tundis füüsilist valu, ühtlasi teatas E.Nurm kannatanule kavatsusest teda vägistada. Pärast kannatanu pikali lükkamist kummardus Enriko Nurm kannatanu kohale, hoides jätkuvalt kätt kannatanu näo ja suu peal, et ta ei saaks appi kutsuda. Vastupanu osutanud M E õnnestus samal ajal vabastada suu ja karjuda appi. Karjumise peale tuli kohale tunnistaja A K, mistõttu oli Enriko Nurm sunnitud põgenema ja kuritegu jäi lõpule viimata. Kuriteoga põhjustas E.Nurm M E füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastusi näol mõlema silma piirkonnas. Oma tegevusega pani Enriko Nurm toime inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumise vägivallaga, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod, s.o pani toime
Samuti tema 12.11.2017 kella 18:30 paiku XXX majade vahelisel alal metsatuka ääres lähenes selja tagant G K (K ), haaras kätega jõuliselt kannatanu ümbert kinni ning hakkas viimast metsa poole tirima. Seejärel lükkas ta vastupanu osutava G K selili maha ning istudes ise kannatanule peale, lõi talle mitmel korral rusikaga näkku, lohistas kannatanut edasi XXX läheduses asuva metsatuka suunas, lükkas ta uuesti pikali jätkates tema peksmist, nõudis raha, võttis kannatanu taskust ära mobiiltelefoni Samsung A3 ja nõudis telefoni musterkoodi ütlemist ning vägistas kannatanu. Peale seda soris Enriko Nurm läbi kannatanul kaasas olnud kilekoti ja õlakoti ning võttis õlakotist rahakoti, milles olid kannatanule kuuluvad ID-kaart, SEB pangakaart, koodikaart, juhiluba, erinevad kliendikaardid, T K lugejakaart. Avastades, et ära võetud rahakotis on pangakaart, nõudis Enriko Nurm pekstud ja vägistatud K K pangakaardi PINkoodi avaldamist ning peale PIN-koodi teadasaamist lahkus kannatanu rahakoti ning selles olevate esemete ja mobiiltelefoniga. Koheselt suundus Enriko Nurm XXX asuvasse M S , kus kell 18:39 võttis SEB Pank pangaautomaadist nr EYB00394 G K nõusolekuta viimase arvelduskontolt välja sularaha 600 eurot. Kuriteoga tekitas Enriko Nurm G K füüsilist valu, tervisekahjustused (verevalumid, marrastused ja haava näole) ning varalist kahju. Oma tegevusega pani Enriko Nurm toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, s.o
Samuti tema 13.11.2017 kella 02:30 paiku XXX tänaval garaažide juures ründas röövimise ja vägistamise eesmärgil M E haarates seljatagant käega kannatanu piha ümbert kinni, teise käega surus tal suu kinni ja lükkas kannatanu selili maha, mille tagajärjel kannatanu kukkus seljaga vastu kivi ja tundis füüsilist valu. Pärast kannatanu pikali lükkamist kummardus Enriko Nurm kannatanu kohale, hoides jätkuvalt kätt kannatanu näo ja suu peal, et ta ei saaks appi kutsuda, võttis kannatanu jope taskust mobiiltelefoni Iphone SE 360 euro väärtuses ja erinevad kliendikaardid, millised asjad ta pani kõrvale maha. Vastupanu osutanud M E õnnestus samal ajal vabastada suu ja karjuda appi, karjumise peale tuli kohale tunnistaja A K, mistõttu oli E.Nurm sunnitud põgenema ja kuritegu jäi lõpule viimata. Kuriteoga põhjustas E.Nurm M.E füüsilist valu, kehavigastusi – marrastusi näol mõlema silma piirkonnas ning seoses telefoni esipaneeli purunemisega varalist kahju 360 eurot. Oma tegevusega Enriko Nurm isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult ja tahtlikult alustas võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku 4 omastamise eesmärgil, s.o pani toime
Samuti tema 15.11.2017 kella 7.30 ja 16 vahelisel ajal XXX asuvas K P elukohaks olevas majas, kus K P elas üksinda, ähvardas K.P vägivalla ja noaga, nõudes raha, kuid K.P sularaha ei olnud, ta viitas pangakaardile ja E.Nurme nõudmisel ütles ka pangakaardi pin-koodi. Pärast vägivalla toimel võõra pangakaardi pin-koodi teadasaamist, ründas Enriko Nurm K P piinarikka surma tekitamise eesmärgil ja ühtlasi kavatsedes saada K.P surmast kasu - kasutada maja elamiseks, kuivõrd elusana ei olnud K P nõus sellega, et Enriko Nurm majas edaspidi ööbib. Olles löönud K.P mitmel korral noaga tagant selga ja kaela, pärast K.P kukkumist seljale, asetas E.Nurm K.P suhu köögirätikust tehtud tropi ja surus teda oma keha raskusega paika. Piinava valu ja surmahirmu tekitamiseks torkas Enriko Nurm noaga K.P mõlema silma kulmude ja ülalaugude, samuti kaela piirkonda, tekitades noa terava otsaga haavu sügavusega kuni 3 cm, s.h kilpnäärme vigastust tekitanud haava. Samuti lõi E.Nurm vähemalt kuuel korral K.P noaga kõhtu. Olles tekitanud K.P hulgaliselt noahaavu ja ägedat verejooksu, olles liikumatuks jäänud K.P kehast voolanud vere hulga põhjal veendunud Kalev P surma peatses saabumises, võttis E.Nurm esikus olnud K.P jope taskust V T nimele väljastatud ja V.T poolt P kasutusse antud SEB pangakaardi nr XXX. Seejärel väljus E.Nurm majast hooviakna kaudu, kavatsedes võtta pangakardiga seotud kontolt sularaha välja ja naasta hiljem majja, kuhu ta oli jätnud oma spordikoti koos kõigi oma asjadega. Omaniku loata pin-koodi sisestamise teel võõra pangakontolt sularaha võtmine (s.o arvutikelmusena kvalifitseeritav süütegu) jäi E.Nurmel toime panemata, kuna ta peeti pärast majast lahkumist samas piirkonnas tänaval kinni. Kuriteo toimepanemisel tekitas E.Nurm K P tervisekahjustused: torke-lõike vigastused mõlema kulmu ja silma ülalau piirkonnas koos nahaaluste verevalumitega mõlema silma ülalaul, torkelõikehaava vasakul pool kaela eespinnal vasaku kilpnäärmesagara vigastusega, pehmetesse kudedesse tungiva lülisambani ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool seljal trapetslihase välimise osa kohal, pindmise lõikehaava ninale, nahakriimustuse ja nahaaluse verevalumi vasaku oimuluu piirkonnas, täpitaolisi nahamarrastusi vasaku õlaliigese ülemisel pinnal ning nahakriimustusi vasakul pool laubal ja kaela eespinnal, millised ei olnud eluohtlikud. Samuti tekitas Enriko Nurm K P surma põhjustanud tervisekahjustused: torke-lõikehaava paremal pool seljal tagumisel kaenlajoonel parema neeru ja neeruarteri vigastusega, kõhukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool üla- ja keskkõhul koos maksa ja mao, suure rasviku ja peensoole ning jämesoole vigastusega ning torke-lõikehaava lihaste vigastusega vahelihaste kinnituskoha kõrgusel. Nende vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), mille tagajärjel saabus K.P surm sündmuskohal 15.11.2017 hiljemalt kl 16.15 paiku. Oma tahtliku teoga pani Enriko Nurm toime tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, seoses röövimisega ja samuti omakasu motiivil ning teise süüteo varjamise eesmärgil, s.o
Enriko Nurme süüdistatakse selles, et tema 21.02.2018 kella 12:30 paiku XXX asuvas T V kolmanda üksuse kambris nr XX lõhkus vanglavalvurite ründamiseks relvana kasutatava eseme hankimise eesmärgil kambri aknaklaasi, murdis aknaklaasist välja vähemalt peopesa suurused klaasikillud ning viskas nendega ametikohustusi täitnud valvurite T S ja J J suunas, kuid tal ei õnnestunud klaasikildudega kannatanuid tabada ja neile tervisekahjustusi tekitada, kuna T S varjus kambri ukse taha ja J J hoidis enda ees kaitseks läbipaistvat kilpi. 5 Samuti tema isikuna, kes 21.02.2018 pani toime
lg 2 p-s 4 sätestatud kuriteo katse, ähvardas 06.03.2018 kella 15:35 paiku XXX asuvas T V teise üksuse kambris nr XX ametikohustusi täitnud kolmanda üksuse inspektor-kontaktisik E E raske tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes E E: “kuradi rott, ma löön su maha, lõikan su kõri läbi“. Kuna E.Nurm oli agressiivselt käitunud, lõi jalaga vastu jälgimiskambri pleksiklaasist seina, kannatanule teadaolevalt oli E.Nurm varem valvureid rünnanud ning viibis vanglas vahistatuna seoses vägivallategude toimepanemisega, võttis E E ähvardust tõsiseltvõetavana ning tal oli alus karta oma elu ja tervise pärast. Samuti tema isikuna, kes pani toime
lg 2 p-s 3,4 sätestatud kuriteo, 04.04.2018 kella 15:00 paiku XXX asuvas T V XX hoone teise korruse duširuumis nr XX lõhkus vanglavalvurite ründamiseks relvana kasutatava eseme hankimise eesmärgil aknaklaasi, murdis aknaklaasist välja umbes 15x20 cm suurused klaasikillud ning viskas klaasikildudega ametikohustusi täitnud valvurite suunas, tabades vähemalt ühe korra klaasikilluga vanemvalvur A A jalgu ning ühe korra valvur J A paremat kätt põhjustades sellega vanemvalvur A A füüsilist valu ning valvur J A tervisekahjustuse - parema käe küünarliigese sisepinnal 2 cm pikkuse lõikehaava. Osa Enriko Nurme poolt valvurite pihta loobitud klaasikildudest tabasid A A käes olnud läbipaistvat kilpi ning seetõttu ei õnnestunud Enriko Nurmel kannatanutele tõsisemaid tervisekahjustusi tekitada. Oma tegevusega pani Enriko Nurm tahtlikult toime vägivalla kasutamise võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt ja relvana kasutatava esemega, s.o
Kohtuotsuse motiivid Enriko Nurm tunnistas kohtus kõikide talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises end süüdi, kuid õigustas oma tegevust sellega, et oli siis maatriksi mõju all. Vägistamise, vägistamise katse, röövimise, röövimise katse ja mõrva kohta ta keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati prokuröri ja kaitsja taotlusel tema kohtueelses menetluses ülekuulamisel antud ütlused. Enriko Nurm on kõigepealt kirjeldanud oma tundmusi maatriksi mõju all olles. 12.11.2017.a., viibides Ü keskuses, tundus talle, et tema vaenlased piinavad teda virtuaalselt, vägistasid teda mõtete kaudu, tegid haiget ja ta otsustas, et hakkab kõiki ettejuhtuvaid inimesi valimatult kas röövima, vägistama või tapma. Nii ta kõndiski H lõpus asuvasse metsatukka, kuhu oli tal peidetud kaks kilekotti esmatarbeasjadega ja seal pidi olema ka nuga. Kohale jõudes nägi ta, et kilekottidest on osa asju kadunud, sealhulgas ka nuga. Kuna tapmiseks oli vaja kas nuga või kirvest, hakkas ta tuldud teed mööda tagasi minema, et kuskilt poest või ehitusobjektilt need esemed saada. Teel nägi ta pikkade tumedate juustega tütarlast, läks talle järgi, tõmbas ta kõrvalisemasse kohta. Kuna tüdruk hakkas vastu, lõi teda rahustamiseks rusikaga kaks korda kõvasti näkku. Peale seda otsis tema taskud ja kotid läbi, leidis mobiiltelefoni Samsung, mille pani endale taskusse, rahakotist võttis pangakaardi. Siis vägistas ta tütarlapse. Peale vägistamist lahkus Rocca Al Mare suunas. Kuna tal läks telefoni mustrikood meelest, viskas ta telefoni maha, sest sellest polnud enam kasu. Ka kannatanu rahakoti viskas kuskile prügikasti. Merimetsa Selveris asuvast SEB pangaautomaadist võttis vägistatud tütarlapse pangaarvelt tema pangakaardiga välja 600 eurot. PIN-koodi oli tütarlaps talle tema nõudmisel öelnud. Saadud raha eest sõitis ta taksoga Mustamäele, ostis Hesburgerist süüa. Enriko Nurm on ülekuulamisel öelnud ka seda, et kui tal oleks nuga või muu terariist kaasas olnud, oleks ta selle tütarlapse ka ära tapnud. Ta nimelt tahab tapmiseks kasutada just nuga, sest soovib tappa eriti veriselt ja jõhkralt, kuna saab sellisest tapmisest rohkem rahuldust. Teistkordsel ülekuulamisel täpsustas ta, 6 et kuigi tal polnud ei nuga ega muud terariista, oleks ta G K ikkagi ära tapnud kas kägistades või surnuks pekstes, kuid mingi inimene jalutas sealt mööda ja ta ei saanud seda riski võtta, et vahele jääda. Tütarlaps, kelle Enriko Nurm 12.11.2017.a. õhtul vägistas ja röövis, oli G K. Need kuriteod on lisaks süüdistatava poolt süü omaksvõtule tõendatud ka kannatanu G K ütlustega, kes kohtualuses tundis ära teda röövinud ja vägistanud isiku. Kannatanu kirjeldas, kuidas Enriko Nurm kõigepealt kutsus teda metsa poole ja kui ta keeldus kaasa minemast, haaras Nurm temast kinni ja tassis teda 5-10 meetrit metsa suunas, paiskas selili, lõi kolm-neli korda rusikaga näkku ja küsis raha. Saanud vastuseks, et sularaha ei ole, võttis mantli taskust telefoni. Seejärel lohistas ta G K valgustatud alalt metsa äärde betoonblokkide taha, kus lõi uuesti rusikaga paar korda näkku ja vägistas seejärel. Peale suguühet pühkis Nurm oma käe tema kinda vastu puhtaks ning hakkas kannatanu kottides sorima. Rahakoti vahel oli pangakaart ja ta nõudis PIN-koodi ütlemist, mille kannatanu talle ka ütles. G K põhjendas PIN-koodi ütlemist sellega, et ehk ta läheb siis minema. Ta kartis, et kui ta ei ütle PIN-koodi, siis Nurm hakkab teda uuesti lööma. Saanud teada PIN-koodi, lahkus Nurm koos kannatanu rahakoti ja telefoniga sündmuskohalt. Kuriteo toimepanemise tõendiks on ka G K määrdunud riiete ja jalatsite vaatlusprotokoll. Riiete ja jalatsite seisukord annab tunnistust sellest, et kannatanut on lohistatud ja et ta on olnud pikali maas. Süüdistatava ja kannatanu ütlusi G K mobiiltelefoni röövimise kohta tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt leiti XXX vastas asuvalt sõiduvööndeid eraldavalt haljasalalt G K mobiiltelefon. See tõend kinnitab ühtlasi Enriko Nurme ütlust mobiiltelefoni äraviskamise kohta. Enriko Nurme poolt 12.11.2017.a. G K pangakaardiga pangaautomaadist tema kontolt raha võtmist kinnitab G K SEB pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et 12.11.2017.a. kell 18:39 on tehtud väljamakse 600 eurot. Kuriteo toimepanemine on tõendatud ka DNA –ekspertiisiaktiga nr. 17E-GE120, mille kohaselt leiti musta värvi kootud G K kindalt, mille külge Enriko Nurm pühkis oma käsi peale vägistamist, Enriko Nurme DNA-d. Samuti sisaldasid G K võetud günekoloogilised proovid Enriko Nurme DNA-profiile. M E röövimise ja vägistamise katse kohta on Enriko Nurm öelnud, et 12.11.2017.a. kella 23:30 paiku suundus ta Koplisse eesmärgiga veel kuritegusid toime panna – tahtis röövida, vägistada, tappa, kuid soovis teha seda varjatult, et teda veel politsei poolt kinni ei peetaks. Mingil hetkel nägi majade vahel üht tütarlast ja tal tekkis koheselt tahtmine teda röövida ja vägistada ning võimalusel ka tappa. Hakkas tütarlapsel järgi kõndima ning ründas teda selja tagant, pannes käe ümber kõri, tahtis teda pikali panna ja vägistada. Tüdruk hakkas karjuma, rabeles ja kukkus. Karjumise peale ilmus välja üks meesterahvas ja küsis: „Mis juhtus?”. Nurm vastas, et tüdruk kukkus ja kõndis seejärel ise minema. Kuna kõik käis nii kähku, ei jõudnud tütarlast röövida. Nurme ütluste kohaselt oleks ta ka M E röövinud, vägistanud, peksnud ja võimalik, et ka tapnud, kui meesterahvas poleks vahele segama tulnud. Oluline oli võimalikult jõhker kuritegu toime panna. Kuna meesterahvas tuli nii kiiresti kohale, ei jõudnud ta isegi tüdruku jopet ega pükse lahti teha. M E ütlused kinnitavad Enriko Nurme poolt öeldut tema tegevuse kohta. Kannatanu on öelnud, et keegi võõras mees pani oma käe talle suu ette ja lükkas ta pikali. Kui ta suutis käe suu eest ära tõmmata, hakkas kõvasti karjuma ja siis pandi talle taas käsi suu ette. Talle tuli appi tema elukaaslane A , kellega oli eelnevalt tülli läinud ja kes läks koju teist teed pidi. A aitas ta püsti ja siis ta teda rünnanud meest seal enam ei näinud. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema telefoni ekraan peale seda juhtumit katki. Kuigi ekraan parandati tasuta ära, läks aku paiste, telefon läks kaheks osaks ja seda ei saanud enam kasutada ning ta pidi uue telefoni ostma. 7 Tunnistaja A K ütluste kohaselt oli tema elukaaslane tol õhtul sõbranna juures külas ja kuna oli juba hilja, läks ta M sõbranna juurde järgi. Tagasiteel nad tülitsesid ja M läks temast eraldi teist teed mööda. Kuna too tee lõpeb tupikuga, siis ei oleks M niikuinii sealt läbi saanud ja oleks pöördunud tagasi endisele teele. Ta jäi Sitsi tänaval seisma, aga et M ikka ei tulnud, läks ta teda otsima. Siis kuulis karjumist ning hääle peale M juurde jõudes nägi, et M on pikali maas ja nutab hüsteeriliselt ning temast umbes meetri kaugusel seisab süüdistatav. Küsimuse peale, mis juhtus, vastas süüdistatav: „Ta kukkus” ja hakkas eemalduma. Tunnistaja aitas M püsti ja kodu poole kõndides ütles M, et meesterahvas tahtis teda vägistada ja tappa, et oli tema kõrist haarates ta maha surunud. Äratundmiseks esitamise protokolliga tõendatakse A K poolt talle esitatud fotodel tema elukaaslast M E rünnanud isikuna Enriko Nurme äratundmist. Hinnates kõiki neid tõendeid kogumis on Enriko Nurmele süüks arvatud kuritegude objektiivne külg G K vägistamises ja röövimises ning M E vägistamise katses ja röövimise katses leidnud tõendamist. Süüteokatsena on käsitletavad teod, mis asuvad vahetus ajalis-ruumilises suhtes eriosa süüteokoosseisus kirjeldatud teoga. Süüteokatse koosseisu tuvastamisel on oluline alustada subjektiivsetest tunnustest ehk oluline on tuvastada toimepanija teoplaan ehk tahtlus. Enriko Nurme ütlustest tulenevalt oli ta M E nähes langetanud enda jaoks otsuse teda röövida ja vägistada ning oma plaani elluviimiseks alustas ta ka tegutsemist – pani käe ümber kaela, kasutas jõudu tema pikali panemiseks, mis ka õnnestus, karjete summutamiseks surus käe kannatanu suule. Süüdistatava poolt kavatsetud kuriteod – röövimine ja vägistamine - jäid lõpule viimata tunnistaja A K kohaleilmumise pärast. Enriko Nurm on ise tunnistanud, et kui meesterahvas poleks vahele sekkunud, oleks ta M E ära vägistanud, samuti röövinud temalt kõik väärtuslikud asjad, esmajoones muidugi raha. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti
6 järgi, sest Enriko Nurme on varasemalt karistatud vägistamiste eest ja 12.11.2017.a. pani ta toime kaks samalaadset kuritegu, kuigi ühe kannatanu suhtes jäi tegu katsestaadiumisse. Kohus ei nõustu lõpuleviidud röövimise ja röövimise katse eraldi kvalifitseerimisega süüdistusaktis. Kohus on seisukohal, et röövimise katse neeldub lõpuleviidud kuriteos ja need kaks tegu on õige kvalifitseerida
4 järgi. Tegemist on varavastaste kuritegudega ja kohtu hinnangul on põhjendatud kasutada ühe ja sama isiku poolt eri ajal toime pandud lõpuleviidud röövimise ja röövimise katse puhul, kui nende menetlemine toimub ühe ja sama kriminaalmenetluse raames, analoogiat varguse ja varguse katse kvalifitseerimisel. Samuti
§-st 63 tulenevalt loetakse sama süüteokoosseisu korduvat toimepanemist ühe süüteo toimepanemiseks. Kuriteod on Enriko Nurme poolt toime pandud kavatsetult, kuna tema tegutsemine kannatanute suhtes oli eesmärgipärane. Mõrva süüdistus K P tapmise asjaolude kohta on süüdistatav tunnistanud, et see mõte ei sündinud tal mitte kohapeal, vaid ta planeeris tema tapmist juba varasemalt 12.novembril, kui oli Ü keskuses. Samuti metsatukas G K vägistamise ajal teadis ta, et tapab K . 15.11.2018.a. hakkaski ta K P tema elukohas noaga tapma. Enriko Nurm kirjeldas ülekuulamistel väga detailselt tapmistegu. Kõigepealt lõi noaga 4-6 korda kõhtu, seejärel paar korda seljapiirkonda neerudesse, samuti kaela. E.Nurm: Tahtsin, et asi oleks väga hull ja tema surm oleks piinarikkam. Tal oli valus ja 8 valu väljendamiseks hakkas ta oigama….. Verd tuli palju, tal jooksis igalt poolt verd- nii kõhust, kaelast kui selja pealt….Teadvust ta ei kaotanud. Ta hakkas kõvemini häält tegema. Seejärel võtsin käterätiku köögist, toppisin selle talle tropiks suhu, et ta ei saaks karjuda. Ma tahtsin teda võimalikult palju veel piinata. Ma seisin jalgadega tema käte peal, et ta ei saaks käterätikut suust eemaldada. Ta oli elus ja torkasin kõigepealt K parema silma ühe korra noaga läbi kuni koljuni ja teise vasaku silma kaks korda. Lõin noa otse silma. Ma tegin seda, sest olin K veel väga vähe valu tekitanud… Kuna ta oli ikka veel elus lükkasin noa ta kõrri… Kuna tema suremine võttis liiga kaua aega, kägistasin teda kätega ümber kaela kõvasti pigistades, surnuks. Lisaks Enriko Nurme ütlustele on K P tapmine tõendatud: *XXX eramu vaatlusprotokolliga koos fotodega, millest nähtub, et köögi põrandal lebab selili meesterahva surnukeha peaga ukse poole, valamu ja pliidi vahelises nurgas ulatuslik verekahtlane vedel määrdumine. Surnukeha õla juures kokkukägardatud köögirätik; *tunnistajana ülekuulatud kiirreageerija R G ütlustega, kes tõendas, et majja sisenedes oli köögis maas meesterahvas, kellel oli kokkukägardatult suus rätik. Tema tõmbas selle suust välja, et veenduda, kas inimest on veel võimalik päästa, et avada hingamisteed. Pulssi ta siiski ei tundnud ja meesterahvas ei hinganud. Rätiku asetas ta surnukeha kõrvale põrandale; *surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr. XXX on tõendatud hulgaliste torke-lõikehaavade olemasolu tapetu kehal, organite eluohtlikud vigastused, millede tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk), samuti olid kehal mitteeluohtlikud vigastused. Kõik vigastused olid elupuhused ja peale vigastuste tekitamist võis ta veel elada maksimaalselt mõnikümmend minutit; *Enriko Nurme kinnipidamise protokolliga, milles on märgitud temal kaasasolnud esemed, nende hulgas musta tupega ja punase peaga nuga, mille teral värsked verejäljed; *Enriko Nurmelt kinnipidamisel äravõetud noa vaatlusprotokolliga; *Enriko Nurme läbivaatuse protokolliga, mille kohaselt on tema jalas olnud pükstel, jalatsitel ja seljas olnud T-särgil verekahtlased määrdumised; *sündmuskohalt võetud spordikoti „Enrico Benetti“ vaatlusprotokolliga. Spordikott kuulus Enriko Nurmele, selles olid talle kuuluvad esemed, muuhulgas ka hulk pabereid, mitu kaustikut, dokumendid, millelt nähtub Enriko Nurme nimi. Tõend tõendab Enriko Nurme viibimist XXX majas. Enriko Nurm on oma ütlustes ka ise väitnud, et peale K P tapmist lahkus ta majast, kuid spordikotti kaasa ei võtnud. *DNA –ekspertiisiaktiga nr. 17E-GE1201 tõendatakse, et Enriko Nurme küünte alt leiti K P bioloogilist materjali. Enriko Nurmelt äravõetud noa teralt võetud proovidest, millised sisaldasid verd, saadi täisprofiil, mis oli kokkulangev K P DNA-profiiliga. Seega tõendab DNA– ekspertiisiakt K P tapmise toimepanemist Enriko Nurmel kinnipidamisel kaasasolnud noaga. Kohtu hinnangul on tapmine kvalifitseeritud õigesti toimepanduna piinaval viisil. Piinav viis on seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises. Tapmine on piinaval viisil toime pandud ennekõike siis, kui kannatanule on tapmisteoga põhjustatud enne tema surma suurt valu (nt ohvri elusalt põletamine) või muid vaevusi, mis võivad väljenduda nii füüsilistes üleelamistes (nt näljutamine) kui ka psüühilistes kannatustes (nt isiku silmitsi seadmine vääramatult saabuva surmaga ning tapmisteoga meelega viivitamine lootusetustunde võimendamiseks jne). Seega tuleb tapmisteo piinava viisi puhul iga kord tuvastada, kas see tekitas kannatanule suuri või kauakestvaid surmaeelseid kannatusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 1-15-10119 p. 18). Enriko Nurme soov ja eesmärk oli mitte lihtsalt K P tappa, vaid tappa ta piinarikkalt, et ta tunneks võimalikult palju ja kaua valu. Selleks ei löönud ta noaga mitte südame piirkonda, vaid lõi hulgaliselt lööke kõhtu, seljapiirkonnas neerudesse ja roiete vahele. Lõi kaela, kuid nii, et ei tabaks kaelaarterit. Süüdistatava ütlustest tulenevalt oli K P kogu aeg teadvusel, oigas valust. 9 Selleks, et veelgi rohkem valu tekitada, torkas ta noaga ka mõlemasse silma, vasakusse isegi kaks korda. Enriko Nurme ütlusi selle kohta, et K P surm oli pikaajaline, tõendab ka ekspertiisiakt, milles eksperdiarvamuse kohaselt olid kõik vigastused elupuhused ja kannatanu võis peale kõikide vigastuste tekitamist lühiajaliselt elada. On eluliselt usutav, et selliste hulgaliste vigastuste tekitamine põhjustab kannatanule enne surma suurt valu ning tapmistegu K P suhtes oli toime pandud piinaval viisil. Enriko Nurmele on süüdistuses ette heidetud tapmise toimepanemist ka seoses röövimisega ja omakasu ajendil ning teise süüteo varjamise eesmärgil. Prokuröri põhjenduse kohaselt oli Enriko Nurmel tapmise eesmärgiks peale K P valust ja piinadest rahulduse saamise ka tema pangakontolt pangakaardiga raha hõivamine ning tema majja elama jäämine, sest kannatanu ellujäämise korral oleks ta pidanud sealt majast lahkuma. Kohtu hinnangul ei ole prokuröri seisukoht nõustumisväärne. Tapmine seoses röövimisega tähendab seda, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Kui tapetakse selleks, et hõivata ohvri vara, on tegemist tapmisega omakasu motiivil. (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk. 366 p. 6.2). Tapmine on toime pandud omakasu motiivil, kui süüdlane tegutses mistahes ainelise kasu saamiseks (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2015, lk. 366 p. 6.3). Selleks, et seostada K P tapmist röövimisega, tuleb tõendada, et Enriko Nurm kasutas K P pangakaardi äravõtmiseks vägivalda ja et see vägivald oli pangakaardi hõivamise vahendiks ning et selle vägivallaga põhjustati surm otsese või kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul kriminaalasjas selliseid tõendeid ei ole. Enriko Nurme ütlustest tulenevalt planeeris ta K P tapmist juba mõni päev varem ning põhjuseks oli, et K P mõjutas teda maatriksi vahendusel. K P tapmise oli süüdistatav seadnud endale eesmärgiks ja ta pani selle teo toime kavatsetult. Puuduvad süüdistatava ütlusi kummutavad tõendid, mistõttu ei saa kohus nõustuda prokuröri käsitlusega tapmise toimepanemisest seoses röövimisega. Samuti ei ole tõendatud, et Enriko Nurm tappis K P selleks, et hõivata tema pangakaart, millega hiljem arvutikelmust toime panna. Järelikult ei ole tegemist ka tapmisega omakasu ajendil. Ta küll võttis koridoris rippunud K P jope taskust enne majast lahkumist tema pangakaardi kaasa, kuid nagu juba eespool öeldud, ei olnud see tapmise põhjus. Pangakaardi hõivamist võib käsitleda pigem ettevalmistava teona arvutikelmuse toimepanemiseks. Prokuröri seisukohalt tõendab omakasu ajendil tapmist asjaolu, et Enriko Nurm jättis peale tapmist majast lahkudes sinna oma spordikoti, milles olid ka tema märkmed maatriksi kohta, mis tähendab, et tal oli kindel kavatsus majja tagasi tulla ja seda kasutama hakata. Sellisest kavatsusest ei ole Enriko Nurm oma ütlustes rääkinud. Vastupidi, teisel ülekuulamisel on ta öelnud, et 15. novembri ennelõunasel ajal XXX majas üles ärgates hakkas ta oma asju kokku panema, tahtis ära minna, sest K P ei tahtnud, et ta seal elab. Enriko Nurm on öelnud ka, et selle pärast, et K P ei lubanud tal seal edasi elada, ei olnud ta tema peale pahane. Veel on Enriko Nurm öelnud: „Mul oli plaan, et ma tapan K ära ja lähen sealt minema, aega oli vähe, sest olin eelnevalt DNA endast maha jätnud ja oli aja küsimus, kui mind kinni peetakse.“ Seega ei tulene süüdistatava ütlustest tema kavatsust peale majaomaniku tapmist majja elama asumine ja sellel eesmärgil tapmine. Spordikotti ei võtnud ta lahkudes kaasa mitte sellepärast, et kavatses majja elama naasta, vaid tsiteerides süüdistatavat: „Spordikotti ma ei hakanud võtma, sest nägin, et politsei on juba kohal“. Ilmselt oli tal ilma spordikotita kergem põgeneda ja end politsei kinnipidamise eest varjata. 10 Seonduvalt süüdistusega tapmise toimepanemisest teise süüteo varjamise eesmärgil märgib kohus, et süüdistusest ei ole võimalik aru saada ning ka prokurör vaidlustes ei peatunud sellel, millist kuritegu kavatses Enriko Nurm K P tapmisega varjata. Seda ei ole võimalik järeldada ega tuletada ka süüdistatava enda ütlustest. Kokkuvõtvalt ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist Enriko Nurme poolt K P tapmise toimepanemine röövimise eesmärgil, omakasu ajendil ega ka teise süüteo varjamise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt tuleb Enriko Nurm
5,6 järgi õigeks mõista. Vanglas toimepandud kuriteod 21.02.2018.a. T V vägivallategude toimepanemine on tõendatud kannatanute, s.o. valvurite T S ja J J ning tunnistajate valvurite J A ja U K ütlustega. T S kuulis lõuna ajal ravimeid jagades tugevaid lööke ja kambri nr. XX vaateavast sisse vaadates nägi, et Enriko Nurm lõhkus akent, tõmmates akna paketi seest välja klaasitükke ning viskas need maha. Kuna ta rääkis roppusi ja seosetut juttu, küsiti temalt, kas ta vajab arstiabi, aga Nurm vastas, et tal ei ole midagi viga. Korraldustele akna lõhkumine lõpetada ta ei allunud, oli agressiivne. U K sisenes kambrisse eesmärgiga temaga rääkida ja ta maha rahustada, kuid see ei õnnestunud. Enriko Nurm keeldus kambrist välja tulemast, oli agressiivne, käes olid osaliselt käterätikusse mähitud klaasitükid. U K väljus kambrist ja kohale toodi lisajõud. Nurm reageeris sellele omapoolse vihase rünnakuga. Lähenedes valvuritele, tegi käega ähvardavaid liigutusi ning viskas kaks klaasitükki valvurite suunas, millised purunesid vastu kilpe väikesteks kildudeks. T S ja J J seisid kambri ukseavas, kuid õnneks kumbki neist kildudega pihta ei saanud. Lõpuks suutis valvur J A läbi toiduluugi rääkides Enriko Nurme maha rahustada ja ta laskis endale käerauad peale panna. Kambri XX akna lõhkumine Enriko Nurme poolt ja suurte klaasitükkide olemasolu kambris on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga. 06.03.2018.a. ähvardas Enriko Nurm vangla inspektor- kontaktisikut E E. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta tol päeval Enriko Nurmele tagastama kohtupabereid. Nurm sai selle peale vihaseks, sest ta oli soovinud paberitest koopiaid teha, kuid selleks polnud tema arvel piisavalt raha. Ta rääkis algul, et tunnistaja takistab tal maatriksi avalikuks tulemist, seejärel sõimas teda litsiks, ähvardas ära tappa, kõri läbi lõigata. Selline käitumine ehmatas E E. Ta tundis hirmu ja kartis, et Enriko Nurm võib koridoris liikudes oma ähvarduse ka täide viia, kuna ta on varasemalt vanglatöötajaid klaasikildudega rünnanud. 04.04.2018.a. vangla duširuumis akna lõhkumine ja rünne vanglatöötajate vastu on tõendatud kannatanute vanemvalvuri A A ja valvuri J A ning tunnistajate vanemvalvuri R A ja valvuri J J ütlustega. Nimetatud isikute ütlustest tulenevalt viidi Enriko Nurm sel päeval duši alla pesema, kuid pesemise asemel purustas ta hoopis duširuumi akna. Selle peale andis J J kutsungi kood punane, mis tähendab kõrgendatud kutsungit ohu korral. Kõigepealt sisenesid duširuumi A A ja R A , neil olid turvalisuse mõttes käes kilbid ja peas kiivrid. Nende kilpide taga oli J A, kellel endal kilpi käes ei olnud. Duširuumi sisenedes seisis Enriko Nurm riietes tagumises osas ja hakkas klaasikildudega valvureid loopima. Killud pärinesid aknast, mille ta oli ära lõhkunud. Klaasikillud lendasid vastu kilpe, kuid üks kild tabas A A jala säärt. Kuna jalgade ees kilpi ei olnud, viskas Nurm killu sihilikult jalgade suunas. Lõpuks õnnestus A A lüüa nuiaga vastu Nurme jalga, suruda ta nurka ning Nurmel käes olnud järjekordne klaasikild kukkus A A jala peale, põhjustades valu. Süüdistatavale käeraudade peale panemise ajal hakkas ta vastu, vehkis kogu aeg käte ja jalgadega, üritades rünnata. J A sai käe randmele umbes 3 cm haava. A A ja J A tervisekahjustusi tõendavad T V valveõe J P poolt väljastatud tõendid ning J A läbivaatuse protokoll. Duširuumi akende lõhkumine Enriko Nurme poolt on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga. 11 Enriko Nurm on talle süüks arvatud tegusid tunnistanud ja nimetanud nende põhjusena tema mõjutamist valvurite poolt maatriksi kaudu. Teda piinati väga jõhkralt, mõtted pigistati kinni, mõtted tõmmati peast ära, pandi uusi asemele, tal ei tohtinud olla vabu mõtteid. Vastuseks sellisele mõjutamisele lõhkuski ta ära oma kambri ja duširuumi aknaklaasi, et klaasikildudega valvureid rünnata, nad ära tappa. Soovis kasutada klaasikilde noana, kuid see ei õnnestunud, sest valvurid kasutasid kaitsekilpe ja killud lendasid nende vastu. Enriko Nurm tunnistas, et 06.märtsil 2018.a. sõimas ta E E, sest too ei tahtnud maatriksiga seotud kohtupaberitest koopiaid teha. Ta ähvardas ka E E tapmisega, lubades ta millalgi hiljem tükkideks lõikuda. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et Enriko Nurm on toime pannud kuriteod
3,4 järgi, mis näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. Vastavalt valvurite ja inspektor-kontaktisiku ametijuhenditele on T S , J J , E E, J A ja A A võimuesindajad, kes täitsid 21.02.2018.a., 06.03.2018.a. ja 04.04.2018.a. T V tööl olles oma ametialaseid kohustusi.
peatüki 3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja sellega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord. Riigikohtu otsuse nr. 3-1-1-31-16 punktis 10 on öeldud, et avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime
Inspektor–kontaktisiku E E suhtes pani Enriko Nurm toime
§-s 120 sätestatud teo - tapmisega ähvardamise. Kannatanul oli tema ütlustest tulenevalt alust karta ähvarduse täideviimist tulenevalt Enriko Nurme varasemast käitumisest valvurite suhtes (rünne aknaklaasi tükkidega). 21.02.2018.a. kambris 457 ja 04.04.2018.a. duširuumis lõhkus Enriko Nurm aknaklaasid eesmärgiga rünnata klaasitükkidega valvureid nende tapmise eesmärgil. Mõlemal korral loopiski ta ruumidesse sisenenud vanglatöötajaid suurte klaasikildudega. 21.02.2018.a. kambris XX toime pandud ründe käigus keegi tänu kaitsekilpidele vigastusi ei saanud, mistõttu süütegu jäi katse staadiumisse. 04.04.2018.a. duširuumis põhjustasid Enriko Nurme poolt valvurite suunas visatud klaasikillud A A ja J A tervisekahjustusi. Seega pani Enriko Nurm 21.02.2018 ja 04.04.2018 toime
süüteokoosseisule vastavad teod.
4 kuulub kohaldamisele, kui vägivallateo toimepanemiseks kasutatakse relva või relvana kasutatavat muud eset. Enriko Nurme poolt vägivallateo toimepanemiseks kasutatud klaasikillud on käsitatavad relvana kasutatava muu esemena, kuna nendega on võimalik kahjustada inimeste elu ja tervist. Vägivallateod vanglatöötajate suhtes pani Enriko Nurm toime samuti kavatsetult, kuna oli seadnud endale eesmärgiks kasutada klaasitükke noana valvurite tapmiseks. Süü Põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks prokuröri ja kaitsja vahel oli Enriko Nurme süü. Kaitsja leidis, et vaatamata ekspertide poolt antud hinnangule, on Enriko Nurm vaimuhaige ja on sellest tingituna mittesüüdiv. Enriko Nurm on korduvalt öelnud, et tema kuritegelikke tegevusi mõjutas maatriks ning kui teda ei juhi mitte tema enda tahe, vaid mingi muu jõud – maatriks, ei ole realiseerunud subjektiivne külg ja isik ei ole süüdiv. Kaitsja väite aluseks on ka süüdistatava viibimine 2015.aastal seoses skisofreenia diagnoosiga sundravil lühikest aega. 12 Prokurör jäi vastupidiselt kaitsjale kindlaks oma positsioonile, et Enriko Nurme näol on tegemist süüdiva isikuga.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt
§-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. See tähendab, et isik oli vaimselt terve ja oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Enriko Nurme suhtes teostati kaks kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr. XXX. ja ekspertiisiakt nr.XXXa.). Mõlemal juhul on eksperdid andnud arvamuse, et Enriko Nurmel ei esinenud talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“ ega esine neid ka käesoleval ajal. Enriko Nurmel ei esine selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis põhjustaksid tahtest olenematut ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Süüdimatuse meditsiiniliste kriteeriumide puudumisel saab teha järelduse, et Enriko Nurm oli vabaduses raskete kuritegude ja ka vanglas toimepandud kuritegude toimepanemise ajal täielikult arusaamisvõimeline oma tegude keelatusest ja oli võimeline oma käitumist vastavalt arusaamisele juhtima. Seega oli ta süüdiv ja vastavalt ekspertide arvamusele oli tegemist psüühikahäirete sihipärase teeskluse ehk simulatsiooniga. Kaitsja püüdis ekspertide arvamust seada kahtluse alla, kuid kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud ekspertide arvamuses. Nad on ka kohtuistungil üle kuulatud, põhjendanud oma seisukohti, öeldes muuhulgas, et Enriko Nurme puhul puudus haiguspilt, tema käitumine oli sihipärane, mis ei ole iseloomulik psühhoosist ajendatud inimese käitumisele. Ekspertiiside tegemisel uurisid nad mitte ainult Enriko Nurme haiguslugusid, vaid kogusid tema kohta andmeid kõikidel sotsiaalsetel tasanditel. XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Lõppkokkuvõttes on kriminaalasja kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist, et Enriko Nurm pani kuriteod toime süüdivusseisundis. Kohus nõustub prokuröri poolt öelduga, et Enriko Nurm, olles väga haaratud ja huvitatud maatriksi süžeest ja temaatikast, õigustas sellega moraalselt oma jõhkraid kuritegusid. Tsiviilhagid Kriminaalasjas on esitatud Enriko Nurme vastu tsiviilhagid nii varalise kui mittevaralise kahju nõudes. Kannatanu G K nõuab varalise kahju hüvitusena 708 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratud õiglases summas. Kannatanu M E soovib varalise kahju väljamõistmist summas 360 eurot. Kannatanu T R (tapetu K P poeg) on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 671 eurot, mis seisneb matusekuludes ja mittevaralise kahju nõudes kohtu poolt määratud õiglase hüvitisena. KrMS § 381 lõikest 6 ja Riigikohtu praktikast tulenevalt kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Enriko Nurm on kohtus tsiviilhagisid tunnistanud ja nõustunud nende hüvitamisega (1. kd. lk. 100 pöördel ja 1.kd. lk. 105). Seega kuuluvad kannatanute poolt esitatud hagid varalise kahju nõuetes ja G K poolt esitatud hagi mittevaralise kahju nõudes rahuldamisele. 13 Õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist tuleneb VÕS (Võlaõigusseaduse) § 128 lõikest 1 (Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline), VÕS § 128 lõikest 5 (Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi) ja VÕS §134 lõikest 2 (Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma). Enriko Nurm põhjustas G K vägistamisega ja röövimisega kannatanu ütluste ja isiku läbivaatuse protokollide kohaselt mitmetesse näo- ja peapiirkondadesse hematoome, paistetusi ja turseid, ninajuurel veritseva haava (Tõendite köide, edaspidi T. III kd lk. 40-49, T. IV kd. lk 46-52). G K ütluste kohaselt oli tal nina valus kuu aega. Ta pidi läbima mitmeid läbivaatusi, andma hulga günekoloogilisi analüüse, profülaktilisel eesmärgil tarvitama ravimeid, mis tekitasid iiveldust. Rünne tekitas talle ka tõsiseid psüühilisi kannatusi. Kannatanu kohtus antud ütluste ja tsiviilhagis märgitu kohaselt ei julgenud ta esimesel nädalal peale juhtunut kodunt lahkuda. Kardab siiani üksi õhtuti väljas käia. Intsidendist olid häiritud tema lähedased, nägi vanemaid nutmas ja see oli talle väga raske üleelamine. Ta on käinud ka psühholoogi vastuvõtul. 1,5 kuud peale intsidenti olid häiritud intiimsuhted partneriga. Psüühilisi kannatusi suurendas ka hirm ja ärevus haigestumise ees mõnda seksuaalsel teel kanduvasse haigusesse. G K füüsilist ja hingelist valu ning teatud ajaks elukvaliteedi langust arvestades on kohtu hinnangul mittevaralise kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt peab kohtute väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtupraktikast nähtuvalt on vägistamise kriminaalasjades kannatanute poolt mittevaralise kahju nõudmine üpriski erandlik. Kohus saab viidata siin vaid Tallinna Ringkonnakohtu otsusele kriminaalasjas nr 1-15-3112, milles on sarnastele asjaoludele tuginevalt välja mõistetud vägistamise toime pannud isikult kannatanu kasuks mittevaraline kahju 6000 eurot. Arvestades ka G K vägistamisega tekitatud kehavigastustest tingitud füüsilist valu kuriteo toimepanemise ajal ja psüühilisi üleelamisi peale intsidenti ning ühiskonna heaolu taset, hindab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 5000 eurot. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 10 000 eurot esitas Enriko Nurme vastu ka T R, kelle isa K P mõrvati süüdistatava poolt. T R ülekuulamist kohtuistungil prokurör ega kaitsja ei taotlenud. Tsiviilhagis põhjendas kannatanu mittevaralise kahju hüvitamise nõuet raskete psühholoogiliste kannatustega ja hirmuga, et süüdistatav võib mõrvatu lähisugulaste suhtes panna toime samalaadse teo. Kannatanu arvas, et peab pöörduma stabiilsuse saavutamiseks psühholoogi vastuvõtule. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-19-08 punktis 17 öelnud, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei ole erandlikuks asjaoluks surm kui selline, vaid sellega peavad kaasnema täiendavad asjaolud, mis õigustavad mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmist. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ka hageja elukvaliteedi langus, kuna ka see asjaolu kaasneb lähedase kaotusega tihti. Riigikohtu arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, samuti hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. 14 T R ei viibinud K P tapmise ajal sündmuskohal ega näinud pealt isa kannatusi ja piinu, mistõttu erandlikud asjaolud kannatanu mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks puuduvad. Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-19-08 punktis 15 on märgitud „Kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele VÕS § 130 lg 2 järgi, kui täidetud on kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused (deliktilise üldvastutuse korral peab esinema mh kahju tekitaja süü VÕS § 1050 lg 1 tähenduses)“. T R on hagiavalduses kirjutanud enda psühholoogilistest kannatustest ja võimalikust pöördumisest psühholoogi poole, kuid eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendi kohaselt „Tervisekahjustuseks ei saa nimetatud sätte tähenduses lugeda ainuüksi hageja väidetud raske psüühilise seisundi tekkimist, mille kohta hageja pealegi tõendeid ei esitanud.“ Muude tervisekahjustuste tekkimist hagiavalduses mainitud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei ole põhjendatud T R mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine. Karistus Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, tuvastatkse süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süü suurusele vastav karistus. Lisaks süü suurusele tuleb
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut ( 3-1-1-40-04 p. 7). Kui isikut on korduvalt karistatud mitmete raskete kuritegude toimepanemise eest ja korduvalt mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, tuleb eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt kohaldada rangeid karistusmeetmeid.
lg 2 võimaldab süüdlasele mõista vangistuse kuuest kuni viieteistkümne aastani,
lg 2 vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani,
lg 2 vangistuse kaheksast kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse ja
lg 2 vangistuse ühest kuni viie aastani.
lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat 6 kuud,
lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat,
lg 2 sanktsiooni keskmine määr mitte arvestades eluaegset vangistust on 14 aastat ning
Enriko Nurm pani väga lühikese ajavahemiku (12.11. – 15.11.2017.a., s.o. 4 päeva) jooksul toime kolme isiku suhtes kokku viis rasket esimese astme kuritegu ning vahistatuna T V kuriteod vanglaametnike suhtes. Ühtegi kuritegu ta kahetsenud ei ole, vaid on järjepidevalt õigustanud on tegusid maatriksi mõjudega. Tema ütlustest tulenevalt võitleb ta reaalse vägivallaga tema suhtes toimepandud virtuaalse vägivalla vastu. Protestiks maatriksile hakkas ta toime panema röövimisi ja vägistamisi juhuslike tänaval kohatud inimeste suhtes. Tapetut K P ta siiski tundis, sest elas tema majas mõnda aega, kuid tapmise põhjuseks oli taas maatriksi poolt mõjutamine, mis ekspertide poolt tunnistati simuleerimiseks. Tulenevalt vägistamise ja röövimise toimepanemisest kahe temale täiesti võõra noore tütarlapse suhtes, leiab kohus, et tema süü on suur ja seda vaatamata ühe kannatanu suhtes nii röövimise kui vägistamise jäämisele katse staadiumisse. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohus arvestab ka süüd suurendava asjaoluna, et Enriko Nurm on varasemalt korduvalt toime pannud vägistamisi, sealhulgas ka välisriigis Soomes, kuid varasemad karistused ei ole mingitki mõju avaldanud. Teda on karistatud ka vägivallakuritegude eest. Seega on kohtul põhjendatud alus olla veendunud selles, et õigusvastane käitumine, sealhulgas raskete kuritegude toimepanemine 15 on muutunud Enriko Nurmele elustiiliks. Ka vanglatingimustes, s.o. rangelt kontrollitud keskkonnas jätkas ta kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades mõistab kohus süüdistatavale kõikide kuritegude eest sanktsioonide keskmisest määrast rangemad karistused:
6 järgi 13 aastat vangistust,
4 järgi 10 aastat vangistust,
3,4 järgi 4 aastat vangistust. Mõrva toimepanemise eest nõudis riiklik süüdistaja Enriko Nurme karistamist eluaegse vangistusega. Eluaegse vangistuse mõistmiseks peab toimepandud kuritegu olema kaitstavat õigushüve ja õiguskorda kahjustanud sedavõrd, et tähtajalise vangistuse mõistmine selle eest ei taga õiguskorra piisavat kaitset. Eripreventiivsed asjaolud võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (Riigikohtu otsus nr 3-11-76-12 p 8). Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et Enriko Nurme tuleb tapmise eest karistada eluaegse vangistusega. Süüdistatav tappis inimese, kes ei olnud talle midagi halba teinud, isegi sõnaliselt mitte. Tappis lihtsalt nö tapmise pärast, sest see meeldis talle. Tema eesmärk oligi teistele palju haiget teha, näha kannatanute piinlemist. Nii käitus ta ka K P, tappes ta sihikindlalt piinarikkalt. Kohtu hinnangul tuleb isikut, kes ilma igasuguse vähimagi põhjuseta võtab teiselt inimeselt elu, kes naudib oma ohvri piinlemist, tuues ettekäändeks protesti maatriksi mõjutuse vastu, karistada rangeimal viisil. Selline isik on vabaduses ohtlik. Enriko Nurm võib tappa täiesti juhusliku inimese, kes tema teele satub, sest sellise eesmärgi on ta endale püstitanud. Süüdistatav oleks tema enda sõnul peale vägistamist meelsasti elu võtnud ka G K ja M E, kui ei oleks olnud segavaid faktoreid, sest tema jaoks oli oluline võimalikult jõhker kuritegu toime panna. Enriko Nurme käitumises avaldub täieliku lugupidamatuse puudumine inimese elu kui tähtsaima õigushüve vastu, mille kaitse tuleneb juba põhiseadusest. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 16 sätestab: Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Lisaks mõrvale on praeguses kriminaalasjas Enriko Nurme süü leidnud tõendamist ka teistes eelpool analüüsitud kuritegudes, milliste toimepanemisel kasutas ta kannatute suhtes vägivalda. Teda on varasemalt karistatud vägistamiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Tema õigusvastane käitumine on ilmekaks näiteks sellele, et isik on pikaajaliselt eiranud ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, tema jaoks ei ole teise inimese elul mingit väärtust, ta on vastutustundetult suhtunud inimeste põhiõigustesse nagu õigus isikupuutumatusele ja vabale eneseteostusele. Kohus on seisukohal, et tähtajalise vangistuse mõistmine Enriko Nurme suhtes ei ole põhjendatud tulenevalt lisaks tema suurele süüle ka eripreventiivsetest ja üldpreventiivsetest kaalutlustest. Enriko Nurm ei ole oma kuritegusid kahetsenud, vaid järjekindlalt on õigustanud neid maatriksi mõjuga. Sellise inimese sattumine peale vangistuse ärakandmist vabadusse on äärmiselt ohtlik ja võib lõppeda vägagi traagiliselt paljudele juhuslikele inimestele. On ta ju ülekuulamistel kohtueelses menetluses öelnud, et peale K P tapmist tahtis ta minna linna veel inimesi röövima, vägistama, tapma. Kohus ei ole veendunud selles, et tähtajaline vangistus muudab Enriko Nurme põhimõtteid ning et peale karistuse ärakandmist hakkab ta austama ja täitma sotsiaalseid norme ja õiguskuulekalt elama. Ta peeti kinni 17.novembril 2017.a. ning olles üle aasta vahi all õigustas ta ka kohtumenetluse ajal jätkuvalt oma tegusid ega avaldanud kordagi kahetsust. Kohtu hinnangul on sellise inimese puhul perspektiivitu loota tähtajalise vangistusega õiguskuuleka käitumise kujundamist. Seega, arvestades Enriko Nurmel väljakujunenud väärtushinnanguid, tema kuritegelikku käitumist ning suhtumist toimepandud tegudesse, on eripreventiivsetel kaalutlustel ja õiguskorra kaitse tagamise huvides põhjendatud talle kõige rangema karistuse – eluaegse vangistuse mõistmine. Kriminaalmenetluse kulud 16 Kuivõrd Enriko Nurm mõisteti süüdi mitmes esimese astme kuriteos, kuulub vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 1 temalt väljamõistmisele sundraha, mille suurus 2019.aastal on 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kuuluvad süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetult väljamõistmisele määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses määrati kaitsjale tasu kokku 720 eurot (Tõendite toimik IV kd lk. 122 – 130, tõendite toimik V kd, lk. 74), kohtumenetluses 2670 eurot (kohtutoimik I kd, lk. 24-25, 157-159 ja II kd, lk. 49-50). Kokku moodustavad määratud kaitsjale määratud tasud 3390 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulud. Enriko Nurmele tehti kaks kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi, mille maksumused kokku on 2535.60 eurot (Tõendite toimik IV, lk. 112, 114 ja kohtutoimik II, lk. 4,6). Kriminaalasjas on tehtud isiku (surnu) kohtuarstlik ekspertiis (akt nr XXX), mille maksumus on 285 eurot (Tõendite toimik II, lk. 106). DNA-ekspertiisi maksumus on 7353 eurot (Tõendite toimik III lk. 132). Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-120-12 punktis 6.2. sätestatust kuulub Enriko Nurmelt väljamõistmisele 2223 eurot (objektide arv 39x57 (ühiku hind)). Ülejäänud osa DNA-ekspertiisi maksumusest, s.o. 5139 eurot (7353- 2223), milline ei kuulu Enriko Nurmelt väljamõistmisele, jääb riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p. 10 alusel kuulub Enriko Nurmelt väljamõistmisele ka L OÜ poolt XXX maja ukseluku vahetusega seoses tekkinud kulu -161 eurot (Tõendite toimik IV kd, lk. 132-133). Tunnistaja R G ütluste kohaselt tuli kiirreageerijatel majja sisenemiseks 15.11.2017.a. avada uks kangi abil, sest uks oli lukus ja koputamise peale keegi ei avanud. Majja sisenemise põhjuseks oli laekunud info, et majas võib olla tapetu. Kuna maja uks ei saanud lahti jääda peale kõikide menetlustoimingute tegemist ja tapetu äraviimist, oli vajalik lõhutud ukselukk vahetada, mida tegi L OÜ. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311- 313. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu alates 14.03.2019.a. Aime Ivanson Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Soo Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Triina Utt Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.