← Eesti

1-17-9998/40

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. mai 2019 (kirjalik menetlus) 1-17-9998 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Sergei Veršinin (isikukood 38705292231) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Sergei Veršinin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Sergei Veršinini määruskaebus Viru Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Sergei Veršinin tunnistati Viru Maakohtu
  7. novembri 2017 otsusega süüdi KarS § 183 lg 1 järgi. Teda karistati 1-aastase vangistusega. Karistuse hulka arvati kahtlustatavana kinni pidamise aeg, 2 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Katseajal kohustati S. Veršininit täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu
  8. juuli
  9. a määrusega pöörati karistus täitmisele. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustuse ning narkootikumide või psühhotroopsete ainete kohustuse rikkumine.
  10. aprillil
  11. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid S. Veršinini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad vabastamist.
  12. Viru Maakohtu
  13. aprilli
  14. a määrusega jäeti S. Veršinin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  15. Hinnates S. Veršinini käitumist karistuse kandmise ajal nentis kohus, et selles on mõndagi positiivset (osalemine koolitusel, riigikeele eksami sooritamine ning soov õpinguid jätkata). Lisaks S. Veršinini positiivne ja koostööaldis suhtumine ametnikesse. Karistusaja pikkust arvestades ei ole S. Veršininile individuaalset täitmiskava koostatud. Siiski pole S. Veršinini käitumine olnud korrektne. Teda on vaatamata lühikesele karistusajale kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Vahetult peale esmase distsiplinaarkaristuse (kartseri) määramist 3-kuulise katseajaga, pani ta toime uue distsiplinaarrikkumise ning talle määrati karistuseks kartser ja pöörati ka esimene distsiplinaarkaristus täitmisele. Sellest järeldas kohus, et S. Veršinin jätkab norme eiravat käitumist.
  16. S. Veršinin ei suutnud vabaduses hinnata talle antud võimalust. Ta jättis registreerimiskohustuse täitmata ja tarbis narkootikume. Seega on S. Veršinin nii vabaduses kui vanglas rikkunud katseaega. Kohus leidis, et S. Veršinini käitumismuster on norme eirav. Ka karistust kandma S. Veršinin tähtaegselt ei ilmunud: seega ei ole ta vangistusele eelnenud ajal ega vangistuses suutnud kehtestatud reegleid täita.
  17. Süüdlasel on elukoht ja toetavad lähedased. Samas olid lähedased süüdimõistetul ka enne süüteo toimepanemist, selle ajal ning pärast tingimisi karistuse määramist ja selle täitmisele pööramist. Lähedaste olemasolu ja soojad suhted ei hoidnud S. Veršininit eemal süüteo toimepanemisest. Vaatamata toetavatele lähedastele kuulusid S. Veršinini sõprusringkonda kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikud. S. Veršininil on diagnoositud sõltuvushäire. Süüdlase mõjutatavus ei veennud kohut, et S. Veršinin oleks suuteline seaduskuulekaks eluks vabaduses.
  18. Kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja varasemat elukäiku arvestades ei ole S. Veršinini karistuse eesmärk täidetud. Ta mõisteti süüdi rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Kriminaalkorras on S. Veršininit karistatud teist korda: varasem on teda karistatud varavastase süüteo toimepanemises. Kohus leidis, et S. Veršinini kuritegelik aktiivsus ei näita taandumise märke. Tema käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabastamise järel võib süüdlane naasta ebaseadusliku tegevuse juurde. Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Veršinini uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks mh sõltuvus. Sõltuvusaineid tarvitab S. Veršinin üle 10 aasta. Vangistuses viibimise ajal on narkootikumide tarbimine tugevdatud turvameetmete tõttu välistatud. S. Veršinin on viibinud ka metadooni asendusravil. Siiski ei võimalda napp 6-kuuline vangistus garanteerida, et S. Veršinin ei naaseks sõltuvuse juurde. Ka üks distsiplinaarkaristus määrati näidustatud metadooni mittemanustamise tõttu kahel korral. Eeltoodust järeldas kohus riskifaktorit uute rikkumiste toimepanemiseks.
  19. Vangla iseloomustuse kohaselt kordab S. Veršinin samu vigu. Ta on korduvalt eiranud ametnike korraldusi. Tema vastu nõudeid summas 6197,27 eurot. Varasemalt on ta pannud kuritegusid toime muuhulgas omakasu motiivil. Arvestades S. Veršinini käitumist vangistuses ning mõtlematut kuritegude toimepanemist, järeldas kohus, et S. Veršinini vabanemisjärgne prognoos on negatiivne.
  20. Iseloomustusest nähtuvalt töötas S. Veršinin erinevatel töökohtadel ja saab naasta endisele töökohale. Varasemalt on ta eelistanud tööl käimist kriminaalhooldusnõuete täitmisele, kuivõrd töö sai talle takistuseks kriminaalhoolduse teostamisel.
  21. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et süüdimõistetul tuleb karistuse kandmist jätkata. Positiivsed asjaolud nagu elukoht ja lähedaste toetus olid süüdlasele ka enne vanglasse sattumist, ent need ei hoidnud ära kuriteo toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Reeglitest ei ole ta kinni pidanud ka range kontrolliga vanglatingimustes. Käitumiskontrolli kohaldamise vastu räägib S. Veršinini käitumine vanglas. Uue distsiplinaarrikkumise 2

(4)toimepanemine vanglas katseajal ei veennud, et S. Veršinin on vangistuses viibimise perioodil muutunud ning suudab elada seaduskuulekat elu, alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustusi täita. MÄÄRUSKAEBUS
  1. S. Veršinin palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus lahend, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
  2. S. Veršinin nõustub faktiga, et ta rikkus registreerimiskohustust, ent pool aastat vangistust on määruskaebuse esitaja ellusuhtumist väga kõvasti muutnud. Vangistust kannab S. Veršinin esmakordselt. Ta saab aru, et ühiskonnas saab normaalselt toimida järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid. Vanglast väljudes soovib ta koheselt alustada seaduskuulekat elu ja et mitte libastuda, öelda lahti vanadest sidemetest. Selleks on S. Veršininil kõik eeldused olemas: tal on toetavad lähedased, võimalus koheselt täiskohaga tööle asuda ning asuda võlgnevusi likvideerima.
  3. S. Veršinin alustas vanglasse saabumisel kohe metadoonravi. Praeguseks on ravi lõpetatud. Vanemad toetavad S. Veršininit tagasilanguse vältimisel ja aitavad eemale hoida vanadest kriminaalsetest tuttavatest. S. Veršinin soovib vabanedes alustada puhtalt lehelt. Ta ei soovi enam vanglasse sattuda, vaid korraldada oma elu ja luua perekonna. Määruskaebuse esitaja ei taha olla riigi ülalpidamisel, vaid tasuda võlgnevusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et S. Veršinini määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  5. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  6. aprilli
  7. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  8. Kaalutlusõiguse rikkumisi ei ole S. Veršinin maakohtu määruses välja toonud. Ta on kaebuses üksnes korranud maakohtus räägitud asjaolusid, mida I astme kohus ka kaalutlusotsust tehes arvestas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus S. Veršinin ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et S. Veršinini tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii S. Veršinini uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud S. Veršinini vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Süüdlase lubadused oma elu muuta ja 3
(4)tema kinnitused, et vangistus on pannud tema meelt muutma on väheveenvad olukorras, kus isik langeb järjepidevalt samasse käitumismustrisse ning ei ole suutnud ka vangla rangetes tingimustes järgida kehtestatud reegleid. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et S. Veršinin suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks. 17. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.