KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 2. aprill 2019 1-10-9088 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus
) § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega saadab vangla maakohtule taotluse otsustada A. Pintšuki ennetähtaegse vabastamise üle
- a novembris, s.o aasta möödumisel pärast viimase ennetähtaegselt vabastamata jätmise määruse jõustumist.
- detsembril 2018 registreeriti Viru Maakohtus A. Pintšuki
- novembril 2018 koostatud taotlus, milles ta palus, et kohus kohustaks vanglat esitama maakohtule materjalide tema tingimisi ennetähtaegselt vabastamise otsustamiseks.
- Viru Maakohus vastas A. Pintšuki taotlusele kirjaga
- detsembril
- Kirjas selgitati, et kuna süüdimõistetu jäeti Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määrusega vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve rakendamisega, siis ei kohaldu tema suhtes
§ 76
lg-st 4 tulenev kohustus edastada materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel kohtumääruse jõustumisest. A. Pintšuki suhtes esitatakse materjalid maakohtule tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks uuesti hiljemalt
- oktoobriks
- A. Pintšuk esitas kirja peale määruskaebuse. Tuginedes Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a määruses märgitule leidis ta, et materjalid oleks tema osas tulnud kohtusse saata aasta möödumisel Viru Maakohtu
- oktoobri
- a määruse jõustumisest.
- Tartu Ringkonnakohus tühistas
- jaanuari
- a määrusega maakohtu kirja, märkides, et tegemist on kirja vormis määrusega, ja saatis A. Pintšuki
- novembri
- a taotluse Viru Maakohtule sisuliseks arutamiseks. Kohus selgitas, et KrMS §-de 431 ja 432 kohaselt tuleb kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimused lahendada määrusega. Kirja ei ole võimalik lugeda nõuetekohaseks määruseks, kuna selles puudub selgesõnaline resolutsioon, see on vormistuslikult vale ja selle on koostanud isik, kes ei ole selleks pädev. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- märtsi
- a määrusega A. Pintšuki taotluse rahuldamata. Kohus selgitas, et A. Pintšuk jäeti tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 järgi.
§ 76
lg 2 näeb ette, et kui kinnipeetav jäetakse tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, esitab vanglateenistus uued materjalid kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist. Tahtlikus esimese astme kuriteos süüdimõistetu võib kohus KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku karistusajast. Kuna A. Pintšuki suhtes arutas kohus elektroonilise valvega tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid teda ei vabastatud, siis ei kohaldu tema suhtes
§ 76
lg-st 4 tulenev kohustus esitada materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. See kohustus puudutab neid tingimisi enne tähtaega vabastamise asju, mis ei nõua elektroonilise valve kohaldamist. Samuti ei näe seadus ette korduvat taotluse esitamist elektroonilise valvega vabastamiseks. Seega peab vangla esitama kohtule materjalid uuesti hiljemalt 16. oktoobriks 2019. 2
(4)MÄÄRUSKAEBUS
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Pintšuk, kes palub kohtumääruse tühistada ja kohustada vanglat esitama maakohtule materjalid tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Samuti palub A. Pintšuk määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.
- A. Pintšuk toonitab, et tema suhtes on Tartu Ringkonnakohtu jõustunud määrus, mille kohaselt oli vangla kohustatud saatma kohtusse materjalid tema ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks novembris
- Ringkonnakohtu määruses on seadust tõlgendanud kolm kohtunikku ja nende seisukoht ei saa olla ekslik. Seda määrust tuleb täita. Temalt võetakse seaduslik õigus ennetähtaegselt vabanemiseks.
- A. Pintšuk palub määrata talle advokaat, kes saaks kohtule tema probleemi selgitada. Ta ei ole võimeline ise õigusabi eest tasuma, kuna
- a alguses kuulutati välja tema pankrot. Seega tuleb talle advokaadi abi võimaldada täielikult riigi arvel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
- või
- peatüki sätteid, arvestades
- peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
- peatüki
- jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
- Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Pintšuki määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu. Tema argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
- Maakohus leidis õigesti, et
§ 76lg 2 ja Kar
S § 76 lg 2 p 2 alusel peab vangla esitama kohtule uuesti materjalid A. Pintšuki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks pärast karistusajast kahe kolmandiku ärakandmist. Kaks kolmandikku vangistusest täitub kinnipeetaval 16. oktoobril 2019. Täpsemalt märgib kolleegium järgmist. 18.
§ 76
lg-te 2 ja 4 kohaselt sõltub kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtaeg sellest, kas kohus oli varasemalt keeldunud kinnipeetavat vabastamast elektroonilise valve alla KarS § 76 lg 1 p 1, § 76 lg 2 p 1 alusel või n-ö üldises korras, s.o ilma elektroonilise valveta KarS § 76 lg 1 p 2, § 76 lg 2 p 2 alusel. 3
(4)- Viru Maakohus jättis
- oktoobri
- a määrusega A. Pintšuki tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata KarS § 76 lg 2 p 1 alusel, s.o keeldudes tema vabastamisest elektroonilise valve rakendamisega. Vabastamata jätmise korral sellel alusel tuleb vanglal juhindudes
§ 76
lg-st 2 materjalid kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks saata kohtule uuesti pärast seda, kui süüdimõistetu on ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ehk siis kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest. Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt saab kaks kolmandikku vangistusajast A. Pintšukil kantud 16. oktoobril 2019. 20. Tartu Ringkonnakohus märkis 7. augusti 2018. a määruse põhjendustes ekslikult, et vangla poolt A. Pintšuki osas materjalide uuesti kohtule edastamise tähtaega reguleerib
§ 76lg 4.
Viidatud säte rakendub olukorras, kus kohus on keeldunud kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamast n-ö üldises korras, s.o ilma elektroonilise valveta KarS § 76 lg 1 p 2 või § 76 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohtu selline eksimus ei kohusta aga vangistusasutust esitama kohtule materjale varem kui
§ 76lg 2 ja Kar
S § 76 lg 2 p 2 seda ette näevad. Samuti ei saa Tartu Ringkonnakohtu kõnealuses määruses märgitut mõista selliselt, nagu oleks kohus lühendanud materjalide kohtusse esitamise tähtaega. Võimaluse nimetada oma määruses materjalide uuesti esitamiseks seaduses paika pandust lühem (või ka pikem) tähtaeg sätestab
§ 76
lg 4, mis aga, nagu juba märgitud, praegu ei kohaldu.
§ 76lg 2 sellist varianti ette ei näe. 21. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes Kr
MS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Pintšuki määruskaebuse Viru Maakohtu
- märtsi
- a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.
- A. Pintšuk on ringkonnakohtule esitatud ka taotluse temale riigi õigusabi korras advokaadi määramiseks. A. Pintšuki arvates suudaks advokaat tema probleemi kohtule paremini selgitada. Kohtukolleegium jätab taotluse rahuldamata.
- Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Teisisõnu öelduna tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda, kui kohus leiab, et taotleja ei saavutaks advokaadi abiga soovitud tulemust. A. Pintšuk soovib advokaadi aitamisel saavutada Viru Maakohtu
- märtsi
- a määruse tühistamist ja vangla kohustamist esitama kohtule kohe materjalid tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamiseks. Nagu kohtukolleegium käesolevas määruses juba selgitas, jääksid vastavasisulised püüdlused ilmselgelt edutuiks. A. Pintšukil ei oleks võimalik saavutada esimese astme kohtu määruse tühistamist ega tema ennetähtaegselt vanglast vabastamise arutamist varem, kui see tuleneb
§ 76lg-st 2 ja Kar
S § 76 lg 2 p-st
- Seega tuleb jätta A. Pintšukile riigi õigusabi RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel andmata.
- A. Pintšukile riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. A. Pintšuk on ringkonnakohtule esitanud määruskaebuse, mille maht on kaks ja pool lehekülge. Kaebuses on piisavalt selgelt välja toodud nii A. Pintšuki taotlus kui põhjused, miks ta maakohtu määrusega ei nõustu. Seega on A. Pintšuk olnud võimeline kaitsma oma (väidetavat) õigust ise. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4
(4)