KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-1814 Tsiviilasi A.V. avald

) § 3 lg-le 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-le 122, § 477 lg-le 1, § 428 lg 1 p-le 3 ja § 429 lg-le 1.

§ 23

kohaselt on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Maakohtu hinnangul on halduri tasu taotluse põhjendatud. Üldjuhul kaetakse pankrotihalduri tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Maakohus jättis 2 pankrotihalduri tasu avaldaja kanda ja mõistab avaldajalt välja pankrotihalduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Ajutine haldur palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas ja teha selles osas uus määrus, millega mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest summas 397 eurot (lisandub käibemaks) OÜ C. kasuks, kuid mitte vabastada võlgniku riigi poolt väljamõistetud tasu hüvitamisest riigile. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu ajutine haldur maakohtuga selles, et tema tasu on välja mõistetud avaldajalt. Sellega on tekitatud olukord, kus ajutine haldur peab oma tehtud töö eest saadavat tasu hakkama välja nõudma kohtutäituri kaudu. Arvestades avaldaja käitumist, ei ole tõenäoline, et ta sooviks vabatahtlikult ajutise halduri tasu tasuda. Selliste võlgnike puhul avalduse loobumise korral tuleks ajutise halduri tasu väljamõistmisel kohaldada analoogiat

§ 23

lg-s 4 sätestatuga pankrotimenetluse raugemise kohta, mille puhul mõistetakse ajutise halduri tasu ja kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

1. Avaldaja ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada selliselt, et ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, mille maakohus menetluse lõpetas, samuti osas, milles maakohus määras ajutise halduri tasuks 397 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis tema tasu välja avaldajalt. 9.

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 10. Praegusel juhul on maakohus lõpetanud menetluse, sest võlgnik loobus pankrotiavaldusest. Ajutise halduri tasuks on maakohus määranud 397 eurot (lisandub käibemaksu). Kuigi tegemist ei ole

§ 23

lg-s 4 sätestatud olukorraga, on ringkonnakohtu hinnangul analoogiat kasutades võimalik määrata, et ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest. Ajutise halduri aruandest (tl 21 – 28) nähtub, et võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasuks. Arvestades seda, praegusel ajal on avaldaja töötu, tuleb nõustuda ajutise halduriga selles, et ta peaks oma tasu välja nõudma kohtutäituri kaudu ja ilmselt ka pikema aja jooksul. Selline olukord ei ole aga ajutise halduri tehtud tööd arvestades õiglane. 3 11. TsMS § 172 lg 1 alusel jäävad määruskaebusemenetluse kulud avaldaja kanda. Riigilõivuseaduse § 59 lg 15 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avalduse esialgsel esitamisel tasus avaldaja 10 eurot. Kuna määruskaebemenetluse kulud jäävad avaldaja kanda, tuleb avaldajalt välja mõista määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 10 eurot. 12.

§ 5

lg 1 sätestab, et pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel.

§ 23

lg 7 sätestab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Lähtudes

§ 23

lg-st 7 ei ole osas, milles ringkonnakohus maakohtu määrust täiendas, võimalik esitada edasikaebust Riigikohtule. Käesolev määrus on edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus mõistis avaldajalt välja riigituludesse määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu 10 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson