) § 378 lg 1 p-s 6 nimetatud abinõuga (täitemenetluse peatamine). Maakohus nõustus hagejaga, et katastriüksuse Mällo 1 jagamisel tuleb määrata kindlaks ka katastriüksuste Mällo 1 ja Mällo 2 vaheline piiri. Maakohus viitas maakorraldusseaduse (MaaKS) § 13 lg-le 1 ning § 15 lg-tele 1 ja 3, samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg-le 1. Tulenevalt sellest, et poolte vahel on nö piirisegadus ning, et kinnisasja omanikul peab olema igal ajal võimalik nõuda piiri kindlaksmääramist, leidis maakohus, et esmalt tuleb lahendada pooltevaheline piirivaidlus ning kindlaks määrata katastriüksuste Mällo 1 ja Mällo 2 vaheline piiri. Alles seejärel, kui katastriüksuste piir on ammendavalt ja üheselt kindlaks määratud, saavad katastriüksuste omanikud soovi korral taotleda temale kuuluva katastriüksuse jagamist. Kui katastriüksuste piirid ei ole kindlaks määratud, võib tekkida olukord, kus katastriüksus 2 Mällo 1 jagamisel jagatakse ka katastriüksuse Mällo 2 maad, omamata seejuures katastriüksuse Mällo 2 suhtes omandiõigust. Eelneva tõttu asus maakohus seisukohale, et esineb
Hageja taotletud hagi tagamise abinõu – peatada elektroonilise katastri menetlus kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni – on põhjendatud ja proportsionaalne. Kostja saab temale kuuluvat katastriüksust edasi kasutada, piiratud on üksnes maakorralduslikud toimingud maakorraldusseaduse mõistes. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja jätta hagi tagamata. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei oleks maakohus pidanud hagi menetlusse võtma (
Kuna maakohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud, on ainsaks võimaluseks jätta hagi läbi vaatamata. Praegusel juhul ei saa hagimenetluses kinnisasjade piire kindlaks määrata, vaid seda tuleb teha käimasolevas haldusmenetluses. 1. juulil 2018 jõustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega muudeti ka MaaKS § 15 sõnastust ning kinnisasja piiri kindlakstegemise põhimõtteid. Sellega laiendati oluliselt Maa-ameti pädevust piirivaidlustes. Piiride kindlaksmääramine toimub haldusmenetluses. Kuna hagi tuleks jätta läbi vaatamata, ei ole hagi tagamine õigustatud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Isegi kui esineks hagi menetlusse võtmise aluseid, on maakohus kohaldanud ebaõiget hagi tagamise abinõu.
lg 1 p 10 alusel kohaldatavad abinõud peavad mingilgi määral olema seotud
Kindlasti ei saa selle punkti alusel peatada teisi menetlusi – haldus- ega kriminaalmenetlust.
lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 7. Hageja on esitanud kostja vastu hagi kinnistute vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Hagi tagamise korras on hageja palunud peatada elektroonilise katastri menetlus kuni praeguses tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud ning elektroonilise katastri menetluse
8. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab
lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud
§-s 388 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab
lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (
veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 18). Kostja seisukoha kohaselt praegusel juhul ei saa hagimenetluses kinnistute piiri kindlaks määrata, vaid seda tuleb teha käimasolevas haldusmenetluses. 3 Haldusmenetluses saab piiri kindlaks teha MaaKS § 15 alusel. Haldusmenetluses vajalikke tahteavaldusi, nt piiride kindlakstegemiseks, saab vajadusel asendada ka hagimenetluses, kui pooltel on kas naabrussuhtest või kas või heast usust tulenev kohustus aidata kaasa piirivaidluse lahendamisel (vt nt Riigikohtu
lg 1 p 10 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kohtu poolt vajalikuks peetud muu abinõu. Selliselt sõnastatuna võimaldab
lg 1 p 10 kohtule diskretsiooniõiguse hagi tagamise abinõu valikul, kui abinõu ei ole kirjeldatud lg 1 p-des 1-9. Diskretsiooniõiguse kasutamine ei tähenda siiski täielikku valikuvabadust hagi tagamise üle otsustamisel. Diskretsiooniõiguse sisustamisel on kohtud seotud mh hagi tagamise instituudi üldise olemusega ning piirangutega, mis on välja kujunenud kohtupraktikas. Samuti peaks
lg 1 p 10 alusel kohaldatud hagi tagamise abinõul olema vähemalt üldjuhul üldine seos lg 1 p-des 1-9 sätestatud abinõudega (vt nt Riigikohtu 19. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et
Tsiviilvaidlust lahendaval kohtul ei ole pädevust otsustada haldusmenetluse peatamise üle. Haldusmenetluse peatamist ei saa põhjendada sellega, et sellisel hagi tagamise abinõul on üldine seos
lg 1 p-s 6 nimetatud täitemenetluse peatamisega.
lg 1 p 6 võimaldab täitemenetlust peatada olukorras, kus täitedokumendi täidetavus on hagi esitamisega kahtluse alla seatud. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kostja on algatanud elektroonilise katastri menetluse (haldusmenetlus) ning hageja on esitanud hagi kinnistute piiride kindlaksmääramiseks. 10. Eelneva tõttu ei saanud maakohus
Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja teeb asjas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. 11. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. 12.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.
lg 1 teine lause piirab üksnes õigust esitada Riigikohtule määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata (vt nt Riigikohtu 25. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-10, p 9). Kui ringkonnakohus on hagi tagamise määruse tühistanud, on määruskaebuse esitamine lubatav
Seega on Riigikohtule määruskaebuse esitamine lubatud hagihinnast 4 sõltumata juhul, kui maakohus tagab hagi ning ringkonnakohus hagi tagamise tühistab (vt nt Riigikohtu 9. detsembri 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08, p-d 26 ja 27). Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.