Obsah (6)

§ 155§ 152§ 43§ 108§ 109§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-360 Määruse kuupäev 20. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi XXX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13. veebruari 2019. a otsuse

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus
2. veebruari
3. a otsusega nr 15.3-3.2/26-1 XXXle (kaebaja) tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks andmisest. Sama otsusega tehti kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati sissesõidukeeldu 5 (viis) aastat alates lahkumiskohustuse täitmisest.
4. Kaebaja esitas
5. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus otsuse nr 15.3-3.2/26-1 tühistada ning kohastada PPA-d vaadata kaebaja elamisloa taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on PPA põhjendamatult leidnud, et kaebaja kujutab endast ohtu avalikule korrale ja teistele isikutele. Isiku minevik ning praegune käitumisviis ei anna selleks mingit alust. PPA ei ole arvestanud sellega, et kaebajal on Eestiga tugevad sidemed ning soov siin lõimuda ja elada õiguskuulekat elu. Samas ei ole kaebajal Aserbaidžaaniga mingeid emotsionaalseid sidemeid. Kaebaja väljasaatmine tähendaks isiku seniste sidemete katkemist ning sellega seotud tugevat põhiõiguste riivet. Sealjuures on kaheldav, kas kaebaja sihtriigis hakkama saaks, sest kõik tema sidemed on seotud Eestiga ning praeguses vanuses oleks tal äärmiselt raske oma elu algusest peale alustada. Kuna PPA ei ole eelnevaga arvestanud ning 3-19-360 oma arutluskäigus teinud rohkelt vigu, on elamisloa andmisest keeldumise otsus ning sellel tuginev väljasaatmise ettekirjutus õigusvastased. PPA on keeldumise otsuse tegemisel kuritarvitanud oma kaalutlusõigust, arvestades asjassepuutumatute asjaoludega ning jättes tähelepanuta asjas tähtsust omavad asjaolud ja elamisloa andmise sätete eesmärgi. Kuna väljasaatmise ettekirjutus tugineb õigusvastasel otsusel, puudub ettekirjutuse tegemiseks õiguslik alus, mis muudab ka ettekirjutuse õigusvastaseks. Järelikult on PPA otsus nr 15.33.2/26-1 tervikuna õigusvastane.
6. Tallinna Halduskohus andis
7. märtsi
8. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule.
9. Tartu Halduskohus võttis
10. aprilli 2019 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus pidas vajalikuks juhtida ennetavalt vastustaja tähelepanu viimase aja kohtupraktikale, mis on oluliselt täpsustanud elamisloa andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse tegemise ning sissesõidukeelu kohaldamise aluseks oleva ohu mõistet ning palus vastustajal analüüsida, kas vaidlustatud otsus vastab viidatud kohtulahendites märgitud tingimustele ning kaaluda kompromissi sõlmimise võimalusi.
11. PPA tunnistas
12. aprilli
13. a otsusega nr 15.3-3.2/26-3 vaidlustatud otsuse kehtetuks ning uuendas kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluse. PPA palub halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetada.

1. Kaebaja teatas
2. mail 2019, et nõustub haldusasjas menetluse lõpetamisega ning esitas taotluse vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks.
3. PPA teatas
4. mail 2019, et ei vaidle menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 152

lg 1 p-i 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

1. Kohus leiab, et kuivõrd vastustaja on
2. aprilli 2019 otsusega nr 15.3-3.2/26-3 kaebusega vaidlustatud otsuse nr 15.3-3.2/26-1 kehtetuks tunnistanud ning kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse nr 1044819542 suhtes menetluse uuendanud, siis esineb alus kohtuasja menetluse lõpetamiseks (

§ 152lg 1 p 4).

Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist otsuse nr 15.3-3.2/26-1 õigusvastasuse tuvastamiseks vastavalt

§ 152

lg-le 2 ning kohtule ka ei nähtu, et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. 10. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 11.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p-i 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

§ 109

lg 11 järgi ei pea õigusabikulud olema reaalselt tasutud ehk õigusabikulude väljamõistmise eelduseks on üksnes see, et menetlusosalisel on tekkinud nende kulude kohustus. Kaebaja esindaja on kohtule esitanud 2 3-19-360 selgituse, mille kohaselt on kaebajal talle esitatud arve alusel kohustus tasuda õigusabikulu 1050 eurot (koos käibemaksuga). PPA ei vaidle kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele vastu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õigusabikulu teostatud menetlustoimingutega (kaebuse koostamine) võrrelduna ülemääraselt suur ega põhjendamatu. Samuti ei esine teisi menetluskulu väljamõistmisest keeldumise aluseid. 12. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1050 eurot. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot tuleb

§ 104lg 5 p-i 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3