1-18-5494/20

1– 18-5494 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.

1. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-18-5494 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kriminaalhooldusametnik Kaari Tamtik Kaitsja Indrek Västrik Kriminaalhooldusasja sisu Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Anna Kuzina erakorraline ettekanne Vüsal Mirijevile Harju Maakohtu 05.07.
2. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune VÜSAL MIRIJEV (isikukood: 38606230230; elukoht: xxx; viibib teises kriminaalasjas Tallinna Vanglas vahi all) Süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.07.
3. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 21.07.
4. a, lõpp on 21.07.
5. a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht 08.01.
6. a, 30.01.
7. a, 20.02.
8. a, 25.02.
9. a, Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
10. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Vüsal Mirijevile Harju Maakohtu 05.07.
11. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. 2
12. Vüsal Mirijevi karistuse kandmise algust lugeda alates kohtumäärus jõustumisest.
13. KrMS § 180 alusel mõista Vüsal Mirijevilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 150 € (ükssada viiskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Vüsal Mirijevile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus väljastada süüdimõistetu Vüsal Mirijevile, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 05.07.2018.a kohtuotsusega tunnistati Vüsal Mirijev süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõisteti talle karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust. Vastavalt KarS §-le 69 asendati Vüsal Mirijevile mõistetud 1 aasta 8 kuud ja 27 päeva vangistust 627 tunnid üldkasuliku tööga, mille tegemiseks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast. Võttes aluseks KarS § 69 lg 4 on Vüsal Mirijev kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 21.07.
14. a. Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 12.12.
15. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb Vüsal Mirijevi karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt kriminaalhooldusalune Vüsal Mirijev ei ole üldkasuliku töö perioodil järginud planeeritud ÜKT ajakava, ei teavitanud tööandjat ega ametnikku takistavatest asjaoludest: 07.11.
16. a koostatud ajakavas nr 4 planeeritud 30 tundi – sooritatud 12 tundi. Ta ei ilmunud tunde tegema: 12.11.
17. a, 14.11.
18. a, 19.11.
19. a, 21.11.
20. a ning ei esitanud ametnikule tõendeid. Ning Vüsal Mirijev ei ole järginud kontrollnõudeid 05.12.
21. a, 06.12.
22. a, 10.12.
23. a. V. Mirijev ei ilmunud 05.12.
24. a registreerimisele ja ei teavitanud ametnikku takistavatest asjaoludest. Ametnik helistas talle 05.12.
25. a ja uus aeg määratud 06.12.
26. a kell 14:
27. Hooldusalune helistas 06.12.
28. a ja palus tulla registreerimisele 10.12.
29. a, kuid sel päeval kriminaalhooldusalune ikkagi ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud takistavatest asjaoludest. Hooldusalune helistas 10.12.
30. a kell 13:00 ja palus tulla registreerimisele 11.12.
31. a, millisel päeval siis registreerimine toimus. Vüsal Mirijevile on kriminaalhoolduse jooksul koostatud 2 kirjalikku hoiatust: 28.08.
32. a kriminaalhooldusalune ei järginud 13.08.
33. a, 21.08.
34. a ja 27.08.
35. a planeeritud ükt tundide ajakava, samuti ei teavitanud ta ametnikku takistavatest asjaoludest. Ajakavas nr 1 planeeritud 27,30 tundi – sooritatud 11 tundi. 14.11.
36. a kriminaalhooldusalune ei järginud 03.10.2018 - 31.10.2018 planeeritud ükt tundide ajakava, samuti ei teavitanud ta ametnikku 3 takistavatest asjaoludest. Ajakavas nr 3 planeeritud 30 tundi – sooritatud 0 tundi. 05.11.
37. a kriminaalhooldusalune ei ilmunud registreerimisele, ei teavitanud takistavatest asjaoludest. Ei esitanud ametnikule lepingut ning tõendeid. 11.12.
38. a koostatud ajakavas nr 5 planeeritud 30 tundi, mis on sooritamisel. Vüsal Mirijevil on 12.12.
39. a seisuga sooritatud 51 tundi üldkasulikku tööd ja sooritamata on 576 tundi. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Vüsal Mirijev ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik teatas 07.01.
40. a Harju Maakohtule täiendavalt, et hetkeseisuga on Vüsal Mirijevil tehtud 63 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 564 tundi. Kriminaalhooldusametnik teatas 29.01.
41. a Harju Maakohtule täiendavalt, et hetkeseisuga on Vüsal Mirijevil ikkagi tehtud vaid 63 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata on 564 tundi. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Vüsal Mirijevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja ei ole järginud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas, et rikkus käitumiskontrolli kohustusi. Ta selgitas, et ta palus 10.01.
42. a kriminaalhooldajal määrata ta üldkasulikku tööd tegema Piritale, kuid ta määras ta Kristiine linnaosasse. Tal ei olnud võimalik Kristiinesse hommikuti sõita, sel juhul ta hilineks tööle ning seda siis ei arvestata.
43. a novembrikuus oli ta 4 päeva haige, kuid arsti poole ei pöördunud, kuna tal ei ole ravikindlustust, aga teatas sellest kriminaalhooldajale. Tal
44. a novembris – detsembris valutas õlg „kõvasti“, seetõttu ta ei teinud üldkasulikku tööd. 05.12.
45. a unustas ta ilmuda. 06.12.
46. a ja 10.12.
47. a oli tal laps haige, mistõttu oli ta lapsega kodus, sest abikaasa töötas nendel päevadel. Teatas, et edaspidi täidab kõiki kriminaalhoolduse kohustusi korralikult ning ta soovib toetada oma abikaasat, kes on rase. Taotles võimaldada tal nüüd üldkasuliku töö tunde edasi teha. Tunnistaja N M teatas kohtuistungil, et tema abikaasal Vüsal Mirijevil on tervislikud probleemid, tal õlad ja käed valutavad. Perekonnas kasvab 7-aastane laps. Kui tema töötas, siis
48. a detsembrikuus oli laps haige ja mees on lapsega kodus. Tal ei ole lapse haiguse kohta arstitõendit esitada. Ta oli teadlik, et abikaasa pidi üldkasulikku tööd tegema, kuid tema täpset ajagraafikut ta ei teadnud. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte rahuldada kriminaalhooldaja taotlust ja mitte pöörata täitmisele Vüsal Mirijevile mõistetud vangistust või lükata asja arutamine edasi 2 kuu võrra või kuni uue kohtuotsuseni. Isik on vahi all uues kriminaalasjas ja vahistamise ajal ei saa ta üldkasuliku töö tunde teha. Ei ole otstarbekas praegu karistust täitmisele pöörata, kui uues kriminaalasjas teda süüdi tunnistatakse, siis mõistetakse talle niigi liitkaristus, õigeksmõistmise korral saaks ta üldkasuliku töö tunde edasi teha. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe 4 päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja tema kaitsja, tunnistaja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Vüsal Mirijevile Harju Maakohtu 05.07.
49. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune Vüsal Mirijev ei järginud üldkasuliku töö perioodil talle planeeritud üldkasuliku töö ajakavasid ning ta ei teavitanud tööandjat ega ametnikku takistavatest asjaoludest. V. Mirijevile 07.11.
50. a koostatud ajakavas nr 4 oli planeeritud teha 30 tundi, ta sooritas 12 tundi ja ta ei ilmunud tunde tegema: 12.11.
51. a, 14.11.
52. a, 19.11.
53. a, 21.11.
54. a ning ei esitanud ametnikule dokumenti, mis tõendaks, miks ta ei teinud üldkasulikku tööd. Lisaks Vüsal Mirijev ei järginud kontrollnõudeid, kui ta ei ilmunud 05.12.
55. a, 06.12.
56. a ja 10.12.
57. a. registreerimisele, Ametnik on Vüsal Mirijevile kriminaalhoolduse jooksul varasemalt teinud juba 2 kirjalikku hoiatust: 28.08.
58. a - kriminaalhooldusalune ei järginud 13.08.
59. a, 21.08.
60. a ja 27.08.
61. a planeeritud ükt tundide ajakava, samuti ei teavitanud ta ametnikku takistavatest asjaoludest. Ajakavas nr 1 planeeritud 27,30 tundi – sooritatud 11 tundi. 14.11.
62. a kriminaalhooldusalune ei järginud 03.10.
63. a - 31.10.
64. a planeeritud ükt tundide ajakava, samuti ei teavitanud ta ametnikku takistavatest asjaoludest. Ajakavas nr 3 oli planeeritud 30 tundi, ta ei sooritanud mitte ühtegi tundi. 05.11.
65. a kriminaalhooldusalune ei ilmunud registreerimisele, ei teavitanud takistavatest asjaoludest, ei esitanud ametnikule lepingut ega tõendeid. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna Vüsal Mirijev ei ole täitnud nõuetekohaselt talle kohtuotsusega ettenähtud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Vüsal Mirijev teatas kohtuistungil, et ta ei teinud üldkasulikku tööd ajagraafikute kohaselt, kuna tal olid
66. a novembri-detsembrikuus tervislikud probleemid. Tal oli 10 aastat tagasi õlaluumurd ning seetõttu tema õlg väga valutas. Ta ei tööta ametlikult alates 27.09.
67. a, mistõttu tal ei ole ravikindlustust ning oma haiguste tõttu ta ei ole arsti poole pöördunud ning seetõttu ei ole tal ka arstitõendeid kohtule esitada. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil mitte pöörata V. Mirijevi karistust täitmisele, kuna isik on vahistatud juba uues kriminaalasjas ning isiku süüdimõistmisel mõistetakse talle niigi liitkaristus. Samuti taotlesid nad alternatiivselt ka kohtuistungil edasi lükkamist, kuid kohtu hinnangul ei ole see põhjendatud, kuna erakorraline ettekanne V. Mirijevi karistuse täitmisele pööramiseks esitati maakohule varem, kui kriminaalhooldusalune uue süüteo toime pani. Kohtu hinnangul on põhjendatud Vüsal Mirijevi karistuse täitmisele pööramine, kuna kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult. Harju Maakohus näitas 05.07.
68. a kohtuotsusega tema suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes. Vüsal Mirijev ei teinud
69. a novembrikuus üldkasuliku töö tunde, aga kuna ta ei ole kohtule esitanud arstitõendeid oma väidetava haiguse kohta, siis jääb selline väide kohtule paljasõnaliseks. Samuti ei ole põhjendatud isiku registreerimistele mitteilmumine 05.12.
70. a, 06.12.
71. a ja 10.12.
72. a. Kriminaalhooldusaluse kaitsja esitas küll kohtule tõendi, et Vüsal Mirijevi abikaasa N M viibis 06.12.
73. a ja 10.12.
74. a tööl, kuid kohtu hinnangul ei ole see põhjuseks, miks kriminaalhooldusalusel ei olnud võimalik nende kuupäevadel registreerimistele ilmuda. Väidetavalt sel päeval olnud lapse haiguse kohta ei ole arstitõendit kohtule esitatud. Isik taotles kriminaalhooldusametnikult ise telefoni teel, et tal oleks võimalik 10.12.
75. a registreerimisele ilmuda, siis oleks ta pidanud 5 pöörduma lapse haigusega arsti poole, et tõendada, miks tal ikkagi sel päeval registreerimisele ilmuda ei olnud võimalik. V. Mirijev seda aga ei teinud. Kriminaalhooldusalune on kohtuotsuse jõustumisest, s.o 21.07.
76. a suutnud praeguseks ajaks ära teha vaid 63 tundi, mis on ilmselgelt liiga vähe üle 7 kuu kestnud kriminaalhoolduse kohta. Kohus jättis 08.01.
77. a kriminaalhooldusaluse vabadusesse andes talle võimaluse teha üldkasuliku töö tunde edasi, kuid V. Mirijev ei teinud
78. a jaanuarikuus mitte ühtegi tundi ja isik ei ole kohtule esitanud ka mitte ühtegi dokumenti, mis põhjendaks tema poolt tundide mitte tegemist. Vüsal Mirijevi on vahistatud juba uues kriminaalasjas, kusjuures on tähelepanuväärne, et lahkudes 08.01.
79. a kell 12.00 Harju Maakohtust praeguse erakorralise ettekande menetlemise kohtuistungilt, pani ta juba 18 minutit hiljem aadressil Katusepapi 37, Tallinnas toime uue süüteo, kui lahkus Circle K Eesti AS-i teenindusjaamast tangitud kütuse eest tasumata. Kusjuures 08.01.
80. a kohuistungil V. Mirijev taotles kohtult anda talle viimane võimaluse ennast parandada. Harju Maakohus tegi 08.06.
81. a, s.o vaid vähem kui 1 kuu enne praeguse kriminaalasja kohtuotsust Vüsal Mirijevi suhtes veel kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-18-4833, kuna ta pani toime jällegi samalaadse kuriteo – korduvalt lahkus mootorkütuse firmade teenindusjaamadest tangitud kütuse eest tasumata. Ka eelmise kohtuotsusega määrati ta kriminaalhooldusele, seega oli kriminaalhoolduse nõuete täitmine tema jaoks juba varasemalt tuttav, kuid see ei aidanud kaasa kriminaalhoolduse nõuetekohasele täitmisele. Kohtu hinnangul ei ole V. Mirijev motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta annab lubadusi ainult sellepärast, et mitte asuda vangistust kandma. Vüsal Mirijevi kriminaalasja menetleti kokkuleppemenetluses, millest tulenevalt oli isik väga hästi kursis talle mõistetud karistusega ning oli nõus talle just selleliigilise karistuse mõistmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kriminaalhooldusalune on toime pannud kriminaalhoolduse rasked rikkumised ja ta on pikka aega ignoreerinud kriminaalhoolduse kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et Vüsal Mirijevi suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb Vüsal Mirijevile Harju Maakohtu 05.07.
82. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva vangistust - KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et Vüsal Mirijevi suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/