← Eesti

2-16-6649/57

Obsah (8)§ 667§ 654§ 175§ 178§ 465§ 4§ 376§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-6649 Ts

) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Raatuse Maja (hageja) hagi Paldiski mnt Kinnisvara OÜ (kostja I) ja Aktsiaseltsi TREF Nord (kostja II) vastu võla, leppetrahvi ja viivise saamiseks ja kostja I vastu tahteavalduse andmise kohustamiseks ja kostja I vastuhagi hageja vastu kahju hüvitamiseks. Maakohus rahuldas
  2. novembri 2017 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda ning vastuhagi menetlemisega seotud kostja I menetluskulud tema enda kanda ning hageja menetluskulud kostja I kanda.
  3. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ja Tallinna Ringkonnakohus jättis
  4. juuni 2018 otsusega vaidlustatud otsuse resolutsiooni muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuse toodud põhjendusi. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning vastuhagi rahuldamata jätmise peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kantud menetluskulud jättis kostja I kanda. Riigikohus keeldus
  5. septembri 2018 määrusega kostjate määruskaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Seega jõustus Harju Maakohtu
  6. novembri 2017 otsus
  7. septembril
  9. Hageja esitas
  10. septembril 2018 maakohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kindlaks määrata õigusabikulud summas 7475 eurot, millele lisandub sõidukulu 24 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Menetluskulude taotlusest nähtuvalt on hagejale osutatud põhimenetluses õigusabi kokku 74,75 t tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, saab ta käibemaksu oma ülejäänud käibest maha arvestada.
  11. Kostjad vaidlesid hageja menetluskulude nimekirjale vastu ja paluvad kontrollida kõigi hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. MAAKOHTU MÄÄRUS
  12. Maakohus rahuldas
  13. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määras hageja menetluskulude suuruseks 7349 eurot, sh 2500 eurot riigilõiv ja 4849 eurot lepingulise esindaja menetluskulud.
  14. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2500 eurot ja maakohus pidas eeltoodud kulu vajalikuks ja põhjendatuks. Järgnevalt analüüsis maakohus kostjate poolt esitatud vastuväiteid ning seejärel muude hageja menetluskulude nimekirjas viidatud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjad esitasid vastuväite
  15. aprillil 2016 esitatud hagiavalduse ajakulule (6 t) ning
  16. mai 2016 hageja menetlusdokumendile (puuduste kõrvaldamine hagis) ajakulule (2,5 t). Mõistlik ja põhjendatud 2

(5)ajakulu kogu hagiavalduse koostamiseks on 5 t.
  1. veebruari 2017 menetlustoimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada 1,5 t (1 t istungile +30 min ettevalmistamisele). Kostjad esitasid vastuväite menetluskulude spetsifikatsiooni p-dele 7 ja 8, st
  2. aprillil 2017 (kostjate
  3. märtsi 2017 seisukohtade ja tõenditega tutvumine, kirjalike seisukohtade ja hagi täiendamise projektide koostamine 5 t) ning
  4. aprillil 2017 kirjalike seisukohtade täiendamine, hagi täpsustamine, tõendite komplekteerimine ja edastamine kohtule 4 t. Hageja esitas
  5. aprillil 2017 kohtule hagiavalduse täienduse (nõude suurendamiseks). Asjaolu, et kohus ei ole menetlusosaliselt hagiavalduse täiendust küsinud, ei oma tähtsust, kuna menetlusosaline võib asjaolude muutumisel nõude suurendamise taotluse esitada. Nimetatud menetlusdokumendi esitamisest ei nähtu hageja pahatahtlikkust, mistõttu on nimetatud menetluskulud põhjendatud. Kostjad esitasid vastuväite menetluskulude spetsifikatsioonis esitatud
  6. aprilli 2017,
  7. oktoobri 2017 ja
  8. mai 2018 toimingutele.
  9. aprilli 2017 istungiga seotud ajakuluks saab lugeda 2 t (1,5 t istung + 0,5 t ettevalmistamine istungiks),
  10. oktoobril 2017 toimunud istungiga seotud ajakuluks saab lugeda 3,5 t (3 t istung + 0,5 t ettevalmistamine istungiks) ning
  11. mai 2018 istungiga seotud ajakuluks saab lugeda 2 t (1,5 t istung + 0,5 t ettevalmistamine istungiks). Hageja esindaja on
  12. septembril 2017 kohtule esitanud hagi täiendamise avalduse. Esitatud dokumendist ei nähtu, et hageja oleks põhjendamatult kliendile kulu tekitanud ning ainuüksi asjaolu, et kohus täiendust menetlusse ei võtnud, ei ole aluseks dokumendi koostamise kulu väljamõistmata jätmiseks. Eeltoodud kulu on põhjendatud kogu 1,5 t ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks kuluks tuleb lugeda ka hageja esindaja transpordikulu 24 eurot. Kõik ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud.
  13. Maakohus luges hageja õigusabi kulud põhjendatuks 48,25 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (48,25 t x 100 eurot), kokku summas 4825 eurot, millele lisandub riigilõiv 2500 eurot ja sõidukulu 24 eurot, seega kokku 7349 euro ulatuses. Hageja ei taotle menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Kuna menetluskulude nimekirjast pole võimalik eristada, millised kulud on seotud kostja I vastuhagiga maakohtu menetluses ning millised kulud on seotud apellatsioonmenetluses vastuhagi rahuldamata jätmise peale esitatud apellatsioonkaebuse läbivaatamisega, jättis maakohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. MÄÄRUSKAEBUS
  14. Kostjad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, ja teha tühistatud osas uus määrus, millega vähendada välja mõistetud menetluskulusid. Esiteks tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta menetluskulude põhjendatus ja vajalikkus, mitte hageja lepingulise esindaja poolt esitatud andmed. Kostjad palusid maakohtul võtta seisukoht ka nende hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas, millele kostjad eraldi tähelepanu ei juhtinud. Seega pole maakohus kõigi hageja esitatud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Hageja on esitanud
  15. aprillil 2017 hagi suurendamise taotluse, mida maakohus ei menetlenud. Sarnaselt on hageja esitanud
  16. septembril 2017 hagiavalduse täienduse, mida maakohus ei menetlenud ja dokumendi hagejale tagastas.
  17. oktoobri 2017 istungi protokollist nähtub, et hageja ei soovinud
  18. septembril 2017 esitatud menetlusdokumendi menetlemist. Maakohus pidi jätma nii
  19. septembri 2017 kui ka
  20. aprilli 2017 menetlusdokumendiga seotud kulud kostjatelt välja mõistmata 5,5 t ulatuses. 3
(5)MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
  2. märtsil 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 7199 eurot ületavas ulatuses, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 7199 eurot ületavas osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. 11. Esmalt selgitab kolleegium, et

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). 12. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud. Menetluskulud määras praeguses asjas kindlaks kohtukoosseis, kes ka asja sisuliselt lahendas, omades täielikku ülevaadet menetlustoimingute ja –dokumentide mahust ja asja keerukusest. Tegemist ei olnud keskmisest keerulisema kohtuvaidlusega.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta hagejale osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kolleegium nõustub määruskaebuse etteheidetega maakohtule üksnes osas, milles maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulu, mis oli seotud
  3. septembri 2017 hagi täiendusega (1,5 t). Kostjad vaidlustavad nimetatud kulu põhjusel, et maakohus ei võtnud seda menetlusdokumenti vastu ja hageja taotlusel tagastas selle hagejale. Vastuseks hageja väitele märgib kolleegium, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel ei hinnata üksikuid menetlustoiminguid eraldi. Seega ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et kuna
  4. septembri 2017 menetlustoimingu kulu oli alla 200 euro, ei saa kostjad seda kulu

§ 178lg 2 alusel vaidlustada.

Nimetatud menetlustoimingu kulu põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et tegemist on vajaliku ja hüvitamisele kuuluva kuluga

§ 175lg 1 mõttes.

Kuivõrd hageja võttis nimetatud menetlusdokumendi

  1. oktoobri 2017 kohtuistungil tagasi ja hageja soovil maakohus nõude suurendamist ei menetlenud, ei ole tegemist kuluga, mis tuleb vastaspoolelt välja mõista (kohtuistungi protokoll, II kd, tl 12 pöördel).
  2. Muus osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul hageja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. 15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on määruse põhjendustes esitanud õigusabile, sh ka kostjate poolt eraldi vaidlustamata toimingute osas (vaidlustatud määruse p 21), kulunud aja analüüsi ning leidnud, et kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja 4

(5)oleks kulutanud aega põhjendamatult. See, et kostjad sellise analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks. Maakohtu määrus on selles osas nõuetekohaselt põhjendatud (

§ 465lg 2 p 8).

Kolleegiumi hinnangul ei ületa hageja õigusteenuse tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

  1. Kostjad vaidlustasid ka toimingu ajakulu, mis oli seotud
  2. aprilli 2017 nõude suurendamisega (4 t). Kostjad leiavad, et hüvitamisele ei kuulu menetluses tehtud ebavajalikest või tulemusteta toimingutest tingitud menetluskulud. Üksnes asjaolu, et hageja esitas vaidlusaluse menetlusdokumendi maakohtu nõudmiseta, ei muuda kulu ebavajalikuks. Hageja täiendas hagi ja suurendas nõuet, mis on hageja õigus (

§ 4

). Põhinõude suurendamist ei peeta hagi muutmiseks (

§ 376lg 4 p 2).

Samuti menetles maakohus

  1. aprillil 2017 esitatud suurendatud nõuet (erinevalt eelpool nimetatud
  2. septembri 2017 hagi täiendamise avaldusest). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et menetlusosaline võib asjaolude muutumisel või vajadusel nõuet suurendada ning tegemist ei ole pahatahtliku või põhjendamatu menetlustoiminguga.
  3. Eelpool öeldust tulenevalt tuleb hageja menetluskulusid vähendada 1,5 tunni suuruse ajakulu osas, s.o
  4. septembri 2017 hagi täienduse ajakulu osas. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates 46,75 tundi (48,25 – 1,5). Seega on hagejale osutatud õigusabi kokku summas 4699 eurot (õigusabikulud mahus 46,75 h *100 eurot, kokku summas 4675 eurot + sõidukulude hüvitamine 24 eurot). Kokku on hageja menetluskulud seega 7199 eurot (2500 eurot riigilõiv ja 4699 eurot õigusabi kulud).
  5. Kostjate määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.