Obsah (8)

§ 293§ 296§ 302§ 321§ 323§ 322§ 301§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-17-

) § 296 esimese lause kohaselt kõrvaldatud. Üldkoosolekul olid esindatud kõik aktsionärid, sh hageja oma esindaja kaudu. Kõik aktsionärid osalesid ka üldkoosoleku päevakorda pandud küsimuste hääletamisel. Seetõttu oli üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma olenemata asjaolust, kas selle kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Põhikirja uue redaktsiooniga tutvumist ei võimaldatud hageja esindajale, kellel puudus esindusõigust tõendav dokument. Hagejal oleks olnud võimalik sellega tutvuda. Juhataja ja protokollija valimisel arutelu või hääletamise puudumine ei muuda üldkoosoleku otsuseid tühiseks. 3 Hagejal ei ole õigust nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei esitanud üldkoosolekul otsustele vastuväidet ega lasknud seda protokollida. Kostja ei nõustunud, et üldkoosoleku otsused nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise kohta on seadusega vastuolus. Kõigil aktsionäridel oli võrdne võimalus üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt uute aktsiate märkimiseks ning ühegi aktsionäri märkimise eesõigust ei ole piiratud. Kuna hageja ei ole aktsiaid märkinud ega selleks soovi avaldanud, ei saanudki talle aktsiate märkimisest tulenevaid õigusi tekkida. Ükski aktsionär ei ole omandanud aktsiakapitali suurendamisest eeliseid teiste aktsionäride kahjuks. Nõukogu valimisega seonduv ei ole samuti seadusega vastuolus. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus jättis
2. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2803 eurot. Samuti tühistas maakohus
3. septembri 2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Maakohus otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled kostja nõukogu otsuste tühisuse ning üldkoosoleku otsuste tühisuse või kehtetuse üle. Kui nõukogu esimees või tema äraolekul teda asendav nõukogu liige ei kutsu nõukogu koosolekut kokku selleks õigustatud isiku või organi nõudel hiljemalt kahe nädala jooksul arvates vastava nõude kättesaamisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-te 1 ja 2 tähenduses, siis läheb nõukogu koosoleku kokkukutsumise õigus üle vastava taotluse esitanud isikule või organile. Hageja
4. juuli 2017 koosoleku kokkukutsumise teade on saadetud nõukogu liikmetele, kuid ei ole saadetud kostja juhatuse liikmele, mistõttu ei saanud viimane teada, et hageja on nõukogu koosoleku kahenädalase tähtaja jooksul kokku kutsunud. Maakohtu hinnangul oli seda asjaolu arvestades kostja juhatuse liige kui koosoleku kokkukutsumise taotleja õigustatud omakorda taotluse esitamisest kahe nädala möödudes koosoleku kokku kutsuma. Maakohus tuvastas, et hageja ei lähtunud nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses esitatud päevakorrast. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et päevakorra määrab üldjuhul koosoleku kokkukutsuja. Kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige kutsub nõukogu koosoleku kokku õigustatud isiku või organi nõudel, on kokkukutsuja seotud minimaalselt viimaste poolt soovitud päevakorraga (st kokkukutsuja võib lisada ka täiendavaid küsimusi vastava koosoleku päevakorda). Eelnevat ei saa maakohtu hinnangul mõista nii, et koosoleku kokkukutsuja on õigustatud koosoleku kokkukutsumise taotluses esitatud päevakorrapunkte koosoleku kokkukutsumisel arvestama valikuliselt. Ei ole vaidlust selles, et nõukogu koosolekul oleks arutatud küsimusi, millest eelnevalt ei oleks kõiki nõukogu liikmeid teavitatud. Olukorras, kus kostja juhatuse liige sai hiljem teada, et hageja oli siiski nõukogu koosoleku kokku kutsunud, kuid hageja poolt kokku kutsutud koosoleku päevakord erines kostja juhataja poolt kokku kutsutud koosoleku päevakorrast, ei olnud alust kostja juhatuse liikme kokku kutsutud koosoleku tühistamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks jäetud teavitamata koosolekute toimumisest ja arutamisele tulevatest päevakorrapunktidest, samuti on hagejat teavitatud võimalusest elektrooniliselt osaleda koosolekul ja oma õigusi teostada. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda ei ole oluliselt rikutud. Maakohus jättis hageja esimese nõude rahuldamata. 4 Üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta märkis maakohus järgmist. Kõik päevakorrapunktid on määratud nõukogu otsustega, mistõttu

§ 293

lg 1 esimeses lauses sätestatud päevakorra määramise nõuet ei ole rikutud ning koosoleku otsused ei ole tühised. Ka juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, näeb

§ 296ette kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldamist.

Protokollist nähtuvalt on üldkoosolekul osalenud ja kõigi päevakorrapunktide hääletamisest osa võtnud hageja esindaja vandeadvokaat A. Lillo. Seega nõustus hageja vaatamata tema hinnangul toimunud rikkumisele koosolekut pidama ja päevakorras olnud küsimuste üle hääletama, mistõttu üldkoosoleku otsused ei ole tühised ka selle kokkukutsumise korra rikkumise korral. Ainuüksi hageja eriarvamus päevakorrapunktide osas ei ole üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks. Arvestades, et koosoleku kokkukutsumise teates on piisava selgusega ja küllaldaselt pika aja jooksul teavitatud dokumentidega tutvumise võimalusest, ei saa hageja tugineda koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes otsuste eelnõude või muude dokumentide hageja esindajale esindusõigust tõendavate dokumentide puudumise tõttu kättesaadavaks tegemata jätmisele. Samuti ei ole üldkoosoleku otsused tühised seetõttu, et koosoleku juhataja ja protokollija määramisel ei toimunud hageja sõnul koosolekul mingit arutelu ega otsustamist (hääletamist). Eelneva tõttu leidis maakohus, et üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist reguleerib

§ 302lg 3.

Hageja viitas vastuväites kõigile päevakorrapunktidele ja sellele, et põhjendused vastuväite esitamiseks sisalduvad kohtule esitatud hagiavalduses. Hageja osundatud hagiavalduses taotletakse nõukogu otsuste tühisuse tuvastamist põhjusel, et rikutud on nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda. Nimetatud koosolekul otsustati üldkoosoleku päevakorra kinnitamine vaid osas, mis puudutas 2016. a majandusaasta aruande heakskiitmist. Hagiavalduses ei sisaldu viiteid mittenõustumisele üldkoosoleku päevakorrapunktide osas, mis puudutavad nõukogu liikmete valimist, põhikirja muutmist ja aktsiakapitali suurendamist. Üldkoosoleku otsuse kohta esitatud vastuväitest peab nähtuma, missugune koosolekul vastu võetav otsus on vastuväite esitaja hinnangul puudustega. Maakohus leidis, et hageja esitatud vastuväide ei ole käsitletav tahteavaldusena

§ 302lg 3 teise lause tähenduses.

Seega puudub hagejal õigus nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei saa kostja juhatuse liige oma staatuse tõttu olla nõukogu koosoleku kokkukutsumise teadete adressaadiks. Seda kinnitab ka

§ 321

, mis ei kohusta nõukogu liiget teavitama juhatust nõukogu koosoleku kokkukutsumisest. Seda, et sellise teate adressaatideks on üksnes nõukogu liikmed, kinnitab ka

§ 323

. Viidates

§-le 321 märgib hageja, et seadusandja ei nõua ega kohusta nõukogu kutsuma kokku koosolekut päevakorraga, mille on nö ette andnud juhatuse liige, audiitor jms. Hageja nendib, et selliselt toimub päevakorra kindlaksmääramine nt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise puhul, kuid erinevalt nõukogu koosolekust on see

§-s 293 ka kirjas. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-44-17 puudutab osaühingu (osanike) üldkoosolekut. Praegusel juhul on tegemist aktsiaseltsiga, mille puhul on üldkoosoleku kokkukutsujaks nõukogu liige. Seega tuli hinnata ka sisuliselt hageja esiletoodud asjaolusid, mille kohaselt ei võimaldatud hageja esindajal tutvuda eelnevalt põhikirjaga ning mille kohaselt ei ole

1. juunil 2017 ja
2. juulil 2017 koosolekuid toimunud. 5 Ei ole vaidlust selles, et hageja esindaja on esitanud üldkoosolekul vastuväiteid ja lasknud need protokollida viisil, millega on vastuväited protokollile lisatud. Seega taandub küsimus üksnes sellele, kas hageja oleks pidanud esitama veel mingisuguseid vastuväiteid ja neid mingil viisil põhjendama.

§ 302lg-st 3 sellist kohustust ei tulene.

Vastuväite protokollimisel ongi pigem formaalne iseloom.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
3. Hageja on esitanud hagi kostja vastu nõukogu
4. juuli 2017 otsuste tühisuse tuvastamiseks ning
5. augusti 2017 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas. Maakohus on jätnud hagi rahuldamata, leides, et: 1) nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud; 2) üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud; 3) hagejal ei ole õigust nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist.
6. Esmalt analüüsib ringkonnakohus nõukogu otsuste tühisuse tuvastamise nõuet.

§ 322

lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja juhatuse liige V. Tromp nõudis hagejalt (nõukogu esimehelt) nõukogu koosoleku kokkukutsumist. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ning hageja ei ole seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud), et hageja ei ole
2. juuli 2017 teadet
3. juulil 2017 toimuva nõukogu koosoleku kohta V. Trompile saatnud. Vaidlus on aga selles, kas hageja oleks pidanud saatma teate nõukogu koosoleku kohta nõukogu koosoleku kokkukutsumist nõudnud kostja juhatuse liikmele. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb ette teatada vähemalt üks päev, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (

§ 321lg 1).

Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Kui koosolekut ei kutsuta kokku kahe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, on nõukogu liikmel, juhatusel, audiitoritel või aktsionäridel õigus koosolek ise kokku kutsuda (

§ 321lg 3).

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et nõukogu esimees (või teda asendav nõukogu liige) ei pea koosoleku kokkukutsumisest vastava taotluse esitanud isikut teavitama. Selleks, et nõukogu koosoleku kokkukutsumist nõudnud isikul (praegusel juhul kostja juhatuse liikmel) oleks võimalik kasutada talle

§ 321

lg 3 teisest lausest tulenevat õigust koosolek ise kokku kutsuda, peab isik teadma, kas nõukogu esimees on koosoleku kokku kutsunud või mitte. Hageja viidatud

§ 323

6 ei reguleeri nõukogu koosoleku kokkukutsumisega seonduvat, vaid otsuse vastuvõtmist nõukogu koosolekut kokku kutsumata. Kuna hageja ei teavitanud V. Trompi nõukogu koosoleku kokkukutsumisest, oli viimasel

§ 321lg 3 teisest lausest tulenevalt õigus koosolek ise kokku kutsuda.

1. Lisaks eelnevale on vaidlus ka selles, kas nõukogu esimees (või teda asendav nõukogu liige) peab koosoleku kokku kutsuma päevakorraga, nagu on soovinud koosoleku kokkukutsumist nõudnud isik. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ning hageja ei ole seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud), et päevakorra määramisel ei lähtunud hageja koosoleku kokkukutsumise taotluses esitatud päevakorrast. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et nõukogu koosoleku kokkukutsuja ei ole seotud nõukogu koosoleku kokkukutsumist nõudnud isiku soovitud päevakorraga. Olukorras, kus juhatuse liikmel on küll õigus nõuda nõukogu koosoleku kokkukutsumist, kuid koosoleku kokkukutsuja ei ole seotud õigustatud isiku soovitud päevakorraga, kaotaks nõukogu koosoleku kokkukutsumise nõudeõigus oma mõtte. Kirjeldatud olukorras saaks nõukogu esimees koosolekuid kokku kutsuda ilma, et seal arutataks koosoleku kokkukutsumist nõudnud isiku küsimusi. Sellisel juhul oleks nõukogu koosoleku kokkukutsumine üksnes formaalne nõude täitmine.
2. Eelneva tõttu on maakohus õigesti leidnud, et kostja juhatuse liige oli õigustatud nõukogu koosolekut kokku kutsuma ja sellele päevakorda määrama. Järelikult ei ole nõukogu koosoleku kokkukutsumise korda rikutud ja sellel vastuvõetud otsused ei ole tühised. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude nõukogu otsuste tühisuse tuvastamiseks.
3. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuet.

§ 301

¹ lg 1 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui 1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; 2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on otsus tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väite osas, mille kohaselt ei ole
2. juunil 2017 ja
3. juulil 2017 nõukogu koosolekuid toimunud. Maakohus on otsuse p-s 9.2 analüüsinud
4. juuni 2017,
5. juuli 2017 ja
6. juuli 2017 koosolekuid ning leidnud, et kõik koosolekud on toimunud. Kõik päevakorrapunktid on määratud nõukogu otsustega, mistõttu

§ 293lg 1 esimeses lauses sätestatud päevakorra määramise nõuet ei ole rikutud.

Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus hagejaga selles, et maakohus ei võtnud seisukohta hageja väite osas, mille kohaselt ei võimaldatud hageja esindajal enne üldkoosoleku toimumist tutvuda põhikirja uue redaktsiooniga. Maakohus on otsuse p-s 9.2 leidnud, et hageja ei saa tugineda otsuste eelnõude või muude dokumentide hageja esindajale kättesaadavaks tegemata jätmisele, kuna koosoleku kokkukutsumise teates on piisava selgitusega ja küllaldaselt pika aja jooksul teavitatud dokumentidega tutvumise võimalusest. Ringkonnakohtul ei ole alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
2. Eelneva tõttu on maakohus õigesti leidnud, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ning seega ei ole üldkoosoleku otsused tühised. Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata hageja nõude üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. 7
3. Kuna praegusel juhul ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud, ei ole ka oluline, kas on täidetud

§-s 296 sätestatud eeldused. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist.

§ 296

kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu viidatud Riigikohtu 24. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17 käsitleb osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist (

§ 172¹).

Samas on Riigikohus leidnud, et

§ 296

ja § 172¹ on sarnase sisuga sätted ning lähtunud viidatud lahendist ka aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse vaidluses (vt Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 12). Seega saab ka aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse puhul lähtuda

§ 172¹ kohta käivast kohtupraktikast.

17. Ringkonnakohus käsitleb ka üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuet nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas.

§ 302

lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning aktsionär, kes ei osalenud üldkoosolekul. Aktsionär, kes üldkoosolekul osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida üldkoosolekul oma vastuväite otsusele.

1. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud (ja hageja ei ole seda ka apellatsioonkaebuses vaidlustanud), et üldkoosolekul on osalenud ja kõigi päevakorrapunktide hääletamisest osa võtnud hageja esindaja vandeadvokaat A. Lillo. Samuti on maakohus tuvastanud, et hageja esindaja on esitanud üldkoosoleku juhatajale kirjaliku vastuväite kõigi üldkoosolekul vastuvõetavate otsuste osas. Vastuväites on märgitud, et selle esitamise põhjused on nimetatud hageja
2. augusti 2017 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses. Üldkoosolekule hagiavalduse koopiat ei esitatud ja hagi sisu ei avaldatud. Vaidlus on selles, kas hageja esindaja esitatud kirjalik vastuväide on käsitletav vastuväitena

§ 302lg 3 mõttes.

Ringkonnakohtu arvates vastuväitena otsusele ei ole käsitletavad enne otsuse vastuvõtmist esitatud protestid või mittenõustumised koosoleku läbiviimise korra osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja enne üldkoosoleku algust esitatud vastuväidet ei saa käsitleda vastuväitena

§ 302lg 3 mõttes.

Hageja ei esitanud vastuväidet üldkoosolekul ega lasknud seda üldkoosolekul protokollida.

1. Eelneva tõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejal ei ole õigust nõuda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, ning jätnud hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks nõukogu liikmete valimise, põhikirja muutmise ja aktsiakapitali suurendamise osas rahuldamata.
2. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus 560 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu (140 eurot) on mõistliku 8 suurused. Kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud apellatsioonimenetluses esitatud dokumente ja menetluse asjaolusid arvestades. Seega tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja menetluskulud 560 eurot. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumiseni kuni täitmiseni välja mõista viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson