Obsah (13)

§ 277§ 378§ 438§ 230§ 391§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 169§ 199§ 177

Tsiviilasi nr 2-16-3661 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 30.aprill 2019. a, Kalevi 1, Tartu teatavaks- tegemise aeg ja koht 2-16-3661 OÜ AH Se

§ 277lg 1 alusel.

10 Tsiviilasjas nr 2-15-2226 kohaldatud hagi tagamisabinõude vaidlustamisel 17.03.2015.a. ei ole A. H. viidanud sellise kahju tekkimisele, mida tema juhitud osaühing AH Seenior käesolevas asjas nõuab, ega ka hoiatanud sellise kahju tekkimise ohust, kuigi käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud – OÜ AH Seenior 02.03.2015.a. kavandatud tehingu ärajäämine ja OÜ Hurmi Piim poolt PRIA toetuse taotluse esitamata jätmine) olid hagi tagamise vaidlustamise ajaks aset leidnud. Seega võib eeldada, et vastavad asjaolud (sündmused) ei olnud tegelikult seotud hagi tagamisega. 12. Kostja 1 – AS BLM Eesti hinnangul puuduvad kostja puhul ka deliktilise vastutuse eeldused. Hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-15-2226 oli A. H. hageja juhatuse liikmena keelatud osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemine, sealhulgas kinnisasjade võõrandamine. Hagi tagamise määrus ei keelanud A. H. juhatuse liikmena kokkuleppe sõlmimist kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille tagajärjel jääb kinnistu hageja ainuomandisse. Ka kasutusvalduse seadmine kinnisasjale ei oleks olnud hageja igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing, kuna hageja üheks tegevusalaks on tema majandusaasta aruandest nähtuvalt kinnisvara rentimine ja enda või renditud kinnisvara üürileandmine. Hagi tagamise määrus ei kehtestanud absoluutset tehingute tegemise keeldu. Isegi kui tehing oleks olnud keelatud, siis oli AS-l BLM Eesti (käesolevas asjas kostjal, tsiviilasjas nr 2-15-2226 hagejal) tulenevalt

§ 378

lg 6 võimalik anda nõusolek hagi tagamise määrusega keelatud tehingute tegemiseks, kuid A. H. vastava nõusoleku küsimiseks AS BLM Eesti poole ei pöördunud. 13. Kostja hinnangul ei ole kostja tegevuse näol hagi tagamise taotluse esitamisel, mille sisuks oli keelata A. H. teatud tehingute tegemine, mis võivad vähendada OÜ AH Seenior osa väärtust, tegemist õigusvastase teoga. Nimetatud hagi tagamise abinõu tühistati hiljem kõrgema astme kohtute poolt vastuolu tõttu

§ 378lg 4 ja kohtu põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

Kostja ei ole tehingute keelamist taotledes ei rikkunud hageja omandit, sekkunud hageja majandustegevusse või käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. 11 Hagi tagamise abinõuna A. H. teatud tehingute tegemise keelu taotlemisega ei kahjustanud kostja ühtegi hageja omandiõiguse esemeks olevat asja ega põhjustanud nende hävimist või kaotsiminemkut. Kostja ei ole sekkunud ka hageja majandustegevusse VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kuivõrd VÕS § 1045 lg 1 p 6 kuulub kohaldamisele koos VÕS § 1049, siis viidatud paragrahvi järgi loetakse õigusvastaseks teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine, kui see toimus viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. Antud juhul ei ole hageja majandus- või kutsetegevus ei osaliselt ega täielikult mingikski ajaks seiskunud. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestatud õigusvastane tegu sisaldab lisaks teo heade kommete vastasusele ka tahtlust, mis peab olema suunatud kannatanu kahjustamisele. Hagi tagamise taotlemine arestimisele kuuluva osaühingu osa väärtust vähendada võivate tehingute keelamise näol ei ole heade kommete vastane, sest seda ei saa pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseks. Kostja ei tegutsenud hagi tagamist taotledes tahtlikult hageja kahjustamise eemärgil, vaid seaduses ettenähtud korras, eesmärgiga tagada A. H. vastu esitatud 187 414,63 euro suurust nõuet rahuldava kohtuotsuse täitmine.

1. Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta rahuldamata juba ainuüksi kostja õigusvastase tegevuse puudumise tõttu, kuid antud juhul puuduvad ka ülejäänud VÕS § 1043 sätestatud deliktilise vastutuse eeldused. Hageja peab temale tekkinud kahjuks OÜ-l Hurmi Piim väidetavalt hageja suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet, mis on hagejale esitatud 11.01.2016.a., kuid kostja hinnangul puudus OÜ-l Hurmi Piim hageja suhtes kahju hüvitamise nõue, sest kahjunõude eeldusedkehtiva lepingu olemasolu, lepingust tuleneva kohustuse rikkumine, lepingurikkumise tagajärjel kahju tekkimine ja põhjuslik seos kahju tekkimise ja lepingurikkumise vahel olid täitmata. Lisaks sellele oli OÜ Hurmi Piim oma saamatajäänud PRIA toetusest tuleneva kahjuhüvitamise nõude loovutanud. 12
2. Kostja on seadnud kahtluse alla OÜ Hurmi Piim ja OÜ AH Seenior vahelise koostöölepingu sõlmimise 21.09.2014.a. käesoleva kohtuotsuse p.11 märgitud põhjendustel ning leiab, et koostööleping on koostatud tagantjärgi käesoleva tsiviilasja tarbeks. Selliselt koostatud lepingut tuleb pidada vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kui koostööleping on tühine, siis ei ole sellel õiguslikke tagajärgi ning sellest ei saa tuleneda hagejale ühtegi kohustust, mida hageja saaks olla rikkunud. Hoonestusõiguse seadmise kokkuleppe osas oleks 21.09.2014.a. leping tühine ka vormi rikkumise tõttu, kuivõrd tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 242 lg 1 peab hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing olema notariaalselt tõestatud. Kui hagejal puudus kohustus OÜ Hurmi Piim kasuks hoonestusõiguse seadmiseks kinnistule, millisele ehitamiseks OÜ Hurmi Piim soovis saada PRIA toetust, oleks toetuse saamine nimetatud eeltingimuse täitmata jääämise tõttu olnud välistatud. OÜ Hurmi Piim poolt PRIA toetuse saamata jäämine ei ole põhjuslikus seoses hageja väidetava lepingurikkumisega, kuna OÜ Hurmi Piim ei ole 2015.a. taotlust toetuse saamiseks üldse esitanudki.
3. Kostja leiab, et OÜ-le Hurmi Piim ei ole saamata jäänud PRIA toetuse näol tekkinud kahju. Kuna väidetav kahju põhjustanud kostja tegu – hagi tagamine on alates Riigikohtu 10.12.2015.a. määruse tegemisest ära langenud, siis oli OÜ-l Hurmi Piim võimalik toetuse saamiseks nõutav maakasutusõigus saada ja soovi korral toetust taotleda. Kui see ei olnud enam võimalik toetuse taotlemiseks mittevastavate majandusnäitajate tõttu, ei ole tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja väidetava lepingurikkumisega ning hageja selle eest ei vastuta. Saamatajäänud tulu eest hüvitise nõudmiseks peab olema tõendatud kavatsus ja võimalus sellist tulu saada, milliseid asjaolusid OÜ Hurmi Piim puhul ei esinenud. Juba ainuüksi asjaolud, et OÜ Hurmi Piim ei olnud õigustatud isik PRIA-lt toetuse taotlemiseks ning vastavat taotlust ei ole esitatudki, välistavad kahju tekkimise saamatajäänud tulu näol. 13
4. Ka toetuse taotluse esitamise korral ei ole tõendatud, et toetus summas 500 000 eurot oleks reaalselt saadud. Toetuse väljamaksmine toimub Korra § 18 lg 1 kohaselt alles pärast tegevuse elluviimist ehk investeeringu tegemist ning selle kohta nõuetekohaste dokumentide esitamist. Toetust antakse üksnes 40 % ulatuses toetatava abikõlbuliku kulu maksumusest. Hüpoteetiline võimalus toetust taotleda ei tõenda, et OÜ Hurmi Piim oleks ka reaalselt saanud PRIAlt toetuse summas 500 000 eurot. Hageja poolt OÜ-le Hurmi Piim kahju hüvitamine ei ole seega olnud kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lisaks eeltoodule on kostja toetunud ka asjaolule, et saamatajäänud tulu suuruse kindlakstegemisel tuleb võimalikust sissetulekust maha arvata vajalikud kulutused sellise sissetuleku saamiseks, ehk näiteks toetuse saamise eelduseks olev omapoolne investeering. Samas kui OÜ-l Hurmi Piim jäi toetus taotlemata, säästis ta ka nimetatud investeeringu. Nõutav kahju ei olnud kostjale ka mõistlikult võttes ettenähtav. Kui hageja on OÜ Hurmi Piim alusetut kahju hüvitamise nõuet tunnistanud ja selle põhjendamatult tasaarvestanud, siis vastutab ta tagajärgede eest ise. IV. Hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes
5. Hageja 28.01.2019.a. kohtule esitatud täiendavates seisukohtades (tl.144-150, II kd) on selgitatud, et tsiviilasjas nr 2-13-60162 on jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ-l Põlva Piim ei olnud õigust tasaarvestada eelkirjeldatud viisil emaettevõtja poolt temale 18.05.2015.a. tasutud 172 565,70 eurot ning nimetatud summa tuleb lugeda tasutuks AS BLM Eesti kohustuste katteks OÜ Põlva Piim ees. Sellega seoses ei ole enam asjassepuutuvad kostja 1 poolt esitatud tsiviilasja nr 2-13-60162 menetlusdokumendid ning hageja taotleb jätta need tähelepanuta. 14
6. Hageja ja OÜ Hurmi Piim vahel 21.09.2014.a. sõlmitud koostöölepinguga seotud kostja 1 vastuväidete kohta märgib hageja, et selles lepingus oli sõnaselgelt kokku lepitud, et kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise tingimused lepitakse kokku notariaalselt. Vastavateks notariaalseteks tehinguteks oli kokku lepitud aeg 02.03.2015.a.Nimetatud lepingu pooled asusid koostöölepingut ka täitma- OÜ Hurmi Piim korraldas vajaliku ehitusloa ja –projekti saamise ning hageja leppis kaasomanikega kokku kinnisasja kaasomandi lõpetamise, mis oli eeltingimuseks OÜ Hurmi Piim kasuks kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmiseks. Hageja hinnangul ei tooks isegi juhul, kui 21.09.2014.a. koostöökokkulepe oleks käsitletav võlaõigusliku eellepinguna notariaalset vormi nõudva asjaõiguslepingu sõlmimiseks, fakt, et leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, automaatselt kaasa selle tühisust. Hageja on seisukohal, et 21.09.2014.a. hageja ja OÜ Hurmi Piim vahel sõlmitud koostöökokkulepe ei ole käsitletav asjaõigustehingu sõlmimisele suunatud eellepinguna VÕS § 33 lg 1 tähenduses, kuid isegi kui see nii oleks, ei muuda lihtkirjalik vorm seda tühiseks, kuivõrd AÕS §-des 242 lg 2 ja 203 sätestatud hoonestusõiguse ja kasutusvalduse asjaõigustehingute kohustuslik notariaalne tõestatus kannab endas üksnes tõestamisfunktsiooni, mille eesmärgiks ei ole eellepingu notariaalse vormi järgimata jätmise korral automaatselt tuua kaasa selle tehingu tühisus.
7. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kuna mitu kohtuastet on pidanud A. H. suhtes tsiviilasjas nr 2-15-2226 kohaldatud hagi tagamise abinõusid ebaproportsionaalseteks ning ülemäära koormavateks, on vaidluse all vaid asjaolu, kas kostja 1 vastutab alusetu hagi tagamise avalduse esitamise eest. Hageja leiab, et A. H. suhtes taotletud hagi tagamise abinõu kaal ei olnud kostja 1 jaoks ligilähedanegi kaaskostjate suhtes taotletud hagi tagamise abinõudega, mistõttu on alust arvata, et kostja 1 soovis sellise hagi tagamise abinõu kaudu A. H. isiklikult rünnata kättemaksuhimust OÜ Põlva Piim poolt kostja 1 vastu kohtusse pöördumisega 2013.a. lõpus. Kuivõrd ka tsiviilasjas nr 2-15-2226 on käesolevakas ajaks jäetud hagi I astme kohtus rahuldamata, leiab hageja, et nimetatud tsiviilasjas esitatud määruskaebused, millised on kostja poolt käesolevas asjas esitatud, ei oma tähendust ja tuleb jätta tähelepanuta. 15
8. Hageja märgib, et kostja 1 väide, nagu ei oleks hageja poolt 02.03.2015.a. planeeritud tehingute näol tegemist igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingutega, on alusetu. Hageja on siinkohal toetunud äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 1 p 33, mille kohaselt vajab aktsiaseltsi juhatus igapäevaste majandustegevuste raamest väljuvate tehingute tegemiseks nõukogu nõusolekut ning p 3 järgi on kinnistu koormamine igapäevase majandustegevuse raamest väjuv tehing. Seega ei olnud hagejal kostja 1 poolt taotletud ja kohtu poolt kohaldatud ebaproportsionaalse hagi tagamise abinõu tõttu võimalik lõpetada kinnisasja kaasomandit ega kinnistut OÜ Hurmi Piim kasuks koormata. Kostjale 1 pidi olema arusaadav ja ettenähtav, et tema poolt teadlikult ja tahtlikult taotletud hagi tagamisega halvatakse hageja kui tsiviilasjasse nr 2-15-2226 mittepuutuva isiku majandustegevus.. Sellisel viisil hagi tagamise eesmärk ei olnud mitte nõude tagamine, kuivõrd hagi oleks tagatud ka kohtulike hüpoteekidega kostjate kinnistutele haginõuet ca kolm korda ületavas ulatuses, vaid A. Häelmile olulise kahju tekitamine. Tegemist on tsiviilõiguste pahauskse kasutamise /kuritarvitamisega, mis on õigusvastane.
9. VÕS § 128 lg 4 järgi on hüvitatava kahju liigiks ka saamatajäänud tulu. Hageja hinnangul oli OÜ-l Hurmi Piim võimalus ja kavatsus tulu teenida, mida tõendavad selleks tehtud ettevalmistused – hageja poolt kokkuleppe saavutamine kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja notariaalsete tehingute ettevalmistamine, OÜ Hurmi Piim poolt ehitusloa taotlemine, ehitusprojekti tellimine ja ehitamiseks hinnapakkumise võtmine ning PRIA-le taotluse esitamise ettevalmistamine. Objektiivsed takistused OÜ-le Hurmi Piim toetuse, summas 500 000 eurot väljamaksmiseks puudusid, kuna teda oleks hinnatud 2015.a. toetusvoorus 24 punktiga, toetuse saamiseks piisas 19 punktist. V. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
10. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 16

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tsiviilasjas nr 2-15-2226 (AS BLM Eesti hagi Karu Kinnisvara OÜ, Silmand Auto OÜ, A. H. ja Andrus Roilandi vastu kahju hüvitamise nõudes) on käesolevas asjas kostja 1 taotluse alusel 25.02.2015.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamist ning ühe hagi tagamisabinõuna on keelatud A. H. OÜ AH Seenior juhatuse liikmena osaühingu igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemine, sealhulgas osaluste ning kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamine. Lisaks oli hagi tagamisabinõuna A. H. kuuluv OÜ AH Seenior osa, nimiväärtusega 3834 eurot arestitud ning A. H. oli keelatud osanikuna selliste otsuste vastuvõtmise poolt hääletamine, mis võivad vähendada temale kuuluva osa nimiväärtust või proportsiooni OÜ AH Seenior osakapitalis. Hagi tagamise määruse alusel tegi Tartu tööpiirkonna kohtutäitur 28.02.2015.a. korralduse OÜ AH Seenior osanike nimekirja märkuse sissekandmiseks. Vaieldud ei ole ka selle üle, et 2.märtsil 2015.a. oli OÜ-l AH Seenior kokku lepitud notar Ere Kürsa juures tehingute tegemine –kaasomandi lõpetamine hageja ning Avo ja Galina Kruusla (ühisomanikena) kaasomandis olevatele kinnisasjadele jagamise teel, mille tagajärjel oleks hageja saanud kinnisasjadest eraldatud osadest moodustatava uue kinnistu ainuomanikuks. Pärast kaasomandis oleva kinnistu jagamist oli kavandatud notariaalne tehing- OÜ Hurmi Piim kasuks kasutusvalduse seadmine katastriüksusele, mis jäi OÜ AH Seenior omandisse jääva uue kinnisasja osaks. Nimetud asjaolud nähtuvad Põlva notar Ere Kürsa 04.03.2015.a. kinnitusest ja (tl.54, I kd), notari poolt ettevalmistatud kaasomandi lõpetamise lepingu jt lepingute projektist (tl.44-50) ja lepingut ettevalmistavast kirjavahetusest (tl.5153).
2. A. H. suhtes hagi tagamise abinõuna kohaldatud osaniku õiguste teostamise keeld tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21.05.2015.a. määrusega, mis jõustus Riigikohtu 10.12.2015.a. määrusega. Kõrgema 17 astme kohtud on leidnud, et selline hagi tagamise abinõu on ebaproportsionaalne. Kostja ei ole vaidlustanud Kanepi Vallavalitsuse poolt 2.03.2015.a. OÜ-le Hurmi Piim ehitusloa väljastamist ehitise laiendamiseks muuhulgas katastriüksusele nr 28501:001:0294, asukohaga Põlgaste küla, Farmi tn.4 milline katastriüksus oli kavandatud kaasomandi lõpetamise lepinguga jätta OÜ AH Seenior ainuomandisse jääva kinnistu koosseisu. Kanepi Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusloast nähtuvalt paikneb planeeritav ehitis veel ka aadressidel Farmi tn 4a, 4b, 4c ja 4d (tl.36-39, I kd), millised katastriüksused ei olnud kaasomandis oleva kinnisasja koosseisus. Ehitusloa väljastamise eest on tasutud riigilkõiv 805,76 eurot (tl.34, I kd.). Eelnevalt on OÜ Hurmi Piim tellinud Pekko Projekt OÜ-lt laudakompleksi laienduse ehitusprojekti, mille koostamise eest on esitatud arve, summas 1300 eurot (tl.21-22, I kd). Projekt on lisatud ehitusloa taotlusele (tl.25-33, I kd.) Agrisilos OÜ poolt on 23.02.2015.a. esitatud OÖ-le Hurmi Piim lauda ja lüpsilauda laienduse ehituslik ja tehnoloogiline hinnapakkumine (tl.40-41, I kd.).
3. Vaidluse all on asjaolu, kas hagejale on tekkinud kahju ning kas kostjad vastutavad tekkinud kahju eest deliktilisel alusel. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kohaldatav

§ 391

lg 1 p 1 tulenev vastutus, kuna nimetatud sätte alusel saab hagi tagamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõuda vaid tsiviilasjas, millises hagi tagati, kostjaks olnud isik, mida aga OÜ AH Seenior ei olnud. Õigusvastaselt teisele isikule kahju tekitanud isik peab VÕS § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega deliktilise vastutuse üheks eelduseks on õigusvastasus, mis on reguleeritud VÕS § 1045 lõikes 1. Hageja on toetunud kostja 1 käitumise õigusvastasuse määratlemisel VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6 ja 8 ning kostja 2 puhul lõikele 4. 27. Hageja on esitanud temale tekkinud kahju tõendamiseks koostöölepingu, mis on sõlmitud 21.septembril 2014.a. hageja ja Hurmi Piim OÜ (lepingus kasutatud lühendit HP) vahel (tl.9, I

1. kd)18 ning mille p 1 ja 2 kohaselt kohustus OÜ AH Seenior (lepingus kasutatud lühendit AH) lõpetama kaasomandi A. K. Põlgaste külas, Puidu 4 asuva kinnistu suhtes (katastritunnus 28501:001:0294) viisil, mille tulemusena jääb kinnistu Puidu 4 AH ainuomandisse. Lepingu p 6 oli sätestatud AH kohustus peale kaasomandi lõpetamist HP kasuks hoonestusõigus või kasutusvaldus. Lepingu preambulas on formuleeritud lepingu sõlmimise eesmärk- OÜ Hurmi Piim soov laiendada robotlauta noorkarjalauda juurde ehitamisega PRIA rahastusel, mille eelduseks on asjaõigusliku maakasutuslepingu olemasolu. Selleks sobiv maatükk olemasoleva robotlauda kõrval on OÜ AH Seenior ja A. K. kaasomandis. Kostja 1 on vaidlustanud nimetatud lepingu ehtsuse, märkides, et leping on koostatud ja allkirjastatud tõenäoliselt mitte lepingus märgitud ajal. Kostja leiab, et seda tõendab tsiviilasjas nr 2-15-2226 kostja A. H. poolt hagi tagamise määruse peale 17.03.2015.a. esitatud määruskaebus (tl.74-76, II kd.), milles ei ole viidatud asjaolule, et A. H. suhtes hagi tagamisabinõuna kohaldatud OÜ AH Seenior igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise keeld takistab täitmast lepingulisi kohustusi OÜ Hurmi Piim ees, mis võib kaasa tuua kahju tekkimise. 28. Kohus on seisukohal, et selline kaudse tõendi alusel ei saa siiski lugeda tõendatuks lepingu võltsitust. Isegi juhul, kui leping on kirjalikus vormis koostatud ja allkirjastatud mitte selles märgitud kuupäeval, vaid hiljem, ei ole välistatud lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimine ( vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-163785 p 14). Kohus peab vajalikuks osundada, et tsiviilasjas nr 2-15-2226 02.10.2015.a. Riigikohtule esitatud vastuses hageja määruskaebusele (tl.77-80, II
2. kd)on A. H. märkinud, et hagi tagamisabinõuna kohaldatud keelu tõttu OÜ-le AH Seenior kuuluvate kinnisasjadega tehingute tegemiseks ei osutunud võimalikuks OÜ-l AH Seenior täita lepingulisi kohustusi OÜ Hurmi Piim ees, mistõttu tekkis viimasel kahju saamatajäänud põllumajandustoetuse näol 228 359 eurot. 29. 13.02.2015.a. on Põllumajandusettevõtete PRIA kodulehel tulemuslikkuse avaldatud teave parandamise 19 investeeringutoetuse 2015.a. esimese vooru kohta (tl.11-14, I kd), mille kohaselt võetakse taotlusi vastu 27.veebruarist kuni 12.märtsini. Taotlus võidakse rahuldada osaliselt või täielikult ja vastav otsus tehakse 2015.a. esimeses taotlusvootrus 160 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 09.veebruari 2015.a. määruses nr 15 „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“. (tl.15-20, I kd). Hagaja taotlusel on kohus 2.aprillil 2018.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.82-89, III kd üle kuulanud tunnistajana Sander Pedaja, kes on nõustanud ja aidanud OÜ-l Hurmi Piim läbi viia ettevalmistavaid tegevusi 2015.a. PRIA põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse taotlemiseks. Selles toetuste voorus oli maksimaalne toetus taotleja kohta 500 000 eurot. Eelneval majandusaastal, s.o 2013 aasta majandusaasta aruande põhjal olid OÜ Hurmi Piim finantsnäitajad korras, kuna tegemist oli aasta alguse taotlusvooruga, siis ei olnud 2014.a. majandusaasta aruannet veel kinnitatud. Tunnistajale teada olnud andmete põhjal oleks taotlus saanud 24 hindepunkti, toetusi maksti veel 19 hindepunktiga. Taotluse rahuldamine sõltub mitte ainult punktidest, vaid ka sellest, kui palju on teisi võrdseid või paremaid taotlejaid. PRIA koostab vastavalt hindamiskriteeriumitele pingerea toetuse taotlejatest ning toetusi makstakse välja vastavalt eelarve suurusele.Igas taotluse voorus võib punktisumma, millest alates toetust makstakse, olla erinev. Selles voorus oli võimalik taotleda toetuse väljamaksmist ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel. Tegemist on tagantjärgi finantseerimisega, PRIA-sse esitakase reaalselt vastuvõetud ehitustööde aktid. Investeeringu elluviimiseks on aega 2 aastat arvates taotluse rahuldamise otsusest. Toetusega oli võimalik finantseerida investeeringut vaid 45 % ulatuses investeeringutegevuse maksumusest, puudujääv osa laenatakse pangast. Kui PRIA on teinud toetuse väljamaksmiseks positiivse otsuse, on laenu saamise tõenäosus suur, kuid antud juhtumi puhul rahastamise ettevalmistamisega tunnistaja ei tegelenud. 20 2015.a. lõpus toimus teine toetuste taotlemise voor veel, kuid selleks hetkeks oli kinnitatud OÜ Hurmi Piim 2014.a. majandusaasta aruanne, mille alusel OÜ Hurmi Piim enam ei kvalifitseerunud võlakordaja ja maksevõime näitaja poolest toetuse saajaks. 30. S.Pedaja poolt OÜ-le Hurmi Piim arvestatud hindepunktid ja nende arvestamise alused on tl.117-118, I kd. Tl.97-98, I kd on meetme 4.1 I vooru piimatootmise valdkonna taotlejate hindepunktid 29.10.2015.a. seisuga. Toetuse saajate üldnimekirjast ( tl.99-116 , I
3. kd)nähtub, et 2015.a. I taotlusvoorus on 29.10.2015.a. seisuga määratud toetusi kokku 47 225 855 euro ulatuses. Nimetatud dokumendis on märgitud, et toetuse maksmise otsus tehakse PRIA poolt toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel. 28. Kuivõrd OÜ Hurmi Piim ei esitanud taotlust PRIA-lt toetuse saamiseks vajaliku eeltingimuse – investeeringuobjekti aluse maa kasutusõiguse puudumise tõttu, esitas ta 11.01.2016.a. OÜ-le AH Seenior nõude 502 105,76 euro tasumiseks 21.09.2014.a. sõlmitud koostöölepingu p 6 rikkumise alusel. (tl.95-96, I kd). 26.01.2016.a. avaldusega (tl.119 , I
4. kd)on OÜ AH Seenior tasaarvestanud OÜ Hurmi Piim nõude OÜ AH Seenior ja OÜ Hurmi Piim vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuetega. 31. Hinnates kohtule esitatud tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et hageja nõue kostjatelt solidaarselt õigusvastaselt tekitatud kahju, summas 502 205,76 eurot väljamõistmiseks ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hüvitanud vastastikuste kohustuste tasaarvelduse teel OÜ Hurmi Piim kahju hüvitamise nõude, kuna hagejal ei olnud võimalik tsiviilasjas nr 2-15-2226 kostja 1 taotluse alusel kohaldatud hagi tagamisabinõu – A. H. hageja juhatuse liikmena igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise keelu tõttu täita OÜ Hurmi Piim ees oma lepingulist kohustust. Kohustus seisnes selles, et kõigepealt pidi hageja lõpetama kaasomandi kinnisasjale, kuhu OÜ Hurmi Piim soovis ehitada noorkarjalauda selliselt, et kinnisasi jääks hageja ainuomandisse ning seejärel seadma OÜ Hurmi Piim kasuks kasutusvalduse või hoonestusõiguse. Viimatinimetaud 21 asjaõiguslepingud olid vajalikud selleks, et OÜ Hurmi Piim saaks taotleda ehitamiseks PRIA-lt toetust. Kohtu hinnangul on tõendatud, et OÜ-l Hurmi Piim oli kavatsus ja võimalus nimetatud toetust saada, muuhulgas kinnitavad seda nii tunnistaja S.Pedaja ütlused kui dokumentaalsed tõendid OÜ Hurmi Piim poolt tehtud ettevalmistuste kohta toetuse saamiseks, aga ka S.Pedaja poolt arvestatud toetuse saamiseks vajalikud punktid antud taotlusvoorus. Vaieldav on, kas ja millises suuruses oleks toetus ka tegelikult välja makstud. Kuna OÜ Hurmi Piim jättis taotluse toetuse saamiseks esitamata, olles teadlik, et tal on täitmata üks toetuse saamiseks vajalik eeltingimus, siis ei ole kohtu arvates tõendatud, et OÜ-l Hurmi Piim saamatajäänud tulu suurus on just nimelt 500 000 eurot. Samuti ei ole tõendatud, et OÜ Hurmi Piim oleks saanud omafinantseeringu katteks krediidiasutuselt laenu, kui tema majandusnäitajad olid 2014.a. halvenenud. Kuid kohus ei pea käesolevas menetluses vajalikuks saamatajäänud tulu suuruse kindlakstegemist olukorras, kus kohtu hinnangul puudub alus saamatajäänud tulu kostjatelt kahjuna sissenõudmiseks. 32. Kohus on seisukohal, et kostjatelt kahju sissenõudmine on välistatud seetõttu,et kostja 1 tegevust hagi tagamise taotluse esitamisel tsiviilasjas nr 2-15-2226 ei saa pidada õigusvastaseks ning isegi kui oleks võimalik kostja 1 puhul õigusvastasust jaatada, ei ole millegagi tõendatud, et kostja 2 kihutas või aitas kaasa õigusvastase teo toimepanemisele. Mitte igasugune tegu, mis toob kaasa teisel isikul kahju tekkimise, ei pruugi olla õigusvastane. Hageja on toetunud kolmele VÕS §-s 1045 lõikes 1 sätestatud kahju tekitamise õigusvastasuse alusele – p. 5 sätestatud kannatanu omandi rikkumisega; p. 6 järgi isiku majandusvõi kutsetegevusse sekkumisega ja p 8 alusel heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kohtu hinnangul ei ole hagi tagamise taotluse esitamisega kannatanu omandi õigusvastasele rikkumisele toetumine relevantne. On küll tõsi, et antud juhul oli hagejal takistatud omandi käsutamine tema juhatuse liikme A. H. suhtes kohaldatud hagi tagamisabinõu tõttu, mis keelas muuhulgas kinnisasjade võõrandamise, kuid seda ei saa pidada õigusavastaseks, sest esiteks ei tekkinud omandi käsutamise keeld mitte hagi tagamise taotluse esitamisest vaid nimetatud abinõu 22 kohtu poolt kohaldamisest. Kohaldatud hagi tagamisabinõu on olnud seadusest tulenev, seega ei saa olla õigusvastane vaatamata asjaolule, et kõrgema astme kohtud on selle hiljem tühistanud kui ebaproportsionaalse. Riigikohus on 06.06.2018.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-4981 öelnud, et hagi tagamine ei tohi tuua kaasa hagi tagamist taotleva isiku jaoks liigseid riske, kui kohus jätab hagi rahuldamata. 33. Kostja 1 tegevuse õigusvastasus isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumise näol VÕS § 1045 lg 1 p 6 tähenduses on välistatud, kuivõrd viidatud sätet tuleb kohaldada koos VÕS §-ga 1049, mis sätestab majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamise. Antud juhul hagi tagamise taotlemine sellist tagajärge ei saanud põhjustada, kuna A. H. oli keelatud hageja nimel vaid igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemine. Siinkohal kohus nõustub kostjaga, et näiteks kasutusvalduse seadmise näol ei pruukinud OÜ AH Seeniori puhul olla tegemist igapäevasest majandustegevusest väljuva tehinguga, kuid enne kaasomandi lõpetamist kinnisasjale, mis on kahtlemata igapäevasest majandustegevusest väljaspool olev tehing, ei saanud OÜ AH Seenior ka kasutusvaldust seada. 34. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestatud heade kommete vastane tahtlik käitumine on õigusvastane, kui teo toimepanija tahtlus oli suunatud kannatanu kahjustamisele. Hageja on väitnud, et A. H. suhtes taotletud hagi tagamise abinõu, mis oli seotud OÜ AH Seenior osa arestimise ja juhatuse liikme tegevuse piiramisega oli võrreldes muude taotletud hagi tagamise abinõudega hagi tagamise eesmärki silmas pidades niivõrd väikese osakaaluga, et selle ainus põhjus sai olla kostja A. H. kahjustamine. Kohus on seisukohal, et hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kuna tsiviilasjas nr 2-15-2226 oli hagi esitatud mitme erineva kostja vastu, siis on kohtupraktikas peetud lubatavaks hagi tagamist iga kostjate suhtes arvestades kogu hagi hinda. Viidatud tsiviilasjas ei olnud hagejal võimalik hagi esitamisel eristada füüsilistest isikutest kostjate käitumist samade isikute käitumisest juriidiliste isikute esindajatena, mistõttu on arusaadav hagi tagamise taotlemine kõigi kostjate suhtes selliselt, et neist igaühelt 23 oleks hagi rahuldava kohtuotsuse korral võimalik nõuda kohtuotsuse täitmist. 35. Kuna kohus ei ole tuvastanud AS BLM Eesti käitumise õigusvastasust hagi tagamise taotluse esitamisel tsiviilasjas nr 2-152226 tuleb jätta OÜ AH Seenior nõue kahju hüvitamiseks rahuldamata. Berglandmilch eGen vastu esitatatud kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu, sest kui AS BLM Eesti ei ole käitunud kahju tekitamisel õigusvastaselt, ei ole võimalik ka sellisele käitumisele kihutamine või kaasaaitamine. VI. Menetluskulude jaotus 36.

§ 173

lg 1 ja lg 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Osundatud paragrahvi 3.lõike järgi hüvitatakse poole seadusliku esindaja kulud samas korras kui poole menetluskulud.

§ 174

lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Pooled on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad (tl.19-22, 6566, 91-92, 97-98, III kd.), millele on lisatud ka kuludokumendid (tl.23-58, 67-81, 94-95, 100-101, III kd.). Hageja on 112.04.2019.a. esitanud seisukoha kostjate menetluskulude kohta (tl.102-107, III kd.) 37.

§ 138lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (tõlgikulud, dokumentaalse tõendi saamise kulud). Tulenevalt 24

§ 144

p 1 ja 2 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 3400 eurot ning õigusabikulud summas 7966,61 eurot. Kuna vastavalt menetluskulude jaotusele jäävad nimetatud kulud hageja enda kanda, ei analüüsi kohus siinkohal hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostjate lepingulised esindajad Merle Veeroos, Margus Sorga ja Aet Bergmann on osutanud kostjatele õigusabi kokku 173,10 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 131,15 eurot. Sõidule kulunud aeg seoses kohtuistungitest osavõtuga Tartus kahel korral, kokku 10 tundi on tasustatud hinnaga 67,50 eurot tund. Esindajakulud moodustavad kokku 22089,07 eurot, kulud seoses tõendite hankimisega ja tõlkekulud moodustavad kostjate menetluskuludest 1138,72 eurot, sõidukulud 260,40 eurot, bürookulud 74,25 eurot ja AS BLM Eesti seadusliku esindaja A. E. kohtuistungist osavõtuga seotud kulud (lennupiletid, hotell ja autorent) 826,53 eurot. Kokku moodustavad kostjate menetluskulud 24388,97 eurot (käibemaksuta). 38. Hageja on esitanud kostjate menetluskuludele vastuväited, mille kohaselt ei ole vajalikud ja põhjendatud ega kuulu hüvitamisele kostja seadusliku esindaja A. E. kohtusse ilmumisega seotud kulud – lennupiletid, hotelliarved ja autorendi kulud. Hageja on seisukohal, et arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ei ole põhjebdatud kostjatel võrreldes hagejaga üle kahe korra suuremnate õigusabikulude kindlaksmääramine. Eelkõige ei ole vastavalt

§ 169

lg 3 hüvitatavad kulud, mis on tekkinud seoses kohtule taotluste esitamisega, mis on jäänud rahuldamata, samuti kulud, mida ei ole võimalik seostada käesoleva kohtumenetlusega, sõiduaeg Tartust Tallinnasse kummagi esindaja kohta 5 tundi , bürookulud. Hageja peab kostjate õigusabikulusid põhjendatuks ja vajalikuks maksimaalselt 2936,25 euro ulatuses (käibemaksuta), kuna käesolevas 25 menetluses on kostjate lepingulised esindajad esitanud ühe sisulisi vastuväiteid sisaldava menetlusdokumendi – 09.05.2016.a. ning võtnud osa kahest kohtuistungist. 39. Kohus leiab, et kostja menetluskuludest on vajalikud ja põhjendatud asja läbivaatamise kulud, sealhulgas tõlkekulud 1138,72 euro ulatuses ning kostja 1 seadusliku esindaja sõidu- ja majutuskulud 826,53 euro ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja väide, nagu ei olnud kostja seadusliku esindaja osavõtt kohtuistungist vajalik, ei ole kohane. Isikul, sealhulgas juriidilisel isikul esindaja kaudu on muuhulgas

§ 199

lg 1 järgi õigus võtta osa tõendite uurimisest, esitada teistele menetlusosalistele ja tunnistajatele küsimusi, milliseid õigusi on võimalik realiseerida enamasti asja suulisest arutamisest osavõtu teel. Lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud osas, millises need on otseselt seotud kohtumenetlusega s.o menetlusdokumentide ja taotluste koostamine, mille lahendamine on menetlusosalise jaoks olnud tulemuslik, kohtuistungitest osavõtt, nendeks valmistumine. Seevastu kohtumised ja nõupidamised kliendiga ning ajakulu sõidule ei ole menetluskuluks

§ 144p 1 järgi.

Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-27843). Kohus leiab, võttes arvesse menetluse tulemuslikkust kostjate jaoks, et õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks on olnud põhjendatud ja vajalik 30 tunni ulatuses, tunnihinnaga 135 eurot. Põhjendatud on ka sõidukulu arvestamine lepingulise esindaja kulude hulka 260,40 eurot ulatuses, seega kokku on põhjendatud ja vajalik kostjate õigusabikulu suurus kokku 4310,40 eurot. Tervikuna tuleb hagejalt kostjate kasuks menetluskulude katteks välja mõista 6275,65 eurot. 40.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 26 tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 27