Obsah (7)

§ 113§ 9§ 635§ 179§ 1018§ 1019§ 1023

2-18-110354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaud

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 50,85 eurot seisuga 09.07.2018.

1 2-18-110354 5. Mõista Kipperi Kala OÜ-lt OÜ RE Plan kasuks välja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt, s.o 500 eurolt, alates 10.07.2018 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba käesoleva otsuse peale edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, kui kohtuotsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. KIRJELDAV OSA Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostja vastu võla tasumise ja viivise nõudes. Hageja seisukohad:
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana töövõtulepingu Xxxxxxxxxxx linnas asuva hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ilma kooskõlastuste saamiseks vajaliku asjaajamise ja projektdokumentatsiooni ehitisregistrisse sisestamise teenuseta hinnaga 700 eurot. Pooled kirjalikku lepingut ei sõlminud. Leping tuleb lugeda sõlmituks e-kirjavahetusega. Lepingu sõlmimise tõendamiseks esitas hageja K.K.e 16.05.2016 e-kirja I.R.le (I kd, tl 25 – 25 pöördel) ja I.R. 16.06.2016 e-kirja K.K.ele (I kd, tl 26). Hageja teostas tellitud tööd, mille kohta esitas hageja tõenditena K.K.e ja I.R. ekirjavahetuse perioodist 06.07.2016 – 27.08.2016 (I kd, tl 28 – 30). Hageja andis projekti kostjale üle 02.09.2016, mille kohta esitas hageja tõendina I.R. 02.09.2016 e-kirja K.K.ele (I kd, tl 31) ja valminud ehitusprojekti (I kd, tl 39 – 75). Telefoni teel tellis kostja hagejalt täiendava töö, s.t teenuse ehitusprojekti esitamiseks Lihula Vallavalitsusele läbi ehitisregistri ja ehitusloa taotlemist. Hageja poolt ehitusloa taotluse esitamise kohta esitas hageja väljatrüki ehitisregistrist (I kd, tl 32). Ehitusluba väljastati 31.1.2017, mille tõendamiseks esitas hageja ehitusloa väljatrüki (I kd tl 34 – 36). Hoonele väljastati kasutusluba hageja koostatud dokumentide alusel, mille kohta esitas hageja tõendina 23.04.2018 väljastatud kasutusloa (I kd, tl 76 – 79). Täiendava töö maksumuseks lepiti kokku 500 eurot, mille kohta esitas hageja tõendina oma 01.03.2017 e-kirja (I kd, tl 37). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub teostatud tööde eest pärast ehitusloa väljastamist. Hageja väljastas kostjale arve 01.03.2017, mille kohta esitas hageja tõendina 01.03.2017 e-kirja (I kd, tl 37) ja arve (I kd, tl 38).
3. Kohtumenetluse käigus täpsustas hageja, et tööd tellis tema käest K.K., kuid tema sai K.K.e käitumisest aru, et tööd telliti kostja nimel. Hageja on seisukohal, et temal oli lepinguline suhe kostjaga. Nimetatud asjaolu kohta esitas hageja tõenditena väljavõtte ehitusloa taotlusest (I kd, tl 32), e-kirjavahetuse (I kd, tl 33), ehitusprojekti (I kd tl 50 – 75), väljavõtte kasutusloa taotlusest (I kd, tl 117), e-kirjavahetuse kostjaga (I kd, tl 118 – 125), hageja pangakonto väljavõtte (I kd, tl 126), kaetud tööde aktid ja ehituspäeviku väljavõtted (I kd tl 128 – 137), energiamärgise teatise (I kd, tl 146), e-kirjavahetuse (I kd, tl 185-186). Samuti kuulas kohus 2 2-18-110354 nimetatud asjaolu osas 09.04.2019 toimunud kohtuistungil vande all ära hageja seadusliku esindaja I.R.i.
4. Alternatiivselt taotles hageja rahuldada hagi käsundita asjaajamise sätete järgi.
5. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 06.09.2018 määrusega ja selgitas määruses, et kohus menetleb asja lihtmenetluses TsMS § 405 järgi. Kostja seisukohad:
6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejalt töid tellinud ega hagejaga kokkuleppeid sõlminud. Kostja tellis Xxxxxxxxxxx linnas asuva hoone ehitustööd ja projekteerimise tööd CLV Kapital OÜ-lt, kelle seaduslik esindaja on K.K.. Nimetatud asjaolu tõendamiseks taotles kostja K.K.e ülekuulamist tunnistajana. Kohus kuulas K.K.e tunnistajana üle 09.04.2019 toimunud kohtuistungil. K.K.el ei ole kostja esindusõigust, mille tõendamiseks esitas kostja äriregistri väljavõtte kostja kohta (I kd tl 101 – 101 pöördel ja II kd tl 22 – 22 pöördel). Hageja kogu suhtles vaidlusaluste tööde teostamiseks toimus K.K.ega, mille kohta esitas kostja tõendina e-kirjavahetuse (I kd, tl 148 – 152). Hageja teostas tööd puudustega, mille kohta esitas kostja tõendina e-kirjavahetuse (I kd, tl 154 – 155 ja 170 - 176). Hageja käest ei tellitud lisatöid ja hageja ei ole neid teostanud, mille tõendamiseks taotles kostja K.K.e tunnistajana ülekuulamist ja esitas dokumentaalse tõendina K.K.e ja Muinsuskaitseameti e-kirjavahetuse 05.09.2016 (II kd tl 26) ja kirjavahetuse (II kd tl 23 – 25). Kuna hagejal oli tööde tellimiseks sõlmitud kokkulepe teise isikuga, siis puudub alus hagi rahuldamiseks käsundita asjaajamise sätete järgi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. 6.

§ 9

lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus tuvastab, et hagejalt telliti projekteerimistööd Xxxxxxxxxxx linnas asuva hoone rekonstrueerimiseks. Nimetatud asjaolu tõendavad K.K.e 16.05.2016 e-kiri hageja seaduslikule esindajale I.R.ile, millest nähtub K.K.e soov projekti tellimiseks tingimusel, et tema ise tegeleb kõikide lubade ja kooskõlastustega ja I.R. 03.06.2016 e-kiri K.K.ele, millest nähtub valmisolek projekti, s.t jooniste, asendiplaani ja seletuskirja tegemiseks, ning vajadusel muudatuste ning täienduste tegemiseks, 700 euro eest tingimusel, et K.K. võtab enda peale kooskõlastuste saamise korraldamise. Nimetatud tingimustel kokkuleppele jõudmist kinnitavad I.R.i vande all antud ütlused ja K.K.e tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel tuleb lugeda leping sõlmituks ja tegemist oli töövõtulepinguga

§ 635lg 1 mõttes.

Selliselt on lepingut kvalifitseerinud ka pooled. I.R.i 02.09.2016 e-kirjast nähtub, et hageja andis projekti üle K.K.ele 02.09.

1. Kohus on seisukohal, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuna projekti alusel väljastati ehitusluba 31.01.2017 (I kd tl 34).
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas tööd telliti kostja nimel ja poolt või mitte. 3 2-18-110354 TsÜS § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Riigikohus on oma 15.10.2014 lahendis nr 3-2-1-79-14 asunud seisukohale, et esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa lugeda tehingut tehtuks kostja nimel TsÜS § 116 lg 2 alusel. Nimetatud põhjusel ei kuulu kohaldamisele ka hageja viidatud TsÜS § 118 ja § 129, mis reguleerivad esindusõiguse küsimust. Kuna kohus ei tuvasta, et leping oleks sõlmitud kostja nimel, s.t kostja ei ole lepingu pool, siis ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas lepingu sõlminud isikul oli kostja nimel tegutsemiseks esindusõigus või mitte. Asjas esitatud tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja poole pöördus tööde tellimiseks K.K.. Tööde tellimisel ei avaldanud K.K., et ta tellib tööd kellegi nimel. Nimetatud asjaolud nähtuvad K.K.e 16.05.2016 e-kirjast I.R.ile (I kd tl 25). Samuti kinnitavad seda K.K.e tunnistajana antud ütlused, millest nähtub, et tema isiklikult tellis hagejalt tööd ja ta ei maininud hageja seaduslikule esindajale, kelle nimel ta töid tellib, vaid eeldas, et hageja saab aru, et tööde tellijaks on CLV Kapital OÜ, kuna varasemalt oli ta nimetatud äriühingu nimel hagejalt töid tellinud. Kohus on seisukohal, et nimetatut kinnitavad ka I.R.i vande all antud ütlused, millest nähtub, et ta enne 04.09.2016 ei teadnud, kes tellija on. Ta järeldas tellija isikut sellest, et K.K. palus tal hiljem juba valminud projektis tellijana märkida kostja, kuigi hageja ise oli projekti eelnevalt tellijana märkinud K.K.e. Eeltoodust järeldub selgelt, et hagejale ei saanud olla temalt tööde tellimise ajal mõistlikult äratuntav, et K.K. tellib tööd kostja nimel või et K.K. tegutseb kostja majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole esitanud muid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ta võis mõistlikult saada tehingu tegemise ajal aru, et K.K. esindab tehingu tegemisel kostjat. Asjas ei ole esitatud ka asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et tehingu tegemine oleks olnud seotud kostja sellise majandustegevusega. Hageja seadusliku esindaja ütlustest järeldab kohus, et hagejale pidi olema mõistlikult äratuntav, et töid ei tellitud kostja nimel. Eelnimetatut ei muuda kohtu arvates asjaolud, et hilisemalt koostatud ehitusloa taotluses oli hageja kostja kontaktisikuks märkinud K.K.e, ehitusloa taotluse menetlemise eest tasus riigilõivu kostja, kostja saatis projekti koostamise käigus projekti jaoks vajalikke andmeid, kostja tasus energiamärgise tellimise eest hagejale eraldi ja kaetud tööde aktides ning ehituspäeviku väljavõtetes on projekteerimisettevõttena nimetatud hagejat. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud lepingupooleks muutuda ka tingituna asjaolust, et K.K. andis töö tegemise käigus hagejale kahel korral juhise märkida projektis tellijaks kostja. Juba sõlmitud lepingu pooleks oleks kostja saanud muutuda ainult lepingu ülevõtmise teel, mida reguleerib

§ 179

. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks kuidagi avaldanud tahet (kas otseselt või kaudselt) olla seotud hagejaga sõlmitud lepinguga või lepingu ülevõtmiseks oleks vastav kokkulepe sõlmitud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid Elteks Metall OÜ ja hageja lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei võimalda jõuda järeldusele, et käesoleva vaidluse 4 2-18-110354 kontekstis tegutses K.K. lepingut sõlmides kostja nimel. Kuigi kohus möönab, et isiku käitumise viis pikema aja jooksul võib anda aluse mõningateks eeldusteks, siis asjaolu tuvastamisel, kas ja millise isiku nimel isik lepingut sõlmides tegutseb, tuleb kohtu arvates tuvastada eelkõige konkreetset lepingut puudutavate asjaolude alusel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et K.K. ei sõlminud hagejaga kokkulepet kostja nimel, mille alusel telliti hagejalt ehitusprojekti koostamise töö hinnaga 700 eurot ja seetõttu jätab kohus hageja hagi kostja vastu 700 euro nõudes rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagejal võib olla nimetatud töö eest olla tasunõue K.K.e või mõne teise äriühingu vastu, mida on võimalik lahendada eraldi kohtumenetluses. 8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt telliti töid, mille tegemises ei olnud kokku lepitud esialgses kokkuleppes ja kas kostja on kohustatud nende tööde eest hagejale tasuma. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav esialgse kokkuleppega hõlmamata tööde tellimine hagejalt ega kokkulepe nende tegemise tingimuste kohta. Seega puudub nn lisatööde tegemiseks kokkulepe. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tegi esialgse kokkuleppega hõlmamata töid. Tunnistaja K.K.e ütluste kohaselt tegeles K.K. ise projekti kooskõlastuste saamisega, sh projekti ehitisregistrisse sisestamisega. Hageja kooskõlastustega ei tegelenud, vaid ainult parandas projekti puudusi. I.R.i vande all antud ütluste kohaselt tegeles hageja projekti ehitisregistrisse sisestamisega, mida hageja peab lisatööks. Ehitisregistri väljatrükist (I kd tl 32) nähtub, et ehitusloa taotluse on ehitisregistri kaudu esitanud hageja. Samuti nähtub ehitusloast (I kd tl 34 – 36), et ehitusluba on väljastatud hageja koostatud dokumentide alusel (dokumentide väljaandjaks on hageja). Kohus tuvastab ehitisregistri väljatrüki alusel, et ehitusloa taotluse esitas ehitisregistri kaudu hageja, mitte K.K.. Kuna K.K.e ütlused on selles osas vastuolus asjas esitatud dokumentaalse tõendiga, siis loeb kohus K.K.e ütlused selle kohta, et hageja ei teinud toiminguid ehitisregistris, ebausaldusväärseks. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hageja tegi rohkem tööd kui K.K.ega algselt kokku lepiti, s.t ehitusloa taotluse esitamine. Muude kooskõlastuste küsimine ja lisatööde tegemine hageja poolt ei ole asjas esitatud tõendite alusel kohtu hinnangul tuvastatav. Kuna ehitusloa taotluse esitamiseks ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada kokkuleppe ja selle tingimuste olemasolu, siis põhimõtteliselt tuleb kohtu hinnangul kõne alla nende suhtes käsundita asjaajamise sätete kohaldamine, mida on jaatanud Riigikohus oma 08.02.2019 otsuses nr 2-10-12908.

§ 1018

lg 1 p-de 1 – 3 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal

§-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

§ 1019

sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule. 5 2-18-110354 Seega antud juhul selleks, et hageja saaks oma nõudes tugineda käsundita asjaajamise sätetele, peab kohus tuvastama, kas kostja oli lisatöö suhtes tegelikult soodustatud isik, samuti tuleb tuvastada, kas lisatööde tegemine vastas

§ 1018

lg 1 tingimustele, s.t kas kostja on asjaajamise (lisatööde tegemine) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Olenemata sellest, et kohtu hinnangul puudus kostjal hagejaga lepinguline suhe esialgse kokkuleppe alusel projekti koostamiseks, siis tuvastab kohus, et projektitööd tehti lõppastmes kostja jaoks ja huvides. K.K. andis 09.04.2019 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kostja tellis tema äriühingult CLV Kapital OÜ vaidlusaluse objekti ehitustööd ja projekteerimistööd. Seega sai ehitusloa taotluse esitamisest kasu kostja, kui isik, kes ehitustööde teostamist soovis. Kohus on seisukohal, et ehitusloa saamiseks taotluse esitamine läbi ehitisregistri vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele, kuna mõlemad toimingud olid vajalikud ühelt ehitusprojekti lõplikuks valmimiseks ja teiselt poolt ehitustööde teostamiseks. Vastavalt EhS § 19 lg-le 1 on omaniku kohustus tagada ehitise vastavus projekteerimistingimustele ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Seega järeldub, et hageja täitis ehitusloa taotlemisega kostja kui objekti omaniku (kostja omanikuks olemise on kostja oma 25.10.2018 vastuses hagile (I kd tl 99) omaks võtnud) seadusest tulenevaid kohustusi. Ehitusloa taotluse esitamise osas on kohus seisukohal, et kostja on selle toimingu vähemalt ka kaudselt heaks kiitnud, kuna kostja tasus ehitusloa taotluse esitamise eest riigilõivu vastavalt hageja poolt esitatud juhistele (I kd tl 124). Kui kostja ei oleks soovinud ehitusloa taotluse esitamist hageja poolt, siis ei oleks ta riigilõivu selle menetlemise eest tasunud.

§ 1023

lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hageja väitel on mõistliku tasu suuruseks antud juhul 500 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja dokumendid selle kohta, et turutingimustes tehakse sarnaseid töid sarnase hinnaga. Solpro OÜ 05.03.2019 dokumendist nähtub, et ehitusloa hankimine (kooskõlastused ja EHR) maksab 500 eurot ilma käibemaksuta. INArhitektuuri Studio OÜ 05.03.2019 hinnapakkumisest nähtub, et projekti staadium-eelprojekt ehitusteatise hankimine, kooskõlastuste koostamise hind on 500 eurot. Kuigi kostja vaidles nimetatud tõenditele vastu, ei esitanud kostja asjas väidet, et tegemist ei oleks mõistliku hinnaga. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud dokumentaalsete tõenditest saab mõistliku hinna kontrollimisel lähtuda ja tuvastada, et mõistlik hind lisatöö eest oli 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu summas 500 eurot. 9.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist alates 01.04.2017. Kostja ei ole viivisenõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Hageja on taotlenud viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu arvates on see põhjendatud, kuna asjas esitatud asjaoludest ega tõenditest ei nähtu, et poolte 6 2-18-110354 vahel eksisteeriks kokkulepe viivise määra osas. Seega mõistab kohus kostjalt välja viivise hagiavalduse esitamise päeva, s.o 09.07.2018 seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt summas 500 eurot kokku 50,85 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava nõude esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 10.07.2018 põhivõlalt 500 eurot

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud 10. Ts

MS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 7