Obsah (15)

§ 262§ 154§ 268§ 14§ 224§ 226§ 216§ 225§ 297§ 383§ 385§ 384§ 390§ 326§ 318

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2019 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10475 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru

§ 262näeb ette kohtu pädevuse eelistungil.

Kui süüdistusakt ei vasta

§ 154nõuetele, lasub kohtul kohustus see tagastada.

Süüdistaja abistamine ei ole legitiimne. Määrus käsitleb resolutsioonis justkui kahe kriminaalasja ühendamist, ent määruse põhjendused juhendavad prokuröri toiminguteks, mida saab teha vaid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Kuna lisaks kriminaalasjade ühendamisele hõlmab määrus menetlusotsustusi, millele edasikaebepiirangu laiendamine ei pruugi olla edasikaebepiiranguga kooskõlas, tuleb määruskaebuse esitamise õigust jaatada. 10. Eelistungil tuvastatud puudused süüdistusaktis tingivad süüdistusakti tagastamise. Viru Maakohus tuvastas, et kohtusse esitatud süüdistusaktide alusel ei ole võimalik asja üldmenetluses arutada. Kaitseaktis juhtis J. Leppik tähelepanu sellele, et süüdistusakt ei vasta

§ 154nõuetele.

Määruses tuvastas Viru Maakohus, et kohtule esitatud süüdistusaktid ei võimalda asja arutada. Seetõttu oleks pidanud süüdistusakti prokuratuurile tagastama. Eelmenetluses ei ole võimalik nn uut süüdistusakti koostada, sest

§ 268

lg 2 eeldab, et selline olukord võib tekkida kohtulikul uurimisel ilmnenud asjaoludega seonduvalt. Kohtupraktikat arvestades on süüdistusakti tagastamine eelistungil eelistatuim menetlusmeede võimalike alternatiivide ees. Kahe erineva süüdistusakti alusel ei ole võimalik neid asju arutada. Kaitsja hinnangul ületas kohus eelmenetluses seadusega antud volitusi ja asus prokurörile juhiseid andma. Sellega rikkus kohus

§ 14

sätestatud rollide lahusust ja ausa ning õiglase kohtumenetluse põhimõtet, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. 11. Kohtumäärusega pandi prokurörile kohustus tutvustada ühendamise tulemusel uusi kriminaalasja materjale, mis ei ole kohtumenetlusele omane. Prokuröril lasub

§ 224

jj alusel kohustus tutvustada kriminaalasja materjale kohtueelse menetluse lõpule viimisel. Kohtumääruses tõdetu kinnitab, et kohus teostab kohtueelse menetluse lõpule viimisele suunatud menetlustoiminguid, võttes prokuratuurilt kaalutlusõiguse otsustada, kas esinevad

§ 226eeldused süüdistusakti koostamiseks või menetluse lõpetamiseks.

Sellega rikkus kohus

§ 14sätestatud põhimõtet.

12. M. Danilov esitas prokuratuurile taotluse lühimenetluseks.

§ 216

lg 2 p 3 sätestab lühimenetluse kohaldamisel kriminaalasja eraldamist kahtlustatava või süüdistatava suhtes. Selline kriminaalasi jäetakse ühendamata. Kaitsja arvates proovitakse ühendamisega survestada M. Danilovit kokkuleppemenetluseks. Lihtmenetluste korral vaatamata üldpõhimõttele menetleda asju ühiselt, lubab ka lühimenetluse läbiviimisel eirata asjade koos läbivaatamise põhimõtet. Sharoma OÜ ja T. Kardava kaitsjate määruskaebus

1. Kaitsjad taotlevad tühistada Viru Maakohtu
2. märtsi
3. a protokolliline määrus ja
4. märtsi
5. a määrus ning teha uus määrus, millega tagastada süüdistusakt prokuratuurile. Kaitsjad leiavad, et kohtul puudus võimalus kriminaalasjade ühendamiseks jättes samal ajal läbi vaatamata kaitsjate taotlused süüdistusaktide tagastamiseks. Kriminaalasjade ühendamine on võimalik vaid süüdistusaktide tagastamisega prokuratuurile, kes ühendab kriminaalasjad, koostab uue süüdistusakti ja esitab selle kohtule.
6. Süüdistusaktid tuleb prokuratuurile tagastada, kuna kohus väljendas
7. märtsil
8. a toimunud eelistungil, et käesolevaks ajaks ei ole süüdistusaktid enam aktuaalsed. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette süüdistusakti kohtule esitamist vaid ühel korral (

§ 226lg 1).

Praegusel juhul on prokuratuur süüdistusaktid esitanud

1. juulil ja
2. detsembril
3. Prokurör möönis, et süüdistusaktid ei vasta seaduses sätestatud nõuetele leides, et kriminaalasju tuleb ühiselt menetleda. See olukord tingib süüdistuakti vältimatu tagastamise. 3 15.

§ 226

lg 1 näeb ette, et süüdistusakti saab esitada pärast kriminaaltoimiku tutvustamist. See saab toimuda üksnes

§ 224

regulatsiooni järgi, s.o kohtueelses menetluses.

§ 225lg-st 1 tuleneb aga kaitsjate põhiline õigus esitada prokuratuurile taotlusi.

Välistada ei saa, et pärast kaitsja taotlustega tutvumist peab prokuratuur vajalikuks täiendavate menetlustoimingute tegemise. Välistatud ei ole seegi, et uute tõendite valguses ei ole süüdistusakti kohtule esitamine enam põhjendatud või vähemalt kujundavad kaitsjate taotlused, millisel kujul otsustab prokuratuur süüdistusakti kohtusse esitada. Kohus ei saa täita prokuratuuri rolli ja otsustada kas, millal ja mis kujul süüdistusakt esitada. 16. Kaitsjatele tutvustati üksnes eraldatud kriminaalasja toimikut neljas köites, millele lisandus

§ 225lg 4 mõistes lisatoiminguga kogutud materjal.

Põhimenetluse toimikud tegi prokuratuur K. Nammile nähtavaks alates 13. märtsil 2019 kohtu korraldusel, st et suurem osa tõenditest tehti kaitsjale nähtavaks alles kohtumenetluses. Põhimenetluse toimikute maht on 10 köidet, millele lisandub lisatoimingutega kogutud materjal. Seega on põhimenetluse materjal üle kümne korra mahukam seni kaitsjatele tutvustatud kriminaalasja materjalist. Kujunenud olukorras on kaitsjatelt ära võetud

§ 224ja § 225 sätestatud õigused.

Tegemist on lubamatu ja väga tugeva kaitseõiguste rikkumisega, mida ei saa kohtumenetluses kõrvaldada, sest süüdistatavad ja kaitsjad näevad alles kohtus esmakordselt suuremat osa kriminaalasja materjalidest. Seega on neilt ära võetud õigus kohtueelses menetluses taotlusi esitada.

1. Kohtu tegevus – süüdistusaktide tagastamata jätmine ja sellises olukorras kriminaalasjade ühendamine – on toonud kaasa kohtupraktikas lubamatuks peetava tagajärje. Lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus kaitsjatel on ainult üks võimalus taotleda täiendavate tõendite kogumist ning seda üksnes kohtumenetluses kaitseakti esitamisel.
2. Kaitsjad on seisukohal, et

§ 216mõtteks ei ole kohtumenetluses kohtueelse menetluse ülesannete täitmine.

Säte ei anna võimalust kalduda kõrvale

§ 224– 226 põhimõtetest.

Praegusel juhul olnuks selline rikkumine hõlpsasti kõrvaldatav süüdistusakti prokuratuurile tagastamisega.

§ 216ei anna võimalust esitada mitut süüdistusakti.

Tekiks olukord, kus prokurör on süüdistusaktis nimetatud tõendid lukku pannud ning peaks

1. juulil
2. a süüdistusaktis loetlemata tõendeid esitama

§ 297korras.

1. Süüdistusakti tagastamine pidanuks toimuma juba sel põhjusel, et see sisaldas lehekülgede kaupa tõendite sisukirjeldust ja analüüsi, mis pole lubatav (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-7-12). Käesoleval juhul on süüdistusakt täis detailset tõendite avamist, lahti on kirjutatud tõendite omavahelised seosed. Sellisel kujul esitatud süüdistusakt tuleb tagastada, sest rikutud on kohtuliku arutamise vahetuse põhimõtet.
2. Kaitsjad juhivad tähelepanu Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a lahendile, mis toetab kaitsjate positsiooni, et kriminaalasjade ühendamine peaks toimuma kohtueelses menetluses. Alles pärast seda on võimalik esitada kohtusse ühine süüdistusakt. Lahendis on selgitatud, et süüdistusaktis ei tohi liigselt lahti kirjutada tõendite sisu.
5. Kaitsjad leiavad, et neil on antud asjas kaebeõigus. Käesoleval juhul on kujunenud olukord, kus hilisema kohtumenetluse käigus ei ole võimalik kaitseõiguse olulist rikkumist kõrvaldada. Küll aga saaks selle kõrvaldada süüdistusakti prokuratuurile tagastamise teel. Samuti on tekkinud olukord, kus prokuratuur esitab kohtule sisuliselt kolm süüdistusakti, milline tegevus ei ole kriminaalmenetluse seadustiku järgi lubatav. Kohus ei saa asuda prokuratuuri ülesandeid täitma, vaid tagada pooltele võrdsed võimalused süüdistusakti tagastamise teel. 4 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et kaitsjate määruskaebused tuleb jätta läbi vaatamata ja esitajatele tagastada. 23.

§ 383

lg 1 kohaselt võib vaidlustada esimese astme kohtumenetluses koostatud kohtumääruse, kui selle vaidlustamine ei ole välistatud

§ 385kohaselt.

Kriminaalasjade ühendamine kuulub määruskaebuste loetellu, mida määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustada ei saa (vt

§ 385p 19).

24. Määruskaebustes leitakse, et praegusel juhul tuleks kaebeõigust jaatada, kuivõrd tekkinud olukorras ei ole kohtumenetluse käigus võimalik kaitseõiguse olulist rikkumist kõrvaldada. Kriminaalasjade ühendamine on võimalik vaid süüdistusaktide tagastamisega prokuratuurile. Viimane ühendab kriminaalasjad, koostab uue süüdistusakti ja esitab selle kohtule. Määruskaebustes leitaksegi, et ebaõiglase olukorra lahendaks süüdistusaktide tagastamine prokuratuurile. 25.

§ 384

lg 1 kohaselt on maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse poolel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud määrustega kohtumenetluse poolte seaduslikke huve piiratud ega nende õigusi rikutud. Ehkki maakohus on tõepoolest
2. märtsi
3. a protokollis kasutanud ebaõnnestunud sõnastust, et seni esitatud taotlused süüdistusakti tagastamise kohta jäetakse läbi vaatamata, selgub protokollist kohtu seisukoht, et esitatud süüdistusaktid ei ole seoses uue süüdistusakti esitamisega enam aktuaalsed ja kuna kohus kohustas prokuratuuri uue süüdistusakti koostamiseks, peab vaatama nüüd uut akti.
4. Ringkonnakohus leiab, et uue süüdistusakti koostamisega ei rikuta süüdistatavate õigusi. Võimalust edaspidi taotleda süüdistusakti prokuratuurile tagastamist muutunud olukorras (sh olukorras, kus see kaitsjate hinnangul seaduse nõuetele ei vasta) see menetlusosalistelt ei võta.
5. märtsi
6. a määruses on kohus sedastanud, et uue süüdistusakti esitamise järgselt on kaitsjad soovinud esitada peale sellega tutvumist uued kaitseaktid ja taotlused täiendavate tõendite esitamiseks.
7. märtsil
8. a toimunud istungil tegi kohus kaitsjatele märkuse kõrvaldada uue süüdistusakti koostamise järel kaitseaktist puudused, millele eelnevatel istungitel viidati. Samuti selgitas kohus õigust esitada uusi tõendeid ja taotleda kohtult abi nende saamiseks.
9. Apellatsioonikohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu otsustus naasta taotluste juurde alles siis, kui uus süüdistusakt on koostatud ja süüdistatavatel ning kaitsjatel on võimalus sellega tutvuda. Ringkonnakohus leiab, et kohtu pädevus kohustada prokuröri uue süüdistusakti esitamiseks tuleneb

§ 268lg-st 2.

Apellatsioonikohus ei nõustu kaitsjatega, nagu oleks maakohus asunud täitma süüdistusfunktsioone ja muul viisil rikkunud kohtumenetluse poolte õigusi. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul puudub alus kaebeõiguse jaatamiseks. 29.

§ 390

lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus kriminaalmenetluse seadustiku

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

30. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjade ühendamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Samuti ei saa esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega ei piirata 5 kohtumenetluse poole õigusi või seaduslikke huve. Seetõttu tuleb jätta määruskaebused läbi vaatamata ja need esitajatele tagastada. Määruskaebuste läbi vaatamata jätmise tõttu ei vasta ringkonnakohus kaitsjate sisulistele väidetele. /allkiri/ Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 6