1-15-6497/716

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6497 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Juhan Sarv Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus riigi õigusabi korras kaitsja tasu kindlaksmääramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Tiina Tõnissoo kaitsja vandeadvokaat Mihkel Gaver Teised määruskaebemenetluse pooled Tiina Tõnissoo Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata vandeadvokaat Mihkel Gaveri taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks 2160 euro ulatuses (sh käibemaks 360 eurot).
7. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega määrata vandeadvokaat Mihkel Gaverile
8. jaanuaril
9. a kriminaalasjas nr 1-15-6497 esitatud taotluse alusel riigi õigusabi tasu suuruseks 1440 (tuhat nelisada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 240 (kakssada nelikümmend) eurot).
10. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
11. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Tartu Maakohus menetles kriminaalasja, kus üheks süüdistatavaks on Tiina Tõnissoo süüdistatuna KarS § 210 lg 2 ja § 394 lg 2 p-de 1,3 järgi.
13. T. Tõnissood kaitseb vandeadvokaat Mihkel Gaver. Ta oli lepinguline kaitsja perioodil
14. jaanuarist 2016 kuni
15. juulini
16. Hilisemas menetluses täitis M. Gaver kaitseülesandeid riigi õigusabi korras.
18. jaanuaril
19. a esitas M. Gaver kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks. Maakohus rahuldas taotluse osaliselt. Istungitel osalemise eest rahuldati taotlus täies mahus, kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest taotletud summa jättis kohus täielikult rahuldamata.
20. Tartu Ringkonnakohtu
21. märtsi
22. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu
23. jaanuari määrus osas, millega jäeti rahuldamata määratud kaitsja M. Gaveri taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tühistatud osas saadeti M. Gaveri kaitsjatasu taotlus maakohtule samas koosseisus põhistatud määrusega lahendamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
24. Maakohtu
25. märtsi
26. a määrusega määrati vandeadvokaat M. Gaverile
27. jaanuaril
28. a esitatud taotluse alusel riigi õigusabi tasu suuruseks ja hüvitamisele kuuluvaks tasuks 2610 eurot, sh käibemaks 435 eurot. Taotlus jäeti rahuldamata 2160 euro ulatuses (sh käibemaks 360 eurot).
29. Kohus märkis, et M. Gaver taotles
30. jaanuaril
31. a tasu 4770 eurot (sh 795 eurot käibemaks). Kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest taotles kaitsja 2160 eurot (sh käibemaks 360 eurot, kohtuistungil osalemise eest 2610 eurot (sh käibemaks 435 eurot). Lahendatav taotlus esitati kohtuliku uurimise lõpus ja hõlmab tasu 1,5 aasta jooksul toimunud istungite ajatasu ja koondtasu kogu perioodi eest riigi õigusabi korras kaitseülesannete täitmise eest.
32. Kohtul puudusid etteheited taotluse osale, mis sisaldas kohtuistungitest osavõttu perioodil
33. juunist 2018 kuni
34. novembrini
35. Selles osas luges kohus taotluse põhjendatuks taotletud summas, s.o 2610 euro ulatuses (sh käibemaks).
36. Ettevalmistuse osas kohtumenetluseks perioodil
37. juulist 2017 kuni
38. jaanuarini 2019, on aga taotlus nõuetekohaselt vormistamata. Eksitud on RÕS § 22 lg 1 p 3 nõuete vastu. Toimingute tegemise ajaks on märgitud
39. jaanuaril 2019 kell 10:00-18:
40. Selleks ajaks oli kohtulik uurimine sisuliselt lõppenud. Tasu vormistamine võis küll toimuda
41. jaanuaril 2019, kuid selleks ei saanud kuluda 8 tundi (tasu vormistamist ei ole toiminguna ka märgitud).
42. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) ja selle alusel kehtestatud kord seavad piirid tasule riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sh kaitseakti koostamise ja esitamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemise eest. Ühes kohtuastmes on see tasu mitte üle 300 euro, tasumäär pooltunni eest on 25 eurot. Tasu piirmäära on lubatud suurendada 500 %.
43. Tasutaotluses on kaitsja taotlenud maksimaalse määra kuuekordset ulatust. Eraldi ei ole põhjendatud ühelegi toimingule kulutatud aega ega vajalikkust. Samuti pole märgitud toimingute tegemise kuupäevi, mis teeb nende kontrollimise, põhjendatuse, vajalikkusele ja tegelikkusele vastavuse hindamise võimatuks. Kui ka asja keerukus põhjendab ettevalmistamiseks tehtava töö eest maksimaalse kehtestatud tasu maksmist, puudub kohtul õigus maksta tasu selle vajalikkust ja põhjendatust hindamata. 2
44. Korra § 3 järgi võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole täitnud oma kohustusi riigi õigusabi osutamisel nõuetekohase hoolsusega. Praegusel juhul see nii ongi. Vandeadvokaat M. Gaver astus protsessi
45. jaanuaril 2016, s.o ajal, mil vandeadvokaat R. Sarv AB-st RS MERCATORIA tegutses aktiivselt eelistungi toimumist takistavalt ning teatas, et temal ega ühelgi teisel nimetatud advokaadibüroo advokaadil ei ole alates
46. veebruari
47. a kirja saatmise hetkest õigust tegutseda R. Põdra ja/või Aurol OÜ kaitsjana. Eelistung oli määratud
48. veebruarile
49. Süüdistatava T. Tõnissoo kaitsja M. Gaveri käitumist menetluses on käsitletud nii Tartu Maakohtu
50. juuni 2018, kui ka Tartu Ringkonnakohtu
51. oktoobri
52. a määrustes.
53. Kohtuliku arutamisega alustati
54. juulil
55. a. Järgmisel päeval toimunud istungil teatas M. Gaver lepingu lõppemisest T. Tõnissooga. Viimane taotles endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. M. Gaver kuulub samasse advokaadibüroosse R. Sarvega. Kohus leidis, et nimetatud kaitsjad tegutsesid kooskõlastatult, et menetlust venitada.
56. juulil
57. a algas prokuratuuri kirjalike tõendite esitamine. Kaitsjad segasid prokuratuuri toiminguid. Kohus juhtis M. Gaveri tähelepanu sellele, et tema reageerimine on iseloomulik kohtuistungi korra rikkumisele. Samuti oli kaitsjal raske leida prokuröri nimetatud tõendeid, ta palus neid korrata ja kirjeldas võimalikke avaldamise viise. Selles toetas teda R. Sarv. Vaieldi vastu prokuröri tõendite avaldamise viisile. Kohus juhtis M. Gaveri tähelepanu kohtuistungi korra rikkumisele. Vandeadvokaat R. Sarv tõmbas samuti kohtu tähelepanu kõrvale.
58. M. Gaveri vastutustundetus väljendub aktiivselt ka kohtuistungi aktiivsel perioodil õigusabi lepingu lõpetamises ja sellega menetlust takistava asjaolu loomises. Kohtuistungitel teavitas M. Gaver korduvalt enda mittevalmisolekust menetlustoiminguteks.
59. augusti
60. a istungil teatas ta, et süüdistatavate ütluste kuulamisega jätkatakse
61. septembril
62. Sel päeval aga teavitas M. Gaver, et teadis kolleeg R. Sarve istungile mittetoimumisest ning ei valmistanud küsitlemist ette. R. Sarve ilmumata jätmisele viidates taotles M. Gaver ka
63. oktoobri
64. a istungi edasilükkamist ning teatas mittevalmisolekust kaitsealuse kaitsmiseks.
66. ja
67. novembril
68. a M. Gaver istungile ei ilmunud. Ta teavitas
69. oktoobril
70. a kohut istungile mitteilmumisest ja asenduskaitsja määramisest. Erinevatele päevadele määratud asenduskaitsja oli erinev, millest teates märgitu kohaselt oli klient teadlik. Ehkki M. Gaver teadis kolm päeva kohtusse mittetulekut ette, teavitas ta T. Tõnissood sellest alles istungile eelneval päeval.
72. novembril
73. a pöördus T. Tõnissoo kohtu poole ja selgitas, et on kaitsja käitumisest väga häiritud, sest süüdistatava ütluste andmine on protsessi kõige tähtsam osa ning ta ei ole kaitsjaga küsitlemist ette valmistanud. Vandeadvokaat andis süüdistatava küsimused üle asenduskaitsjale, millist käitumist hindas kohus pahatahtlikult menetlust takistavaks käitumiseks ja venitamiseks. Kaks asenduskaitsjat olid määratud erinevatele aegadele. Asenduskaitsjate ülesannete killustamine ei taga kaitseõiguse kvaliteeti ning on vastutustundetu. Kohtuistungi aeg oli varakult kokkulepitud. Seega oli M. Gaverile teada konkreetsel istungil tehtavad toimingud.
74. Ka kohtuliku arutamise lõpetamine ja vaidluste algus venis M. Gaverist tingitud põhjustel. Kuigi kaitsja põhjendas puudumist lähedase isiku haigusega, süvenes kohtul selles kahtlus pärast arstitõendi väljastanud perearsti vastust. Samal perioodil ei olnud istungil kaitsjat ega kaitsealust, mis näitab kooskõlastatud tegevust. Kohus määras trahvi kohtusse ilmumata jäämise eest. 3
75. M. Gaver tegutses menetlust takistavalt ka kooskõlastatult teiste menetlusosalistega: kohtuliku uurimise algul samast advokaadibüroost määratud kaitsjaga ning kohtuliku uurimise lõpus kaitsealusega. Sellega on ta näidanud oma hoolimatust õigusabi korras võetud kaitseülesande täitmisesse.
76. M. Gaver taotles kohtuliku arutamise ettevalmistamise eest maksimaalset tasu ja selle suurendamist maksimaalses lubatud määras. See tähendab, et riigi õigusabi korras taotleb kaitsja tasu ka lepingulise kaitsjana tehtud töö eest. M. Gaver esitas kaitseakti
77. märtsil 2016, s.o enne tema määramist kaitsjaks riigi õigusabi korras
78. juulil
79. Kriminaalasja arutamine algas
80. juulil 2017, s.o poolteist aastat pärast M. Gaveri astumist protsessi lepingulise kaitsjana. Seega taotleb ta tasu kaitseülesannete täitmise eest 1,5 aasta jooksul kahekordselt. Lepingulise kaitsjana sai ta
81. jaanuarist 2016 kuni
82. juulini 2017 tasu T. Tõnissoolt.
83. Viide viis aastat kestvale kohtumenetlusele on eksitav. M. Gaver on osalenud protsessis ligi kolm aastat. Sellest poolteist aastat oli ta lepinguline ja teist sama palju riigi õigusabi korras kaitsja.
84. Kohtuistungil ei õnnestunud kohtul teada saada, mille eest taotletakse 1800 eurot tasu. Süüdistatav kinnitas tasutaotluse kättesaamist ja sellega nõustumist, ent ei osanud öelda, mille eest see täpselt on. Sisu osas selgitas kaitsja, et toimingud ei ole tehtud ühel päeval.
85. Kohus leidis, et kaitsja viis riigi õigusabi taotlemisel kohtu eksitusse. Taotluses ei ole näidatud toimingute kuupäeva. Kõikide toimingute märkimisel
86. jaanuarile 2019 varjatakse tehingute tegemise tegelikku aega. Aru ei ole saada, mis toimingud on tehtud lepinguliste kohustuste täitmise ajal ja juba tasustatud. Selliseid toiminguid aga taotlusse ilmselgelt märgitud on, nt ettevalmistus kohtuistungiteks kuni
87. juulini 2017, tõendite osas seisukohtade ja vastuväidete koostamine, kaitseaktis märgitud tõendite hankimiseks päringute tegemine, korduvad konsultatsioonid kliendiga, sh kliendi ettevalmistamine kohtuistungiteks, taotluste esitamine ja nendeks ettevalmistamine.
88. M. Gaver oli T. Tõnissoo kaitsja
89. jaanuarist 2017 kuni
90. veebruarini 2017 ja
91. kuni
92. märtsini
93. a toimuma pidanud istungite ajal. Istungid jäid ära R. Põdra haiguse tõttu. Istungid toimusid
94. aprillil,
95. -
96. juulini 2017 (alates
97. juulist 2017 osales M. Gaver kaitsjana riigi õigusabi korras). Istungite suure arvu tõttu on oluline teada, millisteks istungiteks ette valmistati. Kuna kohtulik arutamine pidi algama
98. jaanuaril 2017, ent algas alles
99. aprillil 2017, on ilmne, et kõik toimingud seoses tõendite osas seisukohtade esitamise ja vastuväidete koostamisega pidid olema tehtud enne riigi õigusabi korras kaitseülesande võtmist. Ka kaitseaktis tehtud päringud tõendite hankimiseks pidid olema tehtud enne riigi õigusabi korras kaitseülesande võtmist, s.o enne esimest kohtuistungit, mis oli planeeritud
100. a esimestele kuudele. Eelnimetatud päringute tegemata jätmine enne
101. a või hiljemalt kohtuistungiteks planeeritud ajaks kinnitab kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise äärmist hooletust. Korduvad konsultatsioonid kliendiga, sh ettevalmistus kohtuistungiteks, taotluste esitamine ja nendeks ettevalmistamine pidi samuti olema toimunud enne
102. a jaanuari või hiljemalt jaanuariks. R. Põdra haigestumine oli ootamatu. Kahtlematult tekkis kohtuistungite edasilükkamisega vajadus kliendiga konsulteerimisteks, mh tema ettevalmistamiseks ka hiljem, kuid suuremahulisem ettevalmistus pidanuks toimuma juba kohtuistungi alguseks
103. jaanuaril
104. Vastasel juhul ei täitnud kaitsja lepingut. Juba kohtuliku arutamise algusest takistati protsessi tegelikult menetluseks ette valmistumata. Kohtu arvates tehti suur osa ettevalmistusest kohtulikuks arutamiseks lepingulise kaitsjana. 4
105. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et M. Gaver ei järginud tasutaotluse esitamisel selle korda. Ta eksitas kohut, samuti venitas pahatahtlikult menetlust. Sellist käitumist hindas kohus jämedaks hooletuseks ning leidis, et Korra § 3 alusel tuleb M. Gaverile asja kohtulikuks arutamiseks eest taotletud koondtasu jätta määramata ja välja maksmata. MÄÄRUSKAEBUS
106. Määruskaebuses taotleb M. Gaver maakohtu määruse tühistamist ja tasutaotluse rahuldamist täies mahus. Määruskaebuse kokkuvõte on lühidalt järgmine.
107. Maakohus on esmalt märkinud, et esimene osa taotlusest (s.o tasu kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest) on esitatud RÕS § 22 lg 1 p-des 1,3,4 sätestatud nõudeid järgimata. Muuhulgas on kaheksa tundi toiminguid märgitud
108. kuupäevale, mil istungeid enam ei toimunud. Kaitsja sellega ei nõustu. Riigi õigusabi tasu suuruse elektrooniline vorm RIS-is ei võimalda suurendamise taotlemise korral kõiki toiminguid eraldi märkida. 500%-lise tasu suurendamise taotluse vormis kirjutakse kõik toimingud ühte lahtrisse ja rakendatakse toimingule tasu suurendamise protsenti. Seetõttu ongi kõik toimingud kohtuliku arutamise ettevalmistamise kohta koondatud ühte lahtrisse. Arvestades, et mainitud lahtril on tähtede arvu piirang, ei olnud võimalik kirjutada toimingute järele kuupäevasid, kellaaegasid jm selgitusi. Kõiki toiminguid kaitsja ei märkinudki tähemärkide piirangu tõttu.
110. jaanuarile
111. a märgitud kaheksa tundi ei olnud tasutaotluse koostamise töötunnid, vaid kohtuliku arutamise ettevalmistamiseks kulunud aeg. Süsteemi eripära tõttu tuleb kõik toimingud suurendamise taotluse korral märkida järjestikule ajale. Kaheksa tundi on seejuures süsteemi poolt maksimaalselt arvestatav aeg, mida kaitsja ka istungil selgitas. Kohus pidanuks taotluse puuduste korral andma kaitsjale võimaluse need kõrvaldada.
112. Kohtu hinnangul ei ole võimalik konkreetsete kuupäevade, kellaaegade ja toimingute kirjelduste puudumisel nende vajalikkuses ja põhjendatuses veenduda. Kaitsja sellega ei nõustu. Toimingute vajalikkust ja oletatavat ajakulu oli võimalik tuletada taotluses toodud kirjelduste, kohtumenetluse, kohtuistungitel toimunu, esitatud dokumentide ning sõnavõttude pinnalt. Isegi kui eeldada tasu suurendamise põhjendamatust 500% võrra, ei saa eitada fakti, et kaitsja osales kohtumenetluses, esitas kümneid dokumente ning valmistas nõuetekohaselt istungiks ette. Seetõttu ei ole tasu tervikuna välja mõistmata jätmine ilmselgelt põhjendatud.
113. Teiseks leidis kohus, et M. Gaver ei ole täitnud oma kohustusi õigusabi osutamiseks täitnud nõuetekohase hoolega. Sellega ei nõustu M. Gaver mingil juhul.
114. Kohus leidis, et M. Gaver tegutses menetluse venitamisel kooskõlastatult R. Sarvega. Sellist oletust kohus ei põhjenda. Etteheitega kaitsja ei nõustu. Kohus ei ole asjaolusid määruses õigesti kajastanud: kohus jättis kajastamata kaitsjate tegevuse põhjused ega ole püüdnudki neid teada saada. Kohus heitis kaitsjale ette, et see palus prokuröril tõendeid korrata. Kaitsja hinnangul oli selline palve igati õigustatud, sest prokurör peab süüdistusaktis välja tooma, kus tõend nimetatud on. Kui prokurör oleks avaldanud tõendeid süüdistusaktis nimetatud järjekorras, ei oleks süüdistusakti tõendite loetelu positsiooni avaldamine olnud tõesti vajalik. Kaks minutit konsulteeris kaitsja kliendiga selleks, et teha kindlaks, kas tal oli võimalik kiiresti projektoriga seinale kuvatud dokumente lugeda. Kohus juhtis asjakohatult kohtuistungil korrarikkumisele tähelepanu, sest kaitsja hinnangul rikuti tõendite avaldamise korda ja seeläbi süüdistatava menetlusõigusi. 2-minutilist pausi ei saa mitmeaastase kohtumenetluse kõrval pidada märkimisväärseks.
115. Kohus heitis ette vastutustundetut käitumist ka seetõttu, et õigusabi leping lõpetati kohtuistungi aktiivsel perioodil, millega loodi ootamatult menetlust takistav asjaolu. 5 Määruskaebuse esitaja sellega ei nõustu. Lepingu lõppemise tõttu tehti vaheaeg 15 minutit. Seejärel jätkas M. Gaver T. Tõnissoo kaitsmist riigi õigusabi korras, ehkki ta tahtmise korral oleks võinud tõepoolest menetlust takistada. Kaitsja hinnangul tagas tema tegevus pigem kohtumenetluse kiire jätkumise.
116. Kohus heitis kaitsjale ette ka kahel korral (
117. septembril ja
118. oktoobril 2018) küsitlemiseks ette valmistamata jätmist. Kohtuistungid lükati edasi R. Sarve ilmumata jätmise tõttu. Seetõttu jääb arusaamatuks M. Gaverile menetluse venitamise etteheitmine. Kaitsjale oli juba ette teada, et R. Sarv istungile ei ilmu, ega nimeta ka asenduskaitsjat. M. Gaver teadis, et kaitsja ilmumata jätmise korral näeb kriminaalmenetluse seadustik ette kohtuliku arutamise edasilükkamise. Seetõttu ei võtnud kaitsja nendel päevadel kaasa süüdistatava küsitlemiseks ettevalmistatud materjale.
119. Kohus leidis sedagi, et süüdistatava väitel ei valmistanud kaitsja teda ette. Kaitsja arvates on see vale. Ta valmistas süüdistatavat küsitlemiseks ette mitmel korral (viimati
120. oktoobril 2018 peale teise kohtuistungi lõppu). Kohtu küsimusele vastates ei olnud süüdistataval kaitsjale ettevalmistamise osas etteheiteid. Küsitlemise ettevalmistamine oli kaitsja jaoks lihtne, sest klient avaldas, et ei tea põhikuriteost midagi ja kavatseb rääkida sellest vähesest kõik, mida teab. Kaitsja koostas asenduskaitsjale kirjalikult küsimused kohtuistungiks. Kaks nädalat enne nende küsimuste koostamist saatis ta e-kirja küsimustega andes süüdistatavale võimaluse esitada omapoolsed ettepanekud. Ühtegi ettepanekut süüdistatav ei teinud.
121. Kaitsja ei näe midagi taunimisväärset asenduskaitsja määramises. Kriminaalmenetlus vältab alates
122. a. Mõistetavalt tekib põhjendatud vajadus viibida mitmel istungil korraga. Asenduskaitsja asendas M. Gaverit kahel korral:
123. juunil 2018 ja
124. novembril
125. Viimati nimetatud kuupäeval asendas kaitsjat R. Napa, kes oli varem samas menetluses T. Tõnissoole kuuluva juriidilise isiku kaitsja ja asjaoludega kursis. Asenduskaitsja määramist heideti ette ka
126. novembri
127. a istungiks, mis jäi ära. See muudab etteheited asjakohatuks.
128. Määruskaebuse esitaja tegi kõik endast oleneva, et asenduskaitsja kohtuistungil osalemise aeg oleks võimalikult lühike. Näiteks osales asenduskaitsja
129. juunil
130. a kohtuistungil lõunani ja sealt edasi määratud kaitsja. M. Gaver valmistas asenduskaitsjad nõuetekohaselt ette. Kummalgi päeval tegelikult süüdistatava ülekuulamist ei toimunud, menetlust ei venitatud ning kaitse kvaliteet ei kannatanud.
131. Kohus seadis kahtluse alla kaitsja põhjendused enda kohtuistungilt puudumisest lähedase isiku raske haigusega heites ette kaitsealusega kooskõlastatult käitumist. Kaitsja vaidlustas trahvi. Kohus jättis selgitamata, milles seisneb kaitsja tegutsemine kaitsealusega kooskõlastatult. Kaitsja esitas kohtule perearsti väljastatud nõuetekohase tõendi ning täiendavalt töövõimetuslehe. Kohtu põhjendused on taas paljasõnalised ning mõttekäik mittejälgitav. Perearsti vastus kohtule kinnitas vastupidist lahendis väljendatule. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus kohtles teda nii trahvi tehes kui ka tasutaotlust lahendades teistest menetlusosalistest märkimisväärselt karmimalt.
132. Kohus leidis, et kaitsja soovib saada tasu perioodi eest, mille eest ta on saanud tasu lepingu alusel. Kaitsja kinnitab, et vastavalt tasutaotlusesse märgitule taotletakse tasu alates
133. juulist
134. a teostatud toimingute eest.
135. Asja sisuline arutamine algas alles
136. juulil 2017, s.o päev enne lepingu lõpetamine. Seetõttu on arusaadav, et kaitsja soovis saada tasu kohtuistungite eest, kuivõrd need toimusid enamuses pärast lepingu lõpetamist. Ka kaitseaktis märgitud tõendite saamiseks tegi kaitsja päringuid alles pärast lepingu lõppemist. Kaitseakti esitamise ajal ei pea seal 6 nimetatud tõendeid olemas olema ega olnudki. Päringud ja suhtlus ametiasutustega kaitseaktis nimetatud tõendite saamiseks toimus alles
137. a juunis. Arusaamatuks jäävad ka kohtu etteheited tasu küsimise eest konsultatsioonide, kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise, taotluste esitamise ja ettevalmistamise eest. Neid toiminguid saabki teostada jooksvalt. Sisulised kohtuistungid toimusid pärast kliendilepingu lõppemist riigi õigusabi korras määratud advokaadina. Kaitsja esitas menetluse kestel mitmeid kirjalikke ja suulisi taotlusi. Määrusest ei selgu, miks on kohus nende eest tasumisest keeldunud. Kohus väitis põhjendamatult, et toimingud oleksid pidanud olema teostatud
138. a alguses, ent mahukas ja pidevaid uusi arenguid toovas ajaliselt pika kestvusega kriminaalasjas on see võimatu. Aastaid kestvaks menetluseks ei ole võimalik valmistuda ühe korraga mitu aastat enne kohtuistungi toimumist. Määruses asus kohus vastandlikele seisukohtadele: leides, et kaitsja tegi ettevalmistused ära enne lepingu lõpetamist heidetakse kaitsjale ette menetluse venitamist asjade ette valmistamata jätmisega. Kohus ei ole tegelikult määruses toonud ühtki tõendit, et kaitsja oleks menetlust venitanud või jätnud ette valmistamata.
139. Kaitsja ei ole kuidagi kohut eksitanud ega petnud. Vastupidi – kohtuistungil selgitas kaitsja, miks ta esitas toimingud ühe infosüsteemi kirjena. Põhjendamatud on etteheited menetluse käigu pahatahtliku venitamise osas.
140. Isegi kui kaitsja oleks käitunud hooletult, poleks põhjendatud taotluse rahuldamata jätmine täies ulatuses. Ilmselgelt on kaitsja tööd teinud, esitanud mahukaid menetlusdokumente ning esinenud kohtus kõnega. Kaitsja ei nõustu etteheidetega menetluse venitamise ja hooletu käitumise osas. Kui kohus leidis, et kaitsja venitab, pidanuks ta sellele reageerima kohe, sest tegemist ei ole hooletu, vaid tahtliku käitumisega, mis tingiks näiteks kaitsja kõrvaldamise. Seega jäävad kohtu etteheited kaitsjale alles tasutaotluse menetlemisel arusaamatuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
141. Kolleegium leiab, et maakohtu
142. märtsi
143. a määrus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata M. Gaveri taotluse 2160 euro ulatuses. Kaitsja määruskaebuses esitatud taotluse - rahuldada
144. jaanuaril
145. a esitatud tasutaotlus täies mahus, rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
146. Maakohus on rahuldanud tasutaotluse 2160 euro ulatuses
147. jaanuaril
148. a esitatud tasutaotluse alusel kohtuistungitest osavõtu eest perioodil
149. juunist kuni
150. novembrini
151. a. Antud osas ei ole määrust vaidlustatud.
152. Maakohus ei rahuldanud aga kaitsja tasutaotlust, mis puudutas kohtuistungiteks ettevalmistamist. Maakohus leidis, et ettevalmistuse osas kohtumenetluseks perioodil
153. juulist 2017 kuni
154. jaanuarini 2019, on taotlus nõuetekohaselt vormistamata.
155. Kaitsja pareerib etteheiteid riigi õigusabi infosüsteemi eripäradega. Nimelt tähemärkidele seatud piirangutega, mille tõttu puudus võimalus kõiki kuupäevasid ja kellaaegasid märkida ning pikemaid selgitusi sisestada. Toiminguid ühekaupa sisestades ei tasu aga suurendamise süsteem.
156. Kohtukolleegium möönab, et praegune riigi õigusabi infosüsteem ei suuda tuvastada kehtivaid piirmäärasid üle erinevate tasukirjete selliselt, et advokaat saaks taotleda vajadusel tasu suurendamist erilise töömahukuse tõttu. Advokatuuri vastuses mööndakse, et hetkel kehtiv riigi õigusabi süsteem ei suuda tuvastada üle mitme tasukirje kehtivaid piirmäärasid, vaid tuvastab neid iga eraldiseisva tasurea piires. Erinevaid tasukirjeid on küll võimalik sisestada erinevatele ridadele, märkides toimingu kuupäeva ja kellaaja eraldi, kuid sellisel juhul ei saa taotleda tasu suurendamist kõikide tasukirjete eest ühiselt, vaid iga 7 tasukirje põhiselt. Advokatuur kinnitas ühtlasi kaitsja väidet, et süsteemis on kehtestatud piirangud ühe tasurea sümbolite arvule.
157. Ringkonnakohus leiab, et taoline olukord paneb kohtud taotluse hindamisel riigi õigusabi korras tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel raskesse olukorda. Sellist olukorda saaks ületada advokaadilt põhjalikumaid toimingute kirjeldusi küsides. Määruskaebuses kinnitas advokaat, et selgitas suuliselt kohtule süsteemi eripära. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt küsis kohus T. Tõnissoolt selgitusi seoses taotlusega. T. Tõnissoo ei osanud öelda, mille kohta täpselt esimene taotlus on, ent kinnitas vastuväidete puudumist. Ka M. Gaver juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tegemist ei ole ühel päeval tehtud toimingutega (
158. jaanuari
159. a kohtuistungi protokoll, lk 1). Rohkem küsimusi seoses taotlusega kohus ei esitanud. Vandeadvokaat avaldas määruskaebuses üllatust, et kohus teeb talle etteheiteid alles määruses.
160. Apellatsioonikohus leiab, et vorminõuete järgimata jätmine puuduliku süsteemi olukorras, ei ole kaitsjale objektiivselt ette heidetav ega käsitletav hooletusena Korra § 3 mõttes. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu etteheidetega, nagu oleks riigi õigusabi osutamise käigus tehtud põhjendatud toimingute kuupäevade märkimata jätmisega tahtlikult soovitud varjata toimingute tegemise tegelikku tegemise aega ning kohut eksituses hoida. Ehkki kaitsja võinuks tõepoolest võimalike arusaamatuste vältimiseks esitada selgitused koos täpse kirjelduse, kellaaegade ja kuupäevadega eraldi menetlusdokumendina, ei ole nimetatud puudus selline, et vähendada kaitsja ettevalmistuse eest taotletud tasu nullini. Kahtluste korral võinuks kohus esitada kaitsjale täiendavaid küsimusi selgitamaks tasutaotluse kujunemist.
161. Maakohtu määrusest nähtuvalt pole M. Gaveri tasutaotluse rahuldamata jätmise peamine põhjus vorminõuete täitmata jätmine. Rahuldamata jätmise tingis kohtu veendumus, et kaitsja venitas menetlust, käitus pahatahtlikult ja vastutustundetult, rikkus kohtuistungi korda, häiris protsessi ning jättis korduvalt kohtuistungiks ette valmistamata. Lisaks tekkis maakohtul kahtlus, et M. Gaver taotles tasu toimingute eest, mis tehti kokkuleppel kaitsjana ja mille eest on tasu juba saadud.
162. Kohtukolleegium leiab, et vaatamata konkreetsete kuupäevade, kellaaegade ja toimingute kirjelduse puudumisele tuleb M. Gaveri taotlus Korra § 6 lg 3 alusel rahuldada. Sellist otsust tehes arvestab ringkonnakohus taotluses märgitud ajakulu, kriminaalasja mahtu ja M. Gaveri tööd 1,5 aasta jooksul T. Tõnissoo kaitsjana riigi õigusabi korras. Ilmselgelt ei saaks vähemaga, kui 8 tunniga kriminaalasja ettevalmistamisel piirduda.
163. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole advokaadi nõuetekohase hoolsuskohustuse rikkumist õigusabi osutamisel õigesti sisustanud.
164. Määruskaebuses on asjakohaselt leitud, et kohus pidanuks kaitsja venitamistaktikale reageerima kohe rakendades tahtliku käitumise korral menetluslikke sunnivahendeid. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus juhtis
165. juuli
166. a istungil prokuröri kirjalike tõendite esitamise ajal korduvalt kaitsjate tähelepanu kohtuistungi korrale. Noomituste tegemine näitab, et kohus ei pidanud vajalikuks reageerida korra rikkumisele muul viisil kui KrMS §-s 267 sätestatud meetmete meeldetuletamisega. Ringkonnakohus leiab, et kohtu argumendid (hoolsuskohustuse täitmata jätmine kohtuistungil, etteheited R. Sarve ja T. Tõnissoo tegevusele jms), ei ole asjakohased hindamaks kohtuistungiks ettevalmistamist. Seetõttu ei peatu ringkonnakohus pikemalt maakohtu vastavatel väidetel.
167. Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi kaitsjatasu taotluse rahuldamata jätmist ka kohtu kahtlus, et M. Gaver taotles tasu toimingute eest, mis teostati juba lepingulise kaitsjana. 8 Kaitsja taotleb tasu süüdistatava ettevalmistamise eest ning kinnitab, et valmistas T. Tõnissood küsitlemiseks ette korduvalt (viimati
168. oktoobril 2018). Ta saatis T. Tõnissoole ka kaks nädalat enne tema küsitlemist e-kirja andes võimaluse ettepanekute esitamiseks. Kaitsja kinnitas sedagi, et tegi kaitseaktis loetletud tõendite saamiseks päringuid ja suhtles ametiasutustega pärast õigusabilepingu lõppemist (s.o
169. a juunis) ning teostas jooksvalt nii kohtuistungiks ettevalmistamist, taotluste esitamist kui ettevalmistamist. Tegemist oli mahuka ja pikka aega väldanud menetlusega, kus ettevalmistusi ei saanud teha ühe korraga mitu aastat enne kohtuistungi toimumist. Kaitsja esitas mahukaid menetlusdokumente ning esines kohtus kõnega.
170. Kohtukolleegium saatis kaitsja määruskaebuse menetluspooltele ja andis pooltele õiguse esitada seisukohti. Süüdistatav ja prokurör vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et süüdistatav nõustub kaitsja teostatud menetlustoimingute kirjeldusega ning tal ei ole etteheiteid M. Gaveri tegevusele taotluses nimetatud perioodil. Kohtuotsusest ei nähtu, kas M. Gaver taotles T. Tõnissoo õigeksmõistmise korral kokkuleppe korras tasutud menetluskulude hüvitamist või kui suured need kulud olid. Seetõttu puudub võimalus hinnata, milliseid toiminguid tegi kaitsja lepingulise kaitsjana ning kas ja kui palju ta selle eest tasu sai.
171. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole kaitsjatasu taotluses nimetatud toimingud oma olemuselt sellised, et nende teostamine pidanuks toimuma enne kaitsja asumist kaitseülesannete täitmisele määratud korras. M. Gaver osales määratud kaitsjana maakohtu menetluses alates
172. juulist 2017 kuni
173. jaanuarini 2019, s.o 1,5 aasta vältel. Selle aja jooksul toimus kümneid istungeid. Ilmselgelt pidi M. Gaver istungiteks ette valmistama. Tegemist oli mahuka kriminaalasjaga. Seetõttu on usutav, et M. Gaver suhtles menetluse vältel kliendiga, valmistas ette kohtuistungiteks, tegi päringuid kaitseaktis nimetatud tõendite saamiseks, süstematiseeris tõendeid kohtule esitamiseks ning tutvus kohtumenetluse käigus esitatud ja koostatud materjalidega, st teostas kohtumenetluse kulgemiseks vajalikke ja põhjendatud toiminguid. Nendele toimingutele kulunud aeg 8 tundi on mõistliku suurusega ning taotletud tasu – 300 eurot, vastab määratud kaitsja tasumäärale kriminaalasja üldmenetluses ühes kohtuastmes.
174. M. Gaver taotles suurendada tasu piirmäära 500% võrra. Ringkonnakohus rahuldab taotluse osaliselt ja suurendab mõistetud tasu 300% võrra. Kaitsja põhjendab tasu suurendamist keskmisest mahukama ja keerukama (majandusalane süütegu) kriminaalasjaga. Kohtukolleegium möönab, et tegemist on tõepoolest keskmisest mahukama kriminaalasjaga. Ehkki ringkonnakohus hindas oma
175. oktoobri
176. a määruses kohtuasja õiguslikult ja tõenduslikult keskmisest keerukamaks (arvestades seejuures kriminaalasja tervikuna, sh süüdistatavate arvu, neile esitatud kahtlustusi ja teostatud menetlustoiminguid), oli M. Gaver juba siis (s.o
177. juulil
178. a) arvamusel, et tegemist ei ole keskmisest samalaadsest kriminaalasjast ei õiguslikus ega tõenduslikus mõttes keerukama kriminaalasjaga. Seega ei ole tasutaotluse suurendamine maksimaalses seaduses lubatud määras põhjendatud. Selline seisukoht kumab läbi ka määruskaebusest. Kaitsja sedastas, et T. Tõnissoo küsitlemiseks ettevalmistamine oli kaitsja jaoks lihtne. Klient avaldas, et ei tea põhikuriteost midagi ja kavatseb rääkida sellest vähesest kõik, mida teab. Ehkki M. Gaver on tasu taotluse suurendamist põhjendanud ka ligi 5 aastat kestnud menetlusega, astus tema menetlusse hiljem ja osales maakohtus kaitsjana ca 3 aasta vältel, sellest pool aega lepingulise ja pool riigi õigusabi korras kaitsjana.
179. Ringkonnakohus tühistab juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 maakohtu määruse osas, millega I astme kohus jättis RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud justiitsministeeriumi
180. juuli
181. a määruse nr 16 lg 3 alusel rahuldamata kaitsja taotluse riigi õigusabi suuruse ja hüvitamise kindlaksmääramiseks 2160 euro ulatuses (sh käibemaks 9 360 eurot). Muus osas jätab apellatsioonikohus maakohtu määruse muutmata. Kohtukolleegium rahuldab osaliselt M. Gaveri määruskaebuse ja määrab talle
182. jaanuaril
183. a kriminaalasjas nr 1-15-6497 esitatud taotluse alusel riigi õigusabi suuruseks ja hüvitamisele kuuluvaks tasuks 1440 eurot (sh käibemaks 240 eurot). /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Juhan Sarv 10 /allkiri/ Aarne Sarjas