1-18-958/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-18-958 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Riina Palmi Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.05.2019 erakorraline ettekanne Maria Solodovnikovale Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Maria Solodovnikova, isikukood 48409202213, elukoht xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 09.05.2019 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub järgnevat kohustust: üldkasuliku töö ajakavast mittekinnipidamine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. Maria Solodovnikova tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.03.2018 otsusega nr 1-18-958 tunnistati Maria Solodovnikova süüdi KarS § 157-2 ja § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ja KarS § 64 lg 1,3, § 65 lg 1 kohaldamisega karistati 6 kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 180 tundi ühes allutamisega kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 23.03.
2. Kriminaalhoolduse algus 23.03.2018 ja lõpp 23.09.
3. Käesoleva erakorralise ettekanne on esitatud põhjusel: -ÜKT ajakavast mittekinnipidamine ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidmine. 1 27.02.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et 17.02.2019 ei käinud ÜKT sooritamas kuna oli lapsega kodus ja meest ei olnud kodus. Perioodil 18.02.2019-22.02.2019 ei käinud tunde tegemas kuna oli tööl Rakvere lihakombinaadis, töötab seal uues vahetuses. 06.03.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et 05.03.2019 ei käinud tunde tegemas kuna oli ametlikus töökohas tööl, et saada 06.03.2019 toimuvaks kohtuistungiks vaba päev. 02.03.2019 olin tunde tegemas 09.00-12.00 s. on 3 tundi kuna mul oli köha ja ütles ÜKT juhendajale, et on haige ja ta laskis teda varem koju. 23.02.2019 hommikul hilines ÜKT soorituse kohta kuna ootas töökohale sõiduks tasuta bussi ja alustas tööga kell 11.00 tehes tööd 11.00-15.
4. 02.05.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et 10.03.2019 ei jõudnud õigeaegselt tunde tegema minna kell 09.00-ks vaid jõudsin kohale kella 10.00-ks. 16.03.2019 ei olnud SA Jõhvi Hooldekeskus tunde tegemas, käis kokkuleppel juhendajaga tegemas 30.03.
5. Aprillis 14.04.2019, 20.04.2019 ja 27.04.2019 ei saanud puhkepäevadel tunde tegema minna kuna tema abikaasa A. S. oli kutsustud tööle ja tal ei olnud last kellegagi jätta. 16.04.2019 ei käinud üldkasulikul töö kuna tal väga valutas hammas ja 18.04.2019 käis hambaarsti juures (helistas ametnikule). Peale erakorralise ettekande koostamist 15.02.2019 ja kohtuistungit ning Viru Maakohtu 06.03.2019 kohtumäärust (määrus jõustus 22.03.2019) oli Maria Solodovnikova’le koostatud ÜKT ajakavad: 06.03.2019 ÜKT ajakava 12 tunni sooritamiseks puhkepäevadel SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 10.03.2019-31.03.2019 s.o. 5 päevaks. Maria Solodovnikova puudus töölt 10.03.2019 ja 16.03.2019 tõendit puudumise kohta ei ole. Puudumise kohta 24.03.2019 ja 31.03.2019 olemas arstitõend OÜ xxx ja 06.03.2019 koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks tööpäevadel MTÜ xxx (Kohtla-Järve) 3 päeval s.o. 19.03.2019-22.03.
6. Hooldusalune 19.03.2019 pidi töötama 2 tundi tegi aga 1 tund 30 minutit. Puudumiste kohta 21.03.2019 ja 22.03.2019 arstitõend olemas. 05.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 4 tunni 30 minuti sooritamiseks tööpäevadel perioodil 16.04.2019-30.04.2019 s.o 3 päevaks. Hooldusalune puudus töölt 16.04.2019 ja 18.04.
7. Käis tööl 30.04.2019 tehes 1 tund und 30 minutit. 05.04.2019 oli koostatud ÜKT ajakava 9 tunni sooritamiseks puhkepäevadel (3 päevaks) SA Jõhvi Hooldekeskus perioodil 14.04.2019-27.04.
8. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi. Tema sõnul ei saanud käia kuna abikaasa käis tal tööl xxx OÜ ka puhkepäevadel ja tal ei olnud last kellegagi koju jätta. Esitatud ametnikule maksu-ja Tolliameti teatis mehe töötamise kohta, kuid puudub tõend, et mees oleks töötanud puhkepäevadel. Hooldusalune ei ole ametnikule toonud hoolimata lubadusest ka ühtegi tõendit, et käis hambaarsti juures ning ei saanud tunde tegemas käia 16.04.2019 ja 18.04.
9. 02.05.2019 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni sooritamiseks MTÜ xxx perioodil 06.05.2019-16.05.
10. Käesoleval ajal hooldusalune käib seal tunde tegemas ja erakorralise ettekande koostamise ajaks rikkumisi ei ole tuvastatud. Veel märgib kriminaalhooldusametnik, et hooldusalune töötas alates 07.01.2019 ametlikult AS xxx ja lahkus töölt 30.04.
11. 2 Kriminaalhooldusametnik märgib, et Maria Solodovnikova hoidub üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale ja ei järgi kriminaalhooldusametniku poolt koostatud ÜKT ajakava. Käesolevaks ajaks on hooldusalune sooritanud 113 tundi ja tegemata on hooldusaluse poolt 67 tundi. Juhul, kui Maria Solodovnikova ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku võtta Maria Solodovnikova vahi alla. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes KarS § 69 lg 6 ja KrHS § 31 lg 1 taotleb kriminaalhooldusametnik Maria Solodovnikovale mõistetud ärakandmata karistus pöörata täitmisele. Maria Solodovnikova selgitas kohtuistungil, et ta aprillis tõesti juhtus nii, et kui koostati ajakava, ta ei teadnud, et abikaasal tuleb käia tööl ja töö oli puhkepäevadel. Praegu maikuu ajakava 24 tundi on täidetud täitelikult. Tal on jäänud vähe tunde umbes 30, kuna tal hetkel tööd ei ole teeb ta tunde ka argipäevadel. Maakohtu määruse põhjendused KarS § 69 lg 6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS lg 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 428 lg 2 kohaselt otsustab üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise KarS § 69 lõike 6 järgi süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Tutvunud toimikuga ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on formaalselt põhjendatud, kuid rahuldamisele ei kuulu. Esimesel registreerimisel 28.03.2018 selgitati kriminaalhooldusametniku poolt Maria Solodovnikovale kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust ning üldkasuliku töö eesmärki ja tingimusi. Talle selgitati ka üldkasuliku töö tegija õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Hooldusalusele selgitati, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed ja erakorralise ettekande koostamise ning läbivaatamise kord. Õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitas süüdimõistetu oma allkirjaga. Asjaolu, et hooldusalune on rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja on selle tegemisest kõrvalehoidunud on tõendamist leidnud toimiku materjalide kohaselt. Osade puudumiste kohta on hooldusalune esitanud arstitõendid. Tõendid on esitatud puudumiste kohta 21.03, 22.03, 24.03 ja 31.03.
12. Seega on osad puudumised olid mõjuval põhjusel. Samas Maria Solodovnikova on sooritanud üle poole temale mõistetud üldkasulikust tööst ja on motiveeritud jätkama nende sooritamist. Kohus arvestab, et 02.05.2019 registreerimisel oli koostatud ÜKT ajakava 24 tunni sooritamiseks MTÜ xxx perioodil 06.05.2019-16.05.2019 ning erakorralise ettekande koostamise ajaks rikkumisi ei ole tuvastatud. 3 Kõike eelnevat arvestades ei ole vaidlust faktis, et isik ei ole ÜKTd nõuetekohaselt sooritanud. Kriminaalhooldusametniku ettekandes on faktid näidatud õigesti. Samas peab kohus tõdema, et rikkumised on siiski üksikud ja võrreldes varasema olukorraga (06.03.2019 kohtumäärus) on isiku ÜKT tegemise distsipliin ilmselt paremuse poole läinud. Kriminaalhooldusametniku taotluse arutamisel on kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis annavad kohtule aluse jätta taotluse rahuldamata. Nimelt arvestab kohus, et senine kriminaalhooldus on möödunud rahuldavalt, isik teeb pingutusi ÜKT ajakavast kinnipidamiseks ja ta on kriminaalhooldusametniku jaoks olnud kättesaadav. Arvestades seda, leiab kohus, et praegu ei ole taotluse rahuldamine otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramine on viimane äärmuslik meede. See tuleb kohaldamisele siis, kui kõik asjaolud osutavad sellele, et isik ei saa jätkata kriminaalhooldusega oma süsteemse pahatahtliku käitumise tõttu ja ei esine ühtki positiivset asjaolu. Käesoleval juhul on tegemist isiku kolmanda erakorralise ettekandega. Toimepandud rikkumisi arvestades, ei ole kohus nii pessimistlik süüdimõistetu isikule hinnangu andmisel. Kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinni pidama. Kohus leiab, et on positiivne et isik teeb koostööd üldkasuliku töö juhendaja ja oma kriminaalhooldajaga. Isikul on pere ja laps. Isik näitab välja kohusetundlikust selles osas, et teavitab kriminaalhooldusametniku üldkasuliku töö mitte sooritamise põhjustest. Kohus tunnistab, et isik on teatud mõttes kergemeelne ajakava täitmise kohustuse täitmise osas. Samas arvestab kohus, et isikul oli ametlik töökoht ja väikene laps ning isikul polnud võimalik alati ettenähtud aegadel ÜKT sooritada. Viimaseajakava täitmisel pole isiku suhtes rikkumisi tuvastatud. Seega kõike eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole praegusel hetkel otstarbekas. Antud juhul on kohus arvamusel, et positiivsetel aspektidel on kaalukama tähendus ja isikule tuleb anda võimalus jätkata kriminaalhooldusega. Samas peab isik teadvustama oma kohustusi, millega on reaalne vangistust asendatud ÜKT-ga ning tähelepanu pöörama oma ajaplaneerimisele. Kohus ei näe tungivaid asjaolusid, millel tuleks katkestada kriminaalhooldust ja saata isik vanglasse karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et arvestades isiku ühtlasi positiivset suhtumist ÜKTsse ja kriminaalhooldusesse, on siiski põhjendatud jätkata kriminaalhooldusega. On mõistlik jälgida isiku edaspidist käitumist. Kohus on arvamusel, et hetkel tuleb anda isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, milleks peab ta tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo 09.05.2019 erakorraline ettekanne Maria Solodovnikovale Viru Maakohtu 07.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. 4 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5