← Eesti

3-18-2083/18

Obsah (6)§ 124§ 152§ 71§ 43§ 104§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2019, Tartu Kohtuasja number 3-18-2083 Kohtuasi H. E. S. OMA OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite j

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. H. E. S. OMA OÜ (kaebaja) esitas
  2. novembril 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA)
  3. juuni
  4. a otsuse nr 126/18/479 ja
  5. juuni
  6. a otsuse nr 12-6/18/485 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks kaebaja toetuse taotlust rahuldama ja määrama kaebajale toetust, alternatiivselt kaebaja kasuks kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
  7. Tallinna Halduskohus andis
  8. novembri
  9. a määrusega kaebuse alluvusjärgselt lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. detsembri
  12. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja 15 päeva määruse kättesaamisest arvates kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. Kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõiv, lisada vaidlustatud haldusakt, tõendada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ning esitada kaebetähtajast kinnipidamise hindamiseks tõendid vaideotsuse kättesaamise aja kohta ja vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlus.
  13. Kaebaja esindaja esitas
  14. jaanuaril 2019 kohtule taotluse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Kohus pikendas
  15. jaanuari
  16. a määrusega kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni
  17. jaanuarini
  18. Lisaks juhtis kohus kaebaja tähelepanu, et kohtule esitatav kirjalik avaldus peab olema allkirjastatud. Kaebaja oli seni esitanud kohtule avaldused ilma allkirjata.
  19. Kaebaja esitas
  20. jaanuaril 2019 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, millele olid lisatud vaidlustatavad haldusaktid, PRIA
  21. septembri
  22. a vaideotsus nr 12-4/18/129-2 ja riigilõivu tasumist kinnitav tõend. Kaebaja märkis, et sai vaideotsuse kätte elektrooniliselt
  23. novembril
  24. Avaldusel puudus allkiri.
  25. Kohus jättis
  26. jaanuari
  27. a määrusega kaebuse teist korda käiguta, sest kaebus oli esitatud endiselt puudustega, mida oli võimalik kõrvaldada. Kohus leidis, et kaebaja esindaja isiku peab kohus saama elektrooniliselt esitatavate avalduste puhul kindlaks teha vähemalt ühel korral, eeldusel et avaldused saadetakse kohtule samalt elektronposti aadressilt. Kaebajal tuli esitada kohtule vaideotsuse kättesaamise aja kohta tõendid või põhjendada, miks tal ei ole võimalik vaideotsuse kättesaamise aega tõendada.
  28. Kaebaja esitas
  29. veebruaril 2019 kohtule digitaalselt allkirjastatud avalduse, milles selgitas, et sai vaideotsuse kätte
  30. novembril 2018, kui PRIA õigusosakonna juhataja vastas elektronkirjale ja saatis vaideotsuse. Avaldusele oli uuesti lisatud PRIA vaideotsus.
  31. Vastusena kohtu
  32. veebruari
  33. a nõudele esitas PRIA
  34. veebruaril 2019 kohtule selgituse, et kaebajale üritati vaideotsust kätte toimetada
  35. septembril 2018 aadressil Tööstuse tn 98-14, Tallinn, kuid saaja ei olnud kättesaadav. Kaebajale jäeti
  36. septembril 2018 nimetatud aadressile teavitus tähitud kirja nr RR629104136EE kättesaamisest postiasutusest.
  37. oktoobril 2018 tagastati PRIA-le saadetis hoiutähtaja möödumisel. KOHTU PÕHJENDUSED
  38. Halduskohtumenetluse seadustik (

) § 152 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus võib kaebetähtaja järgimist kontrollida ka enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lg 3).

  1. Kohtu hinnangul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. PRIA vastusest (tl 35) ja AS-i Eesti Post (Omniva) veebilehe kaudu tehtavast saadetise päringust nähtub, et kättetoimetamise katse kaebaja äriregistrisse kantud aadressil toimus
  2. septembril 2018 kell 12.
  3. Ebaõnnestumise 2

(4)põhjusena on märgitud, et saaja ei olnud kättesaadav, ning meetme lahtris on märge, et klienti teavitatakse.
  1. oktoobril 2018 on saadetis väljastatud PRIA-le (tl 39). Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et juriidilisel isikul on posti vastuvõtmisel suurem hoolsuskohustus, mistõttu kannab ta riski, et olulised haldusaktid ei jõua temani õigeaegselt. Haldusorganil ei ole kohustust kontrollida, kas juriidiline isik talle registrijärgsel aadressil kättetoimetatud dokumendi ka tegelikult kätte sai. Seetõttu on kolleegium pidanud võimalikuks lugeda kättetoimetatuks ka tähtkirjaga saadetud haldusakt, mille hoiustamise kohta on jäetud juriidilise isiku postkasti teade, hoolimata sellest, kas juriidiline isik sellele tegelikult järele läks. (RKHKm 3-3-1-37-03; RKHKm 3-3-1-10-04; RKHKm 3-3-1-75-07; RKHKm 3-3-1-65-09; RKHKo 3-3-1-100-10). Praegusel juhul on tõendatud, et vastustaja edastas haldusakti kaebaja registrijärgsel aadressil väljastusteatega kirjaga, mille saabumise kohta jäeti
  2. septembril 2018 kaebaja kui äriühingu postkasti teade. Kaebetähtaeg hakkas kulgema
  3. septembril 2018 ning kaebus oleks tulnud halduskohtule esitada hiljemalt
  4. oktoobril 2018 (
  5. päev langes laupäevale, mis oli
  6. oktoober). Kaebus saabus kohtusse
  7. novembril 2018, seega kaebetähtaega ületades. Kohus märgib, et asjaolu, et PRIA edastas vaideotsuse kaebajale tema nõudel hiljem ka elektrooniliselt, ei mõjutanud enam kaebetähtaja kulgemist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud: „Kui mingil põhjusel on sama haldusakt tehtud isikule teatavaks korduvalt, siis tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Teatavakstegemisega kulgema hakanud kaebetähtaeg ei peatu ega katke uue teatavakstegemisega. Uuel teatavakstegemisel, nagu ka muudel haldusorgani toimingutel, võib kaebetähtaja suhtes olla tähendus vaid juhul, kui see toiming eksitab kaebuse esitajat ning eksitamise tulemusena jääb kaebus õigeaegselt esitamata. Sellisel juhul võib kõne alla tulla kaebetähtaja ennistamine kohtu poolt“ (RKHKm 3-3-1-10-04, p 8). 11.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tuleb samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Kohus märgib, et selgitas kaebajale

  1. detsembri
  2. a määruse p-s 7, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, tuleb kohtule esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud.
  3. Kohus ei pea praeguses asjas vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega kaebuse esitamisega hilinemise põhjendamiseks ja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus märgib, et kaebaja ei ole kaebetähtaja möödalaskmisele tähelepanu pööranud ega viidanud ühelegi takistusele kaebuse esitamisel. Kaebetähtaegade eesmärgiks on õiguskindluse tagamine, mistõttu saab kaebetähtaja ennistamine olla pigem erandlik võimalus olukorras, kus isikule ei saa kaebuse esitamisega hilinemist ette heita. Käesolevas asjas asub kohus seisukohale, et kaebetähtaja ennistamine ei oleks eeltoodud kohtupraktikat arvestades ka põhjendatud. Kaebaja on kaebuse esitamisega hilinenud põhjusel, et ta ei ole hoolitsenud oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest, millist kohustust on Riigikohus juriidiliste isikute puhul korduvalt rõhutanud. Kaebaja väide, et ta sai vaideotsuse kätte
  4. novembril 2018 (tl 28), on paljasõnaline – kaebaja ei ole lisanud avalduses viidatud PRIA e-kirja, millega vaideotsus talle väidetavalt saadeti. Praeguse haldusasja kaebaja seaduslik esindaja (Reimo Saks) on ka Hereford OÜ (haldusasi nr 3-18-2084) ja OÜ 3

(4)Pakkumised (haldusasi nr 3-18-2081) seaduslik esindaja. Kõik kolm äriühingut on esitanud
  1. juulil 2019 vaided PRIA 15.06.2018 otsuse nr 12-6/18/479 ja 18.06.2018 otsuse nr 12-6/18/485 peale. Haldusasjades nr 3-18-2081 ja nr 3-18-2084 on tõendatud, et Reimo Saks andis
  2. oktoobril 2018 allkirja Hereford OÜ ja OÜ Pakkumised esindajana vaideotsuste kättesaamise kohta tähitud kirjaga. Seega ei saanud kaebaja esindajale tulla ootamatusena vajadus ka H. E. S. OMA OÜ registrijärgsel aadressil posti saabumist kontrollida. Kaebuse täiendav käiguta jätmine kaebetähtaja ennistamise taotluse teistkordseks küsimiseks ei oleks kohtu hinnangul eesmärgipärane.
  3. Lähtudes

§ 152

lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 ning

§ 124

lg-st 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 14. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 2 alusel, tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (

§ 104lg 5 p 4).

Kuna riigilõivu on tasunud Miniprojekt OÜ, tuleb kaebajal teatada, kas ta soovib riigilõivu tasumist seda maksnud isiku pangakontole või mõnele muule kontole. Muud menetluskulud, kui neid on tekkinud, kannab

§ 108lg 4 p-st 4 tulenevalt kaebaja. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.