1-18-7613/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7613 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Anatoli Žiguni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anatoli Žigun (isikukood 36011074235), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Anatoli Žiguni määruskaebus Tartu Maakohtu
4. aprilli
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusega jäeti Anatoli Žigun vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ja temalt mõisteti välja riigi tuludesse õigusabi kulud 152 eurot ja 16 senti. 1.
9. Maakohtu määruse kohaselt esitas vandeadvokaat Marina Valge kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotles riigi õigusabi kulude ja tasu väljamaksmist summas 152 eurot ja 16 senti. 1.
10. Maakohtu hinnangul oli kaitsja taotlus põhjendatud ning 152 eurot ja 16 senti tuleb menetluskuluna KrMS § 180 lg 1 alusel A. Žigunilt välja mõista. A. Žigunil tuleb menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest.
11. A. Žigun esitas Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a määruse peale määruskaebuse, milles palub jätta maakohtu määrusega temalt välja mõistetud menetluskulu riigi kanda. Määruskaebuse kohaselt on A. Žigunil raske menetluskulusid tasuda, kuna ta pole veel varasemaid kohtukulusid tasunud ning tal on XXX. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Žiguni määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
15. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku
16. või
17. peatüki sätteid, arvestades
18. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku
19. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku
20. peatüki
21. jao sätteid, sh KrMS §
22. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8.) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
25. A. Žigun on maakohtu määruse vaidlustanud menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas, soovides kaitsja tasu riigi kanda jätmist. Kolleegiumi hinnangul on A. Žiguni määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selle alusel maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 5.
26. Kuna Tartu Maakohus jättis
27. aprilli
28. a määrusega A. Žiguni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuleb KrMS 180 lg 1 järgi kaitsja tasu hüvitada süüdimõistetul. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad kaitsja poolt õigusabiteenuse ja sõidukulude hüvitamiseks taotletud summad justiitsministri
29. juuli
30. a määrusega nr 16 kehtestatud tasumääradele. Maakohtu otsustus mõista menetluskulu 152 eurot ja 16 senti välja süüdimõistetult on väljakujunenud kohtupraktikaga kooskõlas. 5.
31. Määruskaebuses esitatud väide, et menetluskulud tuleks riigi kanda jätta seetõttu, et varasemad kohtukulud on veel tasumata ja süüdimõistetul on osaline töövõimetus, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, kuna toimiku materjalide kohaselt on süüdimõistetu majanduslik seisund hea. Tartu Maakohtu
32. aprilli
33. a määruse kohaselt kannab A. Žigun 7 kuu ja 28 päeva pikkust vangistust ning ta vabaneb
34. juunil
35. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Žigun vanglaametnikele öelnud, et hindab oma tervislikku seisundit heaks ning kroonilisi ega psühhiaatrilisi haigusi ta ei põe. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et A. Žigun on enne vangistust töötanud santehnikuna ettevõttes XXX OÜ ja teinud tööd ka Soome Vabariigis. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht ja tööandja on teda iseloomustanud kui väga head töömeest. Lisasissetulekuks on tal töövõimetuspension. Kuigi kaebuse kohaselt tuleb süüdimõistetul veel tasuda kohtukulusid, ei ole tal
36. jaanuari
37. a seisuga vangla iseloomustuse kohaselt tasumata rahalisi nõudeid ning tal on vabanemisfondis 406 eurot. Lisaks on süüdimõistetul elukaaslase rahaline toetus ja elukoht kõigi mugavustega korteris. 2