) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav I.Karp on tekitanud kannatanutele kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses ning on kahju tekitamises süüdi. Süüdistatav tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igor Karpi süü suurust iseloomustab süüdistuse maht. Ta on ühe kuu ja ühe nädala jooksul toime pannud 21 varguse episoodi, milledest kõik on toime pandud sissetungimisega eluruumidesse. I.Karpi poolt varguste toimepanemise intensiivsust iseloomustab ka asjaolu, et vargused on toime pandud lühikeste ajavahemike järel ning ta on mitu korda ühe ööpäeva jooksul sisse tunginud ja varastanud korduvalt ühest ja samast elumajast, mis näitab süüdistatava äärmiselt ükskõikset ja küünilist suhtumist nii isikutele korduva kahju tekitamisse kui ka õiguskorda tervikuna. I.Karpi süü suurust iseloomustab samuti asjaolu, et kõik inkrimineeritavad kuriteod on süüdistatava poolt viidud lõpuni, välja arvatud kaks kuriteoepisoodi ning varguste toimepanemisega on tekitatud paljudele kannatanutele varaline kahju. Kuna vargused on toime pandud sissetungimisega, avades, eemaldades või lõhkudes akna või ukse, siis süüdistatav on tekitanud kannatanutele lisaks varastamisega ka asja lõhkumisega kaasnevat kahju. Selline käitumine rikub jämedalt isiku õigust mitte ainult omandi, vaid ka kodu puutumatusele ja kujutab endast varguse enamohtlikku koosseisu. Süüdistatavale I.Karpile inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. I.Karp ei oma ei töökohta ega mingit alalist legaalset sissetulekut. Seega mõistetavaks karistuseks saab olla üksnes vangistus. Karistusregistri andmetel on süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, nendest varavastaste kuritegude toimepanemise eest on teda karistatud 4 korda. Viimati karistati teda Pärnu Maakohtu poolt 17.12.2009 2-aastase vangistusega, millest ta pidi ära kandma 1 aasta ning üks aasta vangistust jäeti tingimisi kohaldamata. Tingimisi kohaldamata jäetud karistus aga pöörati 06.03.2012 Harju Maakohtu määrusega täitmisele. Vabanenud vanglast tingimisi ennetähtaega, pani I.Karp viie päeva pärast toime ühe kuu jooksul uued arvukad vargused. I.Karpi karistusandmed viitavad seega sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole teinud järeldusi varasematest karistustest, jätkates aina uuesti varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Arvestades süü suurust, karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et süüdistatavale I.Karpile tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Süüdistatava puhul ei pea kohus otstarbekaks kohaldada KarS § 74 sätteid, s.o nii osalist kui ka täielikku karistusest vabastamist, samuti ei pea kohus I.Karpi puhul võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Karistusest vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega eeldab, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Tulenevalt I.Karpi eelmiste karistuste arvust ja kuriteoepisoodide rohkusest, samuti asjaolust, et uued kuriteod on ta toime pannud katseaja jooksul, sellist veendumust kohtul ei ole. MENETLUSKULUD Tulenevalt KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, ekspertiisi kulud. 18 18 Prokurör taotles ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmist täies ulatuses, mis hõlmab ka ekspertiisiakte, mida prokurör ei ole tõendina kohtule esitanud. Kohus leiab, et sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mille ekspertiisiakti ei ole kohtulikul uurimisel tõendina uuritud, ei saa süüdistatavale panna. Menetluskuludena ekspertiisi tasu hüvitamise üle otsustamisel peab kohus kontrollima ekspertiisi määramise ja teostamise põhjendatust. Riigikohtu praktikas on leitud, et ei ole põhjendatud ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt juhul, kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes ning ta ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele (3-1-1-120-12). Kohus leiab, et olukorras, kus kohtule on esitamata menetlusdokumendid, mille pinnalt võinuks kontrollida ekspertiiside määramise vajalikkust ning menetlusõiguse normide järgimist ekspertiisi tegemisel, ei kuulu ekspertiisi maksumus väljamõistmisele süüdistatavalt. Sellest tulenevalt mõistab kohus I.Karpilt välja vaid kahe ekspertiisi tegemise kulud kokku summas 542 eurot. Menetluskulusid määrates, arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib kohus jätta osa neist riigi kanda ja määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.Karp ei ole kohtule esitanud tõendeid mõjuvate põhjuste kohta, mis teeks talle võimatuks või ebamõistlikult koormavaks käesolevas kriminaalasjas kohtu poolt temalt väljamõistetavate menetluskulude tasumise. Seetõttu kohus leiab, et antud kriminaalasjas puudub õiguslik alus jätta menetluskulud kas osaliselt või täielikult riigi kanda. Arvestades aga I.Karpi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus võimaluse talle käesoleva kriminaalasjaga seonduvate menetluskulude tasumiseks ositi pikema aja jooksul, andes maksimaalse tähtaja menetluskulude tasumiseks s.o. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.