Kriminaalasi nr 1-18-9334 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. mai 2019 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.05.2019) Kriminaalasja number 1-18-9334 Täitm

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust;

§ 4231

järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9,

§ 4231

ning

§ 424

lg 2 järgi liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 kohaselt mõisteti Andres Perolainenile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.11.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8940 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis oli 3 kuud 4 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Andres Perolaineni karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 22.10.2015-23.10.2015, 15.03.2016-16.03.

1. a, 03.01.2018-04.01.
2. a, s.o 6 päeva ja lõplikuks ärakandmata karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja algust loeti alates Andres Perolaineni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.t alates 20.03.
3. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.03.
4. Tallinna Vangla esitas 12.03.2019 kohtule materjalid Andres Perolaineni tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Andres Perolaineni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör nõustus Tallinna Vangla seisukohaga ja ei toeta Andres Perolaineni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Andres Perolainen avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on nii käesoleva kui varasema vangistuse ajal tegelenud ja milliseid programme läbinud. Praegu saab ta vanglas metadooni ravi, mis on kestnud üle aasta, tasapisi vähendab koguseid. Andres Perolainen leidis, et on targemaks saanud, vanade tuttavatega on suhtlemise katkestanud. Kinnipeetav selgitas, millised on tema plaanid vabaduses. Ta on valmis kõiki kohustusi täitma. Ühtegi kohtuasja talle teadaolevalt temaga seoses pooleli ei ole. Kaitsja pidas oluliseks, et Andres Perolainen on avaldanud kahetsust oma tegude üle. Vanglas ei ole tal distsiplinaarkaristusi, mis kinnitab tema sõnu, et ta on teinud minevikust järeldused ja soovib tulevikus elada seaduskuulekalt. Ta on läbinud sotsiaalprogramme ja praegu on metadooni asendusravil. Vabaduses on olemas elukoht ema juures, kes vajab abi. Kaitsealusel on plaan minna töötukassasse, kust on võimalik saada ka väljaõpet. Kaitsja palus kohtul kaaluda Andres Perolaineni tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andres Perolainen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andres Perolainenit on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Käesolevat liitkaristust kannab Andres Perolainen sisuliselt nelja kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 27.05.2013 otsusega kriminaalasjas 1-13-3435 karistati teda varguste eest vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. Katseajal pani ta toime uued vargused, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 14.02.2014 otsusega kriminaalasjas 1-14-774 vangistusega. Veel enne karistuse kandmisele asumist pani süüdimõistetu toime uue varguse, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 14.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8940 vangistusega, mille kandmiselt ta vabastati Harju Maakohtu 05.05.2015 määrusega. Ka see katseaeg ei kulgenud probleemideta, sest vähem kui viie kuu möödudes pani Andres Perolainen toime uued (käesolevad) kuriteod. Sel korral lisaks vargustele mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kinnipeetava õigusvastast käitumist on soodustanud nii sõltuvus narkootilistest ainetest kui puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Lühikesest karistusajast lähtuvalt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Varasema vangistuse ajal on sotsiaalprogramme läbinud, kuid soovitud mõju ei ole need avaldanud. Sõltuvusprobleemidest soovib süüdimõistetu vabaneda. Hetkel saab metadooni asendusravi. Distsiplinaarkorras kinnipeetavat karistatud ei ole. Vabanemise korral on Andres Perolainenil kindel elukoht, kuid puudub töökoht. Ainsaks lähedaseks on ema, kellega on suhted head. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Andres Perolaineni vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Andres Perolaineni varasem elukäik annab alust arvata, et ta võib vabanemise korral jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused, sealhulgas korduvad reaalsed vangistused, ei ole süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud. Ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka ajal, mil kohus vabastas ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud asjaoludel vangistust kandva isiku vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist ja seda sisuliselt teist korda sama karistuse ajal, ei ole põhjendatud ja oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Lisaks eeltoodule ei ole kinnipeetavale käesoleva vangistuse ajal määratud ühtegi kuriteoriske maandavat tegevust. Varasemalt läbitud taasühiskonnastavad tegevused uute kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Kinnipeetava õiguskuulekat käitumist ei garanteeri ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuivõrd kinnipeetaval puudub töökoht. Süüdimõistetul on kalduvus panna toime varavastaseid kuritegusid ja kindla sissetuleku puudumisel on tõenäoline, et ta jätkab seda. Kuivõrd Andres Perolaineni puhul ei ole selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega toetaksid, jätab kohus Andres Perolaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud Andres Perolaineni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.05.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Matti Reinsalu. Kaitsja esitas 06.05.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 167,28 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on 3