Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 28.11.2018.a otsus väärteoasjas nr 2316,18,006241 ning teha uus otsus. 2. Lõpetada väärteoasjas nr 4-18-6403 väärteomenetlus Artjom Morozovile LS § 101 lg 3 järgi esitatud väärteoetteheites, s.o kehtiva tervisetõendi puudumise osas,
lg 1 p 1,
MS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega. 3. Mõista Artjom Morozov’ile LS § 242 lg 1 alusel, s.o mobiiltelefoni kasutamise eest sõiduki juhtimise ajal, karistuseks rahatrahv 5 trahviühikut, s.o 20 eurot. 4.
alusel mõista välja Eesti Vabariigilt Artjom Morozovi kasuks kaitsekulu 360 eurot, mis tuleb riigil tasuda menetlusaluse isiku kaitsja ASIS Consult OÜ AS LHV Pank arvelduskontole nr XXX, selgitusega väärteoasi nr 4-18-6403 (2316,18,006241). Rahatrahv tuleb tasuda 28.11.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 09.05.2019.a. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V patrullpolitseinik J H koostas 28.11.2018.a kiirmenetluse otsuse selle kohta, et Artjom Morozov juhtis 28.11.2018.a kell 11:41 mootorsõidukit ning sõiduki liikumise ajal kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Lisaks juhtis kiirmenetluse otsuse kohaselt A. Morozov mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega alates 02.10.2018.a. Sellega rikkus A. Morozov LS § 101 lg 1 ja § 33 lg 11 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kiirmenetluse otsusega karistati A. Morozovi LS § 242 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Põder esitas 10.12.2018.a otsusele kaebuse, millega taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri patrullpolitseinik J H poolt 28.11.2018 Artjom Morozov’ile väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,18,006241 tühistamist täies ulatuses väärteokoosseisu puudumise tõttu ja väärteomenetluse lõpetamist
Lisaks taotleb menetlusaluse isiku kaitsja menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmist. Kaebuse kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada kohtuvälise menetleja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, sest väärteotoimikus puuduvad tõendid, mille alusel võiks kaebajat vastutusele võtta väärteoprotokollis kirjeldatud teo eest. Kaebuses on selgitatud, et kaebajale on ette heidetud LS § 124 lg 3 p 2 rikkumist kehtiva tervisetõendi puudumise tõttu, kuid menetlusaluse isiku andmetest ARK iseteeninduse koduleheküljel ja portaalis digilugu.ee selgub, et menetlusaluse isiku tervisetõend kehtib kuni 22.10.2027.a. Kaebusele on lisatud ka seda kinnitavad väljatrükid nimetatud portaalidest. Lisaks leiab menetlusalune isik, et väärteotoimikus olevate fotode puhul on tegemist lubamatu tõendiga, kuna need ei ole asjakohaselt tõendina saadud ja vormistatud, kuivõrd ei ole võimalik selgeks teha, kelle poolt on fotod loodud ja kas seda on tehtud riikliku järelevalve käigus. Sõidu ajal telefoniga rääkimise osas selgitab aga menetlusalune isik, et kasutas telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita. Kaebuse kohaselt tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada
lg 1 p 1 alusel, kuna kiirmenetluse otsus oli tõendatud vaid fotodega, mida ei saa tõendina kasutada ning menetlusaluse isiku ütlusest ei tulene, et tema on inkrimineeritava teo toime pannud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2 A. Morozovile heidetakse ette LS § 33 lg 11 p 1 ja LS § 101 lg 3 nõuete rikkumist. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt juhil on keelatud: tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. LS § 101 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli liiklusseaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või liiklusseaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. A. Morozovi tegu on kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. LS § 242 lg 1 näeb vastutusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Menetlusaluse isiku A. Morozovi poolt 05.02.2019.a kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis ta 28.11.2018.a kell 11:41 Juhkentali 8 maja juures Volkswagen Passatit registreerimisnumbriga XXX, kui ta peeti politsei poolt kinni. Politsei küsis A. Morozovilt dokumente, kontrollis midagi ja teatas seejärel, et A. Morozov sõidab ilma lubadeta ning küsis ka sõidu ajal telefoniga rääkimise kohta. Menetlusalusele isikule pakuti karistuseks 40 eurot ja ta nõustus sellega. Koju jõudes kontrollis A. Morozov tervisetõendit ja selgus, et see on kehtiv. A. Morozovi sõnul ütles ta politseile, et rääkis küll telefoniga, kuid kasutas selleks handsfreed ja näitas seda armatuuril asuvat seadet ka politseile. A. Morozovi ütluste kohaselt ei rääkinud politsei talle fotodest midagi ning fotosid talle kohapeal ei tutvustatud. Lisaks selgub A. Morozovi ütlustest, et politseinikud ei selgitanud talle rikkumise kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, keegi ei fotografeerinud auto salongis olevat handsfree seadet ja 28.11.2018 kell 11:41 ta mobiiltelefoniga kellelegi ei helistanud, vaid rääkis telefoniga enne seda. CD plaadil olevaid fotosid vaadates selgitas A. Morozov, et sellel kellaajal oli tal käes märkmik. A. Morozovi sõnul kasutab ta põhiliselt telefoninumbrit XXX ja teine number XXX kuulub töötelefonile, mille omanik on E Õ. Kohtuväline menetleja loobus 05.02.2019.a kohtuistungil tervisetõendi süüdistusest A. Morozovi vastu, kuivõrd tervisetõend oli kehtiv ja see oli kirja pandud eksimuse tagajärjel. Tunnistaja V T poolt 04.03.2019.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta töötas 28.11.2018.a Kesklinna politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna ja fotografeeris sellel päeval rikkujaid. Tunnistaja selgitas fotode kohta, et need on tehtud Juhkentali tänaval suunaga bussijaama poole. Fotografeerimise eesmärk oli tabada roolis kõrvaliste tegevustega tegelevaid juhte. Tunnistaja sõnul märkas antud juhul juht, et ta teeb fotot ning seepärast läks telefon kohe ruttu alla, tema käsi liikus. Ütluste kohaselt tunnistaja sellega enam ise edasi ei tegelenud, vaid andis edasi kinnituse, et rikkumine on fotol tuvastatud ja siis peeti isik kinni ning asja menetles edasi teine ametnik. Tunnistaja ütlustest selgub, et ta viibis väljas tee ääres politseivormis ilma kollase vestita ja tal oli käes teleskoopaparaat ilma statiivita. Bussijaamas eemal seisis aga teine ametnik, kes oli erariietes ja andis teada informatsioonist (mudel, värv, registreerimisnumber), et juhil on telefon käes. Seejärel võttis tunnistaja aparaadi ja suunas sõidukile. Tunnistaja sõnul oli fotoaparaat kogu tegevuse ajal tema käes. Tehtud fotod salvestatakse mälukaardile ja õhtul majas laetakse need konkreetsesse kohta, kuhu on menetlejatel ligipääs. Ütlustest nähtuvalt ei olnud protokolli koostaja tol hetkel neid fotosid näinud, sest ei ole võimalik kombineeritud politseitegevust silmas pidades tulla vahepeal vaatama ja minna uuesti autode juurde ning see pole võimalik ka seetõttu, kuna nad asuvad erinevates kohtades. Fotod vaadatakse veel kord üle 3 nende üles laadimisel. Lisaks selgitas tunnistaja, et kombineeritud tegevuse puhul ei jõuta telefoni ära panna, sest esimene ametnik on erariietes tee ääres ja suunab tähelepanu konkreetsele sõidukile (vahe on mõned sekundid). Tunnistaja sõnul oli see tema kui ametniku nägemus, et tegemist oli telefoni mitte märkmikuga ja kui tal oli ka märkmik käes, siis ei olnud tal mõlemad käed roolil ja selliselt ühe käega ei ole võimalik ootamatut manöövrit teha. Tunnistaja J H poolt 04.03.2019.a kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta oli 28.11.2018.a patrullpolitseinikuna tööl ja nad kontrollisid Juhkentali tänaval juhte, kes tegelesid roolis kõrvaliste tegevustega. Tunnistaja sõnul tuli kaebuse esitaja kohta info, et tal on telefon käes ja tunnistaja läks tema juurde siis, kui ta oli juba kõrval parklas. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebuse esitaja tunnistas, et kasutas telefoni ja tema telefon oli autos kesk-konsoolis. Lisaks heitis tunnistaja kaebuse esitajale ette kehtiva tervisetõendi puudumist, kuid eksis, sest autos infosüsteemi kontrollides oli tema kõrval kolleeg, kes rääkis rikkujaga ja seetõttu tema tähelepanu hajus. Tunnistaja sõnul soovis kaebuse esitaja hoiatust saada, kuid ta ei pakkunud talle seda. Tunnistaja ütluste kohaselt tutvustas ta kaebuse esitajale kiirmenetlust ja kaebuse esitaja ei küsinud, kas rikkumine on tõendatud või et kas saaks näha fotosid, vaid tunnistas oma süüd ja oli kiirmenetlusega nõus. Tunnistaja sõnul ta ei tutvunud enne otsuse tegemist tõenditega, sest kogu informatsioon antakse talle koheselt edasi (kellaaeg, automark ja rikkumine) ning kui fotot ei oleks, siis informatsiooni selle kohta ka ei antaks, vaid tehtaks tunnistaja üle kuulamine. Rikkumisest antakse teada raadio teel ja rikkumise fikseeris see ametnik, kes tegi pildi. Ütluste kohaselt vaatas tunnistaja juhtimisõiguse puudumist infosüsteemist ja ütles seejärel kaebuse esitajale, et tal puudub kehtiv tervisetõend, kuid see oli tema viga ja ta tunnistab seda. Tunnistaja sõnul ütles ta lisaks kaebuse esitajale, et trahv on üksnes mobiiltelefoni kasutamise eest ja tervisetõendi puudumine oli teine nii öelda kiirmenetluse juurde pandud rikkumine. Kaebuse esitaja ei olnud juhtimisõiguse puudumisest teadlik ja lubas pöörduda perearsti poole. Karistuse määramisel arvestas tunnistaja seda, kuidas kaebuse esitaja temaga suhtles, raskendavaid asjaolusid ei olnud ja kergendavaks asjaoluks on reeglina kahetsus, kuid tunnistaja ei mäleta, et kaebuse esitaja oleks sinna kirjutanud, et ta kahetseb. Lisaks selgitas tunnistaja, et kiirmenetluse otsuses ei ole konkreetset kohta, kuhu kirjutada, millist tehnikat on kasutatud. Samuti ei teinud tunnistaja autost lisafotosid ning ta ka ei fikseerinud eraldi, kas autos oli handsfree seade või mitte. Ütluste kohaselt on tunnistaja kindel, et kaebuse esitaja ei soovinud fotot näha, kuigi neil on see võimalus olemas, et neid näidata. Tunnistaja sõnul tuli teine rikkumine karistuse määramisel küll arvesse, kuid neil on prioriteet, et näiteks kui teevad trahvi kiiruse ületamise ja mobiiltelefoni kasutamise eest, siis arvestab ta kiiruse ületamist, kuna see on suurem ja prioriteetsem rikkumine, kui mobiiltelefoniga rääkimine. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide, tunnistajate ütluste ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et väärteoasjas tuleb väärteomenetlus lõpetada A. Morozovile LS § 101 lg 3 järgi esitatud väärteoetteheites, s.o kehtiva tervisetõendi puudumise osas, seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega. Riigikohus on korduvalt märkinud, et olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes
§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02. veebruari 2016.a otsus asjas nr 3-1-1-21-16, p 7).
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteotunnused.
§-st 2 tuleneb, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 301 kohaselt kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodu põhjal leiab kohus 4 et antud väärteoasjas tuleb väärteomenetlus A. Morozovi suhtes LS § 101 lg 3 järgi esitatud väärteoetteheites
MS § 301 alusel lõpetada. Morozovi teise väärteoetteheite, s.o mobiiltelefoni kasutamise osas, leiab kohus, et see on väärteoasjas kogutud materjalidega vaieldamatult tõendamist leidnud. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et A. Morozov juhtis kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning tal oli sõiduki juhtimise ajal käes mobiiltelefoni meenutav seade. Tunnistajate V. T ja J. H kohtuistungil antud ütlustega on tuvastamist leidnud sündmuste kulg, mis viis A. Morozovi rikkumise tuvastamiseni. Tunnistaja V. T oli ametnik, kes sai suuniseid kolleegilt ja tuvastas seejärel fotografeerimise teel A. Morozovi rikkumise ning tunnistaja J. H oli ametnik, kes koostas A. Morozovile kiirmenetluse otsuse. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Politsei kombineeritud tegevuse korral rikkumiste tuvastamiseks tegeleb iga politseiametnik talle määratud ülesannetega ning kuigi politseiametnikud ei ole vahetult üksteise kõrval, siis on nende suhtlemine ja informatsiooni vahetamine tagatud läbi raadioside, mistõttu puudub alus kahelda selles, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei oleks olnud A. Morozovi poolt rikkumise toimepanemise asjaolud selged nagu seda nõuab kiirmenetluse kohaldamiseks
. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles osas, et CD plaadil olevatelt fotodelt nähtub selgelt, et menetlusaluse isiku käes olev ese on oma kuju ja mõõtmete poolest telefoni moodi ning selle eseme küljel on näha ka nupud. Kui tegemist oleks olnud märkmikuga nagu väitis A. Morozov, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks menetlusalune isik oleks pidanud seda endale kõrva äärde panema. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt kiirmenetluse otsuse aluseks olevad fotod ei ole lubatav tõend. Nimetatud fotod on saadud politseiametnike kombineeritud liiklusjärelevalve käigus ja tõendamist on leidnud, et fotode autoriks on politseiametnik V. T , kes kasutas fotografeerimiseks selleks spetsiaalset vahendit – teleskoopaparaati. Kohtu hinnangul räägib A. Morozovi kahjuks ka asjaolu, et ta on menetluse kestel andnud vastuolulisi versioone selle kohta, kas ta kasutas telefoni või mitte, kas ta kasutas handsfree seadet ning kas tegemist oli siis telefoni või ühe versiooni kohaselt hoopis märkmikuga. Kaebuse esitaja poolt esitatud telefoninumbri XXX kõneeristuse väljavõte tõendab samuti, et kaebuse esitaja kasutas 28.11.2018.a kell 11:41 mobiiltelefoni. Nimelt nähtub kõneeristuse väljavõttest, et nimetatud telefoniga on helistatud kell 11:33:08 ja kõne kestus oli 391 sekundit ehk 6 minutit 31 sekundit. Seega lõppes kõneeristuse järgi kõne kell 11:39:39 ehk vahetult enne seda, kui politseiametnik V. T suutis telefoni kasutamise fotole saada. Samuti tõendab see seda, et hetkel, mil teine politseiametnik märkas, et A. Morozov kasutab telefoni ning sellest oma kolleegile politseiametnik V. T teada andis, pidi A. Morozov mobiiltelefoniga kindlasti rääkima. Politseiametnik V. T tabas aga fotole täpselt selle hetke, mil A. Morozov oma kõne lõpetas ja telefoni kõrva äärest ära võttis. Kui siiski leida, et paariminutiline erinevus kõne lõppemise ja foto tegemise vahel on märkimisväärne, siis peab kohus oluliseks rõhutada, et tänapäeval on lisaks mobiilsideoperaatori kasutamisele võimalik telefoniga helistada ka läbi muude suhtluskanalite (nt Facebook, Skype, WhatsApp). Seega ei ole välistatud, et A. Morozov võis sellel hetkel olla kellegiga ühenduses ka läbi muude suhtluskanalite. Kohus peab lisaks oluliseks peatuda sellel, et antud juhul ei olegi niivõrd oluline, kas A. Morozov kellelegi helistas või mitte, sest ka kiirmenetluse otsuses on märgitud, et A. Morozov kasutas telefoni. LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt on juhil keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Seega kuna A. Morozov hoidis mobiiltelefoni käes, siis on juba sellega toime pandud LS § 33 lg 11 p 1 5 nõuete rikkumine, sest sellise tegevuse puhul on tegemist juhtimist või liiklusolude tajumist segava tegevusega. Kohtu hinnangul hajutab ka üksnes juhtimise ajal telefoni käes hoidmine juhi tähelepanu ning kuivõrd sellisel juhul on isikul roolil üksnes üks käsi, siis on piiratud juhi tegutsemisvõime ootamatute sündmuste korral. Samasugune seisukoht on kohtul ka märkmiku käes hoidmise kohta, sest ka sellise tegevuse puhul on tegemist kõrvalise tegevusega, mis hajutab juhi tähelepanu ning häirib juhi keskendumist sõiduki juhtimisele ja liiklusoludele. Kohtu seisukohta ei muuda ka asjaolu, kas A. Morozovi autos oli handsfree seade või mitte, sest rikkumise tuvastamise hetkel hoidis A. Morozov käes telefoni, mis on LS § 33 lg 11 p 1 kohaselt sõiduki juhtimise ajal keelatud tegevus. Kohtu hinnangul ei ole telefoni kasutamine mitte üksnes telefoniga rääkimine, vaid telefoni kasutamine on ka telefoni käes hoidmine. Kohus leiab, et kuivõrd A. Morozov on tunnistanud, et kasutas sõiduki juhtimise ajal mobiiltelefoni ning ta pidi sellise tegevuse ajal olema teadlik, et see on keelatud ja see võib segada sõiduki juhtimist või liiklusolude tajumist, siis on ta teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Vähemalt kaudse tahtlusega on tegemist seetõttu, et A. Morozov pidi selliselt käitudes pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise ning ka seda möönma. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et A. Morozovi poolt LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on kohtuvälise menetleja poolt õigesti tuvastatud ja A. Morozovi süü on tõendamist leidnud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Küll aga leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega A. Morozovile määratud karistus rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 eurot ei ole põhjendatud ning seda summat tuleks vähendada 5 trahviühikuni, s.o 20 euroni, sest kohtuväline menetleja loobus ühest väärteoetteheitest, mis oli samuti käesoleva väärteoasja aluseks. Tunnistaja J. H selgitas kohtuistungil, et karistuse määramisel võttis ta arvesse üksnes mobiiltelefoni kasutamise keelu rikkumist, mitte kehtiva tervisetõendi puudumist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd mõlemad väärteoetteheited on kiirmenetluse otsusesse märgitud ning kiirmenetluse otsusest ei nähtu selgelt, et karistus oleks määratud üksnes ühe liiklusseaduse nõude rikkumise eest, siis tuleb A. Morozovile määratud karistust vähendada poole võrra. Seda toetab kohtu hinnangul ka asjaolu, et A. Morozovil puuduvad karistusregistri andmete kohaselt kehtivad karistused, mistõttu on määratav karistus kooskõlas toimepandud väärteo raskusega.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse hüvitada kaitsekulud kokku summas 720 eurot. Kuivõrd kohus lõpetas A. Morozovi suhtes ühes väärteoetteheites väärteomenetluse
lg 1 p 1 alusel ehk teos väärteotunnuste puudumise tõttu, siis mõistab kohus Eesti Vabariigilt A. Morozovi kasuks välja pool kaitsekulust ehk 360 eurot. Menetlusalune isik esitas kohtule taotluse, et menetlusaluse isiku kaitsja kulud hüvitataks menetlusaluse isiku kaitsja ASIS Consult OÜ arvelduskontole nr XXX. Riigikohus on apellatsioonimenetluses menetluskulude hüvitamise osas selgitanud, et kuigi süüdistatava valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista riigilt süüdistatava, mitte õigusabi-arve tasunud menetlusvälise isiku kasuks, siis ei välista see teatud juhtudel seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb kohtule esitada konkreetne taotlus (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 02. detsembri 2014.a otsus asjas nr 3-1-1-79-14, p 48). Samuti on Riigikohus varasemalt rahuldanud taotluse lepingulise esindaja tasu hüvitamiseks otse 6 advokaadibüroo pangakontole (vt nt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2014.a otsus asjas nr 3-1-1-75-14, p 54). Kohus leiab, et eelneva tõttu on põhjendatud Eesti Vabariigilt A. Morozovi kasuks välja mõistetud kaitsekulu summas 360 eurot kandmine menetlusealuse isiku kaitsja ASIS Consult OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.